Valitsuse 26.10.17 istungi kommenteeritud päevakord

25.10.2017 | 16:59

Uudis

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, keskkonnaminister Siim Kiisler ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne 2011–2016
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Aruanne

 

Metsanduse arengukava 2020 eesmärk on jätkusuutlik metsamajandus, et säiliks metsade elujõulisus, mitmekesisus ja tootlikkus.

Eesti metsade pindala ja tagavara on aastakümneid suurenenud. Võttes arvesse ka raiemahte, on aastatel 2008- 2016 meie metsa tagavara kaheksa aastaga kasvanud  ca 10% ehk keskmiselt ligi 5 miljonit m3 aastas.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) läbiviidud riiklik metsainventeerimine näitab, et metsa raiemahud on olulised väiksemad arengukavas võetud eesmärgist kasutada 12–15 miljonit m3 metsamaterjali aastas. Raiemaht perioodil 2011–2016 oli keskmiselt 9,9 miljonit m3 aastas. 2016. aasta juurdekasv  Eesti metsades oli ca 16,0 miljonit m3.

Enim jääb kasutamata madalakvaliteediline lehtpuu, mille peamine kasutusvaldkond on energeetikas. Trendina väheneb meie metsa kasutusväärtus, samal ajal suureneb küpse metsa tagavara.

Looduskaitse osas on metsanduse arengukava valdkonnas täidetud  ja ületatud eesmärk  võtta range kaitse alla  10 protsenti Eesti metsamaa pindalast - range kaitse alla on  võetud 12 protsenti. Sellega on kõikides metsatüüpides, k.a laane ja salumetsades, tagatud range kaitse ulatuses, mis loob eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks.  Kokku on veerand ehk 24,6% meie metsamaast erinevate kaitserežiimidega: 12 protsenti range kaitse all ja 12,4 protsenti leebema kaitserežiimiga.

Investeeringuid  metsa uuendamisse tehakse jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades, erametsaomanike huvi ja teadlikkus metsade uuendamisse investeerida, on madalam. See võib kaasa tuua erametsade loodusliku uuenemise lehtpuuga ning  metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemise.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82ebd0a7-bfd8-462e-ba7c-d57e822db6b2#51vnmDbQ

 

2. Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Olemasoleva kaitseala ja hoiuala põhjal moodustatakse Nõva looduskaitseala, millega laiendatakse kaitstava ala seniseid piire, muudetakse sihtkaitse- ja piirangualasid ning kehtestatakse uus kaitsekord.

Nõva looduskaitsealal kaitstakse Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku. Kavandatav ala kattub valdavas osas Nõva-Osmussaare loodus- ja linnualaga. Haruldane on kaitseala ulatuslik inimasustusest puutumatu maastikukompleks. Peamiselt luitemaastikule kujunenud metsamassiivid vahelduvad sookoosluste ja väikejärvedega, moodustades ulatusliku elupaikade kompleksi metsa- ja sooaladele iseloomulikele ohustatud liikidele. Ajalooliselt huvipakkuvate objektidena on kaitsealal säilinud nii tsaari- kui ka nõukogudeaegseid relikte.

Seoses uue kaitsekorra kehtestamisega täpsustub rahvaürituse kooskõlastuse ning metsaraie regulatsioon piiranguvööndites. Inimeste liikumist ja jahipidamist on piiratud Mustjärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Pikase sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini kaitstavate linnuliikide häirimatuse tagamiseks. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine ka radadel.

Kaitseala kogupindala on 2390 hektarit, sellest moodustab riigimaa 2144 ha (sellest 1943 ha sihtkaitsevööndis), eramaa 196 ha (sellest 139 ha sihtkaitsevööndis). Uut kaitstavat ala lisandub 479 hektarit, sellest on riigimaad ligi 364 ha ja eramaad 114 ha.

Kaitseala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keibu külas, Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Dirhami külas/Derhamnis, Elbiku külas/Ölbäckis, Rooslepa külas/Roslepis, Spithami külas/Spithamnis, Tuksi külas/Bergsbys, Peraküla, Rannaküla, Nõva ja Vaisi külas.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a627b7c-a97c-4431-8aa5-8a8a636c0e2c#788DkTIN

 

3. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala kõrvalasuvate hoiualade arvel.

Muudatuse eesmärk on tagada väärtuslike metsa- ja märgalakoosluste kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluva Rame hoiuala ja osa piirnevast Väinamere hoiualast.

Puhtu-Laelatu looduskaitsealal kaitstakse looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid.

Looduskaitseala sihtkaitsevööndis on liikumispiirangu aega pikendatud, et tagada lindude pesitsusaegne rahu. Kaitseala merealal on lubatud sõita ujuvvahendiga, välja arvatud jetiga. Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Mõisalahel, Ännikse lahel ja Kasse lahel. Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on ujuvvahendiga liikumine lubatud veeteel, väljaspool seda on kas kiiruspiirang või vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Eelnõuga lubatakse jahipidamine 1.09–14.03, praegu on ajujaht keelatud. Linnujaht on lubatud vaid Pivarootsi piiranguööndis, mujal on linnujaht keelatud, praegu on linnujaht lubatud vaid hoiualal.

