Valitsuse 29.10.2015 istungi kommenteeritud päevakord

28.10.2015 | 15:44

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kaitseminister Hannes Hanso ja maaeluminister Urmas Kruuse

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580, Eleka-Rugam Rebane  5346 8845

 

1.            Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Tüüp: Seaduse eelnõu 

 

Seaduse eelnõu kohaselt täpsustatakse meresõiduohutuse alaseid nõudeid. Eelnõuga täpsustatakse laevaõnnetuste liigitamist, ohutusjuurdluse kohaldamisala, vastavat koostööd ning ohutusjuurdluse korraldaja õigusi ja kohustusi tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/18/EÜ. Samuti täpsustatakse väikelaevadele ja jettide turujärelevalvet.

Muudatuste põhirõhk seisneb laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral ohutusjuurdluse keskuse (OJK) poolt läbi viidava juurdluse eristamises veeteede ameti poolt läbi viidavast juurdlusest.  Eelnõu kohaselt tuleb väga raskete laevaõnnetuste puhul alati teostada OJK ohutusjuurdlus. Veeteede ameti juurdlus käivitub siis, kui juhtum ei kuulu ohutusjuurdluse keskusele või kui OJK-l pole otstarbekas ohutusjuurdlust läbi viia. Veeteede ametile antakse õigus põhjendatud huvi korral uurida igasuguseid väikelaevadega toimunud õnnetusi, kui see aitab vältida õnnetusi tulevikus.

Seaduses täpsustatakse laevaõnnetuse definitsiooni: edaspidi loetakse laevaõnnetuseks ka näiteks isiku kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku.  

Veeteede ameti turujärelevalve pädevust laiendatakse väikelaevadelt ka jettidele. Maanteeametilt võetakse selles osas järelevalvepädevus ära, kuna seal puudub vastav kompetents ning praktika.

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud väikelaeva komponente käsitlev osa, mis jõustub vastavalt direktiivile 2016. aasta 18. jaanuaril.

Eesti territooriumil või Eesti riigilippu kandvate laevadega juhtub Statistikaameti järgi aastas keskmiselt kümme õnnetust. Aastatel 2010-2014 oli õnnetusi kokku 48.

 

2. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsioon, millega muutub õiguslikult siduvaks rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamine kalalaevadel.

Konventsiooni eesmärk on tagada kaluritele inimväärsed töötingimused. Konventsioon hõlmab nii üldtunnustatud õigusi kalurite rahuldavale majutusele, toitlustamisele ja tööohutusele, samuti tervisekaitsele, arstiabile ja sotsiaalkindlustusele ning töövahendusele seoses meretööga.

Konventsiooni ratifitseerimine annab riigile eelised suhtlemisel teiste sadamariikide merejärelevalve organitega. Eesti lipu all sõitvatel laevadel tekib parem võimalus hoiduda pikaajalistest inspekteerimistest välissadamates.

Kalandustöö konventsiooni võttis ILO peakonverents vastu 14. juunil 2007.  Konventsioon jõustub kaksteist kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud kümme ILO liiget, kellest kaheksa on rannikuriigid. Hetkel on konventsiooni ratifitseerinud viis riiki.

 

3. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsioon, millega Eesti toetab merendussektoris inimväärsete töötingimuste loomist. Konventsiooniga ühinemisel saab Eesti olulisi järelevalvealaseid eeliseid. Samuti tekivad paremad võimalused tegeleda ebaausa konkurentsi vastase kaitsega.

Meretöö konventsioon kehtestab ulatuslikud rahvusvahelised miinimumnõuded meremeeste töötegevuse peaaegu kõigi tingimuste kohta. Konventsioon näeb ette meremeeste õiguse õiglastele töölepingutingimustele, inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal, samuti tervisekaitsele, meditsiiniabile, hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse abinõudele. Lisaks aitavad konventsiooni sätted tõhustada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste järelevalvet ning sellega seonduvalt lipu- ja sadamariigi järelevalvekohustusi.

Konventsiooni kohaldatakse kõigile avamerel majandustegevuses osalevatele laevadele.

Meretöö konventsioon jõustus 20. augustil 2012.  Praeguseks on meretöö konventsiooni ratifitseerinud 72 ILO liiget.

