Valitsuse 25.02.2021 istungi kommenteeritud päevakord

25.02.2021 | 09:30

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning sotsiaalminister Tanel Kiik.
    • Jaga

1. Valitsuse määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise ja hindamise korraldusega 2020/2021. õppeaastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse põhikooli lõpetamise tingimused 2020/2021. õppeaastaks.

Põhikooli lõpetamiseks on eelnõu kohaselt vaja sooritada põhikooli lõpueksamid: eesti keel või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keel teise keelena, matemaatika ning aine õpilase valikul. Lisaks on põhikooli lõpetamiseks vajalik tingimus õppeainete viimaste aastahinnete tulemus vähemalt "rahuldav" või "arvestatud" ning õpilase kolmandas kooliastmes sooritatud loovtöö, välja arvatud, kui see ei ole õppenõukogu otsusel võimalik. Eelnõu järgi võib õppenõukogu otsusega anda lõputunnistuse õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines "nõrk" või "puudulik".

Eelnõuga nähakse ette, et põhikooli lõpetamine ei sõltu sel õppeaastal eksamitulemusest. Kui tavapäraselt on põhikooli lõpetamise üheks tingimuseks lõpueksamite sooritamine vähemalt tulemusega "rahuldav", siis eelnõu näeb ette, et lõpueksami tulemus esitatakse protsendina maksimaalsest tulemusest ning seda ei teisendata hindeks ümber. Selliselt kantakse tulemus ka põhikooli lõputunnistusele.

Eelnõuga nähakse ette erisused ka põhikooli lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes. Põhikooli lõpetamise tingimusteks on viimaste aastahinnete tulemus vähemalt "rahuldav", samuti eesti keele ja matemaatika koolieksami ning valikeksami tegemine. Põhikooli lõpetamine ei sõltu eksamitulemusest. Õppenõukogu otsusel võib põhikooli lõputunnistuse anda lihtsustatud õppes õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines "nõrk" või "puudulik".

Määrus jõustub üldises korras.

2. Valitsuse 17. jaanuari 2006 määruse nr 14 "Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord" muutmine
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt kogutakse nn tühja kasseti tasu, ning kehtestatakse nendele salvestusseadmetele ja -kandjatele tasu määrad. Eelnõu on seotud 1. aprillil jõustuvate autoriõiguse seaduse muudatustega, mille eesmärk on uuendada nn tühja kasseti tasu süsteemi, et tagada autoritele õiglane hüvitis. ELi direktiivi ja autoriõiguse seaduse kohaselt on autoril õigus saada õiglast tasu, kui teost kopeeritakse isiklikeks vajadusteks autori nõusolekuta.

Praegu on salvestusseadmeteks ja -kandjateks, millelt tasu kogutakse, salvestuseta videokassetid, audiokassetid, optilised andmekandjad, minidiskid, VHS ja DVD videosalvestusseadmed ning audiokassettidele või optilistele andmekandjatele salvestavad audiosalvestusseadmed. Tasu suurus on salvestusseadmete puhul kolm protsenti kauba väärtusest ning salvestuskandjate puhul kaheksa protsenti kauba väärtusest.

Seadusemuudatuste kohaselt peab salvestusseadmetelt kogutav tasu olema vahemikus kolm kuni kaheksa eurot ning salvestuskandjatelt kogutav tasu vahemikus 0,03 kuni neli eurot. Salvestusseadmed ja -kandjad, millelt igal juhul tuleb tasu koguda, on süle-, tahvel- ja lauaarvuti, nutitelefon, väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart. Konkreetsed tasumäärad ning salvestusseadmete ja -kandjad tuleb kehtestada valitsuse määrusega.

Määruse eelnõu näeb ette, et salvestusseadmetest hakatakse tasu koguma süle- ja tahvelarvutilt (3,5 eurot), lauaarvutilt (3,5 eurot), nuti- ja MP3/MP4-mängijaga telefonilt (3,5 eurot), salvestamisfunktsiooniga telerilt (4 eurot) ning CD-le, DVD-le ja BD-le salvestatava audio- või videosalvestusseadmelt (3 eurot). Salvestuskandjatest hakatakse tasu koguma MP3/MP4 pleierilt (3 eurot), väliselt kõvakettalt (3 eurot), USB mälupulgalt (50 senti), mälukaardilt (50 senti) ja optiliselt andmekandjalt (3 senti).

