Algus kell 10.00 Stenbocki majas 27. novembril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann693 5714, Kersti Luha 693 5713.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavateotsuste kohta loe 27. novembril alates kl 10.00 lähemalt briifinguruumistalateema "otse valitsuse istungilt" alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Koolieelse lasteasutuseseaduse, alaealise mõjutusvahendite seaduse ning põhikooli- jagümnaasiumiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: seaduse eelnõu
Tihti töötab ühes hoones lisaks ühe- kuni kolmerühmalisele lasteaiale eraldiasutusena väikese õpilaste arvuga põhikool. Majandustegevuse, õppe- jakasvatustöö korralduse ning lapsevanemate ja omavalitsusega toimuva koostööseisukohalt oleks parem, kui tegemist oleks ühtse asutusega. Seoses sellega onpeetud vajalikuks koolieelse lasteasutuse seaduse ning põhikooli- jagümnaasiumiseaduse muudatust, mis võimaldab moodustada lasteaed-põhikoole.Koolieelne lasteasutus töötab õppeaasta rütmis. Vastava sätte puuduminekoolieelse lasteasutuse seaduses tekitab segadust lasteasutuses õppe- jakasvatustöö planeerimisel ja rahastamisel. Laste üleminek lasteaiast koolitoimub seisuga 1. september. Reeglina komplekteeritakse rühmad lasteaiasalgavaks õppeaastaks kevadel, mil selgub kui palju lapsi läheb kooli. Lähtuvaltlaste ja rühmade arvust planeeritakse vajalik pedagoogiline ja abipersonaluueks õppeaastaks. Koolieelne lasteasutus koostab alushariduse raamõppekavaalusel asutuse õppekava ja rühmade tegevuskavad septembriks komplekteeritudrühmade lastele. Nendest asjaoludest tulenevalt sätestatakse eelnõuga õppeaastaka lasteasutustele. Samuti viiakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sissesätted koolivägivalla tõkestamiseks. Selleks täiendatakse § 32 rõhutades, etkool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisusening tervise kaitse. Sama paragrahvi täiendatakse lõikega, mille kohaselt koolon kohustatud rakendama abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks,tehes vajadusel koostööd lastevanemate (eestkostjate, hooldajate), kooli pidajaning politseiga. Eelnõuga sätestatakse õpilasega iga-aastase arenguvestluseläbiviimise kohustus. Arenguvestlusi hakkab läbi viima õpilase klassijuhataja,kes kaasab arenguvestlusesse õpilase vanemad (eestkostjad, hooldajad) ningvajadusel teisi kooli töötajaid ja õpilase elukohajärgse valla- võilinnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse võiametiisiku. Kuna klassitäituvuse ülempiiri viimine 24-le õpilasele kogupõhikooli osas tervikuna võiks kaasa tuua korralduslikke probleeme suurematekeskuste jaoks, minnakse 24- õpilasega klassikomplektidele üle järk- järgultalustades 2004. aasta septembris 1. klassiga. Klassi täituvuse ülemisepiirnormi alandamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. 2001. aasta seisuga onklassi keskmine täituvus 25 ja alla selle 60% Eesti munitsipaalkoolides.Õiguskantsleri ettepanekul on moodustatud asjatundjatest töörühm, mis alustasoma tööd 2003. a. septembris. Töörühm analüüsib põhjalikult kehtivatmunitsipaalkoolide finantseerimise korda ning esitab oma ettepanekud kehtivakorra täiustamiseks, muutmiseks 2004. a. kevadeks. Sellest tulenevalt onharidus- ja teadusministeeriumil kavas valmistada ette eraldi seaduseelnõu,millega reguleeritakse munitsipaalkoolide finantseerimisega seonduvat.

2. Seisukoha andmine
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
1) Seisukoha andmine "Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadusetäiendamise seaduse" eelnõu (174 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, majandus- ja kommunikatsiooniministerMeelis Atonen, keskkonnaminister Villu Reiljan
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Liina Tõnissoni ja HarriÕunapuu poolt 3. novembril 2003. a algatatud alkoholi-, tubaka- jakütuseaktsiisi seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033080025&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2) Seisukoha andmine"Maamaksuseaduse § 10 lõike 1 muutmise seaduse" eelnõu (175 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, keskkonnaminister Villu Reiljan
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Toomas Vareki ja HarriÕunapuu poolt 3. novembril 2003. a algatatud maamaksuseaduse § 10 lõike 1muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033080027&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3) Seisukoha andmine "Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse"eelnõu (177 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Ken-Marti Vaher, välisminister Kristiina Ojuland
Valitsus arutab Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni poolt 4.novembril 2003. a algatatud Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduseeelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033080031&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4) Seisukoha andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44^1 muutmiseseaduse" eelnõu (179 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister TaaviVeskimägi
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Tõnis Lukase poolt 4.novembril 2003. a algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44^1 muutmiseseaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033080035&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5) Seisukoha andmine "Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmiseseaduse" eelnõu (185 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Ken-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Kaarel Pürgi ja EldarEfendijevi poolt 5. novembril 2003. a algatatud kinnisasja omandamisekitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033100010&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3. "Lapse õiguste tagamise strateegia" 2004. aasta tegevuskavaheakskiitmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri istungil kiideti heaks lapse õiguste tagamisestrateegia ning tehti sotsiaalministeeriumile ülesandeks esitada täiendavaltjärgmise aasta tegevuskava. Esitatud tegevuskava järgib lapse õiguste tagamisestrateegia ülesehitust. Mõlemad dokumendid on üles ehitatud lähtuvalt lapsevajaduste erinevusest. Lühiajaliste eesmärkide esimese grupi moodustavad lapsepõhivajadused (nn lapse tavapärased vajadused), mis hõlmavad eakohast heaolu(sh nii füüsiline, vaimne kui emotsionaalne) ja arengut, samuti võimetekohasehariduse tagamist ning kultuurist, huvitegevusest, spordist ja eakohasestinformatsioonist osa saamise kindlustamist. Teises osas keskendutakse lapseerivajadustele (individuaalne pidev või lühiajaline vajadus, mis erineb lapsetavapärastest vajadustest). Lapse erivajaduste rahuldamiseks suunatud meetmedhõlmavad tegevusi, mis on suunatud vaesuses või vaesusriskis elavate,kasvatuslike erivajadustega, puudega, vähemusrahvusesse kuuluvate, väärkoheldudning vanemliku hoolitsuseta lastele vajaliku abi osutamiseks.
Eelnõus püstitatakse eesmärgid ning kirjeldatakse tegevusi perekonna, kogukonnaja keskkonna toetuse arendamiseks. Kirjeldatud meetmed loovad taustsüsteemikahele esimesele eesmärkide grupile, keskendudes eelkõige lapsesõbralikuturvalise ja stabiilse keskkonna arendamisele, lastekaitsesüsteemitulemuslikkuse parandamisele, lapse perekonnas kasvamise ning last kasvatavateperekondade toetamisele.
Tegevuskavas on loetletud meetmed ja tegevused, mis on 2004, aasta jooksulplaneeritud ära teha. Iga tegevuse juures on märgitud ka vastutaja, täitmisetähtaeg ning finantsressurss. Kuna lapse õiguste tagamise strateegiaheakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt on erinevatel põhjustel planeeritusthilisemaks jäänud, on 2004. aasta tegevuskavas ära toodud peamiselt needtegevused, mis on juba 2004. aasta riigieelarvesse planeeritud. Seega on 2004.aasta tegevuskava pigem kirjeldava ning tervikpilti loova väärtusega.Järgnevatel aastatel on aga plaanis tegevuskavad koostada piisavalt vara, etnimetatud prioriteetidega saaks arvestada ka valdkondade eelarveteplaneerimisel.