 

4. Arvamuse andmine kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (96 SE) kohta

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur

Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga võimaldada Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavatele isikutele omandada piirialadel kuni 0,2 hektari suurust kinnisasja.

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

Ministeeriumi hinnangul pole praegu kehtivaid piiranguid võimalik kaotada, kuna tegemist on ennetava iseloomuga ettevaatusabinõuga. Kitsenduste laiemaks eesmärgiks on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu ja NATO idapiiri julgeoleku tagamine.

Sarnase sisuga eelnõusid on Riigikogus algatatud kuuel korral. Valitsuse toetust pole nad leidnud.

 

5. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

1) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu näeb ette vajaduse korral kaitseväe kuni 210 tegevväelase kasutamist 2016. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force ) koosseisus.

Järgmisel aastal soovib Eesti panustada NRFi koosseisus kiirreageerimisjõudu VJTF (Very High Readiness Joint Task Force) erivägede tegevväelastega; selle koosseisus olevatesse alalistesse mereväeüksustesse SNF (NATO Standing Naval Forces) ühe miinijahtijaga, laevameeskonnaga ja staabiohvitseridega ning IFFGsse (Initial Follow On Forces Group) jalaväekompaniiga koos logistikaelemendiga.

 

2) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 31. detsembrini 2016.

Eesti on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.

 

3) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu näeb ette kaitseväe kuni kahe tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016. Euroopa Liidu sõjalisel missiooni EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus.

Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas: Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel.

Eesti osaleb alates käesoleva aasta augustist EUNAVFOR Medi operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. 2016. aastal jätkatakse osalemist ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris.

 

4) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali).

2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMAsse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).

 

5) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamist järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning meie riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Oluline on, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

 

6) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse 2016. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis.

Eesti riik on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. Aastast.

 

7) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanoni Vabariigis.

Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.

Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

 

8) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias

Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias.

Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.

 

6. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2016. aastal

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2016. aastaks. Kalapüügi võimalused oluliselt ei muutu, kuna kalavarude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks.

Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad lähtuvad 2015 aasta püügistatistikast. 2016 aastal ei ületa tasu 3,5 protsenti varasema aasta keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta. Tänavusega võrreldes tõuseb püügiõiguse tasu rannikumere piirkonnas 42 püügivahendist 16 juhul. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt räimepüügil. Järgmisel aastal tõuseb räimepüügiks kasutatava kastmõrra tasumäär kõigis maakondades, välja arvatud Harjumaal. Siseveekogudel kasutatavate püügivahendite tasu 2016. aastal valdavalt langeb, seal hulgas ka püügiõiguse tasu enamike angerjapüügivahendite osas.

Uuendusena kehtestatakse 2016. aastal Kihnu ja Manija saare püsielanikele konkreetsed piirkonnad kastmõrraga püügiks. Vastasel korral ammendavad kalapüügi ettevõtjad saarte elanikele eraldatud püügivõimalused. Ruhnu saare püsielanike püügivõimalusi täiendatakse viie ääremõrraga, sest Ruhnu saare ümbruses on hea ahvena varu. Jõgeva maakonna osadel siseveekogudel asendatakse teadlaste soovitustel seni lubatud olnud angerjarüsad ääre- või avaveemõrra püügivõimalusega.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub riigieelarvesse ligikaudu 365 000 eurot, mis on 20 000 euro võrra suurem kavandatud tasude laekumisest 2015. aasta eest. Vahendeid kasutatakse kalavarude ja –liikide uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

 

7. Rakvere Vallimäe ja Pahnimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Rakvere Vallimäe ja Pahnimäe looduskaitse alla võtmise otsused. Loodusobjektidena võeti nad kaitse alla 1958. aastal, nüüdseks pole nendel tugeva inimmõjuga kohtadel looduskaitselist väärtust.

Rakvere Vallimäel ei esine kaitsealuseid liike või nende elupaiku, samuti kaitset vajavaid kooslusi. Looduskaitse alla oli võetud üksnes osa Rakvere Vallimäe pinnavormist - oosist. Ajaloolis-kultuurilise väärtusega linnuse kaitse on tagatud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorraga.

