Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 31. oktoobril 2013. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.
Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.
1. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus kooskõlla möödunud aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiiviga, mis sätestab, millistel tingimustel saavad teisest liikmesriigist pärit Euroopa Liidu kodanikud kandideerida oma uues elukohariigis Euroopa Parlamendi valimistel. Muudatused on tehnilist laadi ning ei mõjuta kandideerimisõigust, kuivõrd kandideerimisõiguse sisu ei muudeta.
Direktiivi rakendamisega pannakse Vabariigi Valimiskomisjonile kohustus välja selgitada, kas teisest Euroopa Liidu riigist pärit Euroopa Parlamendi kandidaadil on õigus valimistel kandideerida.
Kehtiva seaduse järgi peab kandidaat ise esitama uues elukohariigis tõendi, et temalt ei ole päritoluriigis kandideerimisõigust ära võetud. Kandidaadiks pürgivatel kodanikel aga on olnud keeruline teada saada, missugune asutus on pädev sellist tõendit andma.
Edaspidi on aga Euroopa Parlamendi valimisel osalemise õiguse kontrollimise kohustus Vabariigi Valimiskomisjonil. Samuti annab valimiskomisjon andmeid Eesti kodanike kandideerimisõiguse kohta ning inimene ei pea enam uues elukohariigis kandideerimiseks ise eraldi tõendit esitama.
2. Avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: seaduse eelnõu
Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeks on teostada järelevalvet andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu pidamise üle vastavalt avaliku teabe seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
Eelnõu kohaselt lähevad senised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi järelevalvepädevused üle Riigi Infosüsteemide Ametile, kellele lisanduvad täiendavad järelevalve õigused, nagu näiteks teha ettekirjutusi ning kohaldada sunniraha.
Eelnõuga muudetakse ka elektroonilise side seadust, milles sätestatakse Riigi Infosüsteemide Ameti ülesanded ja järelevalvepädevus sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamisel. Kehtiva seaduse kohaselt täidab neid ülesandeid Tehnilise Järelevalve Amet.
Kuna Riigi Infosüsteemide Ameti põhiülesandeks on muu hulgas ka Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine, riigiasutuste vahelise andmeside ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine, siis on oluline, et informatsioon sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ja terviklikkuse tagamist ohustavatest juhtumitest laekuks samuti Riigi Infosüsteemide Ametile. Sel põhjusel antaksegi sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamise ülesanne Tehnilise Järelevalve Ametilt üle Riigi Infosüsteemide Ametile. Kasutades sideteenuste osutajatelt laekunud informatsiooni saab Riigi Infosüsteemi Amet hinnata sidevõrkude või -teenuste turvalisuse taset, ning ära hoida turvalisust ohustavaid juhtumeid.
Hädaolukorra seaduse muutmise eesmärgiks on sätestada Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalvepädevus elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete rakendamise üle.
Samuti sätestatakse õigusselguse suurendamise eesmärgil, millisele tingimusele vastav ringhäälinguteenuse osutaja on hädaolukorra seaduse mõistes elutähtsa teenuse osutaja. Käesoleval ajal vastab sätestatud kriteeriumile vaid AS Levira, kes osutab Eestis hetkel ainsana multipleksimisteenust ehk ringhäälingu edastusteenust. AS Levira on end juba praegu nimetanud elutähtsa teenuse osutajaks ja täidab praktikas hädaolukorra seadusest tulevaid nõudeid.
Seadus jõustub üldises korras.
3. Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Usbekistani topeltmaksustamise vältimise leping, millele kirjutasid alla välisministrid 28. septembril 2012. aastal New Yorgis.
Topeltmaksustamise vältimise lepinguid sõlmitakse eelkõige maksutulu jagamiseks kahe riigi vahel, info vahetamiseks ja selleks, et kodanikud ei peaks maksma sama tulu pealt makse kahes riigis. Leping jagab eri tululiikide nagu palgatulu, ärikasum, kinnisvaratulu, intressitulu, dividenditulu jne maksustamisõiguse kas selle riigi kasuks, kus isik on resident, või selle riigi kasuks, kus asub tuluallikas, või nende mõlema vahel – osa tulu ühele, osa teisele riigile.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu enam kui 50 riigiga, viimati jõustus Küprose leping. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, näiteks piirab leping riigi õigusi kehtestada teise lepingupoole residentidele kõrgemaid makse. Tagada isikute võrdne kohtlemine - riik ei tohi oma kodanikke maksustada soodsamalt kui teise riigi kodanikke. Samuti kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.
