NB! Valitsuse 28. oktoobri päevakavas on muudatus: valitsuse istung algab tavapäraselt kell 10.00, kuid sellele järgneb peaministri Rooma-visiidi tõttu kohe kabinetinõupidamine (orienteeruvalt kell 11.00). Pressikonverents on plaanis tavapärasel ajal, kell 12.00.
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792
<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />
1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1.1. Arvamuse andmine "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse § 15 muutmise seaduse" eelnõu (467 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 29. septembril 2004. a eesmärgiga täpsustada Riigikogu liikmetele sotsiaalsete tagatiste maksmise korda.
Antud seaduseparagrahv sätestab juhud, millal Riigikogu liikmetele vanaduspensioni ei maksta. Muudatusega on kehtivas seaduses toodud loetelule lisatud töötamine Euroopa Parlamendi liikmena.
1.2. Arvamuse andmine "Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 täiendamise seaduse" eelnõu (468 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi, põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu on algatanud 15 Riigikogu liiget 29. septembril 2004. a eesmärgiga alandada toidukaupade käibemaksumäära sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega. Eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust punktiga, mille kohaselt kohaldatakse 5%-list käibemaksumäära toidule ja toidulisanditele toiduseaduse tähenduses.
Eelnõu algatajate hinnangul aitaks toidukaupadelt käibemaksumäära alandamine 18%-lt 5%-le langetada toidukaupade hinda ja tasandada oluliselt üha kallinevaid elamiskulusid. Toidukaupade käibemaksumäära alandamist võimaldab ka ELi vastav direktiiv.
1.3. Arvamuse andmine "Äriseadustiku muutmise seaduse" eelnõu (469 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher, välisminister Kristiina Ojuland, majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 29. septembril 2004. a eesmärgiga tagada Euroopa Liidu liikmesriikide elanike võrdne kohtlemine ettevõtlusega tegelemiseks Eestis.
Äriseadustiku kehtiva redaktsiooni kohaselt peavad osaühingu ja äriühingu puhul vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht asuma Eestis. Eelnõuga tehakse äriseadustikku muudatus, mille kohaselt vähemalt pooled osaühingu ja äriühingu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
Algatajate väitel ei kaasne seaduse rakendamisega riigieelarvelisi kulusid.
1.4. Arvamuse andmine "Eesti lipu seaduse" eelnõu (470 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher, majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti lipu seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon 29. septembril 2004. a eesmärgiga sätestada Eesti lipu kuju ja kirjeldus ning lipu kasutamise uued tingimused ja kord. Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele Eesti lipu kui riigilipu kasutamise regulatsioon ning eraisikutele Eesti lipu kui rahvuslipu kasutamise vabadus.
Senised regulatsioonid on käsitlenud sinimustvalget lippu ainult riigilipuna, kuid Eesti lipp omab tähendust nii rahvuslipu kui ka riigilipuna. Seetõttu on käesolev eelnõu saanud nimeks "Eesti lipu seadus" ja selles määratletakse Eesti lipp nii rahvuslipu kui riigilipuna, arvestades, et ajalooliselt on Eestis olnud üks lipp. Põhimõttest, et lippu kasutatakse nii riigilipu kui ka rahvuslipuna, tuleneb ka olulisim muudatus eelnõus: see on igaühe õigus heisata ja kasutada Eesti lippu.
Erinevalt seni kehtivast riigilipu kasutamise korrast on see oluline muudatus riigi sümboolika väärtustamise seisukohalt just kodaniku jaoks, kes hea kodanikuna oma riiki tähtsustades ning lipu heiskamise ja kasutamise õigust, mitte kohustust omades, peaks ise soovima riigile ja rahvale tähtsaid sündmusi lipu heiskamisega tähistada.
Eelnõu kohaselt ei ole eraõiguslikel isikutel enam lipupäevadel lipu heiskamise kohustust, vaid see on nende õigus. Lipupäevadel lipu heiskamise kohustus on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Riik kasutab Eesti lippu kui riigilippu, andes samas eraisikutele eeskuju rahvuslipu kasutamiseks.
Seoses 1. mail 2004. a Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga on eelnõusse toodud regulatsioon Euroopa Liidu lipu kasutamiseks koos Eesti lipuga.