Rakvere vallas asuva Pahnimäe oosi loode-kagusuunaline pikkus oli algselt umbes 1,5 km, millest jääb kaitsealale umbes 0,9 km. Alates 1961. aastast on oosi kagu-, lääne- ja loodepoolset osa järk-järgult kaevandatud. Osa karjäärialast jääb Pahnimäe kaitseala piiresse ja on nüüdseks rekultiveeritud. Oosi esinduslikum keskosa jääb suures osas arheoloogiamälestise Kloodi Pahnimäe ja selle kaitsevööndi alale, mis tagab selle edasise säilimise.

 

8. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 141 "Maksu- ja Tolliameti ametnike erivahendite kandmise ja hoidmise kord" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: rahandusminister Sven Sester

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks valitsuse 2004. aasta määrus maksu- ja tolliameti ametnike erivahendite korra kohta, kuna see dubleerib samasisulist ja kehtivat valitsuse määrust aastast 2014.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2014. aasta määruse jõustumisest.

 

9. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse siseministeeriumi missioonimedal, millega hakatakse tunnustama pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalenud või sellele kaasa aidanud inimesi.

Pikaajaline rahvusvaheline tsiviilmissioon on humanitaarabi või rahvusvahelise tsiviilkriisiohje missioon, mille puhul eksperdi lähetusaeg ületab kolme kuud. Missioonimedal antakse kõigile sellistel missioonidel osalenud siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse ametnikele ja töötajatele, keda on umbes 80.

Praegu tunnustatakse lühiajalistel missioonidel osalejaid ja nende koostööpartnereid päästeameti missioonimedaliga, pikaajalistel tsiviilmissioonidel osalejaid ei ole siseministeerium seni eraldi missioonimedaliga tunnustatud.

Edaspidi hakatakse missioonimedalit üldjuhul andma siseministeeriumi aastapäeval koos teiste sellel aastapäeval üleantavate tunnustustega ning see puudutab aastas umbes 2–3 siseministeeriumi või valitsemisala asutuse ametnikku või töötajat, kellele võivad lisanduda tsiviilmissioonil osalejate parimad koostööpartnerid.

 

10. Maa andmine munitsipaalomandisse

1) Maa andmine Mäetaguse valla munitsipaalomandisse

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Mäetaguse valla munitsipaalomandisse Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas Mäetaguse alevikus asuv maaüksus kompostiväljaku rajamiseks.  Maaüksuse pindala on 0,34 hektarit ja sihtotstarve tootmismaa.

 

2) Maa andmine Mustjala valla munitsipaalomandisse

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Saaremaal Mustjala valla munitsipaalomandisse kõnnitee rajamiseks Mustjala külas asuv Alevi tn L1 maaüksus. Maaüksuse suurus on 0,03 hektarit.

 

3) Maa andmine Haanja valla munitsipaalomandisse

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Võrumaal Haanja valla munitsipaalomandisse Haanja külas asuv Aiamaa maaüksus (0,66 ha) ja Ruusmäe külas asuv Aiamaa maaüksus (4,18 ha). Aiamaa maaüksused antakse munitsipaalomandisse külade kortermajade elanike kasutusse jäävate köögiviljamaadena ning Ruusmäe külas asuv maa antakse munitsipaalomandisse ka tiikide aluse maana.

 

4) Maa andmine Jõhvi valla munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Ida-Virumaal Jõhvi valla munitsipaalomandisse Jõhvi linna ja Viru vangla vahelise kergliiklustee rajamiseks kaks maaüksust: 32 Jõhvi-Vasknarva tee T1 maaüksus (844 m²) ja Narva maantee T20 maaüksus (2946 m²).

 

5) Maa andmine Haanja valla munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Võrumaal Haanja valla munitsipaalomandisse Rogosi mõisa teenindava parkla rajamiseks Ruusmäe külas asuv Parkla maaüksus (0,22 ha).

 

11. Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks

1) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Harku vallale (Sõrve tee kinnisasi)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda Harku vallale tähtajatult kasutada Harjumaal Sõrve külas asuv transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi Sõrve tee. Harku vald soovib kinnisasja kasutada jalgratta- ja jalgteede rajamiseks. Kinnisasjast kasutada antavate osade kogupindala on 2173 m2. Teehoidu korraldab ning maa kasutamisega seotud kulud tasub Harku vald.

