Algus kell 10:00 Stenbocki majas 27. novembril 2008. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720
1. Arvamuse andmine Riigikogu otsuse "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks" eelnõu (374 OE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu majanduskomisjon palub esitada Vabariigi Valitsusel arvamus Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitanud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks“ eelnõu kohta.
Eelnõu esitaja on seisukohal, et kasutades tasuta kättesaadavat avatud koodidel põhinevat kontoritarkvara ja minnes järk-järgult üle vaba lähtekoodiga süsteemidele on võimalik iga aasta säästa teatud summa, võrreldes praeguste kulutustega.
Eelnõus on toodud ka põhimõtted, millest tuleks juhinduda avaliku sektori IT-lahenduste uuendamise korraldamisel.
2. Pädeva ülema poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine rahuajal
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt sätestatakse erandkord, mille puhul on ülem pädev otsustama jõu kasutamise alustamise kaitseväe poolt rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel.
Eelnõus mõistetakse ründe all rahuajal Eesti riigi vastu suunatud äkkrünnet, millele kõiki asjaolusid arvestades ei saa Vabariigi President või Riigikogu vajaliku kiirusega reageerida, sõjaseisukord on välja kuulutamata ning otsus tuleb langetada lühikese ajavahemiku jooksul.
Pädev ülem langetab otsuse vaid juhul, kui kaitseminister pole kättesaadav või kaitseministri õigeaegne teavitamine ei ole faktilisi asjaolusid arvesse võttes võimalik.
Pädevaks ülemaks on vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet tuvastav kaadrikaitseväelasest ülem või tema otsene ülem.
Pädeva ülema poolse jõu kasutamise alustamise käsu eeltingimuseks on, et Eesti Vabariigi territooriumile, õhuruumi või territoriaalvette tunginud relvastatud jõu vastu relvastatud jõu kasutamine peab olema viimaseks meetmeks, kui hoiatamine või muul viisil tõkestamine ei ole võimalik või ei ole andnud tulemust.
3. Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997. a määruse nr 47 “Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine” muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt parandatakse määruses vastuolu teiste kehtivate õigusaktidega ning antakse riigiasutustele korrektne alus välislähetustasu suurendamiseks alaealise lapse asukohariigis kaasasoleku korral.
Muudetava määruse § 7 viitab Vabariigi Valitsuse määrusele, mis on kaotanud möödunud aasta jaanuarist kehtivuse ning paragrahv sõnastatakse ümber viitega kehtivale määrusele.
Eelnõu rakendamisel suureneb teenistujale tema alaealise lapse asukohariigis kaasasoleku eest makstav välislähetustasu seniselt 7800 kroonilt 8500 kroonile kuus, kusjuures baassumma korrutatakse asukohariigi koefitsiendiga. Eelnõu rakendamisega kaasnevate täiendavate kulutuste planeeritav maht kaitseministeeriumi valitsemisalas 2009. aastal on umbes 301 000 krooni, mis kaetakse kaitseväe eelarvest.
Määrus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.
4. Töötuskindlustusmakse määrad 2009. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus arutab töötukassa nõukogu ettepanekut kehtestada uued, senisest kõrgemad töötuskindlustusmakse määrad alates tuleva aasta juuli algusest. Varem otsustas töötukassa nõukogu, et maksemäärasid pole tuleval aastal vaja muuta.
Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt maksaksid alates 2009. aasta 1. juulist töötajad töötuskindlustusse ühe protsendi ja tööandjad 0,5 protsenti. Kuni järgmise aasta 30. juunini kehtiksid senised maksemäärad, mis on töötajale 0,6 protsenti ja tööandjale 0,3 protsenti.
Uue töölepinguseaduse jõustudes laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring ja suurenevad töötuskindlustushüvitised. Töötukassa hakkab maksma hüvitisi kõigil koondamisjuhtumitel.
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt esitab töötukassa nõukogu sotsiaalministri kaudu valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku, millele hiljemalt lisatakse arvestus, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide täitmiseks, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.
Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt väheneb muutunud majandusolukorras nõudlus tööjõu järele. Tööturuameti andmetel on registreeritud töötute arv käesoleval aastal võrreldes eelmise aastaga kasvanud enam kui poole võrra ning see ületab 2006. aastal registreeritud töötute arvu. Tegemist on inimestega, kes töökoha kaotades ei leia koheselt uut tööd ning vajavad seetõttu teatud perioodil sotsiaalkindlustuskaitset – töötus-kindlustushüvitist või töötutoetust.
Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada.
5. Kaitseministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt nimetatakse Riho Terras kaitseministeeriumi kantsleriks määratud ajaks viieks aastaks alates 1. detsembrist 2008 kuni 30. novembrini 2013. aastal.
Riho Terras on kaitseväe tegevteenistuses olnud alates 1992. aastast, seejuures alates 2008. aasta veebruarist Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal.
Riho Terrase avaliku teenistuse staa¾ 1. detsembri 2008. aasta seisuga on 25 aastat 7 kuud ja 15 päeva.
6. Maa andmine Elva linna munitsipaalomandisse (Elvas Arbimäe tänav T2 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Elva linna munitsipaalomandisse Elvas Arbimäe tänav T2 maaüksus pindalaga 3100 m² ja mille sihtotstarve on transpordimaa.
Detailplaneeringu kohaselt on taotletavale maa-alale planeeritud rajada avalikult kasutatav tänav, millega tagatakse juurdepääs Kirde tn 3 kinnistul asuvale kaubanduskeskusele.
Tänava rajamisega lahendatakse ka juurdepääs kinnistutele Pikk 65, Pikk 69, Tartu mnt 27a ja Tartu mnt 27b. Neil kinnistutel asuvad korterelamud, kuid kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt.
7. Munitsipaalomandisse antud maa osaliseks sihtotstarbe muutmiseks ja hoonestusõigusega koormamiseks loa andmine (Saue vallas Laagri alevikus Veskitammi 26 jagamise tulemusena moodustatav kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse luba Saue valla munitsipaalomandis oleva, Laagri alevikus asuva Veskitammi 26 maaüksuse (pindala 3,69 ha, sihtotstarve – sotsiaalmaa) jagamise tulemusena moodustatava kinnistu, pindalaga ca 10 000 m², senise sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks vastavalt kehtestatavale detailplaneeringule ja hoonestusõigusega koormamiseks arendaja kasuks.
Vallavalitsus on arendajaga (Oma Varahalduse AS) kokku leppinud, et arendaja annab omavalitsusele tasuta Laagri alevikus asuva Veskitammi 10 kinnistu pindalaga 3504 m², kuhu planeeritakse valla raamatukogu ülekolimine.
Kokkuleppel vallaga on arendaja nõustunud kinnistu tasuta üle andma ja investeerima valla objektide ehitusse tingimusel, et vald seab hoonestusõiguse osale valla omandis olevast munitsipaalmaast arendaja kasuks.
Veskitammi 26 kinnistust hoonestusõigusega koormatavale maale soovib arendaja ehitada kaasaegse kaubandus-teeninduskeskuse ning valla nõudel tööruumid perearstikeskusele, apteegile ja hambaravi kabinetile.
Kui Veskitammi 26 kinnistule rajatavasse ärihoonesse kolivad käesoleval ajal munitsipaalomandis oleval, Veskitammi 4 asuvas hoones asuvad perearstikeskus, apteek ja hambaravikabinet, siis on vabanevatesse ruumidesse võimalik paigutada vallavalitsuse tööruumid.
8. Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi kultuuripreemiate komisjoni uus koosseis, kuna eelmise komisjoni liikmete volitused lõpevad detsembris.
Komisjoni esimeheks nimetatakse kultuuriminister. Komisjoni liikmeteks nimetatakse koreograaf Märt Agu, kirjandusteadlane Mall Kaevats, kunstiteadlane Mart Kalm, muusik Marju Länik, teatriteadlane Reet Mikkel, filmire¾issöör Toivo-Peep Puks, kunstnik Liina Siib, muusikateadlane Toomas Siitan, sisearhitekt-disainer Mait Summatavet, meediajuht ja filoloog Mary Velmet, kunstnik Kadri Viires ja ajaloolane David Vseviov.
Vabariigi Valitsus moodustab kultuuripreemiate komisjoni ja kinnitab selle koosseisu kolmeks aastaks.
Komisjoni pädevuses on preemiate määramiseks esitatud ettepanekute läbiarutamine, esitatud töödega tutvumine ning ettepaneku tegemine valitsusele preemiate määramiseks. Komisjon avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad üleriigilise levikuga ajalehtede kaudu hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.
