Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki maja 29.12.2011
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.
Valitsuse pressikonverentsil on peaministri ülesannetes kaitseministri Mart Laari kõrvale kutsutud keskkonnaminister Keit Pentus ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.
1. "Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Seaduse eelnõu
Jäätmeseaduses ja pakendiseaduses muutmise eesmärk on parandada pakendijäätmete kogumissüsteemi toimimist.
Eelnõu kohaselt tuuakse põllumajanduses kasutatava plasti, põhiliselt silopallidel kasutatava kilejäätmete kogumine, taaskasutamine ja kõrvaldamine põllumajandustootja vastutuselt pakenditootja vastutusele. Samas ei ole põllumajandusplasti tootja kohustatud neid jäätmeid koguma rohkem kui on tema eelmisel kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti kogus. Muu hulgas tähendab see, et tootja peab enda poolt turule lastud toodete üle arvestust, esitab need andmed probleemtooteregistrile ja täidab taaskasutuse sihtarvu. Põllumajandusplasti valmistavaid ettevõtteid on Eestis neli kuni viis.
Põllumajandusplasti jäätmete kogumissüsteemi loomine vähendab nende jäätmete põletamist, maasse kaevamist jm keskkonda saastavat tegevust, mida on seni korduvalt esinenud.
Teine oluline pakendiseaduse muudatus kehtestab tarbijatele pakendi tagatisraha eest tagastamisele kaheaastase perioodi. Muudatus on vajalik suurtes kogustes pakendi tagastamise riskide maandamiseks, mis tekitab turutõrkeid ja häirib pakendiregistri tööd.
Kolmas eelnõu muudatus puudutab Eestisse sisseveetavaid pakendijäätmeid. Juhul kui nende kaal ületab neli kilogrammi, peab saadetisega kaasas olema asjakohane info ja Eesti jäätmekäitlejaga sõlmitud leping. Praegu kehtib see nõue alates 20 kg saadetisest. See on tekitanud olukorra, kus pakend, millel on Eesti tagatisraha märgistus, lastakse turule Lätis või Leedus ja selle eest Eesti taaskasutusorganisatsioonile ei tasuta, kuid pärast pakendis oleva kauba tarbimist kogutakse pakendid kokku ning veetakse Eestisse. Eestis antakse pakendid üle taaskasutusorganisatsioonile, kes kohustub pakendi tagastamisel tasuma nii pandi kui ka hüvitise pakendi tagastuskoha operaatorile.
2. "Ehitusseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta. Enamus direktiivis sätestatud kohustusi on Eestis juba varasemalt üle võetud. Eelnõu sätestab põhimõtteliselt vaid täpsustavaid ning kohati eelmise direktiiviga võrreldes rangemaid nõudeid.
Energiamärgise regulatsiooni muudatustest on kõige tähtsam see, et sätestatakse eraldi nõue sisekliima tagamisega hoonetele, milles asuvad riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ning mille valduses on rohkem kui 500 ruutmeetrit kasulikku pinda. Taoliste hoonete puhul on nõutav, et energiamärgis asuks külastajate jaoks nähtaval kohal. Vastav säte tuleneb eelkõige energiatõhususe direktiivi eesmärgist anda avaliku sektori hoonetele eeskuju andev roll energiatõhususe miinimumnõuete järgimisel ning energiamärgise omamisel.
Riigi kinnisvararegistri andmetel on avalikke hooneid, mille kasulik pind jääb vahemikku 500-1000 ruutmeetrit kokku 351 ning arvestades ühe energiamärgise tellimise hinnaks ligikaudu 200 eurot, siis kogu kulutus peaks kokku maksma ligikaudu 70 000 eurot. Samas on nimetatud kulutuste katmine jagatud erinevate riigivara valitsejate vahel ning neid ei tule katta koheselt, kuna vastav kohustus jõustub alles 9. jaanuaril 2013.
Eelnõu kohaselt hakkab tehnilise järelevalve amet kontrollima energiamärgiste nõuetele vastavust, mis tõenäoliselt tähendab ühe ametikoha lisamist tehnilise järelvalve ameti koosseisu. Kulutus arvestatakse ameti 2013. aasta eelarvesse.
3. "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt viiakse Eesti õigussüsteem paremini kooskõlla rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standarditega.
Vastavalt eelnõule laieneb kohustatud isikute ring väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga tegelevatele ettevõtjatele. Praegu ei ole nendel isikutel kohustust registreerida end majandustegevuse registris.
Muudatus on vajalik kuna rahapesu andmebüroo on alates 2010. aastast Eestis täheldanud tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodete, näiteks purustatud kuldehete, käitlemise ja kauplemise suurenemist. Suure tõenäosusega on osa sellest kullast kuritegeliku päritoluga või ostetud ebaseaduslikest kokkuostupunktidest erinevates riikides. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid. Kohustatud isikud on seaduse mõistes veel näiteks pandimajapidajad, krediidiasutused, õnnemängude korraldajad, audiitorid ja raamatupidamisteenusepakkujad jne.