Harku vald kavandab Sõrve tee kergliiklustee ehitust kahes etapis aastatel 2015–2016. Esimeses etapis rajatakse lõik riigimaanteest (11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna) Vilipi teeni. Tööde valmimise tähtaeg on 23. november 2015. Teises etapis rajatakse lõik Vilipi teest Tuule teeni. Selle lõigu ehituseks kavatsetakse taotleda rahastust ELi eelarveperioodi 2014-2020 struktuurivahenditest.

 

2) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Tartu vallale (Tartu vallas asuvad 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee, 41 Kärevere-Kärkna tee, Teeriba ja 22216 Võibla-Erala tee kinnisasjad)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda Tartu vallale tähtajatult kasutada Erala, Maramaa, Puhtaleiva, Sootaga, Vahi, Võibla ja Õvi külades ning Lähte alevikus asuvad transpordimaa sihtotstarbega nelja kinnisasja osad kokku 10 774 m2 ulatuses. Kinnisasjade kasutamise ning tee hooldamisega seotud kulud tasub vald.

2014. aastal valmis Tartu vallas 6,272 km pikkune Maramaa-Lähte jalgratta- ja jalgtee lõik, mis on jätk 2007. aastal valminud Tartu-Maramaa jalgratta- ja jalgteele. See kergliiklustee kulgeb riigimaantee ääres valdavalt erakinnistutel väljaspool teemaad, kuid 18 lõigus ulatub siiski riigimaantee katastriüksustele. Tee ehitust rahastati osaliselt Tartu valla eelarvest ning kaasfinantseeringut taotleti regionaalministri käskkirjaga kinnitatud „Kergliiklusteede toetusskeemist“. Praegu on ametlik toetusotsus rakendusasutusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tegemata, sest selleks on Tartu vallal eelnevalt vaja sõlmida riigivara kasutus- ja teehoiu korraldamise leping.

 

12. Nõusolek Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Mäetaguse vallale (Aruküla arteesiakaevu kinnistu)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Mäetaguse vallale veevarustuse korralduse tagamiseks.

Valla taotletaval Aruküla arteesiakaevu kinnistul (2069 m²) on puurkaev. Kinnistu asub Estonia Kaevanduse allmaakaevanduse alal, kus elanikele vajaliku tarbevee tagamiseks on rajatud ühisveetrass nimetusega Aruküla veevarustus. Veetrass võeti kasutusele 1993. aastal ja selle ehitas põlevkivi kaevandaja Eesti Energia Kaevandused AS. Veetrassiga on ühendatud Aruküla, Liivakünka ja Kalina külade trassid, kus kaks pumplat tagavad mõne kaevu rikke korral vee olemasolu kõigis kolmes külas.

 

13. Volituste andmine osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakseks

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja taristuministrit tegema osaühing Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakset summas 924 000 eurot.

Sissemakse summast 650 000 euro ulatuses teeb valdusettevõte omakorda 2015. aasta sissemakse ühisettevõtte RB Rail AS aktsiakapitali vastavalt 28. oktoobril 2014 sõlmitud aktsionäride lepingule.

Ühisettevõttel puuduvad Rail Balticu projekti käivitamisfaasis tulud ning sissemaksed on vajalikud ettevõtte jooksvate kulude katteks ning vajalike ühiste uuringute ja konsultatsioonide läbiviimiseks, samuti Eluroopa Liidu poolt rahastatavate tegevuste kaasrahastamiseks. Järelejäänud 274 000 eurot kasutatakse osaühingu Rail Baltic Estonia 2016. aasta tegevuskuludeks.

 

14. Välistoetuste ja riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendite muutmine

Esitaja: rahandusminister Sven Sester

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse 2015. aasta riigieelarves määratud riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendite liigendust.

Riikliku kaasfinantseeringu toetust suurendatakse maaeluministeeriumi valitsemisalale 1 964 649 eurot ja samavõrra vähendatakse toetust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale. Rail Baltic eeluuringu II etapi riikliku kaasfinantseeringu vahendid jäävad tegevuste edasilükkumise tõttu sel aastal kasutamata, vastavate vahenditega on arvestatud 2016. aasta riigieelarve eelnõus. Vabanenud vahendid kasutatakse peamiselt põllumajandusettevõtete arendamise toetusmeetmest seakasvatajatele erakorralise toetuse maksmiseks, muuhulgas ka bioohutusnõuete täitmiseks vajalikeks investeeringuteks.