Kuna asutused ja isikud saavad Eesti lipu ja selle värvuskombinatsiooni kasutamiseks suurema õiguse ja vabaduse, vajab avalikkus seaduse vastuvõtmise järgselt põhjalikku selgitus- ja teavitustööd.
Eelnõu seadusena rakendamine toob kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi seoses Eesti lipu alalise heiskamisega Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi ja Eesti Panga hoonetel ning kaitseväe väeosades ja piiripunktides. Täiendavaid rahalisi kulutusi nõuab ka Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval Eesti lipu heiskamine valimisjaoskondade hoonetele. Asutused, kes Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval heiskavad koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipu, peavad hankima Euroopa Liidu lipu.
Tulenevalt tehtud arvestustest on lippude ja lipuhoidjate paigaldamisega seotud kulutuste katmine võimalik asutuste eelarvetes ettenähtud majandamiskuludest.
2. Murtud Rukkilille märgi andmise ning kandmise kord ja Murtud Rukkilille märgi kirjeldus
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse eesmärgiga reguleerida Murtud Rukkilille märgi andmise ja kandmise korda ning kehtestada märgi kirjeldus.
Murtud Rukkilille märk ja sellega seonduvad küsimused on käesoleva ajani õiguslikult reguleerimata. Murtud Rukkilille märgi andmise algatas president Lennart Meri 2001. aastal ning märke jagati võõrvõimu poolt represseeritud isikutele, seda tööd on Vabariigi Presidendi Kantselei jätkanud. Märgi kavandi autor on Heinz Valk.
Murtud Rukkilille märgi näol ei ole tegemist teenetemärgiga teenetemärkide seaduse mõttes. See ei ole autasu, küll aga on märgil teatav sotsiaalne tähendus. Märgi saanud isikud on loonud näiteks Murtud Rukkilille ühingu; märgile on teatava õigusliku tähenduse omistanud näiteks Tallinna linn ja Rakvere linn, kes pakuvad märgi omanikele soodustusi ühistranspordi kasutamisel.
Ligikaudu 4000 Murtud Rukkilille märki ning nendega kaasnevat linti on Vabariigi Presidendi Kantseleil olemas. Need on plaanis loovutada justiitsministeeriumile, kes võtab määruse jõustumisest alates üle märkide arvestuse.
Seletuskirja kohaselt tekivad täiendavad kulud seoses uute märgitunnistuste trükkimisega. Kulud (4000 tunnistust ligikaudu 16 000 krooni eest + käibemaks) kaetakse justiitsministeeriumi majanduskulude arvelt. Samuti on kavas märkide pidulikuks üleandmiseks korraldada kaks üritust (üks Põhja-Eestis, teine Lõuna-Eestis), millele kulub ligikaudu 20 000 krooni, mis kaetakse samuti justiitsministeeriumi eelarvest. Edaspidi hakatakse märke jooksvalt väljastama posti teel.
3. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määruse nr 405 "Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestus" muutmine
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Kehtivas valitsuse määruses allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu kohta, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestuse kohta on kirjas, et kohtumeditsiini ekspertiisi läbiviimisega vahetult seotud töötajatel kestab tööaeg kuni 6 tundi päevas ehk kuni 30 tundi nädalas.
Mõistet "kohtumeditsiin" õigusaktides enam ei kasutata. Alates 2002. aastast on kriminaalmenetluses kasutusel termini "kohtumeditsiin" asemel termin "kohtuarstlik". Seletuskirja kohaselt on eriiseloomuga töö kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise juures ainult kohtuarstlik lahang. Tulenevalt sellest näeb eelnõu ette lühendatud tööaega ainult kohtuarstliku lahangu läbiviimisega vahetult seotud töötajatele.
4. Diplomaatilise passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse diplomaatilise passi uus vorm, mis ühtib kujunduselt Eesti kodaniku reisidokumendiga ja mille välisministeerium soovib kasutusele võtta paralleelselt kehtiva vormiga.
Määrusega sätestatakse diplomaatilise passi vorm ja formaat, passi kaante ja lehekülgede tehniline kirjeldus, passis olevad kujutised, tekstidega andmeväljad ning kujunduselemendid. Samuti sätestatakse diplomaatilisse passi kantavate andmete loetelu, mis peab olema piisav isikut ja kodakondsust tõendava reisidokumendi jaoks. Diplomaatilisse passi kantavate andmete loetelu vastab Eesti kodaniku passi kantavate andmete loetelule.
