Valitsuse 29.11.2007 istungi kommenteeritud päevakord.

28.11.2007 | 14:20

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 29. novembril 2007. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Liina Lepik 693 5720



1. Arvamuse andmine "Elatisabi seaduse muutmise seaduse" eelnõu (156 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: arvamuse andmine

Elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad seaduse parema rakendumise ning hoiavad ära arusaamatused ja vaidlused seaduse rakendamise küsimustes.

Eelnõu seadusena rakendamisel ei teki lisakulutusi tuleva aasta riigieelarvele.
Seadus jõustuks elatisabi seadusega samal kuupäeval, s.o 1. jaanuaril 2008. a.


2. Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2006. a määruse nr 193 "Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt on kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekava alusel õppiva õpilase ühe koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta 12 krooni 30 senti.
Alates 1. septembrist 2006. a eraldatakse kutseõppeasutustele riigieelarvest koolilõuna toetust. Toetuse rakendumisest tänaseni on koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta olnud 10 krooni. Määruse muutmise põhjuseks on toiduainete hinnatõus. Koolilõuna toetuse kulud kaetakse riigieelarvest haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu.


3. Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määruse nr 156 "Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine" muutmise eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: määruse eelnõu

ELi Komisjonile esitatud teabe kohaselt võivad plastist tihendiga purgikaantes kasutatavad plastifikaatorid imenduda rasvasesse toitu sellises koguses, mis võib ohustada inimese tervist või lubamatult muuta toidu koostist.

Seni olid plastist tihendiga purgikaaned õiguslikult määratle¬mata. Võttes arvesse informatsiooni purkide sulgemiseks kasutatavate kaante tihenditest imbuvate plastifikaatorite ja selle asendajate kohta, laiendati toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete kohaldamisala plastkihi suhtes, mis moodustab kaanetihendi.

Määrus mõjutab eelkõige toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete valmistajaid. Samuti mõjutab määrus toiduainetööstust, kus tuleb arvestada sellega, et teatud aja möödudes tohib toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemetena kasutada üksnes uutele nõuetele vastavaid materjale ja esemeid. Määrus jõustub tuleva aasta algusest.


4. Sisekaitseakadeemia põhimäärus
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga täpsustakse Sisekaitseakadeemia eesmärki, juhtimise korda, struktuuri, õppekorralduse aluseid, liikmeskonna õigusi ja kohustusi, akadeemia tegevusvaldkondi ja nendest tulenevaid ülesandeid. Samas viiakse põhimäärus kooskõlla "Rakenduskõrgkooli seaduse", "Kutseharidusstandardi" ja "Kutseõppeasutuse seadusega".

Akadeemias avaliku teenistuse valdkonnas ei anta alates 2010. aastast enam halduskorralduse eriala ja Halduskolled¾i tegevus lõpetatakse. Põhjuseks on perspektiiv õpetada akadeemias kitsalt sisejulgeoleku erialasid ning kujundada akadeemiast kaasaegne sisejulgeolekualane õpi- ja arenduskeskus.

Täiendatakse akadeemia üliõpilaste ja õpilaste õiguseid ja kohustusi puudutavat osa. Seni puudub õiguslik alus võimaldada kutseõppe õpilastele tasuta majutust, toitlustamist ja vormiriietust, kuigi seda on tehtud. Eelnõuga sätestatakse õigus riigieelarvest rahastatavale vormiriietusele ning toitlustusele ja majutusele rektori poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
Sätestatakse ka kehtivas põhimääruses puuduvad üliõpilasesinduse valimise põhimõtted.

Määruse eelnõu on kavandatud jõustuma tulevast aastast.


5. Töötuskindlustusmakse määrad 2008. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad tulevaks aastaks. Eelnõu kohaselt on tuleval aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6 protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3 protsenti töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Käesoleva aastaga võrreldes on maksemäärad jäänud samale tasemele.
Töötuskindlustusmaksete laekumise prognoos põhineb rahandusministeeriumi andmetel sotsiaalmaksu laekumise kohta ja sotsiaalmaksu laekumise prognoosil ning Eesti Töötukassa andmetel töötuskindlustusmaksete laekumise kohta. Töötuskindlustusmaksete laekumist planeeritakse järgmisel aastal 791 miljonit krooni.

Eelnõuga kehtestatavad töötuskindlustusmakse määrad tagavad piisavad vahendid töötuskindlustuse seaduse alusel hüvitiste maksmiseks ning Eesti Töötukassa ülesannete täitmiseks.
Tulenevalt töötuskindlustuse seadusest kehtestab valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Määrus jõustub tuleva aasta algusest.