Tühja kasseti tasu moodustab nutitelefonide hinnast umbes 0,5-2,3 protsenti, sülearvutite hinnast 0,39-0,88 protsenti, tahvelarvutite hinnast 0,58-2,3 protsenti ning lauaarvutite hinnast 0,12-1,17 protsenti. Seletuskirja kohaselt on realistlik, et tasuna kogutakse umbes 1,9 miljonit eurot aastas.

Rakendussätte kohaselt ei pea maaletooja salvestusseadmeid või -kandjaid aruandes kajastama ja tasu maksma juhul, kui ta on salvestusseadmete või -kandjate hankelepingu sõlminud enne tänavu 1. märtsi ning nende maaletoomine toimub 30. juuniks 2021.

Määrus jõustub 1. aprillil.

3. Valitsuse 3. jaanuari 2017 määruse nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsuse määruse muudatuse kohaselt tõuseb alates 1. juulist ajateenija toetus ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetus.

Ajateenija toetus tõuseb ajateenistuse jooksul keskmiselt 14,4 protsenti. Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust ajateenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõpuni. Ajateenija toetuse suurus sõltub ajateenija auastmest ja teenistuse kestusest. Uue korra järgi seotakse ajateenija toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga. Uue süsteemi järgi tõstetakse toetust esmakordselt tänavu ning edasi iga kolme aasta järel.

Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetus kasvab 300 eurolt 900 euroni, mis on ümardatult kolmekordne elatismiinimum. Toetuse suurendamisega luuakse lapsevanemale paremad võimalused lapse toimetuleku tagamiseks ajal, mil ta täidab kaitseväekohustust.

Muudatus jõustub 1. juulil.

4. Valitsuse 7. märtsi 2014 määruse nr 34 "Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: määruse eelnõu

Ohepalu looduskaitseala pindala on 5934,6 hektarit ning seal kaitstakse metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistut. Kaitsekorra muudatus puudutab riigikaitse korraldamist, ehitustegevust kaitsealal, olemasolevate sihtkaitsevööndite laiendamist ning loodusreservaatide muutmist sihtkaitsevöönditeks.

Kaitse-eeskirja muudetakse eelkõige tulenevalt kaitseministeeriumi ettepanekust, et kaitseala valitseja nõusolekul oleks võimalik lubada keskpolügooni ohuala piiritähiste paigaldamist, sõidukiga sõitmist väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmist riigikaitselistel eesmärkidel.

Eelnõuga moodustatakse Kaanjärve loodusreservaadist Kaanjärve sihtkaitsevöönd ja Ristsaare loodusreservaadist Ristsaare sihtkaitsevöönd. Kaitsealal on Eestimaa Looduse Fondi soode taastamise projektiga planeeritud taastada looduslik veerežiim. Selle käigus suletakse olemasolevaid kraave ja rajatakse paisud, et leevendada kuivendusvõrgu mõju. Ohepalu looduskaitseala loodi 1977. aastal ning toona ei mõeldud soode taastamise vajadusele, kui kaitsealale moodustati kaks loodusreservaati, kus on igasugune inimtegevus keelatud.

Uutes sihtkaitsevööndites seatakse ajaline liikumispiirang, et tagada pesitsusrahu kaitsealustele linnuliikidele. Kaanjärve sihtkaitsevööndis on keelatud viibida 15. märtsist 31. augustini must-toonekure ning Ristsaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini metsise pesitsusrahu tagamiseks. Lisaks tsoneeritakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse täiendavalt 423 hektarit riigimaad, et tagada laane- ja salumetsade kaitseks sobiv kaitsekord.

5. Valitsuse 1. detsembri 2016 määruse nr 138 "Tervise infosüsteemi põhimäärus" muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused võimaldavad teha paremat tervisestatistikat ja saada tervishoiu juhtimiseks vajalikku infot.

Eelnõuga täiendatakse tervise infosüsteemi andmelao koosseisu, kuhu hakkavad kuuluma tervise infosüsteemi keskandmekogu pseudonüümitud isikuandmete kõrval ka tervise infosüsteemi andmeandjate pseudonüümitud isikuandmed, mis ei võimalda isikut tuvastada. Andmeandjateks on näiteks tervishoiuteenuste osutajad, rahvastikuregistri volitatud töötlejad ja haigekassa.