Kuni 31. detsembrini 2007. a võimaldatakse eelnõu kohaselt väljastada diplomaatilisi passe ka vastavalt valitsuse 2000. aasta määrusega kehtestatud vormile, millele vastavaid passiblankette on välisministeeriumil üle 900 ning nende hävitamine ei ole majanduslikult otstarbekas ega vajalik.
Määrus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2005. a. Eelpool nimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks 31. detsembrist 2007. a.
5. Mobilisatsiooni riikliku keskregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus.
Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2003. a määruse nr 113 "Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning sõjalise valmisoleku astmed" muutmine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: 2 määruse eelnõu
Määrusega asutatakse riiklik register ametliku nimega "Mobilisatsiooni riiklik keskregister" ja kehtestatakse registri pidamise põhimäärus. Eelnõu kohaselt on registri vastutav töötleja kaitseministeerium, volitatud töötlejad on riigikaitse osakonnad, Kaitsejõudude Peastaap ning kaitseringkondade ja erikaitsepiirkondade staabid.
Registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on kaitseväekohustuslaste, sõjaaja üksuste isikkoosseisuga komplekteerituse ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi üle arvestuse pidamine. Registri asutamise kulud kaetakse riigieelarvest kaitseministeeriumi valitsemisala eelarverealt.
Kaitseministeeriumi esitatud määrus on välja töötatud tulenevalt valitsuse 2004. a tööplaanist. Küsimust arutati valitsuse 15.07.2004. a istungil, kus otsustati määruse eelnõu mitte vastu võtta, arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri seisukohta. Kaitseministrile tehti ülesandeks arutada tekkinud lahkarvamusi töö korras ning esitada seejärel määruse eelnõu uuesti valitsuse istungile.
Antud eelnõu kooskõlastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märkusega X-tee teenuse kasutamise osas. Kaitseministeerium nõustus märkusega.
6. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2003. a määruse nr 263 "Kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid saasteainete sisalduse määramiseks toidutoormes ja toidus" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse eesmärgiga viia valitsuse määrus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodite kohta saasteainete sisalduse määramiseks toidutoormes ja toidus vastavusse Euroopa Liidu õigusega ja teha selles vajalikud täpsustused.
Määrusega kehtestatakse lisaks juba kasutatavatele proovivõtu- ja analüüsimeetoditele ka tinasisalduse määramiseks kasutatavad proovivõtu- ja analüüsimeetodid. Analüüsimeetodi kohta kehtestatakse nõuded, millele analüüsimeetod peab vastama. Üldjuhul on nendeks analüüsitulemuste korduvus, korratavus ning saagis.
Samuti viiakse kehtiv määrus vastavusse Euroopa Liidu õiguses kasutatava terminoloogiaga.
Määruse rakendamisega ühtlustatakse järelevalve käigus proovide võtmise ja analüüsimise meetodid aflatoksiinide ja tinasisalduse määramiseks toidutoormes ja toidus. Sätestavaid nõudeid peavad lisaks veterinaar- ja toiduameti, tarbijakaitseameti ning tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikele järgima ka nimetatud saasteainete analüüsimisega tegelevad laboratooriumid.
Eestis on asjakohasteks analüüsideks volitatud järgmised laboratooriumid:
1) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (tina);
2) Põllumajandusuuringute keskuse jääkide ja saasteainete labor (aflatoksiinid);
3) Tervisekaitseinspektsiooni keemia kesklabor (aflatoksiinid);
4) Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labor (aflatoksiinid).
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest.
7. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2002. a määruse nr 195 "Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)" ja määruse nr 196 "Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate horisontaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: määruse eelnõu
Kuna 1. augustil 2004 jõustunud konkurentsiseaduse muudatustega ei piirata enam täielikult grupierandi kasutamist turgu valitsevale ettevõtjale, tunnistatakse määrusega kehtetuks valitsuse 2002. a määrused konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmineks ja horisontaalsete kokkulepete sõlmimiseks (grupierandid).
Kehtetuks tunnistatavate sätete kohaselt ei kohaldatud grupierandit:
1) kaubaturgu valitseva ettevõtja suhtes;
2) kui kaubaturul, mida horisontaalne kokkulepe, tegevus või otsus mõjutab, praktiliselt puudub konkurents.
Määruse kehtestamisega viiakse muudetavad grupierandit käsitlevad määrused vastavusse Euroopa Liidu õigusega.
8. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 "Piirire¾iimi eeskirja kinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus kaasajastada piirire¾iimi eeskirja, et see sobiks kokku Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi staatusega ning viia see kooskõlla valitsuse 19. mai 2004. a määrusega laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise korra kohta.
Kehtiva eeskirja kohaselt kuulub igasugune kaup piiri- ja tollikontrolli alla. ELi liikmesriigina aga kehtib Eestis teiste ELi liikmesriikide suhtes kaupade vaba liikumise põhimõte. Selle eelnõu kohaselt peavad nõuetekohase piiri- ja tollikontrolli läbima kõik kaubad, mis saabuvad Eestisse vahetult väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvatest riikidest ja territooriumidelt.
Eristatud on kontrolliprotseduurid kaupadele, mis saabuvad väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvatest riikidest ja territooriumidelt transiidina läbi ühenduse riigi territooriumi.
Eelnõus määratletakse täpsemalt piirire¾iim raudteejaama territooriumil, mis annab võimaluse nõuda raudteejaama piiripunktis viibivate kõrvaliste isikute piiripunktist lahkumist igal ajal. Määratletakse ka täpsemalt kaubana veetavate sõidukite omandi- või kasutusõigust tõendavate dokumentide kontrolli.
Koormas olevate sõidukite kontrollimise eesmärk on vähendada võimalust varastatud autode veoks Eestist välja või teistest riikidest läbi Eesti, kaitstes taoliselt Eesti elanike vara või võimalust osta heauskselt sissetoodud varastatud autot. Samuti teenib taoline kontroll ka Eesti rahvusvahelist mainet, et Eestit ei peetaks varastatud autode transiitmaaks.
Eelnõuga keelatakse viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani, sest nimetatud lõik on ebaseaduslikule piiriületajale kergesti läbitav. Määratakse kindlaks ka territoriaal- ja sisemeres, samuti piiriveekogude Eestile kuuluvates vetes ujuvvahendite liikumise ja viibimise kord.
9. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 263 "Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse ülalnimetatud määruse sätet kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara valitseja kohta eesmärgiga vähendada konfiskeeritud relva ja laskemoona, narkootilise ja psühhotroopse aine, arvutisüsteemi, alkoholi ja võltsitud kauba hävitamise või võõrandamisega seotud menetlustoiminguid.
Kehtiva määruse alusel anti konfiskeeritud vara, sealhulgas relvad ja laskemoon, narkootilised ja psühhotroopsed ained ning alkohol, üle asukohajärgsele maavalitsusele, kes andis nimetatud vara üleandmis-vastuvõtmisakti alusel politseiasutusele.
Kuna relvade ja laskemoona, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning alkoholi võõrandamine, säilitamine ja hävitamine toimub eriseaduste alusel, siis suurendab sellise vara mitmekordne üleandmine menetluskulusid ja on aeganõudev.
Eelnõu kohaselt ei lähe edaspidi eriseaduste alusel hävitatav ja võõrandatav vara enam vahepeal maavalitsuse valdusesse, vaid kohe politseiasutusele. Konfiskeeritud väärtpaberid antakse üle rahandusministeeriumile, ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjad aga kultuuriministeeriumile.
Samuti täpsustatakse andmete loetelu, mis kantakse konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti ning täpsustatakse, et konfiskeerimine võib lisaks konfiskeerimisotsusele toimuda ka kriminaalmenetluses kohtuotsuse või -määrusega või väärteomenetluses kohtuvälise menetleja otsuse või -määrusega.
Seletuskirja kohaselt ei kaasne määruse rakendamisega täiendavaid kulutusi riigieelarvest.
10. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondist tehtavate väljamaksete vähendamine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt jäetakse Antsla vallale kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondist välja maksmata 1 401 000 krooni ja loobutakse eeltoodud summa ulatuses Eesti Vabariigi ja Antsla valla vahel 13. mail 1996. a sõlmitud all-laenulepingust nr 8-22-96 tulenevast nõudest Antsla valla vastu. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Küsimust arutati valitsuse 8. juuli 2004. a istungil, kus otsustati otsust nimetatud eelnõu suhtes veel mitte vastu võtta. Tookord tehti rahandusministeeriumile ülesandeks rääkida veel kord Antsla vallavalitsusega läbi Antsla valla laenuvõlgnevuse üle ning vajaduse korral rahandusministril esitada küsimus ühe kuu pärast uuesti arutamiseks valitsuse istungile. Esituskirja kohaselt ei ole läbirääkimised rahandusministeeriumi ja Antsla valla vahel laenulepingust tulenevate probleemide lahendamiseks andnud soovitud tulemusi.