Seoses 1. septembrist 2015 siseministeeriumi valitsemisalast rahandusministeeriumi valitsemisalasse üle läinud maavalitsuste ja regionaalvaldkonnaga suurendatakse riikliku kaasfinantseeringu toetust rahandusministeeriumi valitsemisalale 864 831 eurot ja samavõrra vähendatakse toetust siseministeeriumi valitsemisalale. Kulude sihtotstarvet ei muudeta.

Lisaks muutuvad tulud ja kulud maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning siseministeeriumi valitsemisalade eelarvetes.

 

15. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2014. a korralduse nr 581 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad” muutmine

Esitaja: rahandusminister Sven Sester

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotust. Tööjõu- ja majandamiskulud vähenevad 191 483 euro võrra, seal hulgas tööjõukulud suurenevad 1 167 732 eurot ja majandamiskulud vähenevad 1 359 215 eurot. Peamised muudatused on seotud asutustevaheliste kulude jaotuse täpsustamisega.

Samuti muudetakse valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektilist liigendust. Investeeringud suurenevad 191 483 eurot. Muudatused on seotud asutuste ja objektide vaheliste ümbertõstmistega ning kulude jaotuse täpsustamisega majandamiskulude ja investeeringute vahel.

Ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavades on täpsustatud riigikantselei, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi tegevuskavasid.

Lisaks muudetakse 2015. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud vahendite administratiivset liigendust.

 

16. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Maaeluministeeriumile riigi toiduvaru soetamiseks

Esitaja: rahandusminister Sven Sester

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse maaeluministeeriumile riigi toiduvaru soetamiseks 1,78 miljonit eurot. Sellest suurem osa 1, 74 miljonit eraldatakse sigade kokkuostuks, lihatööstuse teenustasuks ja konservide tootmiseks ning 42 000 eurot laopinna rendiks ja transpordikuludeks. 

Arvestades, et sigade Aafrika katku levik Eestis on tekitanud raske olukorra kolmandas tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, on valitsus pidanud vajalikuks sealiha turu stabiliseerimiseks suurendada toiduvaru. Toiduvaru suurendatakse kolmandast tsoonist pärit sealiha konservidena. Nimetatud summa eest on võimalik toota kuni 500 tonni sealihakonserve.

Sealiha konserve on plaanis esialgu füüsilise varuna hoiustada 2016. aasta lõpuni. Järgmisel aastal hindab ministeerium, kas konserve on tarvis edasi säilitada toiduvaruna hädaolukorra puhuks, need müüa, anda kaitseväele või jagada sotsiaalabina puudust kannatavatele inimestele.

 

17. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30. september 2015

Esitaja: rahandusminister Sven Sester

Tüüp: Aruanne

 

Stabiliseerimisreservi varade maht oli 30. septembri 2015. aasta seisuga soetusmaksumuses 373,4 miljonit eurot ja turuväärtuses 373,5 miljonit eurot. Reservi maht turuväärtuses on kasvanud eelmise aastaga võrreldes 5,0 miljoni euro võrra.

Stabiliseerimisreservi 2015. aasta III kvartali tulususeks kujunes 0,46%, tulusus aasta algusest oli 0,10%.

Riigieelarve seaduse alusel on 2015. aasta jooksul reservi laekunud 4,3 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga kasumieraldis.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse. Suurima osakaaluga on Belgia, Rabobanki ja Prantsusmaa võlakirjad. Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. Reservi kasutatakse ka sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra lahendamiseks, finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.

 

18. Riigivara valitsemise üleandmine Siseministeeriumilt Sotsiaalministeeriumile (Laheda vallas Pesamuna kinnistu)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeerium annab sotsiaalministeeriumile Põlvamaal Laheda vallas Tilsi külas asuva Pesamuna kinnistu uute peremajade ehitamiseks. Peremajad valmivad selle aasta lõpuks. Seejärel antakse kinnistu vastavalt siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Põlva maavalitsuse ja Laheda valla vahel oktoobris 2014 sõlmitud kokkuleppele üle Laheda valla loodud sihtasutusele Tilsi Perekodu.