4. 2004. aasta ajateenijate ja õppekogunemistele kutsutavate reservväelastearvu kinnitamine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: määruse eelnõu
Vastavalt seletuskirjale tekib määruse kehtestamisega kaitseväe juhatajalõiguslik alus kinnitada kaitseväe 2004. aasta väljaõppe plaan.Väljaõppeplaanist lähtuvalt saavad riigikaitseosakonnad ülesande valmistadaajateenistusse kutsumiseks ette 3310 kutsealust ning määrata vastava eriala jaettevalmistusega 1848 reservväelast õppekogunemisele kutsumiseks. 2003. aastaksoli Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ajateenijate arvuks 2968 jaõppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvuks 1087. 2004. aastal 3310ajateenija väljaõpetamise korral tagatakse kaitsejõudude arenguplaani ning sõjaväestatudpäästeüksuste ajateenijatega komplekteerimise ülesande täitmine. 2004. aastalkaitseväe ja Kaitseliidu õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvukskinnitatakse 1706, piirivalveameti õppekogunemisele kutsutavate reservväelastearvuks 142. Seletuskirja kohaselt eelarvelised vahendid 2820 ajateenijaväljaõppeks on planeerinud kaitseministeerium 2004. aasta riigieelarvesse.Päästeameti ja piirivalveameti 490 ajateenija väljaõppe kulud kaetaksesiseministeeriumile kaitsekulutusteks eraldatud eelarvelistest vahenditest.Kaitseväe ja Kaitseliidu korraldatavate reservväelaste õppekogunemiste kuludkaetakse kaitseministeeriumi eelarvest, piirivalveameti õppekogunemise kuludkatab siseministeerium.

5. Vanglaametnikukandidaadi stipendiumisuurus ning selle maksmise tingimused ja kord
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga määratakse vanglaametnikukandidaadile makstava stipendiumi suurus,selle maksmine ning kulude katmise allikas. Vanglaametnikukandidaadile makstavastipendiumi suurus on:
1) esimesel ja teisel semestril 1500 krooni kuus;
2) kolmandal ja neljandal semestril 1700 krooni kuus;
3) viiendal ja kuuendal semestril 2000 krooni kuus.
Stipendiumi on võimalik vähendada või suurendada kuni 50% ulatuses, lähtudesvanglaametnikukandidaadi õppetöö tulemustest ja õppetööst osavõtust.Vanglaametnikukandidaadi stipendiumi makstakse selle õppeasutuse eelarvest, kusta ettevalmistusteenistuses on. Erinevate toetuste maksmise süsteemideasendamine stipendiumiga lihtsustab korda ning võrdsustab erinevate astmeteettevalmistamisteenistuse kandidaatidele makstavad summad. Riigi toetus onvajalik selleks, et rakendada vanglatööle erialase ettevalmistusega personal.Et vanglateenistuseks vajalikke teadmisi ja oskusi omandatakse avalikeshuvides, on piisavate sotsiaalsete tagatiste andmine vajalik. Niimoodiaidatakse kaasa ka koalitsioonileppe sisejulgeoleku- ja õiguskaitsepoliitikapeatüki punktis 5.1. toodud eesmärgile viia õiguskaitseametnike väljaõperahvusvaheliselt võrreldavale tasemele.
Vanglaametniku tööks vajalikku eriala saab õppida Sisekaitseakadeemias, mis onsiseministeeriumi haldusalas, ning Tallinna Pedagoogilises Seminaris, miskuulub haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse.

6. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301 "EestiHaigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja nende hindamisekord" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on täiendada tervishoiuteenuste loetelu muutmist reguleerivaidsätteid. Eelnõu kohaselt muudetakse taotluste esitamise tähtaega, kehtestadestervishoiuteenuste loetelu muutmiseks esitatava taotluse esitamise tähtajaks
1. jaanuar. Muudatuse vajadus on tingitud sellest, et kehtiv taotlusteesitamiste tähtaeg 1. märts jätab taotluste menetlemise protseduuriläbiviimiseks väga lühikese ajavahemiku. Vastavalt eelnõule muudetaksetähtaega, mille jooksul sotsiaalminister esitab Vabariigi Valitsuseleettepaneku tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks. Kavandatava muudatusetegemise aastale eelneva aasta 1. oktoobri asemel määratakse tähtajaks 1.november. Eelnõuga nähakse ette erand, mille puhul võib määruses toodudtähtaegu ja protseduuri mitte kohaldada. Erandi tingib vajadus kanda loetelluNordDRG süsteemi (The Nordic Diagnosis Related Ggroups-system - põhjamaadeskasutatavate diagnoosipõhiste gruppide süsteem) alusel kujundatuddiagnoosipõhiseid tervishoiuteenuste gruppe. DRG süsteemi rakendamise näol eiole tegemist uute teenuste lisamisega tervishoiuteenuste loetellu, vaidteenuste eest tasumise süsteemi muutmisega, mis hakkab toimima samaaegseltkehtiva tasustamissüsteemiga. DRG süsteem on statsionaarse eriarstiabitervishoiuteenuste tasustamise süsteem. DRG näol on tegemist hetkel jubakasutusel olevate kompleksteenuste sarnase süsteemiga, kus teatud tunnustegaravijuhu eest saab tervishoiuasutus teenuse osutamise hetkel fikseeritud tasu,olenemata sellest, kui kaua konkreetne patsient on haiglas viibinud või kuipalju uuringuid ja protseduure talle on tehtud. Eestis võetakse kasutuselePõhjamaades (Norras, Rootsis, Soomes ja Taanis) kasutusel olev DRG süsteem, mison tuntud kui NordDRG süsteem.

7. Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2002.a määruse nr 123 "Käibemaksu tagastamine Suurbritannia Suursaatkonnale jadiplomaatidele ning suursaatkonna haldustöötajatele" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt hakatakse Suurbritannia Suursaatkonnale, saatkonnadiplomaatidele ning saatkonna haldustöötajatele Eestis ostetud kaupade jateenuste käibemaksu tagastamisele lisaks tagastama ka eluruumi üürilt makstudkäibemaksu. Kuna Eesti saatkond, diplomaadid ja haldustöötajad Suurbritanniasei pea maksma eluruumide üüri käibemaksu, on põhjendatud sarnase soodustusevõimaldamine Suurbritannia Suursaatkonnale, diplomaatidele ja haldustöötajateleEestis. Samaväärsete soodustuste võimaldamine on kooskõlas ka rahvusvahelisediplomaatilise tavaga. Määruse alusel hakatakse lähtudes vastastikkusepõhimõttest Suurbritannia Suursaatkonnale, saatkonna diplomaatidele ninghaldustöötajatele tagastama Eestis üüritud eluruumi käibemaksu.