Leping jõustub pärast jõustumiseks vajalike nõuete täitmisest vastastikust teatamist ning seda rakendatakse alates jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist (või teatavatel juhtudel hiljem algavast majandusaastast).
4. Arvamuse andmine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõule.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu eesmärk on kõrvaldada kutseõppeasutuse seaduse jõustumisega tekkinud puudus, mis jätab kutseõppe statsionaarses õppevormis õppijad ilma võimalusest end töötuna arvele võtta.
Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või sellega võrdsustatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel.
Käesoleva aasta 1. septembrini kehtinud kutseõppeasutuse seaduse kohaselt toimus koolis täiskoormusega või osakoormusega õpe. Seega laienes kutseõppe õpilastele tööturuteenuste ja toetuste seaduses ette nähtud võimalus teatud juhtudel end ka täiskoormusega õppijana töötuna arvele võtta.
Eelnõu kohaselt ei võeta üldjuhul töötuna arvele üldhariduskoolis või kutseõppes õppivat ja täiskoormusega õppivat inimest. Töötuna arvelevõtmise erisuse kohaselt võib arvele võtta täiskoormusega õppes ning kutseõppes statsionaarses õppes õppiva inimese, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada.
Valitsuse arvamus tuleb esitada sotsiaalkomisjonile.
5. "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020" heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu
Tegemist kogu Eesti majanduse keskse strateegiaga järgnevaks seitsmeks aastaks, milles pööratakse tähelepanu kolmele väljakutsele Eesti majanduskasvu saavutamisel. Need on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioon.
Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik, mistõttu on riigi tähelepanu lähiaastatel esmalt suunatud kasvualadesse – need on valdkonnad, kus on kõige suurem potentsiaal saavutada töötaja kohta suurem tootlikkus.
Teine oluline suund on keskendumine nende ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad.
Endiselt on oluline Eesti inimeste ettevõtlikkusele ergutamine, fookusega uuenduslikkusele ja tootlikkusele. Samuti jätkub aktiivselt tegutsemine välisinvesteeringute kaasamise suunal, rõhuga tarku töökohti loovatele ettevõtetele.
Strateegia mõõdetav eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete keskmine tootlikkus töötaja kohta aastaks 2020 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest (eelmisel aastal oli see 67,1 protsenti). Teine eesmärk on tõsta tööhõivet 20-64 aastaste inimeste seas 76 protsendi tasemele.
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 ühendab endas innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika instrumendid, olles sellega jätkuks osaliselt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiale 2007-2013 ning arengukavale Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013.
Arengukava rakendamine toimub rakendusplaani alusel, mis määrab nelja aasta lõikes tegevused arengukava elluviimiseks, maksumuse ja rakendajad.
Arengukava kogumaksumuseks kujuneb hinnanguliselt 382,25 miljonit eurot.
6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: riigikogu otsuse eelnõu
Teadmistepõhine Eesti 2014 – 2020 on Eesti kolmas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia. Selles arvestatakse eelnenud perioodi kogemuste, õppetundide ja asjatundjate soovitustega, põhiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannetega ning tulevikusuundumustega.
Kuigi Eesti on olnud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika rakendamisel edukas, on veel rohkelt võimalusi edasiminekuks. Strateegia koostamine on vajalik mitme ministeeriumi tegevusvaldkondade sidustatud juhtimiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise tõhustamiseks, et tagada riigi konkurentsivõime suurendamine perioodil 2014-2020.
Strateegia Teadmistepõhine Eesti 2014–2020 seab Eestile neli olulisemat eesmärki: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine; teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides; teadus- ja arendustegevus muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks ja Eesti on rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialases koostöös aktiivne ja nähtav.
Kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekuse arendamisele, siis uus strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks nutika spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes.
Euroopa Liit on aastaks 2020 seadnud eesmärgiks jõuda teadus- ja arendustegevuse intensiivsuseni 3 protsenti SKP-st, millest 1protsent on avaliku sektori kulutused. Sellest tulenevalt on ka Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" seatud Eesti eesmärgiks jõuda aastaks 2015 teadus- ja arendustegevuse intensiivsuseni 2 protsenti SKP-st ning 3 protsendini aastaks 2020, millest 1 protsent on avaliku sektori kulutused.
