Valitsuse 26.11.2015 istungi kommenteeritud päevakord

25.11.2015 | 17:08

Uudis
    • Jaga


Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski kõrval justiitsminister Urmas Reinsalu,  kaitseminister Hannes Hanso ja maaeluminister Urmas Kruuse.

 

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45. Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580

 

1 Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga võetakse üle hüpoteekkrediidi direktiiv 2014/17/EL, millega ühtlustatakse EL-is eluasemelaenude regulatsioon.

Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine. See tähendab, et lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõuga saab tarbija eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet.

Näiteks peab krediidiandja tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. Näiteks: kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale isikupärastatud lepingueelse teabe esitamiseks kasutusele võtma ühtse infovormi. Selline standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist.

Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva.

Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse sõnaselgelt, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti. Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks muu hulgas siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse.

 

2. Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga võimaldatakse kaitseväe arstidele juurdepääs e-tervise infosüsteemi, kui selleks on inimese enda nõusolek. Seaduses täiendatakse tegevväelasele tööandja eluruumi andmise korda, võimaldades tegevväelaste ajutist majutamist kasarmus. Samuti lisatakse seadusesse erand tegevväelaste pikema tööpäeva kohta olukordades, kus tuleb tegeleda liitlasvägede vastuvõtuga.

Edaspidi saavad Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni, Kaitseväe arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni arstid juurdepääsu tervise infosüsteemi, kui selleks on saadud nõusolek inimeselt. Nii saavad näiteks kaitseväe arstid kaitseväelase terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Kaitseväelase või kutsealuse  jaoks hakkavad kõik tervisega seotud andmed olema kättesaadavad ühest kohast. Samuti lihtsustub arstlikel komisjonidel kutsealuste terviseseisundi hindamine ning väheneb nii perearstidel kui raviarstidel inimese terviseuuringutes kuluv raha ja aega.

Eelnõuga täiendatakse kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda, lisatakse tööandja eluruumi mõiste ja selle kasutamise eest üüri määramise tingimused. Tööandja eluruumi andmise korrast eristatakse kaitseväelase majutamine teenistusülesannete täitmise või õppuse ajal. Tegevväelastele võimaldatakse ajutist majutamist kasarmus Kaitseväe territooriumil töötamise ajal, sarnaselt reservväelase ja ajateenijaga.

Kaitseväelasele kohalduvate töö- ja puhkeaja erandite hulka lisatakse erand rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal töötamise kohta. See tähendab, et tegevväelasele võib rakendada pikemaid tööpäevi rahvusvahelise sõjalise koostöö raames, kui liitlasriigi relvajõududele osutatakse vastuvõtva riigi toetust.

Muudatused jõustuvad üldises korras, välja arvatud tervise infosüsteemi puudutavad muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2017.

 

3. Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga luuakse ühtne ravimiregister, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid.

Praeguses ravimiregistris peetakse üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta. Tänane ravimiregister on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud ning kordab peaaegu täielikult koodikeskuse funktsioone. Kahe registri ühendamisel jäetakse alles register, mis on tehniliselt uuem ning seotud digiretsepti süsteemidega.

Muudatused parandavad oluliselt kasutajamugavust ning suurendavad eeldatavasti registri veebiversiooni kasutamist nii arstide, apteekrite kui ka patsientide hulgas. Uus register on eesti ja inglise keeles ning oluliselt kasutajasõbralikum kui kumbki vanadest registritest.

Koodikeskuse ja ravimiregistri ühendamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid vaja ei ole. Register ei teeni otsest tulu, kuid võimaldab jätta vana ravimiregistri uue versiooni arendamata ning hoida kokku hoolduskuludelt. Hinnanguline kokkuhoid on 80 000 eurot arendusraha pluss iga-aastane hoolduskulu 12 000 eurot.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (121 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu näeb ette, et töövõimetus- ja vanaduspensionärid, kes hambaproteese ei vaja,  saaksid proteesihüvitiseks ettenähtud summat kasutada hammaste raviks. Kehtiva korra järgi hüvitab riik töövõimetuspensionäridel või üle 63-aastastele vanaduspensionäridel üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255,65 euro ulatuses.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Koostöös Eesti Haigekassaga töötab ministeerium välja ettepanekud täiskasvanute hambaravi hüvitiste terviklikuks lahendamiseks.

 

2) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (123 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt soovitakse tõsta kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatava tulu osa 2018. aastaks 12,13-le protsendile. Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et majanduskriisi ajal vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,4-le protsendile.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium leiab, et KOV-ide tulubaasi küsimusele tuleb läheneda laiemalt ning teemat peab arutama haldusreformi raames.