Mittetulundusühingutega seotult on viimase kahe aasta jooksul suurenenud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid nii välis- kui ka sisejulgeolekule. Seetõttu viiakse mittetulundusühingud ja sihtasutused seaduses kohustatud isikute hulka, kellele kehtib seadus siiski üksnes tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud rahapesu andmebüroole. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste halduskoormus oluliselt ei suurene.
4. "Politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on reguleerida vabatahtlike merepäästjate kaasamist politsei tegevusse otsingu- ja päästetööde tegemisel.
Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muudes piiriveekogudes ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Merepäästetöödes osalemiseks peavad vabatahtlikud merepäästjad läbima vastava õppe. Politsei tegevusse kaasamisel on neil riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise õigus.
Vabatahtlikud merepäästjad on koondunud valdavalt mittetulundusühingusse ning teinud aktiivset koostööd politsei- ja piirivalveametiga koolituse küsimuses ning mõnel juhul osalenud ka merepääste tegevuses. Kuna kehtivad seadused vabatahtlike merepäästjate tegevust ei reguleeri, on nende pädevus määratlemata ning neile pole merepääste ülesande täitmisel ette nähtud sotsiaalseid tagatisi ega töödel tekkinud kulutuste hüvitamist. Eelnõu määratleb vabatahtlike merepäästjate mõiste ja nendele esitatavad nõuded, osalemise politsei tegevuses, pädevuse, töökorralduse, nende poolt rakendatavad meetmed, väljaõppe, tunnustamise, hüved ja tagatised.
Seaduse rakendamisega seotud kulud kaetakse siseministeeriumi eelarvest.
Eelnõu väljatöötamisele on kaasatud mittetulundusühingud Eesti Vabatahtlik Mere-ja Järvepääste ning Eesti Priitahtlik Päästeliit.
5. "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalkindlustusametis ekspertiisiga tegelevatele ametnikele ja ekspertarstidele puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamiseks juurdepääsuõigus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
Tegemist on lisaks kehtivale menetluskorrale täiendava, elektrooniliste andmete käitlemisele tugineva menetlusega, mille kohaselt hakatakse ekspertiise teostama tervise infosüsteemis sisalduvate isikuandmete alusel. Vastavaid andmeid on õigus kasutada üksnes ekspertiisi taotleva isiku nõusolekul.
Eelnõu rakendumise eeldus on see, et tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infosüsteemi saadetud terviseandmed on koostatud ja kirjeldatud piisava põhjalikkusega, mille alusel on sotsiaalkindlustusametil võimalik teha puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus ning et kõik tervishoiuteenuse osutajad täidavad kõrvalekaldumatult tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ette nähtud elektroonilise dokumenteerimise kohustust.
Paralleelselt säilitatakse tervishoiuteenuse osutajale võimalus edastada isiku tervislikku seisundit kirjeldavad andmed vormil.
Eelnõu jõustumisel väheneb nende pere- ja eriarstide koormus isiku terviseseisundi kirjeldamisel, kes on ühinenud tervise infosüsteemiga ning edastavad sinna isikute terviseandmeid. Isiku terviseandmete elektrooniline menetlus ei muuda puude raskusastme või püsiva töövõimetuse taotlemise ega tuvastamise protsessi.
Eelnõuga kaasnev kogukulu on 201 226 eurot.
6. "Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu
Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon (COTIF) on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. COTIFi ühtseid reegleid rakendatakse peale rahvusvahelise raudteetranspordi ka sellega seotud maantee- ja veetranspordi puhul.
Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette konventsiooniga ühinemisel tehtud reservatsioonide (lisa A artikli 30 ning lisade E, F ja G kohaldamine) ja deklaratsioonide (lisa C kohaldamine) muutmine.
Lisa A artikkel 30 käsitleb raudtee-ettevõtja vastutust õnnetusjuhtumis kannatada saanud reisija surma või vigastuse korral. Lisa C sätestab määruse ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta, lisa E infrastruktuuri kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad, lisa F ühtsed eeskirjad tehniliste standardite kehtestamiseks ja ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks raudteematerjali suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses ning lisa G ühtsed eeskirjad tehnoloa väljaandmiseks raudteematerjalile, mida kasutatakse rahvusvahelises liikluses.
Reservatsioonid tühistatakse, kuna Euroopa Liit ühines COTIF-iga 1. juulil 2011. a ja Euroopa Liit tunnistab nüüdseks kõiki eespool nimetatud COTIFi lisasid ja konventsiooni lisa A artiklit 30 Eestis juba kohaldatakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest rongireisija õiguste ja kohustuste kohta.