Tilsi Lastekodu maavalitsuse hallatava asutusena lõpetab tegevuse 31. detsembril 2015. Asenduskoduteenuse ja laste hoolekandeteenuse võtab alates 1. jaanuarist 2016 üle sihtasutus Tilsi Perekodu.

 

19. Eesti kodakondsuse andmine (120 isikut)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 120 isikule, kes on täitnud seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning pole ühegi teise riigi kodanikud. Alates 26. veebruarist 1992 kuni 30. augustini 2015 on valitsuse otsusega Eesti kodakondsus antud 158 730 isikule, kellest 2149 said Eesti kodakondsuse tingimuslikult.

 

20. Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmist käsitleva Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise protokolli eelnõu heakskiitmine

Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks 24. novembril 2009 Tbilisis allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise protokolli eelnõu.

Põhiline lepingu muutmise vajadus tuleneb Euroopa Kohtu 2009. aasta otsusest, mille kohaselt peab liikmesriik kolmandate riikidega sõlmitavates investeeringute kaitse lepingutes rõhutama Euroopa Liidu pädevust piirata teatavatel juhtudel rahaülekandeid ELi välistesse riikidesse.

 

Lepitakse ka kokku, et lepingus ette nähtud enamsoodustusrežiim ei kehti investeeringuvaidluste lahendamise korra kohta. Gruusia soovil täpsustatakse ka lepingus määratletud investeeringu mõistet.

Protokoll koos lepinguga ratifitseeritakse Riigikogus.

 

21. 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni 2013. aasta muudatuste heakskiitmine

Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni muudatused, mis on vastu võetud IMO assamblee resolutsiooniga 4. detsembril 2013. Konventsioon reguleerib laevade kogu- ja puhasmahutavuse mõõtmist. Laevade kogumahutavus on aluseks laeva mehitamisel, ohutusnõuete täitmisel ja paljudes riikides ka laeva registreerimistasude arvutamisel. Nii kogu- kui ka puhasmahutavust kasutatakse sadamatasude suuruse määramisel.

Muudatuse peamine eesmärk on lihtsustada Eesti lipu all sõitvate laevade liiklemist välisriikide sadamates. Muudatused kohustavad konventsiooniosalisi regulaarselt läbima IMO auditeid, millega kontrollitakse IMO konventsioonidega kehtestatud kohustuste täitmist osalisriikide poolt. Auditeerimine hõlmab nii lipu-, sadama- kui ka rannikuriigi kohustuste täitmist. Praegu on auditeerimine soovituslik.

Eestis täidab mereadministratsiooni kohustusi Veeteede Amet. IMO audititega seotud nõuded on Eestis täidetud. Viimati toimus IMO audit Eestis 2010. aastal. Auditi käigus kontrolliti Eesti õigusaktide ja töökorralduse konventsioonidele vastavust. Auditi lõppraport andis Eestile positiivse hinnangu ja sel oli soodne mõju ka Eesti merendussektorile, näiteks kontrolliti Eesti lipu all sõitvaid laevu välisriigi sadamas vähem võrreldes laevadega, mille lipuriik ei olnud IMO auditit läbinud. Järgmine koodeksi kohane IMO audit toimub eelduslikult 2017. aastal või hiljem.

Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon töötati IMO egiidi all välja ja võeti vastu 1969. aastal Londonis. Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal ja konventsioon jõustus Eesti suhtes 16. märtsil 1992.
2015. aasta augusti seisuga on konventsioonil 152 osalist.

Konventsiooni muudatused jõustuvad liikmesriikide suhtes 28. veebruaril 2017. a eeldusel, et 28. veebruariks 2016. a on kõik konventsiooniosalised valitsused muudatused heaks kiitnud.

 

22. 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 2013. aasta muudatuste heakskiitmine

Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni muudatused, mis on vastu võetud IMO assamblee 4. detsembri 2013 resolutsioonidega. Konventsioon reguleerib rahvusvaheliste laadungimärgi tunnistuste väljastamist ning selleks vastavate tehniliste ülevaatuste teostamist. Laadungimärk on laevale kantav tähis, mis näitab, millise piirini on laeva lubatud laadida, et see ei põhjustaks laeva uppumisohtu.