8. Vabariigi Valitsuse 3. detsembri2002. a korralduse nr 800-k "Kohanimenõukogu nimetamine" muutmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Kohanimenõukogu ülesanneteks on: nõustada kohanime määravaid organeid jaametiisikuid ning anda nende taotlusel oma arvamus; teha kohanime määravateleorganitele ja ametiisikutele siseministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;jälgida ametlike kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teha siseministrikaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega; tehasiseministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist sätestavateõigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks; osaleda kohanimeloendite koostamisel,korrastamisel ja avaldamisel; täita teisi talle põhimäärusega pandudülesandeid.
Korralduse eelnõu kohaselt arvatakse kohanimenõukogu koosseisust välja AsmuSaar, uueks nõukogu liikmeks nimetatakse majandus- jakommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja kohusetäitjaPriit Vene.

9. Volituste andmine RahvusvaheliseMereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakaitse komitee 50. istungil osalemiseks
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikukohusetäitjat Olev Luhteina esindama Vabariigi Valitsust RahvusvaheliseMereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakaitse komitee 50. istungil, mis toimubLondonis 1.- 4. detsembrini 2003. a. Rahvusvahelise Mereorganisatsioonimerekeskkonnakaitse komitee (MEPC) 50. istungi päevakorras on üks punkt,milleks on muudatuste sisseviimine rahvusvahelisse konventsiooni laevadeltlähtuva reostuse vältimiseks (MARPOL 73/78). IMO raames ettevalmistatav ja MEPC50. istungil lõpetatav dokument on täiendus rahvusvahelise konventsioonilaevadelt lähtuva reostuse vältimiseks lisa I juurde. Küsimus on arutusel olnudjuba mitu aastat ning puudutab vanade ja nõuetele mittevastavate naftatankeritekasutamisest eemaldamist.
Detsembri istungil on plaanis konventsiooni täiendamine lõpule viia. Täiendustekohaselt sätestatakse selliste tankerite keelustamine 3. osas. Seni poletäienduste vastuvõtmist võimaldanud maailma suurriikide eriarvamused. Eesti onühinenud rahvusvahelise konventsiooni laevadelt lähtuva reostuse vältimisekslisadega I, II, III, IV ja V. Tankerite keelustamine hõlmab vaid konventsioonilisa I, mistõttu täiendused jõustuvad IMO liikmesriikide suhtes automaatselt täiendusteskokkulepitud aja möödumisel. Konventsiooni lisa I täiendamine ei too Eestilekaasa vajadust muuta või võtta vastu uusi õigusakte, sest käesoleval hetkel eiole tankereid puudutavad küsimused reguleeritud ühegi siseriikliku õigusaktiga.Lähetusega seotud kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest.Rahvusvaheline Mereorganisatsioon asutati 1948. a Genfi konventsiooniga, Eestiühines sellega vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 11.02.1992 otsusele.

10. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu ja selle lisa kohaselt antakse Eesti kodakondsus kokku 87 isikule.Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatudisikutele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsusesaamise tingimused ja nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatudalused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks. Siseministeeriumi andmetekohaselt on 30. septembri 2003. a seisuga Vabariigi Valitsuse otsusega Eestikodakondsus antud 123 650 taotlejale. Varem kehtinud 1938. a kodakondsuseseaduse alusel on Eesti kodakondsus antud 86 299 taotlejale. Neist: 36 270 -eesti keele oskuse tõendi alusel; 25 293 - eesti soost isikud; 24 102 - EestiKodanike Komiteede taotlejakaardi alusel ja 634 - eriliste teenete eest.Kehtiva kodakondsuse seaduse alusel on Eesti kodakondsus antud kokku 37 351taotlejale. Neist: 23 677 - alla 15- aastased; 68 - eriliste teenete eest; 12465 - eesti keele oskuse tunnistuse alusel; 309 - puudega isikud; 1 - taastatudkodakondsus; 831 - alusetult Eesti kodaniku passi saanud isikud, kelle avaldusEesti kodaniku passi saamiseks loetakse Eesti kodakondsuse saamisesooviavalduseks.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Vladislav Djukini (sünd.1989) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 21. oktoobril 2003. a. VladislavDjukin on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei võiEesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Alla 15- aastanealaealine, kellele taotletakse Eesti kodakondsust, peab viibima püsivalt Eestisning olema vabastatud tema senisest kodakondsusest, tunnistatud kodakondsusetaisikuks või peab olema tõendatud tema vabastamine senisest kodakondsusestseoses Eesti kodakondsuse saamisega. Vladislav Djukini Eesti kodakondsusetaotlemise sooviavaldusele on lisatud Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnatõend, milles kinnitatakse, et Vladislav Djukin vabastatakse VenemaaFöderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata VenemaaFöderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisestkeeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Vladislav Djukin on täitnud ettenähtudtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatudkodakondsuse seaduses nimetatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid.
Eeltoodust tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku anda Vladislav DjukinileEesti kodakondsus.

11. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus nimetatud 10 isikust 9 on täisealised, kes on sooviavalduse Eestikodakondsusest vabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse kohaselt. Ükseelnõus nimetatud isik on alla 15- aastane alaealine, kelle Eestikodakondsusest vabastamist taotleb tema vanem. Kõik eelnõus nimetatud isikudelavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seosesasukohariigi kodakondsuse saamisega. Neist 3 elavad Läti Vabariigis, 3 SaksamaaLiitvabariigis, 2 Hollandi Kuningriigis ja 2 Soome Vabariigis. Eelnõusnimetatud isikud on täitnud kodakondsuse seaduses sätestatud tingimused japuuduvad piirangud Eesti kodakondsusest vabastamiseks.

12. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiseltSotsiaalministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium oma valitsemisel oleva osaKuressaares Ringtee 15 asuvast administratiivhoonest ja kehtivaadministratiivhoone kasutamiseks sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu tasutaüle sotsiaalministeeriumile. Hoone on kolmekorruseline. Keskkonnaministeeriumivalitsemisel on 1/3 hoonest (üldpind 1235 m^2, kasulik pind 882,97 m^2).Sotsiaalministeeriumi valitsemisel on 2/3 hoonest. Hoone ei olekeskkonnaministeeriumile ega sotsiaalministeeriumile vajalik.Sotsiaalministeerium on taotlenud hooneosa ülevõtmist, misjärel ta võiksriigivara valitsejana läbi viia vara võõrandamise.