Kehtima jäävad kaks deklaratsiooni lisade A ja B piirkondliku kohaldamise kohta. Nimetatud lisad kehtestavad reisijate ja kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad. Deklaratsioonide näol on tegemist rahvusvahelise regulatsiooniga, mille täies ulatuses riigisiseses kohaldamises ei ole Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud.
Eelnõu kohaselt võetakse tagasi deklaratsioon, mille kohaselt Eestil on õigus reguleerida rahvusvahelist ohtlike kaupade vedu oma territooriumil RID-iga ühtlustatud rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppega (SMGS). Deklaratsioon on vaja tagasi võtta sel põhjusel, et OTIFi peasekretäri teatel ei ole võimalik sellist deklaratsiooni teha. Põhjuseks on asjaolu, et COTIF ega rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe SMGS ei välista teise rahvusvahelise kokkuleppe kasutamist.
7. Kaasamise hea tava
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kaasamise hea tava eesmärk on anda selgemad juhised kaasamise planeerimise ja korraldamise kohta ning ühtlustada valitsusasutuste kaasamispraktika kvaliteeti. Kaasamise laiem eesmärk on suurendada otsuste tegemise läbipaistvust ja valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega.
Kaasamine tähendab otsuste tegemisel huvirühmade informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära kuulamist, tagasiside andmist jm. Dokumendis on sõnastatud juhised huvirühmade vastavaks teavitamiseks ja avaliku konsulteerimise korraldamiseks. Viimase osas peab ministeerium kaasama huvirühmi otsuse ettevalmistamisse, esitama neile eelnõu arvamuse avaldamiseks ning andma tagasisidet kogutud arvamuste arvestamise kohta.
Kaasamise head tava rakendatakse poliitikaalgatuste ettevalmistamise käigus, milleks võivad olla nii Riigikogu, valitsuse kui ka ministri õigusakti eelnõu ettevalmistamine, samuti arengukava ettevalmistamine, aga ka muud liiki poliitikaalgatused, milles valitsusväliste osalistega konsulteerimine on tähtis vaatamata sellele, kas otsus tehakse õigusliku tähendusega vormis või mitte.
Kaasamise hea tava väljatöötamise aluseks on valitsuse reglement ja valitsuse tegevusprogramm. Arvesse on võetud Riigikogu kinnitatud õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018 (ÕPA) sätestatud huvirühmade kaasamise nõuet seaduseelnõude väljatöötamise protsessis.
Kord aastas, 2012. aastal erandkorras kord poolaastas, esitab riigikantselei valitsusele ülevaate kaasamise hea tava rakendamise kohta.
8. „Küberjulgeoleku strateegia 2008-2013" rakendusplaani 2012-2013 heakskiitmine
Esitaja: kaitseminister Mart Laar
Tüüp: korralduse eelnõu
Rakendusplaan näeb ette tegevused ja määrab vastutajad “Küberjulgeoleku strateegia 2008-2013” eesmärkide elluviimisel. Rakendusplaanis kirjeldatud tegevused on jaotatud strateegias paika pandud valdkondade kaupa.
Kõige olulisema eesmärgi täitmiseks - tugevdada Eesti elutähtsa teabetaristu vastupanuvõimet küberrünnetele ja infotehnoloogilistele riketele, näeb plaan ette kriitilise infrastruktuuri toimimist toetavate infosüsteemide kaitse alase riikliku süsteemi täiustamise.
Lisaks kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse korraldusele käsitleb rakendusplaan ka tegevusprogramme infoturbealase kompetentsuse suurendamiseks, tegevusi küberjulgeoleku alase õigusloome valdkonnas, rahvusvahelise koostöö eesmärke ja küberjulgeoleku alast teavitustööd ühiskonnas.
Rahvusvahelisest küberohupildist tulenevalt muutub riigi kriitilise infrastruktuuri kaitse üha tõsisemaks probleemiks. Rakendusplaan näeb ette, et 2012. aasta jooksul töötab Riigi Infosüsteemi Amet välja turvanõuded riigi toimimise seisukohalt elutähtsatele infosüsteemidele.
Riigi Infosüsteemi Ameti tõstmine valitsusameti staatusesse tänavu suvel ning järelvalvefunktsiooni lisamine andis ametile riigi keskse küberturbe korraldaja pädevuse. See võimaldab küberturvet terviklikult korraldada infosüsteemide arendusfaasist kuni turvanõuete täitmise kontrollini.
Avaliku ja erasektori IT-spetsialistide koostöö, mida edukalt testiti 2007. aastal on küberkaitseliidu näol saanud toimiva institutsionaalse raami.