Esiteks korrigeeritakse muudatusega lõunapoolse talvise hooajalise vööndi piiri kulgemist Lõuna-Aafrikas, viies vööndi piiri 50 meremiili Aafrika rannikust lõunapoole. Muudatuse eesmärk on suunata laevu (ja eelkõige tankereid) valima marsruudi, mis on kaugemal Aafrika rannikust, suurendades seeläbi meresõiduohutust ja vähendades Aafrika rannikul laevaõnnetuste riski, mille tagajärjed keskkonnale võivad olla katastroofilised.


Teiseks kohustavad muudatused konventsiooniosalisi regulaarselt läbima IMO auditeid, millega kontrollitakse IMO konventsioonidega kehtestatud kohustuste täitmist osalisriikide poolt. Auditeerimine hõlmab nii lipu-, sadama- kui ka rannikuriigi kohustuste täitmist. Praegu on auditeerimine soovituslik. Muudatuse peamine eesmärk on lihtsustada Eesti lipu all sõitvate laevade liiklemist välisriikide sadamates.

Eestis täidab mereadministratsiooni kohustusi Veeteede Amet. IMO audititega seotud nõuded on Eestis täidetud. Viimati toimus IMO audit Eestis 2010. aastal. Auditi käigus kontrolliti Eesti õigusaktide ja töökorralduse konventsioonidele vastavust. Auditi lõppraport andis Eestile positiivse hinnangu ja sel oli soodne mõju ka Eesti merendussektorile, näiteks kontrolliti Eesti lipu all sõitvaid laevu välisriigi sadamas vähem võrreldes laevadega, mille lipuriik ei olnud IMO auditit läbinud. Järgmine koodeksi kohane IMO audit toimub eelduslikult 2017. aastal või hiljem.

Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon töötati IMO egiidi all välja ja võeti vastu 1969. aastal Londonis. Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal ja konventsioon jõustus Eesti suhtes 16. märtsil 1992.

2015. aasta augusti seisuga on konventsioonil 161 osalist.

Konventsiooni muudatused jõustuvad liikmesriikide suhtes 28. veebruaril 2018. a eeldusel, et 28. veebruariks 2017. a on kõik konventsiooniosalised valitsused muudatused heaks kiitnud.

 

23. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ülemaailmsel raadioside konverentsil osalemiseks ja volituse andmine

Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval raadioside konverentsil osalemiseks moodustatakse valitsusdelegatsioon. Delegatsiooni kuuluvad tehnilise järelevalve ameti ja kaitseväe peastaabi esindajad. Delegatsiooni juhti volitatakse Eesti esindamiseks konverentsil väljatöötatud lõppdokumentide vastuvõtmisel.

ITU on ÜRO eriorganisatsioon, mis tegeleb telekommunikatsiooni reguleerimise ja standardimisega, raadiosagedusala kasutuse korraldamisega ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri arengu koordineerimisega maailma mastaabis. Eesti on ITU liige alates 22. aprillist 1992. ITU konventsiooni kohaselt on raadioside sektori kõrgeim organ ülemaailmne raadioside konverents, mis kutsutakse kokku iga kahe kuni nelja aasta järel.

Konverentsile ettevalmistatud lõppdokumendid sätestavad raadiosageduste kasutamise protseduuri, nähes ette, milliseid raadiosagedusi milliste raadiosideteenistuste jaoks tohib kasutada. Samuti sätestavad need protseduurid, kuidas peab toimuma raadiosageduste koordineerimine ja neist pärastine ITU-le teatamine. Nimetatud protseduurireeglid puudutavad tehnilise järelevalve ametit.

Konverentsil vastuvõetavad lõppdokumendid mõjutavad ka Eesti raadiosageduste kasutustingimusi, kuna näiteks Eesti raadiosagedusplaani, mille kehtestab majandus- ja taristuminister, aluseks on just raadioeeskirjades toodud sagedustabel.

 

24. Diplomaatilise passi andmine

Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Tüüp: korralduse eelnõu

Diplomaatiline pass kehtivusajaga alates korralduse jõustumisest kuni 31. juulini 2017 antakse välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale Janek Laanevälile seoses tema lähetusega Afganistanis, kus ta töötab Afganistani siseministeeriumis Resolute Support missiooni politseiarendamise nõunikuna. Lähetuse eesmärk on jätkata Eesti osalust ISAF (International Security Assistance Force) missioonil Afganistanis.

 

25. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi kinnitamiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-