 

5. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 "Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruse muudatusega täiendatakse eksamite infosüsteemi (EIS). Edaspidi saab riigieksamitööde hindajatega elektrooniliselt sõlmida EIS-i keskkonnas töövõtulepinguid. Lepingute sõlmimine hindajatega muutub lihtsamaks ja kiiremaks.

Teise täiendusena saab EIS-i edaspidi lisada andmeid eksamisooritaja sünnikoha ja rahvuse kohta. Need andmed on vajalikud prantsuse ja saksa keele rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamiseks, mille tulemuste põhjal antakse välja rahvusvahelisi sertifikaate.

 

6. Volituse andmine vangistusseaduse § 117 lõikest 1 tuleneva õigusakti kehtestamiseks
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga antakse justiitsministrile volitus kehtestada määrusega vanglaametniku kandidaadi stipendiumi suurus, selle maksmise tingimused ja kord. Samamoodi on valitsus volitanud ministri tasandile ülejäänud Sisekaitseakadeemia kolledžite üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suuruse, maksmise tingimuste ja korra kehtestamise.

 

7. Meenikunno looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt laiendatakse Põlva maakonnas Veriora ja Orava vallas asuva Meenikunno looduskaitseala ja kehtestatakse uus kaitsekord. Kehtiv kaitsekord pärineb 1999. aastast ning vajab täpsustamist. 

Kaitseala pindala suureneb varasemaga võrreldes 380 hektari võrra, sellest 126 hektarit on eramaad. Enamusele sellest kehtestatakse piiranguvööndi kaitsekord. Samuti muudetakse juba varem kaitse all oleval alal kaitsekord rangemaks 769-l hektaril, mis kõik jääb riigimaale. Muudatuste tulemusel on Meenikunno looduskaitseala pindala 3014 hektarit. Kaitseala kuulub tervenisti Natura 2000 võrgustikku.

Meenikunno looduskaitseala suurim väärtus on puutumatu sookompleks, seal leidub kaitsmist vajavaid metsa- ja sooökosüsteeme. Ala on oluline lindude kaitseala, pakkudes elupaiku metsisele, kalakotkale, sookurele, suurkoovitajale, rüüdale, händkakule, tedrele ja erinevatele rähniliikidele. Kaitsealal kasvab mitmeid haruldasi I, II ja III kategooria taimeliike nagu vesilobeelia ja austria roidputk.

Määruse jõustumise tõttu väheneb Veriora valla maamaksutulu 3225 eurot aastas, Sihtkaitsevööndisse tsoneeritava ligikaudu 920 hektari suuruse riigimetsa tõttu väheneb metsa majandamisest saadav tulu edaspidi 14 720 eurot aastas. Natura 2000 erametsatoetuste täiendav kulu on suurusjärgus 3000 eurot aasta kohta.

 

8. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2015. a määruse nr 34 „Riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kantakse pensionikindlustuse registrisse andmed nii inimese töövõime hindamise otsuse kohta  kui ka määratud ja makstud töövõimetoetus. Lisaks nähakse ette, et register kasutab andmeallikana töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu. Muudatus on seotud töövõimetoetuse seaduse rakendamisega, mille kohaselt hakkab isiku töövõimet hindama Töötukassa. Sotsiaalkindlustusametil on vaja andmekogule juurdepääsu, et töötukassa ekspertarvamusele tuginedes määrata kindlaks isiku puude raskusaste.

Samuti kantakse pensionikindlustuse registrisse andmed isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni määramise ja osutamise kohta. Siia hulka kuuluvad näiteks andmed sõidukulude hüvitamise või rehabilitatsiooni teenuse eest tasu ülevõtmise kohustuse korraldamise kohta. Lisaks kantakse pensionikindlustuse registrisse andmed ka isikule erihoolekande teenuse ja isiku omaosaluse eest tasu ülevõtmise kohustuse ja erinevate erihoolekandeteenusega seotud ülesannete ja nende läbiviimise kohta. Nii sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kui erihoolekandeteenuse osutamise otsustamiseks on sotsiaalkindlustusametil vajalik saada töötukassalt andmeid töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse kui ka töövõime hindamise otsuse kohta.

Registri pidamise eesmärk on tagada andmete olemasolu riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste ja elatisabi määramiseks ja maksmiseks, riigile üle läinud elatisnõuete sissenõudmiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse osutamiseks.

Määruse rakendamisega seotud rahalised kulutused kantakse sotsiaalministeeriumi IT arenduste vahenditest.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

 

9. “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Arengukavasse tehtavad muudatused puudutavad 14,18 miljoni euro ulatuses eelarve vahendite ümbertõstmist meetmete vahel, et tagada lõppeva arengukava vahendite maksimaalne ära kasutamine aasta lõpuks. “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” (MAK) vahendeid on võimalik kasutada aasta lõpuni. Tänavu 1. novembri seisuga oli arengukava finantsplaan täidetud 98,81 protsendi ulatuses.