Eesti Vabariik võttis 31. märtsil 1994. a sõlmitud laenulepingu alusel Rahvusvaheliselt Rekonstrueerimis- ja Arengupangalt laenu eesmärgiga see edasi laenata kohaliku omavalitsuse üksustele katlamajade ja soojatrasside rekonstrueerimiseks. 13. mail 1996. a sõlmis riik rahandusministeeriumi kaudu Antsla vallaga all-laenulepingu, mille alusel riik finantseeris Antsla valla ja Taani ettevõtja REKA A/S vahel sõlmitud tööettevõtulepingu alusel Vana-Antsla katlamaja rekonstrueerimist, eraldades selleks Antsla vallale 4 miljonit (laenujääk
3 825 233,97) krooni.
Lepingu kohaselt kuulus laenusumma tagastamisele alates 20. jaanuarist 1997. a kuni 20. juulini 2006. a. Esialgset maksegraafikut muudeti rahandusministeeriumi ja Antsla valla vastastikusel kokkuleppel ning selle tulemusel määrati laenusumma tagastamise lõpptähtajaks 20. juuli 2011. a. Maksete tasumisega viivitamise korral on lepinguga ettenähtud viivis 6% aastas iga maksmisega viivitatud päeva eest.
20. septembri 2004. a seisuga oli Antsla valla lepingujärgne võlg 3 414 813,32 krooni (sellest laenu põhisumma võlg 1 584 752,67 krooni, intressivõlg 1 476 008,97 krooni ja viivised 354 051,68 krooni). Lepingujärgseid makseid on teostatud kokku 1 683 776,77 krooni. Viimane makse laekus rahandusministeeriumile 24. detsembril 2003. a.
Otsuse positiivse mõjuna tuuakse eelnõus välja tuua asjaolu, et selle tagajärjel väheneb Antsla valla võlg riigi ees ligi poole võrra, ülejäänud summa osas on võimalik Antsla vallaga kokku leppida uue maksegraafiku tingimustes. Samuti välistab otsus pikaajalise kohtuvaidluse. Kohtu poolt riigi hagi rahuldamisel tuleb Antsla vallal tasuda kogu kohtu poolt väljamõistetud summa ühekorraga ning lisaks kohtukulud ja võimalikud täitemenetluse kulud.
Samas jäävad otsuse tagajärjel Antsla vallal tegemata aastaid kavandatud investeeringud.
11. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Kinnine punkt, juurdepääsupiirang kehtib kuni otsuse vastuvõtmiseni.
12. Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtestamine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: määruse eelnõu
Sõjalise kaitse strateegiline kava hindab Eesti sõjalist julgeolekuolukorda ning käsitleb sõjalise riigikaitse arendamise ja rakendamise põhimõtteid ja prioriteete.
Strateegia kehtestatakse viieks aastaks. Eesti julgeolekuolukorra muutumise korral vaadatakse strateegia üle varem. Riigikaitsega seotud rahvusvaheliste kohustuste muutumisel või täpsustumisel, samuti seadusmuudatuste korral viib valitsus vajadusel sisse vastavad täiendused.
Strateegia eesmärk on kehtestada Eesti sõjalise riigikaitse arendamise ja rakendamise põhimõtted pärast Eesti liitumist NATO ja Euroopa Liiduga. Strateegias käsitletakse sõjalist riigikaitset ning sõjalist riigikaitset korraldavat struktuuri ning mittesõjalise riigikaitse küsimusi ei lahendata.
13. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a korralduse nr 531-k "Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamine ja talle riigivara üleandmine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks valitsuse 8. juuli 2004. a korraldus aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamisest ja talle riigivara üleandmisest, millega volitati majandus- ja kommunikatsiooniministrit otsustama osalust valitseva ministrina aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamine ning nähti ette anda aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena üle kõik Eesti Vabariigile kuuluvad ASi Saarte Liinid aktsiad.
Majandus- ja kommunikatsiooniministrit kohustati sõlmima aktsiaseltsiga Tallinna Sadam eelpoolnimetatud riigivara üleandmise leping.
