Valitsuse 3.12.2015 istungi kommenteeritud päevakord

02.12.2015 | 16:18

Uudis
    • Jaga

 

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval keskkonnaminister Marko Pomerants ja rahandusminister Sven Sester.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45. Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580

 

1. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse looduskaitseseaduse võõrliike käsitlevaid sätteid, rakendamaks Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist.

Keskkonnaamet määratakse Eestis asutuseks, kellel on õigus välja anda lube võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, aga ka impordiks, vedamiseks ja transiidiks. Praktikas tegeleb keskkonnaamet sarnaste ülesannetega juba praegu.

Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest ette nähtud juriidiliste isikute trahvimäära suurendatakse 32 tuhande euroni. Praegu kehtib kümme korda väiksem trahvimäär 3200 eurot, mis on ebaproportsionaalselt väike võrreldes füüsilistele isikutele ette nähtud maksimummääraga ning liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis loodust negatiivselt mõjutavad.

Täiendava muudatusena kaotatakse seadusest tähtaeg kaitsekordade kooskõlla viimiseks kehtiva looduskaitseseadusega. Praegu muutuksid vastavalt seadusele 1. maist 2016 kehtetuks kõik kehtiva looduskaitseseaduse eelselt kehtestatud kaitse-eekirjad. Vananenud kaitse-eeskirjadega kaitsealasid on Eestis 190. Tähtaja kaotamisel saab nende kaitsekordi uuendada ilma ajalise surveta.eta.

 

2. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse § 30 muutmise seaduse eelnõu (148 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu algatas rahanduskomisjon eesmärgiga kõrvaldada õiguskantsleri poolt välja toodud ebavõrdne kohtlemine taksoveoteenuse osutajate ja väikebussidega sõitjatevedu korraldavate ettevõtjate vahel.

Eelnõu järgi on tegevusloa alusel tasulise sõitjateveoga tegelevatel ettevõtjatel võimalik oma väikebussidelt, nendega seotud kaupadelt ja teenustelt täies ulatuses maha arvata sisendkäibemaksu. Taksoveo osas regulatsioon ei muutu. Muudatuse tulemusena koheldakse ühenduse tegevusloa alusel tasulise sõitjateveoteenuse osutajaid sarnaselt taksoveoteenuse osutajatega.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

3. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 "Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu

Peamise muudatusena kehtestatakse kaubalaevade kaptenitele või agentidele kohustus edastada laevapere liikmete ja reisijate nimekiri elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu politsei- ja piirivalveametile enne laeva saabumist sadamasse, nagu seda juba tehakse reisi- ja merematkelaevade puhul. Muudatus võimaldab politsei- ja piirivalveametil tõhusamalt teha reisijate ja laevapere liikmete eelkontrolli ning selle alusel otsustada, kas kaubalaevale piirikontrolli tegemine on vajalik. Kehtiva määruse kohaselt tuleb reisijate ja laevapere liikmete nimekirjad esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuus tundi pärast sadamasse sissesõitu.

Eelnõuga uuendatakse laeva ülddeklaratsiooni vormi, tänu millele saab andmeid laeva süviste kohta hakata samuti edastama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.  Uuendus lihtsustab laevaagendi ja sadama pidaja vahelist andmevahetust.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

 

4. Nõuded riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise dokumenteerimisele
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse erinõuded riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise dokumenteerimisele. Nõuded puudutavad ehitusdokumentidest koopiate tegemist, ehitusdokumentide hoiustamist ja üleandmist ning ehitamise fotografeerimist ja videosalvestamist. Nõuete eesmärk on tagada riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise turvalisus.

Võrreldes praegusega ei ole nõuete osas palju erinevusi. Riigisaladuse kaitseks rakendatakse näiteks fotografeerimise ja videosalvestamise osas erinevat korda juba praegu. Määrusega kehtestavad nõuded puudutavad riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitajaid.

 

5. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Eesti Haigekassa struktuuri lihtsamaks. Seniste Tallinna keskosakondade ja Tallinna, Pärnu, Tartu ning Jõhvi piirkondlikke osakondade asemel nähakse struktuuriüksustena ette osakonnad. Põhikiri näeb üldistatult ette osakondade pädevuse, kuid osakonna täpsemad ülesanded kehtestab juhatus.