2) Riigivara tasuta üleandmine Põlva Maavalitsuse valitsemiselt Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Üleantavad kompleksalajaam ning õhu- ja kaabelliinid on Erastvere Erihooldekodubilansis ning varustavad elektriga kogu Erastvere küla, nii asutusi kui kaelanikke. Alajaam ja liinide hooldamine nõuab kvalifitseeritud kaadri olemasoluja täiendavaid kulutusi hooldekodu poolt. Samuti peab hooldekodu tegelemaelektrimaksete kogumisega ja võlgnevustega, liinikaod tuleb katta hooldekodueelarvest. Hooldekodu taotleb nimetatud kompleksalajaama ja elektriliinideüleandmist Lõuna Elektrivõrkudele. Pärast seda, kui alajaam ja liinid on üleantud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele, annab nimetatudministeerium need kehtestatud korras aktsiakapitali laiendamise käigus üleASile Eesti Energia.

13. Raudteemaa riigi omandisse jätmine
1) Raudteemaa riigi omandisse jätmine Harju maakonnas
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Eelnõus tehakse ettepanek jätta riigi omandisse Edelaraudtee ASi tütarettevõtteEdelaraudtee Infrastruktuuri ASi omandis olevate raudteeinfrastruktuuri hooneteja rajatiste alused ning nende teenindamiseks vajalik maaüksus Harju maakonnasSaku vallas pindalaga 7,31 ha. Vastavalt raudteeseadusele seatakse riigiomandisse jäetud raudteemaale hoonestusõigus raudteeinfrastruktuuri hoonete jarajatiste omaniku kasuks. Maaüksuse pindala ja sihtotstarve on määratud SakuVallavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõus nimetatud maaüksuse valitsejakson majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

2) Raudteemaa riigi omandisse jätmine Järvamaakonnas
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Eelnõus tehakse ettepanek jätta riigi omandisse Edelaraudtee ASi tütarettevõtteEdelaraudtee Infrastruktuuri ASi omandis olevate raudteeinfrastruktuuri hooneteja rajatiste alused ning nende teenindamiseks vajalikud maaüksused Järvamaakonnas Türi linnas pindalaga kokku 212 598 m^2 ja Türi vallas pindalaga kokku44,72 ha.
Vastavalt raudteeseadusele seatakse riigi omandisse jäetud raudteemaalehoonestusõigus raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste omaniku kasuks.
Eelnõus kajastatud maaüksuste pindalad ja sihtotstarve on määratud TüriLinnavalitsuse ja Türi Vallavalitsuse korraldustega. Korralduse eelnõusnimetatud maaüksuste valitsejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

3) Raudteemaa riigi omandisse jätmine Viljandi maakonnas
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Eelnõus tehakse ettepanek jätta riigi omandisse Edelaraudtee ASi tütarettevõtteEdelaraudtee Infrastruktuuri ASi omandis olevate raudteeinfrastruktuuri hooneteja rajatiste alused ning nende teenindamiseks vajalikud maaüksused Viljandimaakonnas Võhma linnas pindalaga 66 418 m^2, Suure-Jaani vallas pindalaga kokku48,47 ha ja Abja vallas pindalaga kokku 31,78 ha. Vastavalt raudteeseaduseleseatakse riigi omandisse jäetud raudteemaale hoonestusõigusraudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste omaniku kasuks. Eelnõus kajastatudmaaüksuste pindalad ja sihtotstarve on määratud linna- ja vallavalitsustekorraldustega. Korralduse eelnõus nimetatud maaüksuste valitsejaks on majandus-ja kommunikatsiooniministeerium.

14. Suursaadikute diplomaatiliste auastmete taotlemine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vastavalt diplomaatilisele tavale ei avalikustatanimesid enne, kui Vabariigi President on suursaadikute diplomaatilised auastmedandnud.

15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist Rahandusministeeriumile Keila linna ja Eesti Vabariigi vahel Keilalinna Paldiski linnaosa küttesüsteemi renoveerimise finantseerimiseks 6.septembril 1994. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude vähendamiseks
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservistrahandusministeeriumile 2 485 736 krooni Keila Linna ja Eesti Vabariigi vahelKeila linna Paldiski linnaosa küttesüsteemi renoveerimise finantseerimiseks 6.septembril 1994. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude vähendamiseks.Küsimust on arutatud valitsuskabineti 1. oktoobri 2002. a nõupidamisel, kustehti rahandusministeeriumile ülesandeks lahendada Keila LinnavalitsusePaldiski linnaosa küttesüsteemi rekonstrueerimiseks võetud laenu küsimus.Tuginedes Keila Linnavalitsuse taotlusele pöördus minister Jaan Õunapuurahandusministri poole palvega leida võimalus nimetatud laenu lõplikukskustutamiseks. Seletuskirja kohaselt on vahendite eraldamine vajalik, kuna toobkaasa laenuintressi arvestamise senisest märkimisväärselt väiksemalt summalt.Kuna laenulepingust tuleneva nõude kustutamiseks vajalikke rahalisi vahendeidriigieelarvesse planeeritud ei ole, näeb rahandusministeerium lahendusena rahaeraldamist Vabariigi Valitsuse reservist. 6. septembril 1994. a sõlmitudlaenulepingu alusel avas rahandusministeerium Keila linnale 875 000 Saksa marga(7 000 000 krooni) suuruse krediidi Eesti Vabariigi Valitsuse ja EuroopaRekonstruktsiooni ja Arengu Panga vahel sõlmitud laenulepinguga saadudvahendite arvelt. Reaalselt maksti Keila linnale nimetatud krediidi arveltvälja 717 651,43 Saksa marka
(5 741 211,40 krooni). Laenulepingu eesmärgiks oli Paldiski linnaosaküttesüsteemi renoveerimise rahastamine. Lepingu sõlmimise ajal oli Paldiskilinna maa-ala seaduse kohaselt Keila linna Paldiski linnaosa, kuid tänaseks onPaldiski linn muutunud iseseisvaks kohaliku omavalitsuse üksuseks ning Keilalinn ei ole laenu tagastamisega nõus. Laenuleping ega Paldiski omavalitsusekorraldamise seadus, millega Paldiski linn liideti Keila linnahaldusterritooriumiga, ei sisaldanud sätteid selle kohta, et Keila linnalePaldiski linnaosast tulenevad rahalised kohustused läheksid linnaosalikvideerimisel üle Paldiski linnale. Seadusega nimetatud kohustusetagasiulatuvalt Paldiski linnale panemine ei oleks rahandusministeeriumihinnangul kooskõlas õigusliku ootuse printsiibiga. Kuna seaduses vastavregulatsioon puudub, saaks laenust tuleneva kohustuse Paldiski linnale üle andavaid linna nõusolekul, kuid kokkulepet laenu ülevõtmise küsimuses ei olesuudetud saavutada. Samuti ei ole põhjendatud kohustuse Keila linnale jätmine.31. oktoobri 2003. a seisuga moodustavad Keila linna kohustused seletuskirjakohaselt 4 485 736 krooni, sellest laenujääk 3 979 882 krooni ja intressi võlg505 854 krooni. Ülalnimetatud laenulepingust tuleneva nõude vähendamiseks oneraldatud Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2002. a korraldusega VabariigiValitsuse reservist 1 041 144 krooni ning Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari2003. a korraldusega 4 205 820 krooni.