Küberjulgeoleku õigusmaastikul on viimaste aastate olulisemaks õigusaktiks hädaolukorra seaduse vastuvõtmine 2009. aastal, mis sätestab elutähtsate teenuste toimepidevuse korralduse. Küberjulgeoleku strateegia rakendusplaan näeb ette, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmisel aastal ulatuslik küberrünnakuna käsitleva hädaolukorra lahendamise plaani testimiseks üleriigilise õppuse.
Eesti rahvusvaheline tegevus küberjulgeoleku ja –kaitse valdkonnas on olnud tihe. NATO koostas Eesti eestvedamisel oma esimese küberjulgeoleku poliitika, 2008. aastal sai akrediteeringu NATO küberkaitse kompetentsikeskus Tallinnas.
Rakendusplaani koostamist juhtis kaitseministeerium, saades selleks sisendid ametkondadevaheliselt töögrupilt. Rakendusplaani täitmist hakkab perioodiliselt jälgima küberjulgeoleku nõukogu.
9. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Haridusministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõu kohaselt kehtestatakse uues sõnastuses määruse lisa õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite ja akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu. Kehtiv valitsuse määrus õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu kohta tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõu kohaselt täiendatakse õppe läbiviimise õigusi järgmistes õppekavagruppides: õpetajakoolitus ja kasvatusteadus, keeled ja kultuurid, kunstid, muusika- ja teatrikunst, usuteadus, ajakirjandus ja infolevi, psühholoogia, sotsiaalteadused, ärindus ja haldus, bio- ja keskkonnateadused, füüsikalised loodusteadused, informaatika ja infotehnoloogia, matemaatika ja statistika, arhitektuur ja ehitus, tehnika, tootmine ja tehnoloogia, põllumajandus, metsandus ja kalandus, tervishoid, sotsiaalteenused, keskkonnahoid.
Õppe läbiviimise õigus antakse Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkoolile Mainor, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminarile, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminarile, Tartu Teoloogia Akadeemiale, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduste Instituudile ja Euroakadeemiale.
Eelnõu kohaselt antakse Euroakadeemiale ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduste Instituudile õppe läbiviimise õigus erarakenduskõrgkoolidena. Alates tuleva aasta 1. jaanuarist ei oma nimetatud eraülikoolid õigust läbi viia doktoriõpet ja väljastada vastavat kraadi, mistõttu ei saa nad tegutseda eraülikoolidena.
10. Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2009. a määruse nr 24 „Eesti Mereakadeemia põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Valitsus hakkab arutama määruse eelnõu, mille kohaselt muudetakse Eesti Mereakadeemia struktuuri. Akadeemia merekooli baasil moodustatakse kutseõppeosakond ning Pärnu merenduskeskus hakkab kuuluma Eesti Mereakadeemia täiendus- ja ümberõppeosakonna koosseisu.
Kutseõppeosakonna peamised ülesanded on õpilastega seotud õppe- ja kasvatustöö koordineerimine ning kutseõppe õppekavade haldamine. Kutseõppeosakonda juhib kutseõppeosakonna juhataja.
Eelnõu kohaselt peavad ka kutseõpet läbiviivad õppejõud vastama kutseõppeasutuse seaduse alusel sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Samuti peab kutseõpet läbiviiva õppejõu ametikoht olema täidetud avaliku konkursi korras lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustest.
11. Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001.a määruse nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused" muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu näeb ette moodustada senise ministeeriumide dokumendihaldusjuhtide koostöövõrgustiku alusel dokumendihaldusnõukogu, millesse kaasatakse ka Rahvusarhiivi, riigi infosüsteemi arendajate ja kohalike omavalitsuste dokumendihalduse arendajate esindajad.
Seoses uue arhiiviseaduse jõustumisega kuulub Rahvusarhiiv alates tuleva aasta 1. jaanuarist haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Dokumendihaldusnõukogu moodustamine kindlustab dokumendihalduse ja arhiivinduse vahelise seose säilimise ning arendustegevuste kooskõlastamise.
Dokumendihalduse arengu põhirõhk seondub lähiaastail üha enam avalike teenuste arendamisega, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne. Seetõttu sätestatakse ka käesolevas eelnõus, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavandab ning koordineerib asjaajamise arengut ja elektroonilisele dokumendihaldusele üleminekut avalikus sektoris ning annab dokumendihalduse alaseid juhiseid.
Justiitsministeeriumi ettepanekul sätestatakse asutustele kohustus avaldada oma veebilehel teave dokumentides sisalduvate isikuandmete töötlemise kohta asutuses. Teave tuleb avalikustada hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks. Sellise teabe avaldamine võimaldab inimest teavitada sellest, mil moel tema isikuandmed saavad või võivad saada avalikuks.