Planeeritava kaitseala kogupindala on 3058 hetkarit, millest 1980 ha on veeala. Eramaad jääb kaitsealale 504 ha ja riigimaad 625 ha. Kaitseala suureneb 285 ha võrra, sellest 270 ha jäi varasemale hoiualale. Kaitsekord muutub rangemaks 871 hektaril, mis arvatakse varasemast piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus ning Hanila, Rame ja Pivarootsi külas.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e2b232e5-e376-4156-9d4a-be31cc0cfc83#zaeNdMbV

 

4. Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala kõrval oleva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt.

Kaitstakse Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning alal elavaid kaitsealuseid liike, näiteks laululuike, merikotkast.

Planeeritava kaitseala kogupindala on 598,8 hektarit. Kaitseala pindala suureneb 96,7 ha võrra, sellest eramaal on 47,8 ha ja riigimaal 60,2 ha. Kaitsekord muutub rangemaks 494,4 hektaril, mis arvatakse varasemast piiranguvööndist või hoiualalt sihtkaitsevööndisse. Eelnõuga lubatakse sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustöid ja uuendusraiet piiranguvööndis.

Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala asub Saare maakonna edelaosas Saaremaa vallas Anseküla, Easte, Kaugatoma ja Lõu külas.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb3ed30d-dd33-4ea0-b6b9-7518dd023de5#U0yEEbZZ

 

5. Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007. a määruse nr 137 "Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kaitseministeeriumi ettepanekul muudetakse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja nii, et
kaitseala valitseja nõusolekul on seal lubatud ehitada riigikaitselise kasutusega teid. Kaitseala valitseja nõusolekul tohib kaitseõppustel sõita ka väljaspool teid muidu liikluseks suletud Soodla jõe ja Valgejõe vahelisel alal. Oma kinnistule jõudmiseks tohivad seal sõita ka maaomanikud.

Kaitseala piire ega tsoneeringut ei muudeta.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb52ed27-49c4-48a8-99dc-98c394383d98#orEfq9Xu

 

6. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2018. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtestatakse iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2018. aastaks. Kutselise kalapüügi võimalused käesoleva aastaga võrreldes ei muutu, kuna kalavarude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks.

Erinevate püügivahendite osas on tasude muutused erineva ulatuse ja suunaga. Rannikumere piirkonnas 42st püügivahendist 14 puhul tõuseb püügiõiguse tasu eelmise aastaga võrreldes. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt ahvenapüügil. Näiteks tõuseb järgmisel aastal erinevate ääremõrdade tasumäär Väinamerega piirnevates Lääne, Harju ja Saare maakonnas.

Siseveekogudel kasutatavate 63st eri püügivahendist tõuseb tasu 2018. aastal 21-l. Ka siin on näha jõemõrdade tugevat saakide tõusu, seda eeskätt Saaremaal. Tõusu on näha ka sisevetel angerjapüügivahendite osas, mille tasuarvutamise põhimõtteid muudeti vastavalt kaluritega kokku lepitud metoodikale.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub ranna- ja sisevetepüügist riigieelarvesse ligikaudu 381 000 eurot, mis on ligi 30 000 euro võrra suurem 2017. aasta eest kavandatud tasude laekumisest. Vahendeid kasutatakse kalavarude ja –liikide uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Määrus ei käsitle Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, samuti Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kavandatavaid kalakoguste püügivõimalusi. Euroopa Liit ei ole eelnimetatud kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel vastava määrusega kinnitanud, samuti lepitakse piiriveekogude lubatavad püügikogused kokku 2017. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/524b0992-8ae3-4299-a690-5f58c76d98f2#8IGBJ28Z

 

7. Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt rakendatakse Eestis ÜRO Julgeolekunõukogu (ÜRO JN) resolutsioonidega kehtestatud sanktsioone isikutele, kes kantakse ÜRO JN resolutsioonide kohaselt koostatud loeteludesse, mida korrapäraselt ajakohastatakse.

Eelnõu puudutab lisaks Daeshi ja Al-Qaida suhtes sanktsioonide rakendamisele ka Somaalia, Eritrea, Iraagi, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Sudaani, Liibanoni, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Liibüa, Afganistani, Kesk-Aafrika Vabariigi, Jeemeni ja Lõuna-Sudaani suhtes ÜRO JN poolt kehtestatud sanktsioonide rakendamist.

ÜRO JN on kehtestanud isikustatud piiravate meetmetena finantssanktsiooni, sõjaliseks tegevuseks tehnilise abi andmise keelu ja sõjalise tegevuse rahastamise või rahalise toetuse andmise keelu.

Määruse alusel rakendatakse sanktsioone ÜRO JN santsioonide komitee loeteludes nimetatud isikute suhtes seni, kuni nad on lisatud EL Nõukogu määruste lisadesse või kuni EL vastavad õigusaktid vastu võetakse.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/71d39da3-3dc4-4676-bf57-664d05c22607#0J0Te9U4

 

8. Mali vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist ja Euroopa Liidu Nõukogu otsusest kehtestatakse piiravad meetmed Mali suhtes seoses seal valitseva olukorraga.