Muudatus võimaldab haigekassa tööd paindlikumalt korraldada, seal hulgas osakondade vahel ülesandeid ümber jagada. Osakonnad asuvad jätkuvalt Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Jõhvis.

Eelnõu teise muudatusega viiakse põhikiri kooskõlla sotsiaalmaksu seaduse muudatusega ja nähakse ette, et haigekassa vara moodustub ka riigieelarvest täiendavalt riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantud summadest. Kehtiva korra kohaselt moodustub haigekassa vara sotsiaalmaksu ravikindlustuseks ettenähtud summadest, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumiste summadest. 2017-2018. aastatel on ette nähtud sotsiaalmaksu astmeline vähendamine poole protsendi kaupa 33 protsendilt 32 protsendini. Vastavalt sellele väheneb ka senine ravikindlustuse osa 13 protsendilt 12 protsendini. Alates 2017. aastast kantakse riigieelarvest ravikindlustuse eelarvesse täiendavalt summa, mille võrra ravikindlustuse osa vähendatakse.

Põhikirjas on ka väiksemaid redaktsioonilisi muudatusi, et viia põhikiri muutunud olude ja õigusaktidega kooskõlla.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2016. Haigekassa vara moodustumise reeglitega seotud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2017.

 

6. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni moodustamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Moodustatakse uus Wiedemanni keeleauhinna komisjon. Komisjoni senisest koosseisust jätkavad: Martin Ehala, Margit Langemets ja Tõnu Seilenthal. Uued liikmed on Jüri Viikberg, Reili Argus, Paul-Erik Rummo, Indrek Lillmägi ja Kadri Sõrmus. Senise koosseisu volitused lõppesid 29. novembril 2015.

Komisjoni ettepanekul määrab valitsus üks kord aastas Riigi F.J. Wiedemanni keeleauhinna, mis antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

 

7. Kaitseväe juhataja ametikohale nimetamine täiendavaks tähtajaks
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kaitseminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada kindralleitnant Riho Terras kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks alates 5. detsembrist 2016 kuni 4. detsembrini 2018.

Kindralleitnant Terras on oma senise viieaastase ametiaja jooksul arendanud Eesti sõjalist riigikaitset läbimõeldult ja nii, et Eesti sõjaline kaitse tugineb reaalsetel, varustatud ja väljaõpetatud ning kiiresti reageerivatel üksustel. Eesti kaitseväe kõrget suutlikkust ning kindral Terrase professionaalset kaitseväe juhtimist kinnitas suurõppuse Siil edukas läbiviimine tänavu kevadel.

Terras on otsustavalt viinud ellu kaitseväe 10-aastast arengukava ning sellega kaasnenud kaitseväe struktuurireformi. Maaväe, Eesti kaitseväe alustala, arendamine läheb plaanipäraselt: Scoutspataljon muutub mehhaniseerituks pataljoniks, osaleb NATO kiirreageerimisjõududes ning panustab regulaarselt operatsioonidele. Õhuvägi on taganud hästi teadlikkuse meie õhuruumis toimuvast ning olnud suurepärane võõrustaja liitlasüksustele Ämari lennubaasis. Mereväe alused ja mereväelased on hinnatud NATO miinitõrjeeskaadris ja taganud tasemel miinitõrjevõime. Erioperatsioonide väejuhatus on hinnatud koostööpartner USA-le ning muuhulgas toetanud partnerite väljaõpet erinevatel missioonidel.

Oma ametiaja jooksul on Terras pööranud palju tähelepanu ajateenijate elamis- ja väljaõppetingimuste parandamisele ning aidanud oluliselt kaasa liitlaste kohalolu suurendamisele regioonis. Terras on väga hinnatud oma NATO ja Euroopa Liidu kolleegide poolt.

Kindralleitnant Terras on kaitseväe juhataja 5. detsembrist 2011.  Valitsusel on õigus nimetada kaitseväe juhataja pärast viieaastase ametiaja lõppemist samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. Kindralleitnant Riho Terrase jätkamist kaitseväe juhataja ametikohal toetab ka Riigikogu riigikaitsekomisjon.


8. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Tarvastu valla munitsipaalomandisse (Jäätmejaama maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Viljandimaal Tarvastu vallas Ülensi külas asuv maaüksus (6500 m², tootmismaa) antakse munitsipaalomandisse jäätmejaama rajamiseks.

2) Maa andmine Harku valla munitsipaalomandisse (Harku tee 45 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tabasalu alevikus asuv Harku tee 45 maaüksus (2,8 ha, 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa) antakse munitsipaalomandisse jäähalli rajamiseks.

 

9. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks (Sillamäel Viru pst 5a kinnisasi)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada harilikule väärtusele vastava tasu eest Sillamäe linnale Viru pst 5a kinnistu (1861 m², 90% ärimaa, 10% transpordimaa) parklaks ning äri- ja kaubanduskeskuseks.

 

10. Rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister ja riigihalduse minister teevad valitsusele ettepaneku Veiko Tali jätkamiseks rahandusministeeriumi kantslerina järgmisel viiel aastal. Veiko Tali nimetatakse kantsleri ametikohale 27. jaanuarist 2016 kuni 26. jaanuarini 2021.

Tali on rahandusministeeriumis töötanud alates 1993. aastast, sealhulgas seitse aastat asekantslerina ja viis aastat kantslerina ning juhina ühtekokku 22 aastat. Ta on andnud suure panuse turumajanduse ja vaba ettevõtluse arenguks aluse pannud Eesti Vabariigi omandireformi läbiviimisel. Niisamuti on tal suured teened rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud Eesti maksupoliitika väljakujundamises.

 

11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Maaeluministeeriumi 2 kinnisasja)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aaa
Tüüp: Korralduse eelnõu

Selleks, et vabaneda põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamisest, annab maaeluministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle kaks kinnisasja. RKAS-ile antakse üle üks kinnistu Tartu vallas ja üks korteriomand Tartu linnas.

Eksperthinnangute kohaselt on kinnistute turuväärtuseks kokku 236 500 eurot. Riigihalduse ministrit volitatakse RKAS-i aktsionäride üldkoosolekul hääletama sama summa ulatuses aktsiakapitali suurendamise poolt. Aktsiakapitali suurendatakse 2365 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute RKASi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

12. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma moodustamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikantselei koostöös sotsiaalministeeriumiga loob rakkerühma, mille eesmärk on leevendada ülemäärase hoolduskoormuse probleemi.  Lähedaste hooldamisega seotud probleemide kaardistamise järgselt on rakkerühma ülesanne pakkuda välja lahendused inimeste vajadustest lähtuvateks sotsiaal- ja tervishoiuteenusteks. Rakkerühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2017. aasta november.

Rakkerühma töö lähtub valdkonna analüüsidest ning eri osapoolte ja huvirühmade tõstatatud kitsaskohtadest. Rakkerühma tegevuse käigus kutsutakse temaatilistele aruteludele osalema laiem ring inimesi, et kõik olulised valdkonnaga seotud partnerid saaksid anda oma sisendi rakkerühma töösse.

Rakkerühma töösse on kaasatud sotsiaal-, rahandus- ning haridus- ja teadusministeerium, haigekassa, sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste koda, MTÜ Eesti Omastehooldus, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide nõukoda, Eesti Linnade liit, Eesti Maaomavalitsuste liit, Tartu linnavalitsus, Teenusmajanduse koda, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Õdede liit, Eesti Perearstide Selts ning Tartu ja Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö lektor Reeli Sirotkina. Rakkerühma kokkukutsumise ja koordineerimise eest vastutab riigikantselei.

Rakkerühma loomine on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015-2019.


13. Elanikkonnakaitse rakkerühma moodustamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikantselei ja siseministeeriumi koostöös moodustatakse elanikkonnakaitse rakkerühm, mille ülesanne on välja töötada Eesti elanikkonnakaitse kontseptsioon.

Elanikkonnakaitse eesmärk on tagada elanike kaitse mistahes kriisiolukorras. Rakkerühma koostatavas kontseptsioonis selgitatakse välja elanikkonnakaitse hetkeolukord Eestis, antakse ülevaade elanikkonnakaitse korraldusest ja kogemusest 3–4 välisriigi näitel, kirjeldatakse Eesti eesmärgid ning lepitakse kokku erinevate osapoolte rollid ja vastutus.

