1. Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord ning õigusemõistmine võib olla raskendatud. Seaduse muutmise eesmärk on tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta hädaolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorda.
Kohtutele antakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus peatada. Samuti kaotatakse kohustus kaasata erikorra ajal rahvakohtunikke õigusemõistmisse. Kohtu esimees võib õigusemõistmise toimimiseks anda kohtunikule juhiseid kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda.
Riigikohtu üldkogu saab pädevuse saata erikorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees.
2. Arvamuse andmine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud 23 Riigikogu liiget, et näha ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava riigikaitsekohtu moodustamine. Tegu oleks I astme erikohtuga, mis moodustatakse rahuajal, kuid seejuures ei ole see tavaolukorras pidevalt õigusemõistmise funktsiooni täitev kohus, vaid asub tegevusse kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.
3. Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Harjumaal asuvat Anija looduskaitseala (76,5 ha) suurendatakse 4,6 ha võrra, millest 4,3 ha on eramaa ja ülejäänud riigimaa.
Kaitseala laiendamine eramaadele on vajalik, et paremini kaitsta kanakulli elupaika. Kaitseala muudetakse tervikuna sihtkaitsevööndiks, et metsaelupaigatüüpide kõrval ka paremini säilitada kaitsealuseid liike.
Edaspidi on kogu kaitsealal majandustegevus keelatud. Rangemaks muutub metsaraiega seonduv, ehitamisega ning jahipidamisega seotud regulatsiooni leevendatakse. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, ning eemaldatakse jahipidamise ajaline piirang. Keelatud on metsa majandamine.
4. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku kehtestada 2023. aasta sisserände piirarvuks 1307. Sisserände piirarv reguleerib Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Vastavalt välismaalaste seadusele ei tohi sisserände piirarv ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Alaline elanik VMS-i tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, teeb siseministeerium ettepaneku kehtestada 2023. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras.
Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu EL liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud. Nende Eestisse saabumist, siinviibimist, töötamist ja lahkumist reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus.
Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks; Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks; Šveitsi, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikele ega rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks; välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks IKT vallas, iduettevõttes või kes asuvad tööle õppejõuna või tippspetsialistina ehk töötajana, kellele makstakse vähemalt poolteisekordset statistikaameti viimati avaldatud aasta brutokuupalga suurust töötasu. Samuti ei arvata piirarvu alla välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2023.
5. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2019. a korralduse nr 82 "Statistikanõukogu moodustamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt arvatakse statistikanõukogu koosseisust välja tarbijate esindaja Sven Kirsipuu ning uueks tarbijate esindajaks nimetatakse Raoul Lättemäe.
Statistikanõukogu on riikliku statistika tegemisega seotud nõuandev organ, mille iga koosseisu volituste tähtaeg on neli aastat.
Statistikanõukogusse kuuluvad 11 liiget: statistikaameti, Eesti Panga ja andmekaitse inspektsiooni esindajad ning 8 liiget riikliku statistika tarbijate ja andmeesitajate esindajate ning ekspertide seast. Statistikanõukogusse ekspertide määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et esindatud oleksid statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, majanduse ja põllumajanduse asjatundjad.
6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõud
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Vabariigi Presidendi Kantseleile Ukraina sõjaga seoses toimuvate lisavisiitide kulude katmiseks
Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist raha Vabariigi Presidendi Kantseleile, et katta Ukraina sõjaga seoses toimuvate presidendi lisavisiitidega kaasnevad kulud.
2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigikantseleile teadusnõukoja töö rahastamiseks ja rohepoliitika koordineerimisega seotud tegevusteks
Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist 343 305 eurot teadusnõukoja töö rahastamiseks ja rohepoliitika koordineerimisega seotud tegevusteks.
7. Eesti seisukohad keskkonnamõju hindamise rikkumismenetluses
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti sai Euroopa Komisjonilt täiendava ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2019/2109, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivi (EL) 2011/92 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta mittenõuetekohast ülevõtmist. Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja vastab, et keskkonnaministeerium koostab direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatuste eelnõud ja esitab need valitsusele heakskiitmiseks esimesel võimalusel.
8. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliseks abistamiseks 2023. aastal
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata Ukraina rahalist abistamist 2023. aastal makrofinantsabi laenude toel mahus kuni 18 miljardit eurot. See kataks ligi poole Ukraina eelarvepuudujäägist ja võimaldaks koos teiste doonorite panustega hoida riiki toimimas. Komisjoni ettepanek on laenuraha laenata turgudelt EL eelarve toel kasutades selleks 2021-2027 eelarve puhvrit.
Laenu tagamine piiratakse pikaajalise eelarve määruses Ukrainaga ja aastatega 2023-2024. Tehniliseks korralduseks täpsustatakse EL finantsmäärust.
Ukrainale laenamiseks luuakse uus laenuinstrument, kuhu liikmesriikidel on soovi korral võimalik teha sissemakseid ka toetuste andmiseks. Laenu intressikulud katab EL.
9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1. ja 2. detsembri 2022. a istungil
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
1.-2. detsembril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite kohtumisel soovitakse heaks kiita üldine lähenemisviis äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustuse kehtestavale direktiivile. Sellele järgneksid mitmepoolsed läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, mille tulemusena oleks võimalik õigusakt lõplikult kokku leppida.
Direktiiviga soovitakse saavutada, et ettevõtted keskenduksid senisest enam säästvale arengule ja arvestaksid oma tegevuses ühiskonna huvidega laiemalt. Tulevikus vastutaksid ettevõte ja tema tütarettevõtted kogu väärtusahela lõikes oma tegevusest tingitud kahjulike mõjude eest inimõigustele ja keskkonnale.
Eesti toetab direktiivi eesmärke, kuid leiab, et hoolsuskohustuse rakendamiseks on vaja selgemalt määratleda inimõiguste ja nendega seotud kohustuste sisu ning tõlgendamise pädevus. Kuni see tingimus ei ole täidetud, ei pea Eesti võimalikuks üldist lähenemisviisi toetada.