Ümber tõstetavatest vahenditest 13,6 miljonit eurot kasutatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse olemasolevate kohustuste katmiseks ning 582 233 eurot noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamiseks.

Lisaks ühtlustatakse MAK 2007-2013 raames antava noorte põllumajandustootjate toetuse tingimusi ja hindamiskriteeriume MAK 2014–2020 analoogse toetusskeemi tingimustega.

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Eesti riigi eelarvest. Arengukava kogueelarve on 935,3 miljonit eurot, millest EAFRD kaasrahastamise maht on 723,7 miljonit eurot.


10. Volituse andmine Elering AS aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Seoses mahukate investeeringutega volitatakse majandus- ja taristuministrit otsustama Elering ASi aktsiakapitali suurendamist 8 miljoni euro võrra 8 tuhande uue 1000-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel oleks Elering AS aktsiakapitali suurus 157, 8 miljonit eurot. Investeeringud on osa gaasi ülekandevõrgu omandamisest Võrguteenus Valdus AS-ilt.

Aktsiakapitali suurendamise eest tasub ainuaktsionärina Eesti Vabariik 2015. Aasta riigieelarves finantsvarade suurendamiseks ette nähtud vahendite üleandmisega Elering AS-le.

 

11. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2015. a korralduse nr 144 „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2015. aastaks“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu


Eelnõu kohaselt vähendatakse ASi Eesti Energia poolt 2015. aasta riigieelarvesse makstavate dividendide summat 95 miljonilt eurolt 62 miljoni euroni.

Kuna energiahinnad on jätkuvalt madalad, siis kindlustamaks ettevõtte finantsnäitajate vastavust võetud kohustustele taotles Eesti Energia dividendide vähendamist 33 miljoni euro võrra. Seeläbi oleks tagatud finantssuhtarvude nõutavate tasemete hoidmine ka täiendavate negatiivsete arengute puhuks energiaturul. Riigieelarve vaates Eesti Energia dividendi vähendamine probleeme ei tekita, kuna käesoleva aasta maksutulud on oluliselt prognoositut ületamas.

 

12. Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise täiendavate vahendite jaotus
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga nähakse ette 49 kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) toimetulekutoetuse ja 20 KOV-ile vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitiseks täiendavad vahendid, vastavalt 150 746 eurot ja 13 809 eurot. Täiendavaid vahendeid antakse KOV-idele, kellel eeldatavasti ei jagu olemasolevatest vahenditest aasta lõpuni väljamaksete tegemiseks.

Valitsus eraldas tänavu juunis KOV-idele toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks täiendavalt kokku 273 458 eurot. Käesolev eelnõuga jaotatakse teistkordselt täiendavaid vahendeid lähtudes kolmanda kvartali tegelikest kuludest.

Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus 2015. aasta kolmandas kvartalis 11,5 miljonit eurot, mis on 13 protsenti vähem kui 2014. aasta samal perioodil.

2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga kavandatakse vähendada toimetulekutoetuse maksmiseks ette nähtud vahendite mahtu 5,8 miljonit eurot ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitiseks ette nähtud vahendite mahtu 6,27 miljonit eurot. Selle muudatuse ning käesoleva eelnõu mõjul jääb toimetulekutoetuse maksmise hüvitise jäägiks 2 834 eurot ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise jäägiks 38 923 eurot.

 

13. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
1) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kultuuriministeeriumi kinnistu Võrus)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium annab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle Võrus asuva kinnistu, millel tegutseb Võru Instituudi muuseumiosakond.

Ekspertide hinnangul on kinnistu väärtuseks 39 600 eurot. Riigihalduse ministrit volitatakse RKASi aktsionäride üldkoosolekul hääletama sama summa ulatuses aktsiakapitali suurendamise poolt. Aktsiakapitali suurendatakse 39 600 euro võrra 396 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Uute RKASi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

Kinnistu kasutamiseks sõlmitakse Võru Instituudi ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahel üürileping, mille üür kujundatakse vastavalt turutingimustele.

 

2) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Rahandusministeeriumi 5 kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Selleks, et vabaneda põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamisest, annab rahandusministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle viis kinnistut. Neist neli ei ole riigivõimu teostamiseks vajalikud. Vajaliku kinnistuna antakse RKAS-ile üle Võru Maavalitsuse hoone. Üleandmisega RKAS-ile ei pea maavalitsus hoonet tulevikus ise remontima ega renoveerima. Üürileping RKAS-iga sõlmitakse 1. jaanuarist 2016.