Korralduse vastuvõtmise ajal oli kavandatud, et aktsiaselts Tallinna Sadam hakkab tegelema Lääne-Eesti saarte ja mandri vahelise parvlaevaühenduse korraldamisega. Kuna aga käesoleval ajal puudub selleks vajadus, siis pole ka otstarbekas suurendada aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali ASi Saarte Liinide aktsiate üleandmise teel.
Seni ei ole aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsionäride üldkoosolekul ülalnimetatud korraldusest tulenevat otsust tehtud.
14. Eesti seisukohad 4. ja 5. novembril 2004. a toimuvaks Euroopa Ülemkogu istungiks Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Protokolli märgitava otsuse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti seisukohad 4. ja 5. novembril 2004. a toimuvaks Euroopa Ülemkogu istungiks. Ettepanekutele Eesti seisukohtade suhtes kehtib juurdepääsupiirang.
Ülemkogu nimetatud istungi esialgses päevakorras on 5 teemat:
1) Lissaboni strateegia (vahearuanne ja parem seadusloome);
2) justiits- ja siseküsimuste valdkonna uus tegevuskava (Haagi programm);
3) Euroopast teavitamine;
4) laienemine;
5) välissuhted (eesistuja poolt väljapakutud teemadeks on Sudaan, Iraak, Iraan).
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 2. novembri 2004. a istungil
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 2. novembri 2004. a istungiks. Seisukohtadele kehtib juurdepääsupiirang.
16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu määruse "Euroopa Põllumajandusfondi Maaelu Arendamiseks (EARDF) poolt maaelu arendamiseks antava toetuse kohta" eelnõu suhtes
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Otsuse eelnõu kohaselt nõustutakse põhimõtteliselt Euroopa Liidu Nõukogu määruse "Euroopa Põllumajandusfondi Maaelu Arendamiseks (EARDF) poolt maaelu arendamiseks antava toetuse kohta" eelnõuga osas, mis puudutab Euroopa Liidu maaelu arengupoliitika eesmärke, toetuste rahastamist ühest fondist ning strateegilist lähenemist, mis põhineb kogu Euroopa Liitu hõlmaval maaelu arengu strateegial ning sellest lähtuvatel riiklikel strateegiatel.
Eelnõus toodud lähenemisega püütakse lihtsustada maaelu arengu programmeerimist, administreerimist ja rahastamist, tuues kõikide maaelu arengu toetuste rahastamine ühtse fondi alla. Aluseks võetakse senised Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamise põhimõtted (mitmeaastane programmitöö, partnerlus, kaasfinantseerimine, subsidiaarsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimine). Rahastamisprioriteetide määramise ja teostamise juures toimub oluline muudatus strateegilise planeerimise suunas, samuti on suurem rõhk strateegiate ja programmide iga-aastasel seirel ja hindamisel, et Euroopa Liidu abirahade kasutamine muuta tõhusamaks ja läbipaistvamaks.
Antud määruse eelnõus on järgmise programmeerimisperioodi Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika kolmeks peamiseks eesmärgiks seatud:
1) põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamistoetuste abil;
2) keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetuse abil;
3) maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ning majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine.
Euroopa Komisjon ei ole liikmesriikide vahel maaelu arengu rahade jaotust veel teinud, ei ole ka teada kriteeriumid, mille alusel raha jaotatakse. Sellest tulenevalt on Eesti üheks positsiooniks see, et liikmesriikide vahel rahaliste vahendite määramisel võetaks arvesse tööpuuduse taset ja elanike arvu maal ning loodulikke tingimusi. Seega ei ole teada, kui palju on aastatel 2007-2013 Eestile maaelu arengu meetmete rahastamiseks rahalisi vahendeid ette nähtud. Euroopa Komisjon on lubanud liikmesriikidele, et rahastamine jääb vähemalt samale tasemele, mis see on 2006. aastal, kuid see sõltub oluliselt sellest, milliseks jääb liikmesriikide panus EL-i ühisesse eelarvesse. Maaelu arengu meetmete kohustuslik kaasfinantseerimine tuleb planeerida 2007-2013. aastate riigieelarvesse.
Õiguslikust aspektist muudab antud määruse eelnõu Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste süsteemi ühtsemaks, sest kõik alused on sätestatud ühes määruses. Hetkel on struktuuritoetustega seonduv seotud ka mitmete teiste Euroopa Liidu määrustega. Sellest tulenevalt muutub kogu süsteem õiguslikult läbipaistvamaks.
Eelpool nimetatud määruse eelnõu oli arutusel valitsuse 14. oktoobri 2004. a istungil, kus otsustati täpsustada seisukohta, mis puudutab kohustuslikku rahaliste vahendite jaotust prioriteeditelgede vahel. Samuti arutati määruse eelnõu valitsuskabineti 21. oktoobri 2004. a nõupidamisel.
17. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
17.1. Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 21. oktoobri 2004. a istungist
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Rahandusministeerium esitab ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 21. oktoobri 2004. a istungist. Ülevaatel on juurdepääsupiirang kuni kinnitamiseni valitsuse istungil.
17.2. Ülevaade Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 18. oktoobri 2004. a istungist
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Põllumajandusministeerium esitab ülevaate Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 18. oktoobri 2004. a istungist. Istungi peamised päevakorrapunktid olid:
- Euroopa Komisjoni raport puu- ja köögivilja turukorralduse lihtsustamise kohta;
- Euroopa Komisjoni kommunikatsioon Euroopa mahepõllumajanduse tegevuskava kohta;
- ELi määruse eelnõu Kalanduskontrolli Agentuuri loomise kohta.
18. "Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus kohtute tööpiirkondade ühendamiseks" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse kohtute seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste kohtukorraldust puudutavaid õigusnorme, et luua praeguse 16 maa- ja linnakohtu ning 4 halduskohtu asemele 4 tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju lahendavat maakohut ja 2 haldusasju lahendavat halduskohut.
Eelnõu kohaselt moodustatakse järgmised maakohtud:
1) Põhja maakohus, mis ühendab Tallinna linnakohtu ja Harju maakohtu ning mille tööpiirkonnaks on Harju maakond;
2) Viru maakohus, mis ühendab Ida-Viru maakohtu, Narva linnakohtu ja Lääne-Viru maakohtu ning mille tööpiirkonnaks on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond;
3) Lääne maakohus, mis ühendab Pärnu maakohtu, Lääne maakohtu, Saare maakohtu, Järva maakohtu ja Rapla maakohtu ning mille tööpiirkonnaks on Pärnu, Lääne, Hiiu, Saare, Järva ja Rapla maakond;
4) Lõuna maakohus, mis ühendab Tartu maakohtu, Jõgeva maakohtu, Viljandi maakohtu, Valga maakohtu, Põlva maakohtu ja Võru maakohtu ning mille tööpiirkonnaks on Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakond.
Maakohtute nimetamisel on lähtutud varem reformitud politsei- ja prokuratuuriasutuste territoriaalsest jaotusest.
Piirkondlikud halduskohtud moodustatakse eelnõu kohaselt järgmiselt:
1) Tallinna halduskohus, mis ühendab Tallinna halduskohtu ja Pärnu halduskohtu;
2) Tartu halduskohus, mis ühendab Tartu halduskohtu ja Jõhvi halduskohtu.
Halduskohtute tööpiirkonnad järgivad regionaalministri kava maakondade jagunemise kohta tõmbekeskuste suhtes.
Eelnõu eesmärgiks on luua seadusandlik baas kohtute piirkondliku struktuurimuudatuse läbiviimiseks, mis peab tagama õigusemõistmise kiiruse ühtlustumise ning kvaliteedi paranemise.
Suuremates kohtuasutustes on seletuskirja kohaselt võimalik inimressurssi paindlikumalt kasutada, võimaldades ühtlustada kohtunike töökoormust ja kohtuasjade menetlusaegu. Samas ei kao ühestki senisest maa-, linna- või halduskohtu asukohast õigusemõistmine, kuna piirkondlike kohtute moodustamine toimub sellesse piirkonda jäävate maa- ja linnakohtute või halduskohtute tööpiirkondade ühendamise teel - moodustatavad maa- ja halduskohtud töötavad mitmes kohtumajas, mis paiknevad seniste esimese astme kohtute asukohtades.