Strateegia näeb ette, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1protsendile SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel. Valitsuse rahastatav erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu hoitakse saavutatud tasemel.
7. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2001. a määruse nr 218 "Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigust andvate kutsenimetuste loetelu kehtestamine" muutmine
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga täiendatakse valitsuse määrust Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigust andvate kutsenimetuste loetelu kehtestamine Horvaatia Vabariigi advokaatide kutsenimetuste osas.
Horvaatia liitus Euroopa Liiduga 1. juulil 2013. aastal. Direktiivi muudatus tuleb üle võtta 1.novembriks. Eelnõu on vajalik selleks, et vastavate kutsenimetustega Horvaatia advokaatidel oleks võimalik tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina. Tegemist on kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamisega Euroopa Liidu liikmesriikides.
8. Tartu maakonnas Ülenurme vallas asuva Müürsepa kinnisasja osa sundvõõrandamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt sundvõõrandatakse Tartu maakonnas Ülenurme vallas Ülenurme alevikus asuva Müürsepa kinnisasjast (3,21 ha) u 4256 m² suurune osa vastavalt Kandiküla-Uhti teelõigu eelprojektile.
Maanteeamet valmistas ette suuremahulise teeprojekti riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu ümbersõidu Kandiküla-Uhti lõigu (km 182,6-194,2) ehitamiseks. Projekti alusel ehitatakse olemasolev kahe sõidurajaga maantee neljarajaliseks I klassi maanteeks. Pääs Tartu linna territooriumile Ringtee tänavale rajatakse eritasandilise liiklussõlmega. Tartu linna ühendust Tõrvandi alevikuga parendatakse liiklusohutust rajatava jalg- ja jalgrattatee ning kogujateid teenindavate ringristmike abil.
Maanteeamet pidas maaomanikega läbirääkimisi alates 2012. aasta jaanuarist. Maaüksuste omandamiseks vajalike hinnapakkumiste tegemiseks võttis Maanteeamet aluseks Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ koostatud eksperdihinnangu.
Hoolimata eelnevast projektlahenduse kooskõlastamisest, läbirääkimistest ja kirjavahetusest ei õnnestunud sõlmida kokkulepet vajaliku kinnisasja osa omandamiseks Müürsepa kinnisasja kaasomanikega.
9. Riigivara valitsemise üleandmine Siseministeeriumilt Keskkonnaministeeriumile (Vihula vallas Truubi kinnistu)
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeeriumi valitsemiselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemisele Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Oandu külas asuv Truubi kinnistu (pindala 620 m2, sihtotstarve veekogude maa). Kinnistu on vajalik Riigimetsa Majandamise Keskusele Oandu paisjärve korrastamiseks ja hea seisundi tagamiseks.
10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina ministrite kabineti Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise isikute tagasivõtu lepingu rakendusprotokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina ministrite kabineti Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise isikute tagasivõtu lepingu rakendusprotokolli eelnõu.
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline isikute tagasivõtu leping jõustus 1. jaanuaril 2008. aastal. Leping näeb ette, et liikmesriik ja Ukraina võivad sõlmida kahepoolse protokolli lepingu rakendamiseks. Rakendusprotokoll ei ole aluseks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise tagasivõtulepingu täitmisele, küll aga aitab see kaasa efektiivse ja kiire tagasivõtmismenetluse toimimisele Eesti ja Ukraina vahel.
Protokollis käsitletakse kahepoolset koostööd välismaalase kodakondsuse tuvastamisel ning tagasisaatmisel tema kodakondsusjärgsesse või elukohariiki. Samuti täpsustatakse saatemeeskonna õigusi ning kohustusi tagasisaadetava isiku eskortimisel.
Rakendusprotokolliga sätestatakse pooltele kohustus tagasivõtmistaotlus registreerida ning registreerimise kuupäevast taotluse esitanud poole pädevat asutust teavitada.
Rakendusprotokolli rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele on väljasaadetav kohustatud kandma väljasaatmise kulud, sealhulgas sellega kaasnevad transpordikulud.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel kirjutab rakendusprotokollile alla välisminister.
Rakendusprotokoll jõustub pärast seda, kui selle sõlmimisest on teatatud tagasivõtmise ühiskomiteele.
11. Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni 2009. ja 2011. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti ühines Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooniga 2008. aastal. Stockholmi konventsioon keelustab või piirab keskkonnale ning inimese tervisele kõige ohtlikumate toksiliste orgaaniliste ühendite tootmist ja kasutamist, sealhulgas importi ja eksporti.