Eksperthinnangute kohaselt on kinnistute turuväärtuseks kokku 116 303 eurot. Riigihalduse ministrit volitatakse RKAS-i aktsionäride üldkoosolekul hääletama sama summa ulatuses aktsiakapitali suurendamise poolt. Aktsiakapitali suurendatakse 116 303 euro võrra ülekursiga 3 eurot 1163 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute RKASi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

14. 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli lisa B 2012. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) laadungimärgi konventsiooni protokolli lisade muutmisega muutub riikidele kohustuslikuks tunnustatud organisatsioonide koodeksi kohaldamine.

Paljud riigid, sealhulgas Eesti, delegeerivad ülesandeid, mis on seotud laevade ülevaatuste ja neile tunnistuste väljaandmisega, volitatud äriühingutele. Need äriühingud on nii nimetatud tunnustatud organisatsioonid ehk klassifikatsiooniühingud. Veeteede Amet on sõlminud kokkulepped Eesti lipu all sõitvate laevade sertifitseerimiseks ja tunnistuste väljastamiseks kuue klassifikatsiooniühinguga. Tunnustatud organisatsioonide koodeks annab lipuriikidele klassifikatsiooniühingute hindamiseks ja volitamiseks vajaliku standardi. Praktikas seda standardit juba rakendatakse.

Konventsiooni protokolli lisade muutmisega täiendatakse ka laeva minimaalse vabaparda arvutamise metoodikat, millega määratakse laeva laadimise algseisund. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon reguleerib laadungimärgi tunnistuste väljastamist ning selleks vastavate tehniliste ülevaatuste teostamist. Laadungimärk on laevale kantav tähis, mis näitab, millise piirini on laeva lubatud laadida, et laeva ei satuks laaduni tõttu uppumisohtu

 

15. Eesti seisukoht NATO välisministrite 1. detsembri 2015. aasta kohtumisel Montenegrole liitumiskutse andmise teemal
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister informeerib valitsust eelseisval NATO välisministrite kohtumisel toimuvast arutelust Montenegrole NATO-ga liitumiskutse andmisest.


16. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ kohta
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Komisjoni teatis on järjekorras kolmas oluline kaubanduspoliitikat puudutav komisjoni strateegiadokument. 2006. aastal ilmus „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse“ ning 2010. aastal „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema“. Teatis koondab ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika tegevussuunad komisjoni 2015–2019 tööperioodiks. Teatise üldine toon toetab komisjoni algatusi „Töökohad, kasv, investeeringud“ ja „Parem õigusloome“.

Teatis valmis laialdaste konsultatsioonide tulemusena. Selle ettevalmistamise ajal kohtus komisjon kõigi liikmesriikide esindajatega (sh visiidid 17 liikmesriiki), Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse (INTA) komisjoniga, samuti kodanikuühiskonna esindajatega ja 180 organisatsiooniga. Toimus ka Euroopa kaubanduspoliitika päev (450 osavõtjaga).

Komisjoni teatist on pärast avaldamist käsitletud EL Nõukogu kaubanduspoliitika komitee (TPC) istungil 23. oktoobril ja arengukoostöö töörühmas (CODEV) 5. novembril. Nõukogu soovib vastu võtta kaubandus- ja investeerimispoliitikat puudutavad järeldused 27. novembril välisasjade nõukogus, mis kohtub kaubandusministrite formaadis.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 27. novembri 2015. a kohtumisel
Esitaja: ettevõtlusminister Liisa Oviir
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Kohtumise teemadeks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni 10. ministrite konverentsiks tehtavad ettevalmistused, antakse ülevaade ELi–USA Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste olukorrast, ülevaade ELi ja Mercosuri vaheliste vabakaubanduslepingu läbirääkimiste olukorrast ELi ja Aasia läbirääkimiste (Jaapan, ASEAN) olukorrast.

Muude küsimuste all käsitletakse Euroopa Liidu, Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahelisi kolmepoolsed läbirääkimisi. Lõunalaua teemaks on Hiina kaubandusaspektid.


2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 30. novembri 2015. a istungil
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Ühtse turu ja tööstuse ministrite istungil tutvustab Euroopa Komisjon uut ühtse turu strateegiat kaupadele ja teenustele, mille eesmärkide saavutamine seondub tugevalt ka Eesti huvidega Euroopa Liidus. Samuti toimub ministrite mõttevahetus parema õigusloome, konkurentsivõime kontrolli ning riiklike konkurentsivõime asutuste loomise kohta euroalal. Muude päevakorrapunktide all esitatakse ministritele teave mootorsõidukite heitmete piirmäärade kontrollimise ja siseturu probleemide lahendamise võrgustiku SOLVIT kohta. Lisaks tutvustab järgmine Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik Holland oma tööprogrammi siseturu ja konkurentsivõime valdkonnas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-