Lisaks täpsustatakse eelnõus asutuste asjaajamisele esitatavaid üldnõudeid, digitaaldokumentide menetlemist ja hoidmist, dokumendiregistri ülesehitust ja juurdepääsupiirangute kajastamist dokumendiregistris ning dokumendivahetuskeskuse haldamist puudutavaid sätteid. Asutusel on kohustus kehtestada oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide loetelu, mis sisaldab vähemalt dokumentide liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. Dokumentide loetelu vormistuse üle otsustab asutus.
12. Nõuded elutähtsa teenuse osutajast elektriettevõtja päästetööd tegevale päästeüksusele ja päästeüksuse koostöö kord päästeasutusega
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on sätestada nõuded AS Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästeüksusele ja koostöö kord päästeasutusega.
Seni on Eesti Elektrijaama territooriumil paiknev päästekomando Ida-Eesti Päästekeskuse koosseisuväline struktuuriüksus, mida finantseeritakse lepingu alusel AS-i Narva Elektrijaamad poolt. 1. jaanuarist 2012 jõustuva elektrituruseaduse muudatuse kohaselt on päästeüksuse pidamine elektrijaama enda kohustus.
Päästeüksus koosneb päästekomandost, päästemeeskondadest, tehnikast ja varustusest. Päästemeeskond koosneb ühest meeskonnavanemast ja vähemalt neljast päästjast, kellel peab olema suitsusukeldumisõigus. Päästeüksuse juht, meeskonnavanem ja päästjad peavad vastama vastavatele kutsestandardi nõuetele.
Päästeüksus peab suutma teha vältimatuid ja edasilükkamatuid päästetöid. Üksus peab olema võimeline töötama hingamiskõlbmatus keskkonnas vähemalt ühe tunni jooksul, omama elupäästva esmaabi osutamise võimet ning omama päästetöödeks vajalikke seadmeid ja tehnikat. Tagatud peab olema vähemalt ühe päästemeeskonna valmisolek päästetöö alustamiseks mitte hiljem kui viie minuti jooksul teate saamisest.
13. Eesti Maaülikooli kuratooriumi liikmete nimetamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus hakkab arutama Eesti Maaülikooli kuratooriumi uue koosseisu kinnitamist. Eelmise koosseisu volitused lõppesid tänavu 24. aprillil.
Kuratooriumi liikmeteks nimetatakse Ülari Alamets, Krista Aru, Aigar Kallas, Kalev Kreegipuu, Urmas Kruuse, Tanel Linnus, Jaanus Marrandi, Toomas Noorem, Ants Noot, Ago Pärtel, Raul Rosenberg, Roomet Sõrmus ja Aivar Õun.
Kuratoorium on ülikooli ning ühiskonda siduv nõuandev kogu, mille liikmed nimetab valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha. Kuratooriumil on 11-15 liiget ning nende volituste kestus on kolm aastat. Kuratoorium teeb haridus- ja teadusministrile ja ülikooli nõukogule ettepanekuid ülikooli arengut puudutavates küsimustes ning esitab üldsusele oma hinnangu ülikooli kohta.
14. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara võõrandamiseks (5 kinnistut)
Esitaja: kaitseminister Mart Laar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Kaitseliidule luba võõrandada järgmised kinnistud:
- Maardus Vana-Narva mnt 7 kinnistu (pindala 25 227 m², sihtotstarve tootmismaa). Praegu hoiab Kaitseliit kinnistul asuvates angaarides varustust ja sõidukeid.
- Tallinnas Valge tn 6a kinnistu (pindala 5166 m², sihtotstarve riigikaitsemaa). Praegu on hooned kasutuseta ja seisavad tühjalt.
- Haapsalus Suur-Liiva tn 30 kinnistu (pindala 595 m², sihtotstarve tootmismaa). Praegu kinnistut ei kasutata.
- Pärnus Riia mnt 23/25 kinnistust (pindala 809 m², sihtotstarve 65% elamumaa, 30% ärimaa, 5% ühiskondlike ehitiste maa) 342/5969 mõttelist osa ja reaalosana mitteeluruum nr 12. Kaitseliidu Pärnumaa malev ei kasuta mitteeluruumi, ka üürnikku ei ole ruumile leitud.
- Pärnus Riia mnt 27/Suur-Posti tn 1 kinnistu (pindala 3274 m², sihtotstarve 50% ühiskondlike ehitiste maa ja 50% ärimaa). Pärnumaa malev ei kasuta kinnistut põhikirjaliseks tegevuseks.
Kaitseliit omandas kinnistud 2000. aastate esimesel poolel. Kinnistud ei ole vajalikud Kaitseliidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks. Kaitseliit on otsustanud võõrandada mittevajalikud ja kasutuseta kinnistud, mis ei vasta nõuetele ega arvesta Kaitseliidu funktsioone.
Kinnisvara võõrandatakse avalikul enampakkumisel Kaitseliidu maleva juhatuse, keskjuhatuse ja keskkogu otsuse alusel ning Vabariigi Valitsuse loal.
15. Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2010 korralduse nr 298 „Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelise Kyoto Protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks volituse andmine ning finantsvahendite kasutamine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt täiendatakse Hispaaniaga sõlmitud kokkulepet uue ühistranspordi arendamise meetmega, milleks on alternatiivkütust kasutatavate linnaliinibusside soetamine. Täienduse eesmärk on aidata kaasa keskkonnasõbralikemate transpordivahendite kasutusele võtmisele. Kokkuleppe muudatuse tulemusel korraldab maanteeamet riigihanke, et soetada alternatiivkütusel sõitvaid linnaliinibusse. Kavas on soetada 10 maagaasil sõitvat bussi ning 3 maagaasi-elektri hübriidmootoriga bussi. Hangitavad bussid on kavas kasutusele võtta Narva ja Pärnu linna avalike linnaliinide teenindamisel.
Eesti Vabariik ja Hispaania Kuningriik allkirjastasid lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe 6. augustil 2010. Kokkuleppe järgi pidi Eesti saadavaid vahendeid kasutama tuuleenergiast elektritootmise arendamiseks ning uute maakonnaliinibusside soetamiseks. Kuna meetmete elluviimisel selgus, et kokkuleppe alusel saadud vahendeid jääb üle, siis lepiti Hispaaniaga läbirääkimiste käigus kokku, et kokkulepet täiendatakse ühistranspordi arendamise meetmega.
16. „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” investeeringute kava kinnitamine aastateks 2012–2013
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on vastu võtta rahastamisotsused riiklikult oluliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate investeeringuteks. Investeeringute kava koostatakse riigiasutuste konkreetsete, juba detailselt ettevalmistatud kesksete ja olulist mõju omavate projektide rahastamiseks.
Investeeringute kava maksumus on kokku 1 275 636 eurot, millega rahastatakse ühte rahvusarhiivi projekti ja kahte registrite ja infosüsteemide keskuse projekti.
- Digitaalarhiivi juurdepääsu infosüsteemi arendamine (rahvusarhiivi projekt). Projekti lõpptulemusena tekib rahvusarhiivis võimekus säilitada ja tagada juurdepääs vastavalt kehtivatele regulatsioonidele pikaajaliselt säilitatavatele asutustest vastu võetud digitaalsetele dokumentidele koos kirjeldustega. Avaliku sektori asutustel on võimalus anda rahvusarhiivile üle ja veebipõhiselt kasutada digitaalseid dokumente ja nad ei pea pühendama tähelepanu ja vahendeid digitaalsete dokumentide pikaajalisele säilitamisele.
- Kohtute infosüsteemi II arendusetapp (registrite ja infosüsteemide keskuse projekt). Projekti käigus ajakohastatakse kohtute tööd toetav infosüsteem. Arenduse eesmärk on saada kohtute infosüsteem, mis on võimeline suhtlema riigi teiste infosüsteemidega.
- Äriregistri uue menetlustarkvara II arendusetapp (registrite ja infosüsteemide keskuse projekt). Infosüsteemi uuendamisega paraneb eelkõige äriregistri turvalisus, sh terviklus, konfidentsiaalsus, käideldavus. Arenduse eesmärk on ka lihtsustada ettevõtja ja riigi suhtlust.
17. Välisabi sildfinantseerimine
1) Välisabi sildfinantseerimine (Euroopa Liidu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames finantseeritavate projektide ajutiseks rahastamiseks)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada kuni Euroopa Komisjonilt raha laekumiseni 157 miljoni euro ulatuses riigieelarve vabu vahendeid raamdokumendi "Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013" projektide rahastamiseks.
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada kuni Finantsmehhanismide Kantseleilt raha laekumiseni kahe miljoni euro ulatuses riigieelarve vabu vahendeid Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009−2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009−2014 projektide rahastamiseks.
Samuti lubatakse eelnõu kohaselt rahandusministeeriumil kasutada kuni Šveitsi Konföderatsioonilt raha laekumiseni 5,4 miljoni euro ulatuses riigieelarve vabu vahendeid Šveitsi-Eesti koostööprogrammi projektide rahastamiseks.
2) Välisabi sildfinantseerimine (Eesti–Läti programmi 2007–2013 raames läbiviidavate 1.-3. prioriteedi projektide ajutiseks rahastamiseks)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid 6,63 miljoni euro ulatuses siseministeeriumi ja Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava Eesti–Läti programmi 2007–2013 raames läbiviidavate 1.–3. prioriteedi projektide ajutiseks rahastamiseks.