16. Vabariigi Valitsuse 6. mai 2003. akorralduse nr 275-k "Sotsiaalministeeriumi hallatavate riigiasutusteümberkorraldamisel vabanevate riigieelarve summade suunamine VabariigiValitsuse reservi ning Tervise Arengu Instituudi finantseerimine" muutmine
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt suurendatakse sotsiaalministeeriumile Tervise Arengu Instituuditegevuskuludeks eraldatud vahendeid 650 650 krooni võrra (9 179 560 kroonini)ja vähendatakse muudeks eraldisteks residentidele eraldatud vahendeid sama summavõrra (5 495 540 kroonini). Kulude jaotust on seletuskirja kohaselt vaja muutaTervise Arengu Instituudi eelarve korrastamiseks lähtuvalt programmidetegevuskavadest ja kinnitatud alaeelarvetest. Tervise Arengu Instituutmoodustati 1. mail 2003. a Eksperimentaalse ja Kliinilise MeditsiiniInstituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning Rahvatervise jaSotsiaalkoolituse Keskuse baasil riigi funktsioonide paremaks täitmiseks,koordineeritud juhtimise tagamiseks ja ressursside tõhusamaks kasutamiseks rahvatervisevaldkonnas. Ülalnimetatud korraldusega suunati liidetud asutusteeelarvevahendid Vabariigi Valitsuse reservi kaudu Tervise Arengu Instituudieelarvesse. Vahendid HIV/AIDSi ennetamise programmi ning alkoholismi janarkomaania ennetamise programmi tegevusteks eraldati Tervise ArenguInstituudile sotsiaalministeeriumi eelarvest alles 2003. a juulis 2003. aastariigi lisaeelarve seadusega.

17. "Kutseseaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga antakse haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalassekutseseadusega hetkel sotsiaalministeeriumile pandud järgmised kohustused:kutsenõukogude koosseisude moodustamine ning esitamine Vabariigi Valitsuselekinnitamiseks; kutsenõukogu varustamine kutsekvalifikatsiooni omistamisetegevusloa blankettidega; kutsenõukogu üle riikliku järelevalve teostamine;kutseregistri vastutav töötleja; halduslepingu sõlmimine sihtasutusega.
Eelnõus sätestatud muudatuste jõustumisel läheb Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutussotsiaalministeeriumi valitsemisalast üle haridus- ja teadusministeeriumivalitsemisalasse, mis ei vähenda tema rolli tööturu korrastamisel.Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vaheline koostöö onolnud nii kutsekvalifikatsioonisüsteemi kontseptsiooni väljatöötamisel kui kakutseseaduse rakendamisel konstruktiivne ega loo mingeid ohte tööturukorrastamisele. Eelnõu kehtestamisel tuleb muuta sotsiaalministeeriumi jaharidus- ja teadusministeeriumi põhimäärusi, sest sotsiaalministeeriumiülesandeks ei ole siis enam töötajate kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamisesuunamine, kuid selles protsessis jääb sotsiaalministeerium endiselt koostöösharidus- ja teadusministeeriumiga tegevaks.

18. Eesti Phare 2003. a rahvusliku programmi kolmandas osasfinantseerimiseks esitatud projektide pingerea heakskiitmine
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu esitamise eesmärgiks on anda ülevaade Eesti Phare 2003. aasta rahvuslikuprogrammi kolmandas osas finantseerimiseks esitatud projektidest ning kiitaheaks Phare 2003. aasta kolmanda osa projektide pingerida. Euroopa Komisjoneraldab Eestile Phare 2003. a programmi raames toetust ligikaudu 40 miljoniteurot, mis antakse peamiselt liitumispartnerluslepingu lähiaja eesmärkidesaavutamiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu edendamiseks. Phare toetab kolmevaldkonda:
1) administratiivse ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamine;
2) sotsiaalmajanduslik areng;
3) Läänemere piiriäärsete alade koostöö.
Phare 2003. a rahvusliku programmi kolmanda osa koostamine algas 2003. ajuunis. Kuna võimalus kolmanda osa koostamiseks selgus alles käesoleva aastamais, siis ei olnud selle ettevalmistamisel võimalik lähtuda tavapärasestprogrammeerimisprotsessist, vaid nimekiri pandi kokku kiirendatud korras.
Kokku laekus 13 projektitaotlust 8,9 miljoni euro ulatuses. Projektitaotlusedesitati arutamiseks kõrgemate ametnike nõukogule, kes tegi ministritekomisjonile ettepaneku taotleda Euroopa Komisjonilt rahastamist 8-le esitatudprojektitaotlusele.
Nimetatud ministrite komisjon kiitis heaks ning Euroopa Komisjon nõustusfinantseerima 6 institutsionaalset ülesehitust toetavat projekti, mille olidesitanud justiitsministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium jarahandusministeerium.
Pingereast jäi välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projekt"Lennujuhtide ettevalmistamise, teadmiste ja oskuste kontrolli süsteemiarendamine" ning Vabariigi Presidendi Kantselei projekt "Uue ühiskondlikukokkuleppe väljatöötamine Eestis", millel puudus piisav seos acquis´ga ningEuroopa Komisjon teatas, et seda ei ole võimalik Phare raames rahastada. Kokkutaotleb Eesti Phare 2003. a rahvusliku programmi kolmanda osa raames abi 3 500000 euro ehk 54,7 miljoni krooni ulatuses. Eestipoolne kaasfinantseeriminetoimub summas
8 001 700 eurot.

19. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 412 "Kutselisekalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubadeandmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid" ja VabariigiValitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 414 "Kutselise kalapüügipüügivõimaluste enampakkumise läbiviimise kord" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 12.12.2000. a määrust nr 412, et viiasee kooskõlla kalapüügiseaduse ja haldusmenetluse seadusega. Kehtiv määrus näebette haldusmenetluse kalapüügilubade andmisel, mis praegu ei vasta täielikulthaldusmenetluse seaduses sätestatule. Näiteks tuleb puudustega taotlus määrusekohaselt tagastada, haldusmenetluse seadus aga näeb sellisel puhul ettepuuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise. Samuti ei kohusta haldusmenetluseseadus taotluse menetlusse võtmisel tegema eraldi otsust. 29. jaanuaril 2003. ajõustunud kalapüügiseaduse muutmise seadusega muudeti kalapüügiseadust nii, et100 % püügivõimalustest tuli jaotada ajaloolise püügiõiguse alusel. Varem nägiseadus ette 10 % püügivõimaluse müümise enampakkumisel ja 90 % püügivõimalustejagamise ajaloolise püügiõiguse alusel. Samuti muutus seaduses ajaloolisepüügivõimaluse arvutamise alus - tegelikult õiguspäraselt kasutatudpüügivõimaluste asemel tuleb aluseks võtta õiguspäraselt omandatudpüügivõimalused. Kuna määrus sisaldab püügivõimaluste arvutamise metoodikat,kaasneb sellega vajadus muuta ka lubade andmise korda. Määrusest võetakse välja90 % püügivõimaluste enampakkumist puudutav ning korrigeeritakse muidpüügivõimaluse jaotamise sätteid. Eelnõuga muudetakse lubade andmise korda võimaldamakskaluri kalapüügiloale ka väljapüügimahtude kandmist (tonnid, isendite arv).Vastavalt kalapüügiseadusele võib keskkonnaminister vajadusel kehtestadapüügivõimalused merel kuni 20 m samasügavusjooneni peale püügivahendite arvu kaväljapüügimahuna. Eelnõuga võetakse kalapüügiloa andmisel arvesse juhud, kuspüügiõiguse tasu nõutav ei ole. Vastavalt kalapüügiseadusele ei võeta kutselisekalapüügiõiguse eest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni olevat veealatasu kui püügivõimalusi seal ei ole taganud Eesti Vabariik, kehtiv määrus aganõuab praegu loa saamiseks püügiõiguse eest maksmist tõendava dokumendiesitamist. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. amäärust nr 414. Selle määruse muutmise vajadus on samuti tingitud 29. jaanuaril2003. a jõustunud kalapüügiseaduse muutmise seadusest. Eelnõuga jäetaksemäärusest välja 10 % püügivõimaluste enampakkumine. Alles jääb täiendavaltilmnenud püügivõimaluste enampakkumine, milleks on:
1) jooksva aasta 30. aprilliks vabanenud püügivõimalused;
2) pärast püügivõimaluste taotlejate vahel jagamist suurenenud või lisandunudpüügivõimalused.

20. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 270"Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud väljapüügimaht javäljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatudpüügivõimalused 2004. aastal" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga täiendatakse nimetatud määrust ja kehtestatakse Eesti püügivõimalusedrahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide osas Läänemerel 2004. aastaks.Läänemerel määrab riikide väljapüügimahud Rahvusvaheline LäänemereKalanduskomisjon (IBSFC), mille 28. aastakoosolek toimus Vilniuses 29.septembrist kuni 3.oktoobrini 2003. a. Aastakoosolekul võeti vastu soovitused2004. aastaks rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikidele üldiste lubatavateväljapüügimahtude ja riikidevahelise jaotuse osas. Eesti lubatud kiluväljapüügimaht 2004. aastal on 43260 tonni (8137 t rohkem kui 2003. a) ja räimeosas 28536 tonni (2500 t rohkem). Arvestades kalavarude olukorda vähenes tursalubatud väljapüügimaht 1335 tonnilt 1096 tonnini ning lõhe väljapüügimaht Soomelahes 4650 isendilt 3255 isendini.

21. Euroopa Liidu Nõukogu ühiseseisukoha 2003/651/ÜVJP heakskiitmine ja ühinemine Euroopa Liidu eesistujariigi17. septembri 2003. a deklaratsiooniga
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Ühine seisukoht 2003/651/ÜVJP võeti vastu 12. septembril 2003. a ühiseseisukoha 2001/931/ÜVJP ajakohastamise eesmärgil, et täiendada selle lisasidterroristide ja terroristlike organisatsioonide nimekirja kohta ningtäpsustada, milliseid meetmeid nende suhtes rakendatakse. Seega, käesoleveelnõu ei too kaasa sisulisi muudatusi. Ainsaks täienduseks võrreldes seni kehtinudnimekirjaga on Hamasi kui terve rühmituse kaasamine nimekirja. Seni oliloetelus üksnes Hamasi terroristlik haru Hamas-Izz al-Din al-Qassem. Eelnõukohaselt kehtestatakse ühises seisukohas 2001/931/ÜVJP sätestatudfinantssanktsioonide rakendamine Eestis, milleks nähakse ette järgmisedabinõud: keelata laenude ja krediidi andmine ning rahaliste vahenditeväljamaksmine blokeeritavale ühendusele, tema juriidilistele ja füüsilisteleisikutele; keelata võõrandada, pantida või muul viisil kasutada igasuguseidrahalisi vahendeid, sealhulgas veksleid, tdekke ja muid maksevahendeid,väärtpabereid, väärismetalle ja -kive või muid selliseid väärtusi, mis kuuluvadblokeeritavale ühendusele, tema juriidilistele ja füüsilistele isikutele;keelata igasuguste rahaliste vahendite, sealhulgas vekslite, tdekkide ja muudemaksevahendite, väärtpaberite, väärismetallide ja -kivide või muude sellisteväärtuste võõrandamine, pantimine või kasutada andmine blokeeritavaleühendusele, tema juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Ühine seisukoht2003/651/ÜVJP tunnistab ühtlasi kehtetuks ühise seisukoha 2003/482/ÜVJP, missarnaselt ühisele seisukohale 2002/651/ÜVJP ajakohastas ühise seisukohaga2001/931/ÜVJP kehtestatud terroristide ja terroristlike rühmituste ning üksustenimistut, kellele terrorismivastased meetmed laienevad. Ühise seisukoha2003/482/ÜVJP kiitis valitsus heaks 26. septembri 2003. a korraldusega.
Eesistujariigi poolt ühinevate, assotsieerunud ja Euroopa Majanduspiirkondakuuluvate EFTA riikide nimel koostatud deklaratsiooniga ühise seisukoha2003/651/ÜVJP heaks kiitmiseks ühines Eesti rahvusvahelise sanktsiooni seadusessätestatud kiirmenetluse korras 16. septembril 2003. a.