9. Välisabi sildfinantseerimine
1) Välisabi sildfinantseerimine (Keskkonnainspektsioon)
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada Euroopa Komisjoni finantseeritava kalajärelevalve patrull-laeva ehituse rahastamiseks riigieelarve vahendeid summas 9 594 754 krooni ja 84 senti.
Keskkonnainspektsioon korraldas 2007. aastal Euroopa Liidu vetes traalpüügi järelvalveks sobiva patrull-laeva soetamiseks riigihanke, mille alusel sõlmiti töövõtuleping Baltic Workboats AS-ga maksumuses 41 923 040 krooni.
Selleks, et tagada kalajärelevalve patrull-laeva ehituse rahastamiseks vajalike vahendite tähtaegne olemasolu, on keskkonnainspektsioon esitanud rahandusministeeriumile taotluse välisabi sildfinantseerimiseks kogusummas 9 594 754 krooni ja 84 senti.
2) Välisabi sildfinantseerimine (Sotsiaalministeerium)
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada inimressursi rakendamise arengukava prioriteetse suuna “Pikk ja kvaliteetne tööelu” meetme “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” kaudu elluviidava Euroopa Komisjoni programmi “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009” rahastamiseks riigieelarve vahendeid summas 6 618 173 krooni.
Programmi üldeesmärgiks on suurendada erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivet.
10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile ASile Eesti Väärtpaberikeskus pensionireformi läbiviimisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena 3 129 320 krooni pensionireformi läbiviimisega seotud kulude katmiseks aktsiaseltsile Eesti Väärtpaberikeskus (EVK). Toetusega võtab riik osaliselt enda kanda EVK haldustasud tulevastelt kohustuslikule kogumispensionile minejatelt, et vähendada kogumispensionile minevate inimeste kulutusi.
II samba ehk kohustuslikule kogumispensionile minemise võimalus tekib süsteemiga liitunutel 2009. aasta algusest. Toetuse andmisel EVK-le vähenevad olulisel määral II samba pensionile minemiseks sõlmitavate lepingute tasud – pensionilepingu ja fondipensioni avalduse tasu pensionile minejale väheneb tänu toetusele 225 kroonilt 80-le kroonile ning ühekordse väljamakse puhul väheneb tasu 110 kroonilt 45-le kroonile.
Eesti Väärtpaberikeskus on keskseks institutsiooniks II samba väljamaksete puhul. Kuna kogu suhtlus erinevate institutsioonide vahel käib läbi elektrooniliste infokanalite, nõuab see EVK-lt investeeringuid infosüsteemide arendusse.
11. Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2007. a korralduse nr 295 „Piiriesindajate määramine” muutmine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse Eesti-Vene riigipiiril Eesti piiriesindaja asetäitjaks piirivalvemajor Toomas Malleuse asemel Kagu Piirivalvepiirkonna staabiülem piirivalvemajor Aivo Pinte.
Eesti piiriesindajad korraldavad piirialast koostööd naaberriikidega ja lahendavad piirivahejuhtumeid. Eesti on sõlminud Läti Vabariigiga 1994. a ja Venemaa Föderatsiooniga 1996. a kokkulepped piiriesindajate tegevusest.
12. "Vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga" ja konventsiooni protokolliga ühinemine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti konventsiooniga, mille eesmärk on tagada vaalavarude sobiv ja tõhus kaitse ning arendamine.
Eesti konventsiooniga ühinemise peaeesmärk on kindlustada vaalakaitset pooldavate riikide positsioon ja aidata Euroopa Liidul koostöös poliitikute ja teadlastega töötada välja paindlikud reeglid ning leida pikaajaline lahendus vaalapüügi paremaks reguleerimiseks.
Konventsiooniga ühinemisega kaasnevad kulud piirduvad igaaastase liikmemaksuga, mis määratakse ÜRO skaalat järgides. Eesti liikmemaks 2008. aastal oleks 6100 Suurbritannia naelsterlingit. Keskkonnaministeeriumi eelarves planeeritakse vajalikud rahasummad.
13. "Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni järelevalveasutusi ja andmete liikumist üle piiri käsitleva lisaprotokolli" heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Alates 1. märtsist 2002 on Eesti isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni osaline. Eelnõu eesmärk on kiita heaks konventsiooni järelevalveasutusi ja andmete liikumist üle piiri käsitlev lisaprotokoll, mis näeb osalisriigile ette kohustused tagada järelevalveasutuse tegevuse sõltumatus. Eestis on konventsiooni täitmise järelevalveasutuseks Andmekaitse Inspektsioon. Samuti kehtestatakse lisaprotokolliga isikuandmete piiriülese edastamise tingimused vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla.