Eesti-Läti programm 2007–2013 toetab projekte, mis edendavad piirialade omavahelist koostööd. Igasse projekti peab olema kaasatud vähemalt üks asutus või ettevõte Eestist ja üks Lätist. Programmi eesmärk on edendada programmipiirkonna jätkusuutlikku arengut ja majanduslikku konkurentsivõimet piiriüleste lahenduste kaudu. Toetuse saajad on riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ülikoolid, mittetulundusühingud ja sihtasutused ning eraettevõtted.
3) Välisabi sildfinantseerimine (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuste väljamaksmiseks)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid 98 895 200 euro ulatuses Euroopa Komisjoni finantseeritavate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja kalandusturu korraldamise seaduse alusel makstavate toetuste väljamaksmiseks. Toetuste väljamaksja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).
Vahendid kantakse PRIAle üle kahes osas: I kvartaliks 70 219 650 eurot ja II kvartaliks 28 675 550 eurot.
18. Riigivara üleandmine
1) Riigivara valitsemise üleandmine riigikantseleilt haridus- ja teadusministeeriumile (8 kinnistut ja 2 katastriüksust)
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Eelnõu kohaselt annab riigikantselei oma valitsemiselt üle kaheksa kinnistut ja kaks katastriüksust haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisele.
1. jaanuaril 2012. aastal jõustuva arhiiviseaduse kohaselt viiakse rahvusarhiiv üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Seetõttu antakse kinnistud ja katastriüksused üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisele.
Üleantavad kinnistud ja katastriüksused:
- Tallinnas Tõnismägi 16 asuv kinnistu ning sellel olevad administratiivhoone ja arhiivihoidla;
- Tallinnas Madara tn 24 asuv kinnistu ning sellel asuv arhiivihoone;
- Tallinnas Maneeži tn 2/4 asuv kinnistu ning sellel asuv arhiivihoone;
- Haapsalus Lihula mnt 22 asuv kinnistu ning sellel asuv kontor-tootmishoone;
- Kuressaares Arhiivi tn 1 asuv kinnistu ning sellel olevad garaažihoone ja Saare maakonna arhiiv;
- Tartus Juhan Liivi tn 4 asuv kinnistu ning sellel asuv arhiivihoone;
- Tartu vallas Vahi külas asuv Vahiarhiivi kinnistu ning sellel asuv laohoone;
- Valgas Vabaduse tn 6 asuv kinnistu ning sellel asuv arhiivihoone;
- Rakveres Näituse tn 23 asuv katastriüksus ning sellel asuv arhiivihoone;
- Tallinnas Ristiku tn 84 asuv katastriüksus ning sellel asuvad garaaž, arhiivihoone ja piirdeaed.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal.
2) Riigivara valitsemise üleandmine siseministeeriumilt kaitseministeeriumile (Noarootsi vallas Dirhami külas Dirhami kordoni kinnistu)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Eelnõu kohaselt annab siseministeerium kaitseministeeriumi valitsemisele üle Lääne maakonnas Noarootsi vallas Dirhami külas asuva Dirhami kordoni kinnistu, mis on 5,15 hektari suurune riigikaitsemaa.
Kinnistu on koormatud tähtajatu teeservituudiga Künka kinnistu kasuks. Künka kinnistu omanik on OÜ Hagudi Kruus. Siseministeeriumil puudub teenistuslik vajadus kinnistu valitsemiseks, sest sellel asub kaitseväe sidemast. Kaitseministeerium taotleb nimetatud kinnistut enda valitsemisele, sest see on teenistuslikult vajalik.
19. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus kolmele Ukraina kodanikule ja kolmele Vene Föderatsiooni kodanikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
20. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse siseministeeriumi ettepanekul Eesti kodakondsuse andmisest kahele isikule.
Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja kelle karistatus ei ole kustunud.
Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, kes on aastatel 2002–2009 toime pannud 13 väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.
21. ÜRO konventsiooniga, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas, ühinemine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks konventsiooniga ühinemine ja tehakse deklaratsioon täiendavate piirkondlike rakenduslisade ja nende muudatuste jõustumise kohta Eesti suhtes. Deklaratsiooni eesmärk on jätta Eestile võimalus lisadega seonduvaid muudatusi põhjalikult analüüsida ning heaks kiita vastavalt võimalustele.
Rahvusvaheliselt jõustus konventsioon 26. detsembril 1996. a. Konventsiooni eesmärk on kõrbestumise tõkestamine ja põua tagajärgede leevendamine. Konventsioonis esitatud definitsioon seob kõrbestumise kuiva kliimaga piirkondadega, kuid konventsiooni üldeesmärk on ka kõigi teiste piirkondade maade rikkumise vältimine.
Kuigi algselt koostati konventsioon kuivade alade jaoks, on selle sätted rakendatavad ka maade degradatsiooni tõrjel ja säästva maakasutuse edendamisel teistsuguse kliimaga piirkondades, sh Kesk- ja Ida-Euroopas. Kesk- ja Ida-Euroopa rakenduslisa käsitleb eeskätt sotsiaal-majanduslikest muutustest põhjustatud muldade väärkasutamist ja hävitamist, tingituna nii saastumisest kui ka füüsilisest degradatsioonist.
Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eestil väljendada solidaarsust riikidega, kes on silmitsi pakiliste ja kasvavate globaalse ulatusega probleemidega, saada kasu koostööst teiste riikidega, kavandades ja rakendades oma programme maa degradeerumise tõkestamiseks, parandada juurdepääsu asjakohasele tehnoloogiale ja andmetele, kasutada teadus- ja tehnikakomitee töös osalemisega kaasnevaid võimalusi.
Konventsiooni ei tule Riigikogus ratifitseerida. Konventsioon jõustub Eesti suhtes üheksakümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmise päeva.
Konventsiooniga ühinemisel võtab Eesti endale kohustuse tasuda konventsiooni põhieelarvesse iga-aastast liikmetasu, mis on umbes 1200 eurot. Lisaks on Eestil kohustus anda olulisi rahalisi vahendeid ja muud abi arenguriikidele, abistamaks neil tõhusalt välja töötada ja rakendada nende pikaajalisi kõrbestumise tõkestamise ja põua tagajärgede leevendamise kavasid ja strateegiad. Eesti panustab sellesse kohustusse läbi ELi eelarve, kuhu tasutakse iga-aastane liikmemaks. Arengukoostöö vahendid ja liikmemaksu tasumiseks vastav summa on ette nähtud keskkonnaministeeriumi eelarves ning lisavahendeid selleks ei taotleta.
22. 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni I lisa muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni I lisa muudatused, mis on vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonnakaitse komitee 15. oktoobri 2004. a resolutsiooniga.
2004. aastal resolutsiooniga MEPC.117(52) välja antud konventsiooni I lisa revideeritud tekst „Naftareostuse vältimise reeglid“ koondab erinevad muudatused, mis on vastu võetud alates aastast 1983. Revideeritud tekst sisaldab muudatusi, mis on vastu võetud, kuid mida Eesti ei ole eelnevalt iseseisvalt heaks kiitnud. Muudatused on jõustunud nende rahvusvaheliselt jõustumise tähtaegadel, kuna Eesti ei ole antud muudatuste osas IMO-le vastuväiteid esitanud.
Uute nõuetena sisalduvad 2004. aastal revideeritud tekstis ka pumbaruumi põhja kaitse – naftatankeritel, millel kandevõime on 5000 tonni ja rohkem, mis olid ehitatud 1. jaanuaril 2007 või pärast seda, peab pumbaruum olema kahepõhjaline; õnnetusjuhtumist tingitud nafta väljavoolu kiirus – rakendub kõikidele 01. jaanuaril 2010 või hiljem üle antud naftatankeritele, reeglis on sätestatud nõuded asjakohase kaitse tagamiseks naftareostuse eest kokkupõrkel või madalikule sõidu korral; laeva erakorraliste abinõude plaan naftareostuse puhuks - kõik vähemalt 5000-tonnise kandevõimega naftatankerid peavad kiiresti juurde pääsema kaldal asuvatele vigastatud laeva püstuvuse ja ehituse jääktugevuse arvutamise elektroonilistele programmidele.
Samas revideeritud versioonis lisatakse Araabia mere Omaani piirkond eripiirkondade hulka, kus okeanograafilistest ja ökoloogilistest tingimustest ning liikluse erilaadist tulenevalt tunnustatud tehnilistel põhjustel on tarvis kasutusele võtta kohustuslikud erimeetmed naftast põhjustatud merereostuse vältimiseks ning kus kehtib rangem naftajääkide mahalaadimise kontroll. Eripiirkondade hulka kuuluvad ka Vahemere piirkond, Läänemere piirkond, Musta mere piirkond, Punase mere piirkond, Pärsia lahe piirkond, Adeni lahe piirkond, Antarktika piirkond ja Euroopa vete loodepiirkond, et tagada meetmed eluslooduse ning merekeskkonna kaitse tiheda laevaliiklusega ökoloogiliselt tähtsas piirkonnas.
Muudatuste rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa riigieelarvelisi lisakulutusi ega -tulusid. Nõuded kehtivad ja need on täitmiseks kohustuslikud juba 1. jaanuarist 2007. a.
23. Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 19. detsembri 2011. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: ülevaade
Keskkonnanõukogu istungil arutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi (uuesti sõnastatud) eelnõu eduaruannet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega, eelnõu eduaruannet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise eelnõu eduaruannet, võeti vastu nõukogu järeldused: Bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020: panus ühisesse rakendamisraamistikku, ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, samuti arutati Durbani konverentsi tulemusi ja kütusekvaliteedi direktiivi rakendusmeetmeid.