6. Vabariigi Valitsuse 6. mai 2004. a korralduse nr 332-k "Rahvuskaaslaste programmi nõukogu moodustamine asjatundjate komisjoni ülesannetes" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse rahvuskaaslaste programmi nõukogu asjatundjate komisjoni koosseisu. Komisjoni esimeheks nimetatakse minister Urve Palo, komisjoni liikmeteks haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, minister Urve Palo nõunik Silvia Jakobsen, kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete alal Anne-Ly Reimaa ja sihtasutuse Eesti Migratsioonifond juhatuse liige Ede Teinbas. Komisjoni liikme Jüri Trei ametinimetuseks loetakse välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna nõunik.

Komisjoni ülesandeks on täita rahvuskaaslaste programmi nõukogu ülesandeid "Rahvuskaaslaste programmi (2004-2008)" rakendamiseks ning korraldada koostööd asjaomaste asutuste ja institutsioonidega. Rahvuskaaslaste programm on suunatud väljaspool Eestit elavate eestlaste toetamiseks ja koostööks.


7. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt jaotatakse hariduskuludeks määratud täiendavad vahendid kohaliku omavalitsuse üksuste vahel koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pedagoogide palga alammäära kindlustamiseks ning õpilaste arvu suurenemisest tingitud kulude katteks käesoleva aasta teisel poolaastal summas 4, 4 miljonit krooni.

Kokku saavad lisaraha kolmteist maavalitsust: Võru Maavalitsus, Valga Maavalitsus, Tartu Maavalitsus, Saare Maavalitsus, Rapla Maavalitsus, Pärnu Maavalitsus, Põlva Maavalitsus, Lääne-Viru Maavalitsus, Lääne Maavalitsus, Järva Maavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus ja Harju Maavalitsus. Kõige rohkem saab lisaraha Harju Maavalitsuse, kelle taotlus rahuldati 2, 2 miljoni krooni ulatuses.

Käesoleva aasta esimesel poolaastal jaotati kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks täiendavaid vahendeid 8, 1 miljonit krooni. Hariduskulude täiendavatest vahenditest on hetkel jaotamata 6,2 miljonit krooni. Peale korralduse vastuvõtmist jääb täiendavate vahendite summaks 1,8 miljonit.


8. Riigivara tasuta üleandmine Justiitsministeeriumi valitsemiselt Siseministeeriumi valitsemisele (Tallinnas Alvari 35-6)
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab justiitsministeerium siseministeeriumile tasuta üle oma valitsemisel oleva ning siseministeeriumi hallatavas asutuses töötava isiku kasutuses oleva korteriomandi. Üleantavat Tallinnas Alvari tn 35-6 asuvat korterit kasutab 1993. aastal sõlmitud üürilepingu alusel Sisekaitseakadeemia Halduskolled¾i töötaja. Eluruum on tema kasutusse antud ajal, kui ta töötas justiitsministeeriumis. 2000. a toimunud struktuurimuudatuse käigus koondati nimetatud isik ning ta asus tööle Sisekaitseakadeemiasse.


9. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Võru linna munitsipaalomandisse (Räpina mnt 3B maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Võru linna munitsipaalomandisse Võrus Räpina mnt 3B (pindala 4122 m², sihtotstarve – transpordimaa) maaüksus.

Taotluse kohaselt on Räpina mnt 3B maaüksus linnale vajalik üldkasutatava parkla rajamiseks. Maaüksusel korraldatakse parkimine, mis lisaks üldkasutatavale parklale teenindaks spordihalli ja staadioni külastajaid.

2) Maa andmine Tamsalu valla munitsipaalomandisse (Tamsalu linnas Raudtee põigu ja Nõlva tänava maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tamsalu valla munitsipaalomandisse Tamsalu linnas asuvad Raudtee põigu maaüksus (pindala 2546 m², sihtotstarve – transpordimaa) ja Nõlva tänava maaüksus (pindala 1383 m², sihtotstarve – transpordimaa).

Taotletavad maaüksused on vajalikud kohalike teede väljaehitamiseks, et korraldada liiklus Raudtee tänava maa-alal, siduda olemasolev tänavavõrk Raudtee tänava äärse maa-alaga ja tagada juurdepääs detailplaneeringu alusel moodustatavatele kruntidele.

3) Maa andmine Pühalepa valla munitsipaalomandisse (Linnumäe külas projekteeritava kergliiklustee maa-ala)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Pühalepa valla munitsipaalomandisse Pühalepa vallas Linnumäe külas asuv projekteeritava kergliiklustee maa-ala (pindala 7175 m², sihtotstarve – transpordimaa).