Eestis on lisaprotokollist tulenevad nõuded juba täidetud.
14. Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ghana vahepealse majanduspartnerluslepingu ja Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Côte d’Ivoire’i vahepealse majanduspartnerluslepingu eelnõude heakskiitmine, allakirjutamiseks volituse andmine ning ajutine kohaldamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks vahepealse majanduspartnerluslepingud
ELi ja Ghana ning ELi ja Côte d'Ivoire’i vahel. Vahelepingute allkirjastamine toimub k.a detsembris.
Lepingute eesmärk on aidata kaasa Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide jätkusuutlikule arengule toetades nende integreerumist maailmamajandusse. Selle eesmärgi teostamiseks antakse lepingutega Ghanast ja Côte d'Ivoire’ist pärinevatele kaupadele põhimõtteliselt kvoodi- ja tariifivaba turulepääs Euroopa Liidus ning kõrvaldatakse ka mõningad muud takistused kaubandusele. Vastutasuks avavad nimetatud riigid ka oma turu Euroopa Liidust pärinevatele kaupadele 81% ulatuses 15 aasta jooksul.
Lisaks võetakse lepingutega kohustus liikuda edasi majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel kogu Lääne-Aafrika regiooniga eesmärgiga sõlmida Euroopa Liidu ja Lääne-Aafrika regiooni vahel laiaulatuslik leping, millega oleks kaetud kaubandusele lisaks ka mitmed kaubandusega seotud valdkonnad nagu teenused, investeeringud, konkurents, riigihanked, keskkond, tollikoostöö, intellektuaalomand jm.
Peale Ghana ja Côte d'Ivoire kuuluvad Lääne-Aafrika regiooni veel: Benini Vabariik, Burkina Faso, Guinea-Bissau Vabariik, Mali Vabariik, Nigeri Vabariik, Senegali Vabariik, Togo Vabariik, Cabo Verde Vabariik, Gambia Vabariik, Guinea Vabariik, Libeeria Vabariik, Nigeeria Liitvabariik, Sierra Leone Vabariik ja Mauritaania Islamivabariik.
15. Informatsioon “Arenguabi tõhusust käsitleva Pariisi deklaratsiooniga” ühinemise kavatsuse kohta Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
2. märtsil 2005. a Pariisis allkirjastatud arenguabi tõhusust käsitlev Pariisi deklaratsioon on kujunenud arengukoostöö üheks olulisemaks alusdokumendiks, mille peaeesmärk on luua püsivamad abi andmise põhimõtted.
Deklaratsiooni eesmärgiks on innustada rahastajaid austama demokraatlikku omavastutust arenguprotsessis. Abi eraldamisel tuleb arvestada partnerriikide eelistusi, arengustrateegiaid ja ajakavasid. Deklaratsioonist tulenev täiendamise põhimõte ja tööjaotus eeldab rahastajatelt senisest enam omavahelist strateegiate ühtlustamist, programmipõhist lähenemisviisi, üksikprojektide vähendamist ning samuti abi lahtisidumist poliitilistest ja majanduslikest tingimustest. Ühtne ja kooskõlastatud abi andmine omakorda vähendab oluliselt abi andmise ja juhtimise kulusid.
Deklaratsiooniga ühinemine aitab tugevdada Eesti mainet rahastajana ja Eestil kui suhteliselt uuel rahastajal paremini rakendada hea rahastamise põhimõtteid ja integreeruda rahvusvahelise rahastajate kogukonnaga. Samuti on Eesti ühinemine deklaratsiooniga loogiliseks jätkuks senisele edukale koostööle OECD-ga.
Pariisi deklaratsioon on ennekõike poliitilist tahet väljendav dokument, mille rakendamine ei too kaasa konkreetseid kulutusi. Deklaratsiooniga ühinejatelt oodatakse kord aastas aruande esitamist OECD arenguabi komiteele (DAC).
16. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Kohtu eelotsuse taotluse C-359/08 (Stichting Greenpeace) kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Madalmaade kohus algatas eelotsusemenetluse, esitades Euroopa Kohtule küsimusi geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise koha avalikustamise ulatuse ja tingimuste kohta.