Eesti garanteerib, et riiki ei saa siseneda ega seda läbida isikud, kes otse või kaudselt vastutavad Malis rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustamise eest.

Mali põhjaosas toimuvad uuesti kokkupõrked valitsusvägede ja tuareegi mässuliste vahel, kes võitlevad koos Al-Qaida liitlastest relvarühmitustega. Hinnanguliselt on riigisiseselt ümber asunud rohkem kui 100 000 elanikku ja ligikaudu 136 000 inimest põgenenud naaberriikidesse, kus valitseb rängast põuast tingitud suur toidunappus.

 

9. Nõusolekud riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
1) Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Põltsamaa vallale (Väike-Kamari külas Kaarlimõisa tee kinnistud)

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeerium saab nõusoleku anda Põltsamaa vallale tasuta üle Väike-Kamari külas asuvad Kaarlimõisa tee 8 ja 23b kinnistud, millel asuvad puurkaev-pumbamaja ning reoveepuhasti ja ülepumpla.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Jõelähtme vallale (Neeme ja Vandjala külades asuvad kinnistud)
Esitajad: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Jõelähtme vallale tasuta üle kaks transpordimaa sihtotstarbega kinnistut teede ehitamiseks ja korrashoiuks.

Ihasalu tee lõik 43 kinnistu on osa kohaliku tähtsusega Ihasalu teest. Kostivere kergtee lõik 1 kinnistule rajatakse „Kostivere jalg-ja jalgrattatee I“ projekti alusel kergliiklustee. Kergliiklustee algab Tallinn-Narva maantee ristmikust ja lõpeb Kostivere alevikus. Edasi on kavas ehitada tee Parasmäe külani.

 

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le (Tallinnas Nafta tn 3 asuv kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku võõrandada Tallinnas Nafta tn 3 asuv kinnistu harilikule väärtusele vastava tasu, see on  14 000 euro eest Elektrilevi OÜ-le alajaama ehitamiseks.

 

10. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a korralduse nr 446 „2017. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Põhilised tänavuse riigieelarve muudatused on seotud EL eesistumisega seotud kulude ümber suunamisega majandamiskuludest investeeringutesse ning maavalitsuste ümberkorraldamise ja lõpetamisega seotud kulud.

Kvartaalse riigieelarve kulude liigenduse muutmisel väheneb eelarves investeeringute kogumaht 496 122 eurot ning sama summa võrra suureneb kulude maht.

Kõik eelarvemuudatused on seotud vajaduste täpsustumisega. Riigieelarve kogumaht ei muutu.

 

11. Maavanemate teenistusest vabastamine seoses kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks valimisega ja Vabariigi Valitsuse 21. septembri 2017. a korralduse nr 260 „Maavanemate teenistusest vabastamine“ muutmine
Esitajad: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt vabastatakse Lääne-Viru, Põlva ja Võru maavanem teenistusest seoses valituks osutumisega kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks. Maavanem ei saa olla ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Praegu on nad Venemaa kodanikud.

 

13. Eesti kodakondsuse taastamine (V.P.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotleja avaldus tema Venemaa kodakondsusest vabastamiseks on töös.

 

14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J.L.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2007–2017 on toime pannud 23 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V.G.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2008–2017 on toime pannud 8 väärtegu. Inimese kriminaalkaristuste ning seitsme väärteo karistusandmed on kustunud, kuid ühe väärteo andmed ei ole kustunud.

 

15. "Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistiliseks ülekandmiseks direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamise kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja taristuminstrit sõlmima Eesti Vabariigi nimel Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsusega leping taastuvenergia statistiliseks ülekandmiseks.

Eestis on energiamajanduse arengukavas aastaks 2020 seatud taastuvenergia tootmise eesmärk ehk 25 protsendine osakaal saavutatud. Enamtoodetud taastuvenergiat, näiteks tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, biomassist loodud taastuvenergia metsanduses, on EL õiguse kohaselt võimalik statistiliselt üle kanda teistele liikmesriikidele, et kaasa aidata riikide kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele. 2015.aastal oli Eestis taastuvenergia osakaal 28,6  protsenti. Prognooside kohaselt on aastal 2020 Eesti taastuvenergia osakaal umbes 30 protsenti.

Lepinguga antakse Luksemburgi Suurhertsogiriigile aastatel 2018-2020 enamtoodetud taastuvenergia statistika kogused lepingus kokku lepitud tasu eest. Tasu võimaldab Eestis vähendada elektrienergia kulusid lõpptarbijatele ning arendada täiendavaid taastuveenergeetika ja energiatõhususe meetmeid. Koostöö raames tekkivaid tulusid peab Eesti Vabariik kasutama taastuvate energiaallikate kiiremaks kasutuselevõtuks ning tulude kasutamisest raporteerib Eesti iga-aastaselt Luksemburgile.

Leping on kavas allkirjastada 7. novembril 2017 Tallinnas.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/067158a2-2fd4-4ba7-ae4e-eb8f99fa4e0e#99wk4xF8

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-