22. Muudetud "Balti Ministrite Nõukogu põhikirja" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks muudetud Balti Ministrite Nõukogupõhikirja eelnõu. 13. juunil 1994. a allkirjastati Tallinnas Eesti Vabariigi,Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi peaministrite poolt Balti Ministrite Nõukogutööd reguleeriv põhikiri. Allkirjastamisele järgnenud üheksa aasta jooksultoimunud olulised muutused rahvusvahelises elus ja uute poliitiliste tõelustekujunemine tekitasid vajaduse dokumendi ajakohastamiseks. Balti Ministrite Nõukogustruktuur saab põhikirja muudatuste sisseviimise järgselt tänasele kolmepoolseinstitutsionaliseeritud koostöö poliitilisele vajadusele vastava kuju. Enam eihõlma struktuur teisi ministreid, jättes peaministrite kõrval senisest suuremavastutuse koostöö eest välisministritele, kes on nimetatud koostööministriteks.Peaministrite Nõukogule jääb Balti koostöös suunav roll, samuti võtavad nadvastu prioriteetsete koostöövaldkondade alusdokumendid. Peaministriteiga-aastaste kohtumiste arvu on vähendatud kahelt ühele. Struktuurist kaotatisenine koostöökomitee, mis koosnes suhteliselt ebamäärase mandaadi jaotsustusõigusega välisministeeriumite keskastme ametnikest. Sellisel tasemeltehtava koostöö tugevdamiseks moodustati koostööministritest koosnev koostöönõukogu,kelle rolliks edaspidi jääb Balti koostöö üldine koordineerimine.Koostöönõukogu tööd jääb sisuliselt korraldama sekretariaat, mis koosneb Baltikoostöö eest vastutavatest Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumi ametnikestning mis valmistab eesistujariigi algatusel ette Peaministrite Nõukogu jakoostöönõukogu kohtumisi. Eesistuja vahetub rotatsiooni korras igakalendriaasta alguses endise poolaasta alguse asemel, muutes seega samaaegsekseesistumised Balti Ministrite Nõukogus ja Balti Assamblees. Eesistujariik juhibaktiivselt kõigi tasandite koostööd. Balti Ministrite Nõukogu teeb edaspidigikoostööd Balti Assambleega Balti Nõukogus, kuid enam ei nähta ette BaltiAssamblee presiidiumi ja Eesti, Läti ja Leedu peaministri ad hoc ühiseidkohtumisi, samuti on Balti Assamblee sekretariaadi koostööpartneriks edaspidikoostöökomitee asemel Balti Ministrite Nõukogu sekretariaat. Uudsena lisandubaga koostöö Balti Ministrite Nõukogu vanemametnike komiteede ja Balti Assambleekomisjonide tasandil. Korralduse eelnõu rakendamine ei too seletuskirjakohaselt Eesti Vabariigi jaoks kaasa kulutusi. Põhikirja rakendamisel tekkidavõivate välisministri ja välisministeeriumi ametnike lähetuskulud kaetaksevälisministeeriumi eelarvest. Balti Ministrite Nõukogu põhikirja muutminekahandab Eesti kulutusi konkreetses koostöövaldkonnas vähendatud kolmepoolsetekohtumiste arvu ja ühe koostöötasandi kaotamise läbi. Lisaks sellele tagataksepõhikirja muutmisega Eesti välisministeeriumi vastava valdkonna töö selgus,kaasaegsus ning efektiivsuse suurenemine.

23. "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi kokkuleppeparlamentaarsest ja valitsustevahelisest koostööst" muutmise protokolli eelnõuheakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
13. juunil 1994. a allkirjastati Tallinnas Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi jaLäti Vabariigi peaministrite poolt Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assambleekoostööd määratlev kokkulepe. Allkirjastamisele järgnenud üheksa aasta jooksultoimunud olulised muutused rahvusvahelises elus ja uute poliitiliste tõelustekujunemine tekitasid vajaduse dokumendi ajakohastamiseks. Balti MinistriteNõukogu ja Balti Assamblee iga-aastane ühine koosolek saab käesoleva protokollieelnõuga selgema ja üksikasjaliku raami, mis koostöö kokkuleppe senisessõnastuses puudus. Uus sõnastus määratleb, et Balti Nõukogu hõlmab BaltiAssamblee istungit, Balti Assamblee presiidiumi ja Balti Ministrite Nõukogukoostöönõukogu kohtumist, Balti Ministrite Nõukogu koostöönõukogu kohtumist,samuti koostöönõukogu esimehe poolt Balti Assamblee istungil esitatavatülevaadet Balti riikide koostöö kohta eelneval aastal, Balti Assamblees vastuvõetud resolutsioonidega seotud tegevuse kohta kõnealusel aastal ning edasistekoostööplaanide kohta. Selle muudatusega viiakse ellu Eesti eesistumisperioodilBalti Ministrite Nõukogus algatatud institutsiooni struktuuri reformi ükssihte, mille kohaselt välisministritest kui koostööministritest moodustatudkoostöönõukogu rolliks jääb Balti koostöö üldine koordineerimine ja ka senisestaktiivsem elluviimine. Artikli 6 muudatusega sätestatakse koostöönõukogukohtumine Balti Nõukogu ajal ja koostöönõukogu kohtumine Balti Assambleepresiidiumiga.
Artikli 6 muutus täpsustab, milline Balti Ministrite Nõukogu struktuuriüksusosaleb Balti Nõukogu töös ja samuti piiritleb Balti Nõukogu istungid kordaastas toimuvatena. Kokkuleppe muutmise protokollile on plaanis alla kirjutadaBalti riikide valitsusjuhtide kohtumisel 28. novembril 2003. a Vilniuses.

24. Teabe edastamise kordnakkushaiguste esinemise ja haigestumise ohutegurite kohta ja edastatavateandmete koosseis
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõuga ühtlustatakse ning viiakse nakkushaiguste registreerimine janendest teavitamine vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Eelnõus sätestatakseteavitamisele kuuluvate nakkushaiguste loetelu ja laborist teavitamiselekuuluvate uurimistulemuste loetelu. Eelnõu käsitleb teabe edastamist juhtudelkui:
1) tervishoiuteenuse osutaja edastab teavet nakkushaiguskahtluse ja haigusediagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta;
2) laborid edastavad uuringu tulemused nende haiguste kohta, mis viitavadregistreeritavatele nakkustele alates 01.01.2004;
3) kaitseministeerium, siseministeerium, justiitsministeerium jakeskkonnaministeerium teevad teatavaks nende haldusalas olevates asutustesnakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohuteguridtervisekaitseinspektsioonile;
4) põllumajandusministeerium edastab teavet toidutoorme ja toidu käitlemise erietappides inimest tõvestavate mikroorganismide avastamise ja zoonooside levikukohta, mis toimub loomatauditõrje seaduses sätestatud korras. Vastavteavitamise kord jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

25. Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kordja tingimused
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Seaduseelnõu eesmärk on tõkestada eriti ohtlike nakkushaiguste sissetoomistEestisse ning luua valmisolek viivitamatuks tegutsemiseks epideemiaohu korraleriti ohtlike nakkushaiguste rahvusvahelise ja siseriikliku levikutõkestamiseks. Määrust rakendatakse rahvusvaheliseks liikluseks avatudsadamate, lennujaamade ning raudteede ja maanteede piiripunktides (edaspidipiiripunktid) sinna saabuvate isikute, transpordivahendite ja kaupade suhteseriti ohtlike nakkushaiguste, välja arvatud tuberkuloos, leviku tõkestamiseks.Eelnõus reguleeritakse epideemiaohust teavitamist ja antakse rahvusvahelistedokumentide vastavad vormid, kirjeldatakse üldisi rahvusvahelisi epideemiatõrjemeetmeid nakatatud või nakkuskahtlaste transpordivahendite ja isikutesaabumisel riiki ning antakse konkreetsed tegevusjuhised iga eriti ohtlikunakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Määruse rakendamine võimaldab senisestparemini korraldada tegevust eriti ohtlike nakkushaiguste rahvusvahelise levikutõkestamiseks riigipiiril, seda eriti just maanteede ja raudteedepiiripunktides ja sinna saabuvates transpordivahendites.

26. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonikliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte konverentsi 9. istungil osalemiseks
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt on valitsusdelegatsiooni juht keskkonnaministeeriumi rahvusvahelisekoostöö asekantsler Allan Gromov ja delegatsiooni liikmedkeskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialistHeidi Hallik, keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajaAndres Kratovitd.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooniosaliste konverentsi 9. istung toimub 1.-12. detsembrini 2003. a MilanosItaalias. Konverentsil käsitletakse nii konventsiooni kui ka Kyoto protokolligaseonduvat. Päevakorras on kasvuhoonegaaside iga-aastase inventuuri tegemisemetoodikaga, riiklike kliimaaruannete koostamisega ning konventsiooni artikliga6 (haridus, personali ettevalmistus ja üldsuse teadlikkus) seotud küsimused.Istungil plaanitakse vastu võtta konventsiooni eelarve aastateks 2004-2005 jafinantseerimisskeem kasvuhoonegaaside heitkoguste registrisüsteemi ningtehingutepäeviku rajamiseks 2004. a. Lõplikud otsused eelarve jafinantseerimisskeemi vastuvõtmisest tulenevate rahaliste kohustuste kohtatehakse konverentsil. Arutlusele tulevad veel arengumaade rahastamiseks loodudfondide käivitamine ja tehnoloogia ülekandega seotud küsimused. Teravamateksteemadeks on konverentsil arengumaade järk-järguline sisuline kaasaminekliimaprotsessi ja Kyoto protokolli jõustumine, mis sõltub Venemaa Kyotoprotokolli ratifitseerimisest. Milano konverentsil ei ole kavas allkirjastadasiduvaid leppeid. 9. mail 1992. a. kirjutati New Yorgis alla ÜRO kliimamuutusteraamkonventsioonile, mille põhieesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaasideheitkogused 2000. aastaks 1990. aasta tasemele. Eesti ratifitseeris nimetatudkonventsiooni 1994. a. 1995. a. toimus Berliinis esimene konventsiooniosalistekonverents, kus võeti vastu ka Berliini mandaat, mille kohaselt konventsioonilisas I nimetatud osalised (OECD ja üleminekumajandusega riigid) kohustusidkokku leppima kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise uute kohustuste asjus.1997. a. detsembris toimus Kyotos konventsiooniosaliste kolmas konverents, kusBerliini mandaadi täitmiseks koostati Kyoto protokoll, mis kohustabkonventsiooni lisas I nimetatud konventsiooniosalisi vähendamakasvuhoonegaaside (CO2, N2O, CH4, HFC, PFC ja SF6) heitkoguseid kindlaprotsendi võrra. Eesti kirjutas protokollile alla 3. detsembril 1998. a. jaratifitseeris selle 3. septembril 2002. a ning aastatel 2008-2012 tuleb Eestilvähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 8% võrra.

27. 2004. aasta riiklike statistilistevaatluste loetelu
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on sätestada riiklike statistiliste vaatluste loetelu, midaStatistikaamet korraldab 2004. aastal. Eelnõus esitatakse riiklikestatistiliste vaatluste nimetused ja vaatlusperioodid. Selgitused vaatlustekorraldamiseks kogutavate ja kasutatavate näitajate kohta on esitatudseletuskirjas. Riiklikud statistilised vaatlused finantseeritakseriigieelarvest. 2004. a riiklike statistiliste vaatluste loetelu koostamiselarvestas statistikaamet Riigikantselei, ministeeriumide, ministrite,maavalitsuste ning Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse ja Eesti Linnade Liiduettepanekuid. Eelnõu koostamisel on mitmete vaatluste osas arvestatud EuroopaLiidu õigusakte. Seletuskirja kohaselt jätkub riiklike statistiliste vaatlustekorraldamise vastavusse viimine Euroopa Liidu õigusaktide nõuetega.

28. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist maanteeametile ja ViruTeedevalitsusele Ida-Virumaal üleujutuse tagajärjel tekkinud maanteekahjustustelikvideerimisel tehtud kulutuste hüvitamiseks
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, majandus- jakommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist Maanteeametile 177730 krooni üleujutuse tagajärjel Tallinn-Narva maanteel Kukruse piirkonnaskaevanduskäikude vajumise tõttu kahjustatud teekatte taastamise kulude katteksja Viru Teedevalitsusele 421 300 krooni üleujutuse tõttu kahjustatud maanteedetaastamise kulude katteks. Üleujutuse mõjul Kukruse piirkonnas toimus maa-alusekaevanduse vajumine, mis omakorda tõi kaasa Tallinn-Narva maantee 157.kilomeetril Kukruse teelõigu katte vajumise ja tekitas liiklusohtliku olukorra.Taastamistööde käigus teostati varisenud piirkonna kaevetööd, täideti jatihendati süvend, maantee kindlustamiseks paigaldati ohtlikule kohalearmeeritud betoonplaat ning taastati asfaltkate. Tööde tellija oli maanteeametja tööde kogumaksumus 177 730 krooni. Viru Teedevalitsus taastas Sonda-Oandu,Jõhvi-Uikala; Saka-Ontika-Toila ning Kõrve-Toila teelõigud. Taastamistöödekskulutati 421 300 krooni, sellest: Maantee 127 Sonda-Oandu muldkeha, truupide,kruuskatte taastamise ning liikluskorralduse kulud 179 300 krooni. Maantee 136Jõhvi-Uikala kruuskatte taastamise ning liikluskorralduse kulud 98 500 krooni.Maantee 133 Saka-Ontika-Toila muldkeha taastamise, vana truubi likvideerimise,killustikaluse ja uue truubi ehitamise, asfaltbetoonkatte taastamise ningliikluskorralduse kulud 111 800 krooni. Maantee 105 Kõrve-Toila truupidepuhastamine, maantee muldkeha ja peenra taastamise ning liikluskorralduse kulud31 700 krooni.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumileülekandmiseks Eesti Linnade Liidule "Omavalitsusfoorumi 2003" läbiviimisetoetamiseks
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, minister Jaan Õunapuu
Vastavalt Eesti Linnade Liidu, Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse, EestiMaaomavalitsuste Liidu ja Eesti Avaliku Halduse Instituudi taotlusele tehaksekorralduse eelnõus ettepanek eraldada Vabariigi Valitsuse reservistsiseministeeriumile 100 000 krooni ülekandmiseks Eesti Linnade LiiduleOmavalitsusfoorumi 2003 läbiviimise toetamiseks. Vabariigi Valitsuse reserviston omavalitsusfoorumi läbiviimise toetamiseks eelneval kolmel aastal eraldatud2000. aastal - 50 000 krooni; 2001. aastal - 50 000 krooni; 2002. aastal - 100000 krooni.

29. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri2002. a määruse nr 431 "Avalikest raamatukogudest teose laenutamise eestautorile makstava tasu suurus, väljamaksmise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muutub avalikes raamatukogudes teose laenutamise eest autorilemakstava tasu väljamaksmiseks avalduse esitamise tähtaeg ja adressaat. Kehtivmäärus sätestab, et avalduse tasu väljamaksmiseks 2003. aasta eest esitatakseKultuuriministeeriumile 1. detsembriks 2003. aastaks. Eelnõus sätestatakseuueks tähtajaks avalduse esitamise osas 1. märts 2004. a. ning avaldusesitatakse kultuuriministri poolt määratud isikule.

30. Eesti seisukohad Euroopa Liidutöö-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitse-nõukogu 1. ja 2.detsembri 2003. a istungil
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsuskuulab ära Eesti seisukohad Euroopa Liidu