COVID-19 haigusega seotud olukorras ei piisa tervishoius juhtimisotsuste tegemiseks ja avalikkusele info andmiseks senistest keskandmekogu andmetest, milleks on patsiendi esitatud andmestik, digilugu ja üleriigilise digiregistratuuri andmestik, vaid kasutada tuleb ka täiendavaid andmestikke, et tervisestatistika oleks võimalikult kompleksne.

Teine muudatus puudutab haigekassa esitatavaid andmeid tervise infosüsteemi. Eelnõu järgi esitab haigekassa nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal tervise infosüsteemi isikuandmed vaktsineerimise korraldamiseks, kui nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb inimesele osutada tervishoiuteenust esmajärjekorras. Sel juhul saab inimene broneerida omale vaktsineerimiseks aja üleriigilises digiregistratuuris, kui vaktsineerimist korraldav tervishoiuteenuse osutaja on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud.

Määrus jõustub 1. märtsil.

6. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja ametisse nimetamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada Rene Arikas Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja ametikohale alates 1. märtsist.

Ohutusjuurdluse Keskus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus, mis korraldab Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlust. Lennundusseaduse kohaselt nimetab Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja ametisse valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

7. Raha eraldamine valitsuse reservist terviseametile koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Terviseametile eraldatakse valitsuse reservist 621 000 eurot (käibemaksuta) koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks.

8. Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2021. aastal
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Tasandusfondi eesmärk on luua omavalitsustele ühtlasemad võimalused kohalike teenuste pakkumiseks. Toetuse jaotust mõjutab peamiselt tulumaksu ja maamaksu tase elaniku kohta ning omavalitsuse demograafiline koosseis. Tasandusfondi maht on 107 miljonit eurot. Tasandusfondist 67 protsenti saavad Lõuna- ja Kirde-Eesti ning 30 protsenti Kesk- ja Lääne-Eesti kohalikud omavalitsused. Ülejäänud kolm protsenti antakse Põhja-Eestisse.

Toetusfond koosneb valdkondlikest toetustest ja hüvitistest rahvastikutoimingute registreerimise ja toimetulekutoetuse maksmisega seotud kuludeks. Toetusfondi maht on 463 miljonit eurot, millest jääki jääb seitse miljonit. Toetusfondi haridustoetus (358 miljonit eurot) jaotati valitsuse 29.12.2020 istungil. Nüüd jaotatakse ülejäänud 98 miljonit.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks antakse 15 miljonit eurot. Toetuse saamiseks hoidsid kõik omavalitsused lasteaiaõpetajate palgad vähemalt 90 protsendil kooliõpetaja miinimumist (1184 eurot kuus) ning magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendil (1315 eurot kuus). Huvihariduse ja -tegevuse toetuseks antakse 14 miljonit. Toetus võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust hajaasustuspiirkondades ja sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatele noortele.

Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks antakse 2,7 miljonit eurot. Lisaks on omavalitsustel eelmisest aastast reserve 0,4 miljonit eurot. Omavalitsus võib toetust kasutada kõigeks, mis aitab vähendada raske või sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

Toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks on ette nähtud 15 miljonit eurot, reservi jäetakse viis miljonit. Lisaks on omavalitsustel eelmisest aastast reserve ühe miljoni euro ulatuses. Rahandusministeerium jälgib jooksvalt omavalitsuste kulusid ja vajadusel algatab lisaraha eraldamise.

Asendus- ja järelhooldusteenuseks antakse 16 miljonit eurot (lisaks jääb kaks miljonit reservi ning see jaotatakse teisel poolaastal), matusetoetuseks neli miljonit eurot (lisaks on omavalitsustel 2020. aastast jääk 0,7 miljonit) ning kohalike teede hoiuks 29 miljonit eurot.

Rahvastikutoimingute hüvitamiseks antakse 1,1 miljonit eurot. Tulenevalt COVID-19 levikust on menetletud juhtumite arv ajutiselt vähenenud. Selleks, et ajutised tegurid ei seaks ohtu rahvastikutoimingute tegemiseks vajalike töökohtade rahastamist, jaotatakse omavalitsustele erakorraliselt 182 000 eurot rohkem kui juhtumipõhiselt arvestades hüvitamisele kuuluks. Jaotamata jääb 63 000 eurot.

9. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine, varasema sellekohase otsuse muutmine ning nõusolek riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle siseministeeriumi valitsemisel ja talle vajalikud Narva-Jõesuu linnas Suur-Lootsi tn 1a ja 1c asuvad kinnistud, millel asuvad politsei- ja piirivalveameti kordon ning kaid ja akvatoorium. Pärast kinnistute üleandmist sõlmib siseministeerium RKASiga nende kasutamiseks üürilepingud.