Kuna tegemist on laiapõhjalise riigikaitse ühe osaga, kavandatakse ulatuslikke konsultatsioone erinevate avaliku, era- ja vabasektori esindajatega. Valitsusele on kavas esitada vahearuanne 2016. aasta lõpus ja lõpparuanne 2017. aasta novembris.

Rakkerühma loomine on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015–2019 ja selle tööd rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

 

14. Riigivara valitsemise üleandmine Siseministeeriumilt Rahandusministeeriumile (Tallinnas, Tilsi külas ja Kuressaares 4 kinnistut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Seoses regionaalvaldkonna üleminekuga rahandusministeeriumi valitsemisele annab siseministeerium üle Tallinnas Pikaliiva T6 ja T14, Põlvamaal Tilsi külas Lastekodu ning Kuressaares Pikk tn 2a kinnistud.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaliidu süvendamise ettepanekute kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Pärast viie juhi aruande esitamist Euroopa Komisjoni, ülemkogu, eurorühma, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Parlamendi juhtide poolt, käivitas komisjon juulis 2015 esimese etapi Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) loomise lõpuleviimiseks.

EMU on täna tunduvalt tugevam kui enne finantskriisi. Tugevdatud on euroala majandusjuhtimise aluseid ja kiiresti on edasi liigutud pangandusliidu ellurakendamisega. Euroala riikide majandustulemused erinevad siiski märkimisväärselt. Samuti on ligi 18 miljonit inimest töötud ja paljusid ähvardab oht muutuda ühiskonnas tõrjutuks, mistõttu tuleb euroala tugevdamisega edasi töötada. Seetõttu kavandab komisjon meetmeid, et liikuda viimaste aastate hädavajaliku kriisilahenduse juurest edasi tugevama ja terviklikuma majandus- ja rahandusliidu suunas. Eesmärk on saavutada EMU, mis on rajatud kestvale, õiglasele ja demokraatlikult õiguspärasele alusele ning aitab suurendada majanduskasvu, luua töökohti ja tagada kõigi kodanike heaolu. Selline on viie juhi aruande sõnum, mis viiakse ellu mitmes etapis, et EMU valmiks järgmise kümne aasta jooksul.

Meetmete paketis tehakse muuhulgas ettepanek luua riiklikud konkurentsivõimeasutused ja nõuandev Euroopa Eelarvenõukogu. Samuti peetakse vajalikuks euroala ühtsemat esindatust rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF International Monetary Fund) juures. Ühtlasi kirjeldatakse meetmeid pangandusliidu lõpuleviimiseks, eelkõige Euroopa hoiuste tagamise skeemi kaudu, ja meetmeid riskide edasiseks vähendamiseks pangandussüsteemis.

 

16. Eesti seisukohad eurorühma 7. detsembri 2015. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 8. detsembri 2015. a istungil
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühma kohtumisel antakse rahandusministritele ülevaade Kreeka abiprogrammi hetkeseisust ja Iirimaa abiprogrammi järelseire tulemustest. Arutatakse euroala pensionisüsteemide mõju eelarve jätkusuutlikkusele ning informeeritakse ministreid ka 2016 aasta esimese poolaasta töökavast. Portugali rahandusminister annab ülevaate uue valitsuse prioriteetidest.

Ecofin’i kohtumisel on päevakorras väärtpaberistamise eelnõu EL Nõukogu positsiooni kinnitamine ning uue EL ühtse hoiuste tagamise skeemi ettepanekute komisjoni poolne tutvustus. Antakse ülevaade finantstehingute maksu ning ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi eelnõudest.

Lisaks avalikustas komisjon 2016 Euroopa poolaasta paketi, sh majanduskasvu analüüsi teatise, häiremehhanismi raporti ja euroala majanduspoliitika soovitused, mida kohtumisel tutvustab. Rahandusministrid võtavad vastu iga-aastased Nõukogu järeldused statistikateemade kohta. Valminud on ka Kontrollikoja aastaaruanne EL 2014 eelarve täitmise kohta, mida nõukogule tutvustatakse. Prantsusmaa plaanib kohtumisel tõstatada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teema.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-