Pühalepa vald taotleb Linnumäe külas asuvat projekteeritavat kergliiklustee maa-ala munitsipaalomandisse avalikult kasutatava kergliiklustee ehitamiseks, mis muudab jalgsi ja rattaga liikumise ohutumaks ning loob võimaluse tervisespordiga tegelemiseks.


10. Akrediteerimine ja volituste andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt akrediteeritakse Sihtasutus Archimedes ja Veeteede Amet ning volitatakse neid täitma rakendusüksuse ülesandeid.

Vastavalt valitsuse määrusele “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” on Sihtasutus Archimedes määratud täitma majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” ja inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Teadus- ja arendusetegevuse inimressursi arendamine” rakendusüksuse ülesandeid.
Veeteede Amet on määratud täitma majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsete suundade „Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud” ja „Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine” rakendusüksuse ülesandeid.


11. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Maksu- ja Tolliametile tasumiseks Euroopa ühenduste üldeelarvesse suhkru üleliigse laovaru eest
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: korralduse eelnõu

Maksu- ja Tolliametile eraldatakse 134 031 518 krooni tasumiseks Euroopa ühenduste üldeelarvesse suhkru üleliigse laovaru eest.


12. "Põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni" ja selle muutmise protokolli heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsioon ja selle muutmise protokoll. Konventsioon sisaldab üldiste põhimõtete kogumikku, milles on esitatud vajalikud nõuded, et tagada põllumajandusloomade heaolu, eriti nende põllumajandusloomade heaolu, keda peetakse intensiivloomakasvatussüsteemis. Üksikasjalikud nõuded soovituste vormis töötab välja konventsiooni alaline komitee kooskõlas konventsiooni üldiste põhimõtetega ning tuginedes erinevate põllumajandusloomade liikide kohta tehtud teadusuuringute tulemustele. Samuti arvestab alaline komitee teadusliku uurimistöö arengut ja uusi loomakasvatusmeetodeid ning vaatab üle juba vastu võetud nõuded ja vajaduse korral parandab neid.

Konventsiooniga on ühinenud kokku 32 riiki ning selle muutmise protokolli on ratifitseerinud kokku 17 riiki. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 10. septembril 1978. a. Konventsiooni muutmise protokoll ei ole rahvusvaheliselt jõustunud.


13. Uuendatud konvergentsiprogramm 2007
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vastavalt Euroopa Liidu eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid (euroala liikmed ja liikmesriigid, kes veel eurot ei kasuta). Programmi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole. Liikmesriikide esitatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine komisjoni ja nõukogu poolt toimub käesoleva aasta lõpus või uue aasta alguses. Programm on koostatud lähtudes valitsuse eesmärkidest ja poliitikatest nende saavutamiseks, mis on sätestatud Valitsusliidu programmis ning strateegilistes arengukavades.


14. Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni rohelise raamatu kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks" suhtes
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Rohelises raamatus käsitletakse kliimamuutuste mõju Euroopas. Peamiselt keskendutakse ühenduse pädevusse kuuluvate esimeste ja kõige kiireloomulisemate prioriteetsete ühenduse tasandi meetmete võimalustele.

Paljud majandusharud (põllumajandus, metsandus, kalandus, ranna- ja suusaturism ning tervishoid) sõltuvad suuresti ilmastikutingimustest ning kliimamuutustel on nendele sektoritele otsesed tagajärjed. Vee kättesaadavuse halvenemine, tuulekahjustused, kõrgem õhutemperatuur, üha sagenevad metsapõlengud ja levivad haigused põhjustavad metsadele kahjustusi. Äärmuslike sündmuste (näiteks tormid, paduvihmad, mere üleujutused ja tulvaveed, põuad, metsapõlengud ja maalihked) sagenemine ja tugevnemine põhjustavad kahjustusi ehitistele, transpordile ja tööstuslikule infrastruktuurile ning seega mõjutavad omakorda kaudselt finantsteenuste ja kindlustussektorit. Euroopa Liidu majandusele võivad märkimisväärset kahju põhjustada ka kahjustused väljaspool ühendust, näiteks puidu tarne vähenemine Euroopa Liidu töötlevale tööstusele.

2) Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Satelliitnavigatsioonirakenduste kohta" suhtes
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Rohelise raamatu eesmärk on elavdada arutelu selle kohta, mida saaks avalik sektor teha, et luua asjakohane poliitika ja õigusraamistik satelliitnavigatsioonirakenduste arendamise toetuseks, mis lisandub teadusuuringuteks ja infrastruktuuri loomiseks antavale rahalisele toetusele.