RKASi aktsiakapitalist võetakse välja Saku alevikus Teaduse tn 6a asuv kinnistu, mis antakse üle Saku vallale kergejõustikustaadioni ja jääväljaku rajamiseks peatselt ehitatava uue põhikooli juurde, kuid seda saavad kasutada kõik valla elanikud. Üleantavate ja väljavõetava kinnistute väärtuste vahe ehk 524 558,17 euro võrra suurendatakse RKASi aktsiakapitali.

10. Vaideotsus valitsuse 19. augusti 2020 korralduse nr 282 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" osaliselt kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on lahendada valitsuse korralduse peale esitatud vaie. 23. detsembril 2020 esitati taotlus valitsuse 19. augusti 2020 korralduse nr 282 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja taotleb nende sätete kehtetuks tunnistamist, millega on avalikes siseruumides viibijatele kehtestatud maski kandmise või suu ja nina katmise kohustus. Vaide esitaja hinnangul rikub maski kandmise kohustus tema õigusi.

11. Eesti kodakondsuse andmine

1) Eesti kodakondsuse andmine (4 inimest)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus neljale inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist kaks on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud, üks Ukraina ja üks Portugali kodanik.

2) Eesti kodakondsuse andmine (48 inimest)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 48 inimesele naturalisatsiooni korras.

12. Eesti kodakondsuse taastamine

1) Eesti kodakondsuse taastamine (S. G.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse taastamine (K. S.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. K.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust inimesele, keda on seitsmel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on pannud toime 14 väärtegu. Kriminaalkaristuste ja 13 väärteo karistusandmed on kustutatud, kuid ühe väärteo andmed on kustutamata.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J. Š.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust inimesele, keda on neljal korral karistatud kriminaalkorras ning kes on pannud toime 13 väärtegu. Kriminaalkaristuste ja 12 väärteo karistusandmed on kustutatud, kuid ühe väärteo andmed on kustutamata.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

14. Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus kiidab heaks Eesti valitsuse ja Austria valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu. Lepingule kirjutati alla 16. mail 1994 Tallinnas ja see jõustus 1995. aasta 1. oktoobril. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega, eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sealhulgas need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Lõpetatav leping on ratifitseeritud riigikogus. Riigikogus tuleb ratifitseerida ka lepingu lõpetamise kokkulepe.

15. Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitleva Euroopa Nõukogu raamkonventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu raamkonventsioon kultuuripärandi väärtusest ühiskonnas (Faro konventsioon) ja volitatakse Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Nõukogu juures konventsioonile alla kirjutama. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. juunil 2011.

Konventsiooni eesmärk on teadvustada, et kultuuripärandil on oluline roll ühiskonnas nii kultuurilise, majandusliku kui ka keskkonnaressursina. Konventsioonis käsitletakse isiku õigusi ja vastutust seoses õigusega kultuuripärandist osa saada, aidata seda rikastada ning saada kasu kultuuripärandiga seotud tegevustest. Kultuuripärand peab olema kõigile kättesaadav. Konventsiooniga ei kehtestata riikidele konkreetseid meetmeid ega määratleta siduvaid kohustusi.

Konventsioon ei kuulu riigikogus ratifitseerimisele. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolme kuu möödumisel liitumisdokumendi hoiule andmisest Euroopa Nõukogu peasekretäri juures.

16. "Riigi jäätmekava 2014–2020" täitmise aruanne ja tagasiulatuvalt pikendamise ettepanek
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

"Riigi jäätmekava 2014−2020" kehtivust pikendatakse kuni uue riigi jäätmekava kehtestamiseni. Lisaks esitab keskkonnaminister "Riigi jäätmekava 2014-2020" täitmise aruande.

Uus jäätmekava on osa keskkonnavaldkonna uuest koostatavast arengukavast, mis seob katusdokumendina tervikuks kõik keskkonna senised kitsamad alavaldkondade strateegilised arengudokumendid. Jäätmekava integreeritakse tulemusvaldkonna arengukavaga.

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (Euroopa vahistamismääruse raamotsuse mittenõuetekohane ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti sai 3. detsembril 2020 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja, milles komisjon heidab Eestile ette raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismäärus) mittenõuetekohast ülevõtmist. Raamotsuse ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2003.