Madalmaade minister leiab, et informatsiooni geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise kohta võib avalikustada üldiste andmete täpsusega. Selle on kahtluse alla seadnud keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace, leides, et geneetiliselt muundatud maisi kasvatamise koht peab üldsusele teada olema katastriüksuse täpsusega.
Eelotsuse menetluses ei pöördu kohtuvaidluse pool otse Euroopa Kohtu poole, vaid menetlus toimub riigisiseses kohtus, kus liikmesriigi kohus esitab Euroopa kohtule Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutavaid küsimusi. Liikmesriikide valitsustel on võimalik kirjalike märkustena esitada selles menetluses oma seisukoht.
Vaidluse põhifookuses on direktiivis 2001/18 sätestatud mõiste "keskkonda viimise koht".
Eestis on nimetatud säte üle võetud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusega, mille kohaselt peab üldsusele määratud teates geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise loa andmise kohta sisalduma GMO nimetus ja keskkonda viimise koht vähemalt valla või linna täpsusega.
Seega on Eestis valitud keskkonda viimise koha avalikustamise määramisel tegemist nn paindliku regulatsiooniga.
See väljendub selles, et geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus võimaldab keskkonda viimise koha avalikustada “vähemalt linna või valla täpsusega,” jättes seega taotlust hindavale komisjonile koha avalikustamise ulatuse määramiseks diskretsiooni.
Eesti on seisukohal, et direktiiv 2001/18/EÜ jätab keskkonda viimise koha mõiste sisustamisel liikmesriigile diskretsiooni.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28. novembri 2008. a istungil
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Põllumajandusminister esitab valitsusele Eesti seisukohad 28. novembri põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1. ja 2. detsembri 2008. a istungil
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Haridus- ja teadusminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister esitavad valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1. ja 2. detsembri 2008. a istungiks.
Eesti toetab järelduste vastuvõtmist mitme päevakorra teema, seal hulgas komisjoni teatiste osas.
Nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri käsitlevat ühenduse õiguslikku raamistikku, eelnõu puhul toetab Eesti kokkuleppe saavutamist üldises lähenemisviisis.
3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 2. detsembri 2008. a istungil
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Rahandusminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 2. detsembri 2008. a istungil.
Nõukogu istungil arutusel k.a 11.–12. detsembril toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamine.
4) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 4. ja 5. detsembri 2008. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Keskkonnaminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 4. ja 5. detsembri 2008. a istungil.
Muu hulgas arutusel kliimat ja taastuvenergiat käsitlevate õigusaktide pakett.
18. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 18.-20. novembri 2008. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Keskkonnaminister esitab ülevaate Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 18.-20. novembri 2008. a istungist.
Nõukogul arutati kahepoolset kalanduslepingut Norraga; Poola tursapüügikvoote Läänemerel aastatel 2008-2011, samuti tursavarude taastamisega seonduvat. Ühtlasi oli kõne all Nõukogu määruse eelnõu, mis puudutab ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi kodifitseerimist ja kaasajastamist.
2) Ülevaade Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 20. ja 21. novembri 2008. a istungist
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes
Haridus- ja teadusminister ning kultuuriminister esitavad ülevaate Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 20. ja 21. novembri 2008. a istungist.
3) Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 21. novembri 2008. a istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Rahandusminister esitab ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 21. novembri 2008. a istungist.
19. Kaitseväe põhimäärus
Esitajad: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse 1. jaanuaril 2009. a jõustuva kaitseväe korralduse seaduse alusel kaitseväe põhimäärus.
Sätestatakse, et kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus kaitseministeeriumi valitsemisalas ja oma ülesannete täitmisel esindab kaitsevägi oma pädevuse piires riiki.
Sätestatakse kaitseväe ülesehitus, sealhulgas maaväe, mereväe ja õhuväe väeüksused, nende allüksused ja vahetu alluvus rahuajal.
Määratakse kindlaks väeliikide ülemate, struktuuriüksuste ja struktuuriüksuste ülemate ülesanded ja pädevus, samuti eraldiseisvate staapide paiknemine ja struktuur, nende ülesanded ja ülemate pädevus.
Kaitseväe korralduse seaduse ja käesoleva eelnõu määrusena jõustumisel moodustub kaitsevägi ühtse valitsusasutusena Vabariigi Valitsuse seaduse mõistes.