Kaasaegse majanduse kõik sektorid on seotud satelliitnavigatsiooni tehnoloogia arenguga. Satelliitnavigatsioon muutub üha enam Euroopa kodanike igapäevaelu osaks, mitte ainult autodes ja mobiiltelefonides, vaid ka elektrijaotusvõrkudes ja pangasüsteemides.
Rakendused hõlmavad mitmeid sektoreid, mitte ainult transpordi ja side valdkonda, vaid ka muid turge, nagu maamõõtmine, põllumajandus, teadusuuringud, turism jm. Vastuvõtjaid kasutatakse iga päev mitmesugustes elektroonilistes seadmetes, nagu mobiiltelefonid, elektronmärkmikud, kaamerad, sülearvutid või käekellad.


15. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. a kohtumiseks
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Esialgse päevakorra kohaselt keskendutakse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri kohtumisel kolmele valdkonnale: justiits- ja siseküsimused, majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimused ning välissuhted.


16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. detsembri 2007. a istungil
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Siseminister ja justiitsminister esitavad valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. detsembri 2007. a istungil.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 4. detsembri 2007. a istungil
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Rahandusminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus-ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 4. detsembri 2007. a istungil. Korralisel EL rahandus- ja majandusministrite nõukogu istungil on arutusel stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise, Lissaboni strateegia, finantsteenuste osutamise ja maksustamise küsimused.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsenõukogu 5. ja 6. detsembri 2007. a istungil
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu

Nõukogu tegeleb esimesel päeval töö-, sotsiaal- ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega, teisel päeval on arutusel terviseküsimused. Samal ajal kui toimub terviseministrite kohtumine, leiab aset ka justiits- ja siseministrite kohtumine tööhõive- ja sotsiaalministritega. Tööhõive ja sotsiaalküsimuste osas on olulisemad tööõiguse punktid, mis puudutavad tööaja direktiivi ning renditöötajate direktiivi ja millede osas on eesistuja soov saavutada poliitiline kokkulepe. Terviseküsimuste osas peame oluliseks ELi tervisestrateegia arutelu.


17. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 15. ja 16. novembri 2007. a istungist
Esitajad: kultuuriminister Laine Jänes, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister esitavad valitsusele ülevaate Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 15. ja 16. novembri istungist.

Partnerlusnõukogu istungi tulemusena võeti vastu ühisavaldus, kus nenditi, et Euroopa Liidu ja Venemaa ühine kultuuriküsimuste töögrupp aitab edendada kultuurialast koostööd regulaarse dialoogi kaudu. Ühisavalduse põhjal töötab Euroopa Komisjon Sloveenia eesistumise ajal 2008. aasta I poolaastal välja tegevuskava.

2011. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks kinnitati Eestist Tallinn ja Soomest Turu.

Saavutati kokkulepe üldise lähenemise osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse üle, millega kehtestatakse Erasmus Munduse tegevusprogramm (2009-2013).

Arutati ka üliõpilaste mobiilsust ja Erasmuse programmi sotsiaalse mõõtme laiendamist. Eesistuja ja komisjon rõhutasid, et Erasmuse programmis eksisteerivad jätkuvalt sotsiaal-majanduslikud barjäärid, mis takistavad õpilaste ligipääsu programmile. Erasmuse grante tuleb tõsta ning vähendada erinevusi grandi summas erinevate liikmesriikide vahel.

2) Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 22. ja 23. novembri 2007. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 22. ja 23. novembri istungist.

3) Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 23. novembri 2007. a istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Rahandusminister esitab ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 23. novembri istungist.

4) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 19. ja 20. novembri 2007. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Nõukogu istungil kinnitati Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. a kohtumise päevakord.
Võeti vastu järeldused Lähis-Ida rahuprotsessi, Liibanoni, Lääne-Balkani, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika, Aafrika põllumajanduse edendamise ning Cabo Verde kohta. Võeti vastu ka Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö lepingute läbirääkimisi kajastavad järeldused, milles rõhutati lepingute kui arenguvahendite olulisust ning korrati taas vajadust lõpetada läbirääkimised õigel ajal, et lepinguid saaks kohaldada 1. jaanuarist 2008. a.

Välis- ja kaitseministrite ühisistungil kiideti heaks järeldused Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, arutati olukorda Sudaanis Darfuris ning raskusi Euroopa Liidu ja T¹aadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi sõjalise missiooni ettevalmistamisel.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-