Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 24. oktoobril 2013. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.
Valitsuse pressikonverentsile on peaministri ülesannetes Urmas Reinsalu kõrvale kutsutud sotsiaalminister Taavi Rõivas, justiitsminister Hanno Pevkur ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.
1. Õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu on koostatud õigusaktide revisjoni tulemusena, mille järgi tunnistatakse eelnõuga kehtetuks 51 seadust, millest 29 on laenulepingute ratifitseerimise seadused. Kehtetuks tunnistatavad seadused on oma regulatiivsuse kaotanud.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV tsiviilkoodeks. Selles sisalduva regulatsiooni järgi maksab riik isikule tööõnnestusest või kutsehaigestumisest tulenevalt hüvitist, kui isiku tööandja on likvideeritud ja tema õigusjärglane puudub. Selline põhimõte töötati välja ajal, kui eraettevõtlus puudus ning riik oli ainus tööandja.
Üleminekuregulatsioon sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mille kohaselt sotsiaalkindlustusamet jätkab juba määratud hüvitise maksmist. Samuti saavad isikud kuni muudatuse jõustumiseni kahjunõudeid esitada. Pärast seaduse jõustumist aga uusi kahju hüvitamise nõudeid ei menetleta.
Töötajale jääb kehtima õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud korras.
Eelnõu sisaldab ka seaduste muutmise sätteid, et täiendada seadusi vajalike volitusnormidega või täpsustada volitusnormide sõnastust. Eelnõuga muudetakse kohtuekspertiisiseadust, riigivapi seadust, teenetemärkide seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust ja vangistusseadust.
Valitsuse 2. detsembri 2010. aasta istungil otsustatu kohaselt pidid ministeeriumid tegema oma valitsemisala reguleerivate ja Riigi Teatajas kehtivana esitatud ministri määruste ja seaduste, sh ratifitseeritud välislepingute revisjoni ja tuvastama need määrused, mille puuduste kõrvaldamiseks on vaja muuta seadust. Kehtivate seaduste hulgast oli vaja välja tuua need, mis ei reguleeri enam ühtegi õigussuhet ja tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks. Ministeeriumid esitasid vastavad andmed justiitsministeeriumile ning nende põhjal koostati käesolev eelnõu.
2. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse loomeliitude tunnustamise ja neile riigieelarvest toetuse eraldamise tingimusi ning vabakutseliste loovisikute loometoetuse maksmise perioodil tekkivate sotsiaalsete garantiide regulatsiooni.
Eelnõu kohaselt maksab loometoetust saava loovisiku eest sotsiaalmaksu loomeliit. Loovisikul tekib seeläbi õigus ravikindlustusele ning makstud sotsiaalmaksu arvestatakse riikliku pensionikindlustuse osana. Seni on sotsiaalmaks koos loometoetuse summaga loovisikule välja makstud ja tulenevalt loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripärast on mitmetel juhtudel loovisikul ravikindlustatuse tekkimine olnud raskendatud.
Muudatuste tulemusel tunnustatakse loomeliiduna mittetulundusühingut, mis ühendab olulist osa ühe loomeala esindajaid. Mittetulundusühing võib end loomeliiduks nimetada ka ilma riigi tunnustuseta, kuid riigi huvi on, et tekiks tugev sotsiaalne partner, kes vastava loomeala loovisikute huvisid efektiivselt esindab. Seetõttu on seatud muu hulgas tingimus, mille kohaselt riik tunnustab loomeliite, mille liikmetest vähemalt 60 protsenti ühessegi muusse loomeliitu ei kuulu.
Eelnõuga muudetakse tunnustatud loomeliidule toetuse eraldamise põhimõtteid. Seni on olnud võimalik, et loovisik saab täies määras loometoetust mitmelt loomeliidult. Muudatuste tulemusel näitab loovisik ära, millise loomeliidu kaudu ta toetust soovib saada ja vastavalt sellele eraldatakse loomeliitudele riigieelarvest vahendeid. Kui loovisik eelistust ei määra, jaotatakse loovisiku loometoetuse summa võrdselt kõikide loomeliitude vahel, kuhu loovisik kuulub.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus loomeliitude andmekogu asutamiseks. Andmekogu võimaldab loomeliitude üle arvestust pidada ja vajadusel riigieelarveliste vahendite kasutamise üle järelevalvet teostada.
Eelnõu rakendamisega kaasneb riigieelarvele ligikaudu 16 500 euro suurune kulu olemasolevate andmekogude arendustöödeks. Kultuuriministeeriumi eelarves on ette nähtud vahendid loomeliitude andmekogu loomiseks.
Andmekogu loomist puudutav muudatus jõustub 1. jaanuaril 2015. Muus osas on eelnõu jõustumine kavandatud 1. jaanuariks 2014.
3. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust ning töötuskindlustuse seadust.
Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu. Erisus on mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhtimis- või kontrollorgani liikmete osas, kes võivad olla töötuna arvel ka siis, kui saavad tasu kuni poole töötasu alammäära ulatuses.
Eelnõu järgi ei võeta enam töötuna arvele äriühingu juhti. Eelnõu koostajad leiavad, et äriühingu juhtimise eest tasu saamine või mittesaamine on isiku vaba tahe, kuid isik ei ole tegelikult ilma tööta. Seega ei ole põhjendatud nende isikute töötuna arvele võtmine.
Äriühingu muude juhtimis- ja kontrollorgani liikmete nagu nõukogu liikme, asutaja, likvideerija jne osas jääb töötuna arvelevõtmisel kehtima senine kord. Tasu saamisel neid töötuna arvele ei võeta. Muude juriidiliste isikute nagu mittetulundusühingu ning sihtasutuse juhtimis- ja kontrollorgani liikmete töötuna arvele võtmisel lähtutakse sellest, kas inimene saab oma tegevuse eest tasu või mitte. Võrreldes kehtiva õigusega, ei loeta eelnõuga enam ilma tööta olevaks mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhtimis- ja kontrollorgani liiget, kes saab tasu kuni poole töötasu alammära ulatuses.
Teine töötuna arvelevõtmise tingimuste muudatus puudutab puudega isiku hooldajat, kellele valla- või linnavalitsus maksab selle eest toetust. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel sellist isikut töötuna arvele ei võeta. Eelnõu järgi võetakse hooldaja töötuna arvele, kui ta on ilma tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.
Eelnõuga laiendatakse hüvitiste ja tööturutoetuste kättesaamise võimalusi töötukassa veebilehe kaudu. Samuti nähakse ette võimalus töötu soovil maksta toetusi ja hüvitisi ka teise isiku pangakontole.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 2014. aasta 1. jaanuaril. Hüvitiste ja tööturutoetuste taotlemine töökassa veebilehe kaudu on kavandatud jõustuma 2014. aasta 1. märtsil.
4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
4.1 Arvamuse andmine veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa algatatud eelnõule.
Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa algatatud eelnõu põhieesmärk on reoveesette käitlemisega kaasnevate keskkonnahäiringute vähendamine tiheasustusaladel.
Peamiselt häirib inimesi puhastitest leviv ebameeldiv hais. Eelnõu jõustumisel peab viie aasta pärast enam kui 100 000 inimekvivalendi projekteeritud reostuskoormusega reoveepuhastites näiteks Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Pärnus ja Tartus toimuma reoveesette käitlemine n.ö suletud protsessina ehk kinnises mahutis või hoones ning selliselt, et keskkonnahäiring ei leviks rajatise ohutuseks kehtestatud piiridest kaugemale.
Väiksemates, alates 10 000 inimekvivalendi projekteeritud reostuskoormusega reoveepuhastites näiteks Kuressaares, Rakveres, Viljandis, Võrus, Paides ja Keilas tuleb sama nõue täita 10 aasta pärast.
Veelgi väiksemates reoveepuhastites toimuvat käesolev eelnõu ei reguleeri. Eelnõuga motiveeritakse vee-ettevõtjad viima reovee käitlusprotsesse läbi tõhusamalt, mille tulemusena väheneb keskkonnahäiring ning parandatakse reoveesettest saadava komposti kvaliteeti.
Lisaks reguleeritakse eelnõus kanalisatsiooniehitiste kuja maksimaalset ja minimaalset ulatust. Kehtiv seaduse regulatsioon lubab kuni 500 meetri suurust kuja, kuid tegelikult ei ole kehtestatud ühtegi suuremat kui 300 meetrist kuja. Kehtiva seadusega võrreldes vähendatakse kuja maksimaalseid ulatusi ning täpsustatakse kuja ulatuse määramise üksikasju.
Eelnõu põhieesmärgi saavutamisega seotud investeeringute vajadus sõltub sellest, millise tehnoloogia ja meetmed reoveepuhasti valdaja valib. Eelnõu puudutab kokku 26 tiheasustusalale ehitatud reoveepuhastit. Arvestades asjaolu, et kümnel olemasoleval reoveepuhastil toimub reoveesette käitlemine kinniselt või on kavas kinniseks muuta, on hinnanguliselt investeeringute vajadus üle Eesti 25 miljonit eurot. Eelnõu seletuskirja kohaselt on investeeringuid võimalik teha Euroopa Liidu 2014-2020 struktuurivahendite arvelt.
Siseministeerium toetab eelnõu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada keskkonnakomisjonile 23. oktoobriks 2013. aastal.
Eelnõu oli valitsuse 17. oktoobri istungil, kus otsustati otsust mitte vastu võtta ja arutada küsimust uuesti järgmisel valitsuse istungil.
4.2 Arvamuse andmine riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (488 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud eelnõule.
Riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt suurendatakse pere esimesele ja teisele lapsele makstavat lapsetoetust praeguselt kahekordselt määralt kuuekordse lapsetoetuse määrani (6x9,59 eurot=57,54 eurot).
Kehtiva seaduse kohaselt makstakse lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kaheksakordses lapsetoetuse määras. Lapsetoetusele on õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni.
Lapsetoetuse määr kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega ning 2013. aastal on lapsetoetuse määr 9,59 eurot kuus.
Seletuskirja kohaselt suureneksid riigi kulud 106 miljoni euro võrra aastas.
Sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu, kuna muudatuse rakendamiseks vajalike kulude katteallikaid ei ole välja pakutud, vajalike lisavahenditega ei ole riigi eelarvestrateegias 2014-2017 arvestatud. Samuti on eelnõu mõjud analüüsimata. Ka rahandusministeerium ei toeta eelnõu.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sarnase sisuga eelnõu oli arutusel valitsuse 2012. aasta 6. septembri ja 2011. aasta 12. mai istungil, kus otsustati eelnõu mitte toetada.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. oktoobriks sotsiaalkomisjonile.
4.3 Arvamuse andmine teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu (489 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: arvamuse andmine keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõule.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt eraldatakse 2014. aastal kütuseaktsiisist teehoiuks kasutatavast rahast kohalikele omavalitsustele vähemalt 15 protsenti, 2015. aastal 20 protsenti, 2016. aastal 25 protsenti ja alates 2017. aastast 30 protsenti.
Seadusemuudatus annab kohalikele omavalitsustele kindluse, et järgmiste aastate riigieelarvetes suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuva teehooldusvahendite osa.
Kehtiv teeseadus sätestab, et kütuseaktsiisist laekuvate vahendite jaotus riigimaanteede ning kohalike teede hoiuks määratakse igal aastal riigieelarves. 2013. aastal kinnitas valitsus 9,7 protsendilise jaotuse, 2014. aastal on kohalike teede hoiuks kavandatud eraldada 10,3 protsenti teehoiuvahenditest. Tegevusprogrammi kohaselt on üheks valitsuse eesmärgiks suurendada kohalike teede hoiu rahastamise osakaalu üldises teehoiu rahastamises.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium viitab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mille kohaselt on kohalike teede korrashoid kohaliku omavalitsuse kohustus. Ministeerium leiab, et riigimaanteede hoiu arvelt ei saa suurendada kohalike teede hoiuraha, sest siis ei ole võimalik täita riigimaanteede normikohaseid seisundinõudeid. Riigieelarves teehoiuks ettenähtud vahendeid peab eelkõige kasutama riigimaanteede hoiuks, kuna põhiline liikluskoormus langeb riigimaanteedele. Ka rahandusministeerium rõhutab, et kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse kohustus. Ministeerium leiab, et riigieelarve toetuse arvelt ei tohi riik kinni maksta kohalike teede korrashoiu kui omavalitsusliku ülesande kogu kulu, sest see vähendaks omavalitsuste vastutust. Samas toob rahandusministeerium välja, et võrreldes 2008. aastaga on riik läbi projektipõhiste investeeringutoetuste oluliselt suurendanud panustamist linnade suuremate liiklussõlmede rekonstrueerimiseks.
Sarnane eelnõu oli valitsuse 2011. aasta 19. mai istungil, mil sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni eelnõu nägi ette kütuseaktsiisist vähemalt 15 protsendilise osa eraldamise kohalike teede hoiuks. Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 30. oktoobriks 2013. a majanduskomisjonile.
4.4 Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (497 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu liikme Valdo Randpere algatatud eelnõule.
Riigikogu liikme Valdo Randpere algatatud eelnõuga keelustatakse kohaliku omavalitsuse üksusel kolm kuud enne valimispäeva esitada oma reklaamides ja reklaamikampaaniates kandidaatide isikuid, hoides sellega ära olukorrad, kus näiliselt kohaliku omavalitsuse tegevust propageeriv reklaam on tegelikkuses suunatud kandidaatide tegevuse või isiku reklaamimisele.
Kehtiva seaduse järgi on kandidaatide registreerimise viimasest päevast arvates keelatud poliitiline välireklaam. Lisanduvalt nähakse ette, et kohaliku omavalitsuse üksusel on kolm kuud enne valimispäeva keelatud igasugune mainekampaania. Kohaliku omavalitsuse üksuse reklaamipiirangu rikkumise eest saab karistada rahatrahviga. Vastustusele saab võtta nii reklaami tellijat, reklaami vahendajat või tootjat ja reklaami avalikku esitajat.
Eelnõuga piiratakse üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku võimalusi oma tegevust või kandidatuuri rahastada varjatud ja hägustatud kujul maksumaksja rahast.
Justiitsministeerium teeb ettepaneku põhimõtteliselt toetada eelnõuga taotletava eesmärgi saavutamist. Regionaalminister ei toeta eelnõu, kuid toetab kohaliku omavalitsuse poolt erakonna toetuseks kohaliku omavalitsuse eelarvest tehtava reklaami piiramist ning leiab, et eelnõuga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärke.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 1. novembriks põhiseaduskomisjonile.
5. \"Laste ja perede arengukava 2012-2020\" täiendatud tervikteksti, arengukava rakendusplaani aastateks 2013-2015 heakskiitmine ja arengukava täitmise 2012. a aruanne
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt täpsustatakse „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ rakendusplaani tegevusi aastateks 2013–2015.
Järgnevate aastate väljakutseks ja senisest veelgi suurema tähelepanu all on laste vaesuse leevendamine ja peredele mõeldud toetuste süsteemi arendamine. Antud ettepanekud tuuakse peretoetuste ja teenuste rohelisse raamatusse, mis esitatakse valitsusele 2014. aasta teises kvartalis. Uue perioodi jooksul käivituvad Euroopa Liidu struktuurvahenditest rahastatavad meetmed, millest ühe eesmärgiks on suurendada lapsehoiu kättesaadavust ja kvaliteeti ning luua efektiivsem toetussüsteem puudega lastega peredele.
Arengukava 2012. aasta täitmise aruande arutelul tõdeti, et eelmisel perioodil keskenduti eelkõige tõhusama lastekaitsesüsteemi arendamisele. Suurimaks prioriteediks oli uue lastekaitse seaduse koostamine, mis esitatakse valitsusele 2013. aasta lõpus. Seadusega pannakse alus tänapäevasele lastekaitsekorraldusele, mis on valdkondadeülene, tugineb maailmas efektiivseks osutunud mudelitele ja panustab enam ennetustöösse. Olulise panuse laste riskide vähendamisse ja uute teenuste arendamisse Eestis annab kolme ministeeriumi koostöös ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi rahastuse toel 2013. aastal käivitatud „Riskilaste ja –noorte programm“, mille raames viiakse tegevusi ellu nii noorsootöö, hariduse, sotsiaalhoolekande, lastekaitse, laste vaimse tervise kui õiguskaitse valdkonnas.
6. Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 \"Kõrgharidusstandard\" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga jäetakse kõrgharidusstandardist välja erarakenduskõrgkoolile Majanduse ja Juhtimise Instituut antud õigus viia läbi rakenduskõrgharidusõpet ärinduse ja halduse õppekavagrupis.
Majanduse ja Juhtimise Instituudi pidaja ECOMEN MTÜ otsustas lõpetada Majanduse ja Juhtimise Instituudi tegevuse. Seni viis kõrgkool läbi õpet õppekavadel „Ettevõtte juhtimine“ ja „Ettevõtte majandus“.
Üliõpilastele on tagatud võimalus jätkata õpinguid Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, mis on vastavad õppekavad ka registreerinud. Sõlmitud on ka kokkulepe Majanduse ja Juhtimise Instituudi seniste töötajate võimaliku jätkamise osas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor.
7. Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määruse nr 284 „Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine” muutmine
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: määruse eelnõu
Kultuuriministeeriumi põhimääruse muutmine on tingitud vajadusest viia ministeeriumi põhimäärus kooskõlla 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seadusega ja seal kasutatavate mõistetega.
Samuti soovitakse ümber korraldada ministeeriumi struktuur ja muuta kantsleri ning õiguse ja varahalduse asekantsleri vastutusvaldkondi. Viimatinimetatule antakse valdkonnana juurde ka üldosakonna töö juhtimine ja koordineerimine. Kantsleri otsealluvusse jäävad avalike suhete, finants- ja välissuhete osakond.
Lisaks eeltoodule likvideeritakse üks ministeeriumi struktuuriüksus – arendus- ja personaliosakond ning selle funktsioonid jaotatakse teiste olemasolevate struktuuriüksuste vahel.
Määruse muutmisega kaasnevad ümberkorraldused ministeeriumi struktuuris aitavad otstarbekamalt korraldada ministeeriumi ülesannete täitmist ja struktuuriüksuste tegevuse koordineerimist ning juhtimist.
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele.
8. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks OÜle Sokotra (Tallinna linnas Lembitu tn 7 asuv korteriomand)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek Tallinna linnas Lembitu tn 7 asuva korteriomandi otsustuskorras võõrandamiseks OÜle Sokotra erastamisavalduse esitamisel kehtinud vara harilikule väärtusele vastava tasu eest.
9. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse põllumajandus-, sise- ja sotsiaalministeeriumi taotluste alusel 2013. aasta riigieelarve seadusega määratud Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivset jaotust ning jaotust kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi.
Liigenduse käigus suurenevad kaasfinantseerimisega seotud tööjõu- ja majandamiskulud 458 879 eurot ning vähenevad investeeringud 2 468 eurot, toetused 386 411 eurot ja muud kulud 70 000 eurot. Muudatused on seotud välisvahendite projektides kaasfinantseerimise täpsustamisega.
10. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2012. a korralduse nr 525 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2013. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2013. aasta tegevuskavad“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse ministeeriumide ja riigikantselei ettepanekute alusel valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2013. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotust, investeeringute ja investeeringutoetuste objektilist liigendust ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste tegevuskavasid.
11. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2011. a korralduse nr 570 „Välisabi sildfinantseerimine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt pikendatakse siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala riigieelarve vahendite tagastamise tähtaega 2. detsembrilt 2013. aastal 1. septembrini 2014. aastal.
Siseministeeriumile eraldati valitsuse korraldusega Euroopa Komisjoni rahastatava Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames läbiviidavate 1.-3. prioriteedi projektide ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 13 130 000 euro ulatuses. Sellest tagastada on veel vaja 571 511,12 eurot.
Euroopa Komisjon on peatanud Eesti-Läti programmile tehtavad vahemaksed, kuna programmi auditeeriv asutus tuvastas juhtimis- ja kontrollisüsteemis puudujääke. Kõik Eest-Läti programmi asutused teevad jõupingutusi, et tagada maksete jätkumine.
Eesti-Läti programm 2007–2013 toetab projekte, mis edendavad piirialade omavahelist koostööd. Igasse projekti peab olema kaasatud vähemalt üks asutus või ettevõte Eestist ja üks Lätist. Programmi eesmärgiks on edendada programmipiirkonna jätkusuutlikku arengut ja majanduslikku konkurentsivõimet integreeritud ja piireületava lahenemise saavutamise abil nii majanduslikule ja sotsiaalsele kui keskkonna arengule viisidel, mis kaasavad ja millest saavad kasu kohalikud elanikud ja kogukonnad. Programmi toetuse saajad on riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ülikoolid, mittetulundusühingud ja sihtasutused ning eraettevõtted, mis asuvad programmi abikõlblikus piirkonnas Eestis ja Lätis.
12. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kinnitatakse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, mille esimees on Iivi Anna Masso ning liikmed Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, SA Innove, statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Töötukassa, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutuse, Eesti Naiste Koostööketi, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu esindajad ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
13. Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud finantsvahendite kasutamise 2012. aasta aruanded
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniminister on vastavalt valituse korraldusele Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel sõlmitud riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe alusel saadud finantsvahendite kasutaja ning esitab aruanded 2012. aasta kohta.
Luksemburgi Suurhertsogiriigiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kasutati korterelamute toetusteks 24,2 miljonit eurot, eramajade renoveerimistoetusteks 3 miljonit eurot ja eramajadele taastuvenergeetikaseadmete soetamiseks ja paigaldamiseks 1 miljon eurot.
14. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2013
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: aruanne
Rahandusminister esitab aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta seisuga 30. september 2013. aasta.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkidest kolmandal kohal on tulu teenimine. Reservi vahendid on investeeritud madala krediidiriskiga valitsuste ja krediidiasutuste võlakirjadesse.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. Samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks ning sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.
15. Eesti regionaalabi kaardi 2007-2013 pikendamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti regionaalabi kaardi aastateks 2007-2013 kehtivus lõpeb 31. detsembril 2013. Seoses sellega, et Euroopa Komisjon pikendas regionaalabi suuniste aastateks 2007-2013 kehtivust kuni 30. juunini 2014, on liikmesriikidel võimalik pikendada oma kehtivaid regionaalabi kaarte sama kuupäevani. Regionaalabi kaardi pikendamine võimaldab anda kehtivate reeglite alusel regionaalabi veel pool aastat.
Regionaalabi kaardi moodustavad liikmesriigi need piirkonnad, kus on vastavalt regionaalabi suunistele aastateks 2007-2013 lubatud anda regionaalabi ning regionaalabi maksimaalsed osakaalud suurettevõtja kohta.
Keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning põllumajandusministeerium, kes annavad regionaalabi kas ise või teevad seda nende haldusalas olevad sihtasutused või amet, pooldasid kehtiva regionaalabi kaardi pikendamist.
Pärast valitsuse seisukoha saamist koostab ja esitab rahandusministeerium Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse.
16. Eesti tegevuskava täitmise aruanne avatud valitsemise partnerluses osalemisel
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: aruanne
Avatud valitsemise partnerlus (Open Government Partnership) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus, mille eesmärk on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, kasutades selleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Partnerlusega saavad ühineda riigid, mis on hinnatud avatud valitsemise miinimumnõuetele vastavaks. Eesti on hinnatud miinimumnõuetele vastavaks ning on ametlik osalejariik alates 2012. aasta aprillist. Ühinemise algataja ja partnerluse koordineerija on välisministeerium.
Eesti peamine eesmärk on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega.
Partnerluses osalemisel järgib iga riik tegevuskava, mis on kooskõlas deklaratsioonis sisalduvate eesmärkide ning põhimõtetega. Eesti tegevuskavas koondati valitsuse tegevused kahes partnerluse võtmevaldkonnas – avalike teenuste arendamisel ja ametnikueetika edendamisel. Arvesse võeti eesmärke ja tegevusi, mis tulenesid valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2011-2015 ning rakendamisel olevatest riiklikest arengukavadest. Tegevuskava rakendamist ei piiritletud ajaliselt: selle täitmist hinnatakse iga-aastaselt ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
17.1 Eesti seisukohad eCall-paketi kohta
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes
Euroopa Komisjon esitas käesoleva aasta juunis Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks ettepanekut, mis on eelduseks sõidukites üleeuroopalise hädaabikõnede süsteemi eCall kasutuselevõtuks.
eCall-süsteem koosneb koostalitusvõimelise Euroopa Liidu ülese eCall-süsteemi otsusest ja vastavate sõidukisiseste seadmete tüübikinnituse määrusest. eCall-süsteemi eesmärgiks on lihtsustada hädaabi osutamist liiklusõnnetuste korral, et vähendada liikluses vigastatute ja hukkunute arvu.
Siseministeeriumi ettepanek on toetada Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut koostalitlusvõimelise Euroopa Liidu ülese hädaabikõnede süsteemi eCall kasutuselevõtmiseks.
Siseministeerium toetab sõiduki tüübikinnituse nõuete sätestamist, millega nähakse ette kohustus paigaldada eCall-seadmed kõikidesse uutesse sõidukitesse, et tagada liiklusõnnetuste korral sõidukist tuleva hädaabikõne ühendamine Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112.
Esialgse kava järgi peaks eCall tööle hakkama 2015. aasta 1. oktoobril, kuid Eesti on seisukohal, et seda tähtaega tuleb edasi lükata, sest tehnoloogilise võimekuse saavutamine ja selle loomiseks vajamineva finantseeringu taotlemine võtab hinnanguliselt kokku kaks aastat ning ületab seega esialgset tähtaega.
17.2 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise suhtes, eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes
Algatus reguleerib invasiivsete võõrliikide levikuga seotud probleeme liidu tasandil ning kehtestab meetmeraamistiku eesmärgiga vältida, vähendada ja leevendada invasiivsete võõrliikide kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele.
Invasiivsed võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tulemusena kandunud nende looduslikult levilalt üle ökoloogiliste piiride uude asukohta, kus nad jäävad ellu, paljunevad ja levivad.
Algatusega nähakse ette kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete liikide loetelu kehtestamine (kuni 50 liiki) ning tegevuste tasandil tähelepanu suunamine ennetamisele, varajasele avastamisele, kiirele hävitamisele ning laialt levinud võõrliikide tõrjele.
Ennetamistegevuse raames kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud selleks, et vältida invasiivsete võõrliikide sissetoomist liitu ning nende viimist keskkonda.
Laialt levinud invasiivsete võõrliikide tõrje raames sätestatakse kohustused, mis on vajalikud selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tõrjeks, mis liidus juba esinevad, või uute liikide tõrjeks, mille puhul ennetusmeetmete ja varajase avastamise meetmete kohaldamine ei ole aidanud ning millel on õnnestunud laialt levida.
Keskkonnaministeerium toetab algatuse üldist eesmärki reguleerida invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamist ja ohjamist Euroopa Liidu tasandil, olles seisukohal, et algatuse positiivne mõju Euroopa Liidu loodusele oleks suurem, kui oluliste võõrliikide käsitlemisel arvestataks ka regionaalse tasandiga.