Eelnõuga kiidetakse heaks konventsiooni lisade muudatused, mis on vastuvõetud 2009. ja 2011. aastal konventsiooniosaliste neljanda ja viienda konverentsi otsustega. Muudatused käsitlevad uute kemikaalide lisamist konventsiooni nimistusse, näiteks lisati nimistusse pentabromodifenüüleeter, mida on tööstuses kasutatud vahtpolüuretaani valmistamisel, samuti elektroonikaseadmetes.
12. Diplomaatilise passi andmine
12.1 Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Aserbaidžaanis töötava Euroopa Liidu delegatsiooni poliitikanõuniku Andrei Valentinoviga kaasasolevale pereliikmele antakse diplomaatiline pass kehtivusajaga alates korralduse jõustumisest kuni 5. augustini 2014. aastal.
12.2 Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale Tarmo Miilitsale antakse diplomaatiline pass kehtivusajaga alates korralduse jõustumisest kuni 30. juunini 2015. aastal seoses tema lähetamisega Euroopa Liidu politseimissioonile Afganistanis (EUPOL) Euroopa Liidu politseimissiooni välikontorite üksuse juhi ametikohale.
12.3 Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Diplomaatiline pass antakse Toivo Klaarile alates korralduse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2014. aastal. Toivo Klaar nimetati Euroopa Liidu Nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee otsusega Euroopa Liidu vaatlusmissiooni juhiks Gruusias (EUMM Georgia).
13. Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: aruanne
Vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse §8 lõikele 1 annab Vabariigi Valitsus kord aastas Riigikogu istungil ülevaate ESM-i antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is.
14. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. oktoobri 2013. a kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: ülevaade
Peaminister annab ülevaate Euroopa Ülemkogu kohtumisest 24.-25. oktoobril, kus Eesti jaoks oli põhiteemaks arutelu Euroopa Liidu digitaalmajanduse arendamise üle. Eesti initsiatiivil otsustati ülemkogul teha jõupingutusi kohaldamaks põhimõtet, et Euroopa Liidu kodanikel ja ettevõtetel oleks õigus nõuda, et kui Euroopa Liidu piires on nad ühele avaliku sektori asutusele juba mingid andmed esitanud, siis teiste riikide asutused peavad neid avaliku teenuse osutamisel taaskasutama.
Pangandusliidu arutelu keskmes olid siseriiklikud kaitsemeetmed, milles liikmesriikidel tuleb novembri lõpuks nõukogus kokkuleppele jõuda, et Euroopa Keskpangal oleks võimalik krediidiasutuste hindamine õigeaegselt läbi viia. Ilma otsese tähtajata pandi eurorühmale ülesandeks välja töötada lõplikud suunised pankade otserekapitaliseerimiseks Euroopa Stabiilsusmehhanismist. Kriisilahendusmehhanismi ühise lähenemisviisi kokkulepet oodatakse nõukogult aasta lõpuks.
Ülemkogule anti ülevaade novembris toimuva idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistustest. Ülemkogul avaldati valmisolekut Ukrainaga assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks, kui tingimused on täidetud. Kinnitati üle Euroopa Liidu valmisolek assotsiatsioonilepingute parafeerimiseks Moldova ja Georgiaga.
Ülemkogul arutati ka Lampedusa ja rändekriisi järelmeid. Eesistuja Leedu annab äsja loodud Vahemere rakkerühma töö tulemusest ülemkogule detsembris aru. Rakkerühmale pandi ülesandeks teha ennetamise, kaitsmise ja solidaarsuse põhimõttele tuginedes kindlaks meetmed, mis rändevoogude haldamisel Euroopa Liidus senisest paremini töötaksid.
Detsembrikuises ülemkogus võetakse vastu mitmeid majandus- ja rahaliitu puudutavaid otsuseid. Toimub komisjoni iga-aastase majanduskasvu aruande ja häiremehhanismi aruande arutelu, mille põhjal lepitakse kokku peamistes majanduspoliitika koordineerimise ja reformide tegemise valdkondades. Detsembri ülemkoguks esitab komisjon esimese riigipõhiste soovituste rakendamise aruande, millest saab alus soovituste rakendamise edasiseks järelevalveks. Jätkuvalt on eesmärgiks panna detsembris paika reformilepingute süsteemi ja sellega seotud euroala fiskaalvõimekuse põhijooned.