Eelnõu kohaselt võib esimese astme kohtul olla mitu kohtumaja. Iga kohtunik on alaliselt teenistusse määratud ühte kohtumajja, kuid ta on pädev kohtuasju arutama igas vastava maakohtu kohtumajas. Kohtumajade arvu ja täpse asukoha, samuti kohtumajas alaliselt teenistuse olevate kohtunike arvu määrab justiitsminister. Samas ei kaugene õigusemõistmine füüsiliselt kodaniku jaoks - isik võib hagiavalduse või kaebuse esitada vastava kohtu igas kohtumajas, kusjuures see, millises kohtumajas või millise kohtuniku poolt asja arutama hakatakse, ei sõltu sellest, millise kohtumaja kantseleisse hagi või kaebus saabus.
Kohtuasjade jagamine kohtunike vahel nähakse ette tööjaotusplaanis, mille kinnitab kohtu üldkogu. Eelnõus sätestatakse senisest täpsemalt tööjaotusplaani põhimõtted, et tagada kohtunike võrdne töökoormus.
Koos õigusemõistmisega hõlmab reform ka kohtute juures paiknevaid kinnistus- ja kriminaalhooldusosakondi, mille organisatsioon viiakse samuti üle nelikjaotusele.
Registriosakondade struktuuris, mis juba toimub nelikjaotusena, ei toimu suuri muudatusi, kuid muudetakse nende tööpiirkondi, et need ühtiks loodavate maakohtute tööpiirkondadega.
Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused on seotud kohtunike liikumisega kohtumajade vahel, kohtunike üldkogude korraldamisega, posti liikumise korraldamisega kohtuasutuse kohtumajade vahel ning muudatustega kohtu esimeeste palgakorralduses (lisatasude süsteemi muutmine). Eeldusel, et kohtunike liikumine kohtumajade vahel ei ole vajalik, kuna töökoormuse ühtlustamine toimub kirjalike menetluste abil, kohtunikud korraldavad 4 üldkogu aastas ning kohtuasutuste sees korraldatakse 3 postiringi nädalas, on võimalik seletuskirja kohaselt reformi tulemusel säästa umbes 315 244 krooni aastas.
Seaduse rakendamiseks annab justiitsminister määrused, millega määratakse kohtute tööpiirkonnad, kohtumajade asukohad ja teeninduspiirkonnad ning kohtunike arv ja nende jagunemine kohtumajade vahel. Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2006. a.
19. "Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu koostamist tingis asjaolu, et senine teadus- ja arendustegevuse rahastamismehhanismide regulatsioon kehtivas seaduses ei ole piisav kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järjepidevaks ning paindlikuks finantseerimiseks.
Eelnõu sisaldab lisaks finantseerimissüsteemi täiendamisele muudatusi teadus- ja arendusasutuste registreerimisel ning teadustöötajate ametikohtade nimetuste loetelus. Selles antakse ka vastavalt haridus- ja teadusministrit ning majandus- ja kommunikatsiooniministrit nõustavate komisjonide tegevuse alused ning muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust doktorandi toetust puudutavas osas.
Eelnõuga täiendatakse teadus- ja arendusasutuste registrisse kandmise tingimusi, nähakse ette evalveerimise tähtajad ja täiendatakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise põhimõtteid (lisandub baasfinantseerimine ja muutuvad sihtfinantseerimise alused).
Teadustöötajate ametikohtade loetelusse lisatakse juhtivteaduri ametikoht; vähendatakse Teaduskompetentsi Nõukogu ülesandeid (poliitika kujundamisega seotud ülesanded lähevad üle teaduspoliitika komisjonile); teadus- ja arendustegevust korraldavate institutsioonide hulka lisatakse kaks nõuandvat komisjoni (haridus- ja teadusministrit nõustav teaduspoliitika komisjon ning majandus- ja kommunikatsiooniministrit nõustav innovatsioonipoliitika komisjon).
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatusega tõstetakse kõigi nominaalaja graafikus edasi jõudvate riigi poolt tellitud doktorantide toetuse summat 6000 kroonile kuus, mis lubab neil eeldatavalt pühenduda õppeteadustööle, suurendab doktoriõppe edukalt lõpetanute arvu ning lühendab doktoritöö kaitsmiseni kuluvat aega.
Seletuskirja kohaselt on eelnõu rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused kavandatud 2005 a riigieelarve eelnõusse. Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2005. a.
20. "Riigikutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduse kava aastateks 2005-2008"
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks riigikutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduse kava aastateks 2005-2008, mis oli arutusel valitsuskabineti 30. septembri 2004. a nõupidamisel.
Ar