Komisjon esitas Eestile 11 etteheidet. Komisjon leiab, et Eesti ei ole teatanud kõikidest õigusnormidest, millega raamotsuse sätted Eesti õiguskorda üle võetakse. Samuti ei ole Eesti komisjoni hinnangul nõuetekohaselt riigisisesesse õigusesse üle võtnud raamotsuse sätteid, mis käsitlevad eelkõige Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise aluseid, isiku üleandmise tähtaegu ja edasilükkamist ning erikohustuse reegli kohaldamisest loobumist.

Eesti nõustub komisjoni kaheksa etteheitega selles osas, et raamotsuse ülevõtmine on vaieldav või puudulik, kuid ei nõustu kolme etteheitega. Puuduste kõrvaldamiseks on vaja muuta kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, mis reguleerivad isiku loovutamist Euroopa vahistamismääruse alusel Euroopa Liidu liikmesriigile. Seaduseelnõu koostatakse justiitsministeeriumis ning esitatakse valitsusele hiljemalt 2021. aasta kolmandas kvartalis.

18. Eesti seisukohad Prümi raamistiku alusel toimuva õiguskaitseasutuste automatiseeritud andmevahetuse tugevdamise avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

2008. aastast kehtiv Prümi raamistik toetab liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostööd piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja tuvastamiseks. Süsteemi põhimõtted on püsinud muutumatuna 12 aastat, mistõttu soovib Euroopa Komisjon tulla 2021. aasta lõpus välja õigusliku algatuse ettepanekuga.

Kehtivate põhimõtete ülevaatamise ning uue seadusandliku algatuse kaudu soovitakse luua ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele hästitoimiv koostööraamistik, et tagada neile kiire ja tõhus juurdepääs kriminaaluurimisteks vajalikule teabele. Avaliku konsultatsiooniga kogub Euroopa Komisjon huvipoolte esmast tagasisidet mehhanismi uuendamiseks.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse arvutipõhist süsteemi piiriüleste tsiviil- ja kriminaalmenetluste andmete vahetamiseks (e-CODEX süsteem), eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Määruse eelnõuga luuakse õiguslik alus justiitsvaldkonna piiriülesele andmevahetuskanalile e-CODEX ning tagatakse sellega edaspidi süsteemi jätkusuutlik haldamine ja arendamine. Liikmesriikide koostöös loodud e-CODEX sarnaneb olemuselt Eesti andmevahetuskihi X-teega. Seni on osa liikmesriike arendanud ja hallanud e-CODEXit ELi rahastatud projektide raames ning süsteemi kasutusvõimalused on olnud piiratud.

Euroopa Komisjoni õigusliku algatuse eesmärk on kindlustada e-CODEX süsteemi jätkusuutlik pikaajaline juhtimine, milleks antakse süsteemi haldamine ja arendamine üle seni sisevaldkonna infosüsteemidega ja kriminaalõiguse süsteemidega tegelenud ELi ametile eu-LISA. Määrus ei taga iseenesest digitaalset andmevahetust ega reguleeri seda teatud kindlates kasutusjuhtudes, kuid loob alused vastava võimekuse tekitamiseks tulevikus. Lisaks kriminaalmenetlusele on võimalik selle kasutust laiendada tsiviilmenetluses.

Eesti toetab e-CODEXi edasiarendamist nii kasutusvõimaluste kui ka tehnilise võimekuse suurendamise kaudu, et see hakkaks toimima justiitsvaldkonna peamise piiriülese andmevahetuskanalina. Süsteemi haldamise üleandmisel eu-LISAle on vaja uuendada ka eu-LISA mandaati ja senist juhtimisstruktuuri. Seejuures on Eestile oluline, et justiitsvaldkonna ja kohtuvõimu sõltumatuse tagamiseks oleks justiitsvaldkonna eelarve ja operatiivjuhtimine eraldatud sisevaldkonnast.

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Kriitilise tähtsusega üksuste vastupanuvõime direktiiviga soovitakse tõhustada ja ühtlustada Euroopa Liidus elutähtsate teenuste toimepidevust, võttes arvesse valdkondade vastastikkust ja piiriülest mõju.

Võrreldes kehtiva Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiiviga katab ettepanek rohkem sektoreid, laiendatakse riskide määratlust, defineeritakse üleeuroopaliselt olulised teenuseosutajad ning nähakse ette põhimõtted elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise riikliku strateegia ja riskide hindamiseks. Liikmesriikidele jääb paindlikkus riiklike oludega arvestamiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus