VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD
Algus kell 10.00, Stenbocki majas 24.oktoobril 2000
Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldudtaustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotudajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tulebarvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, miserinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuseistungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need polelõplikud.
1. Ehitisregistri seaduse eelnõu
Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks Ehitisregistri seaduse eelnõu. Ehitisregister onavalikuks kasutamiseks määratud andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigikõige olulisemate ülesannete täitmiseks ja kodanike teenindamiseks (ehitisekohta teabe saamine, ehitustegevuseks vajalike projekteerimistingimuste,ehitusloa ja kasutusloa väljastamine, ehitise kui vallasasja omaniku tõendaminejne.). Ehitisregister koondab endasse riigi territooriumil asuvate ehitiste jaehitamisega seotud teabe, mis tagab riigile, kohalikule omavalitsusele jakodanikele operatiivse ülevaate planeerimise ja ehitamisega seotudprobleemidest, rahva elukeskkonnast ja elamistingimustest. Seaduse eelnõukoostamisel on aluseks võetud riiklike ehitus- ja hooneregistri arendustööderaames koostöös tänaste ehitus- ja hooneregistri pidajatega projektitöömeetodil 1998/99.a. läbi viidud kehtivate registrite kaardistamine, lähteuuringja analüüs. Seaduse eelnõu eesmärgiks on asutada ehitisregister riigipõhiregistrina ehitus- ja hooneregistri andmete baasil, ühendada nende objektidja funktsioonid ning moodustada uus ehitisregistri pidamise organisatsioon.Seaduse eelnõu loob õiguslikud alused ehitisregistri andmetele reaalajasjuurdepääsuks andmeside võrgu kaudu.
Ehitisregistri eesmärgiks onkoondada riigi territooriumil asuvate nii kasutusele võetud kui ka pooleliolevate ehitiste andmed ühte andmebaasi, kindlustades ehitiste ümberehituste,rekonstrueerimiste ja laienduste registreerimisega ehitisregistri andmeteuuenemine. Ehitisregister annab ülevaate riigi hoonestatusest, aitab planeeridaehitustegevust ja korraldada ehitusjärelevalvet. Ehitisregistrisse kantud andmedon abimaterjaliks erinevate sotsiaal- ja majandusprotsesside analüüsimisel japrognooside tegemisel ning mitmesuguste arengukavade koostamisel. Ühtlasikasutatakse ehitisregistri andmeid ehitusalase statistika koostamisel jaehitise omanike poolt ehitistega tehtavates toimingutes. Ehitisregistri andmedon vajalikud mitmete asutuste töös (politsei, maksuamet, kohus, notariaatjne.).
Eelnõu järgi toimub ehitisregistripidamise rahastamine vastavalt Andmekogude seadusele riigieelarvest jaandmetele juurdepääsu osutamisest saadud vahenditest.
Seaduse eelnõu vastuvõtmise ja rakendamise tulemusel lihtsustub riigiinfosüsteem, vähenevad riigi andmekogude pidamise kulud ning luuakseseadusandlik alus riigi põhiregistrite integreerimiseks. Avanevad võimalusedparemini korraldada ehituse riiklikku järelevalvet ja koguda operatiivsetteavet ehituse valdkonnas riigi juhtimise paremaks korraldamiseks.
Seaduse jõustumine on kavandatud 1.mail 2001, mis võimaldaks ehitisregistripidamisele lõplikult üle minna 2002.aastal.
2. Riigipiiri seaduse ja Konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Eelnõuga muudetakse Riigipiiri seaduse neid sätteid, mis reguleerivadVabariigi Valitsuse pädevust välisriigi laevale laevaloa andmisel, samutiterritoriaalmerest rahumeelsest läbisõidust informeerimist. Eelnõuga viiakseRiigipiiri seaduse sätted kooskõlla ÜRO 1982. a mereõiguse konventsiooniga(Eesti ei ole nimetatud konventsiooniga ühinenud), täiendatakse Riigipiiriseadust uute mõistetega ning täpsustatakse olemasolevaid lähtuvalt mereõigusekonventsioonist. Hetkel vajab laevaloa andmine või mitteandmine igakordseVabariigi Valitsuse korralduse kehtestamist. Eelnõu eesmärgiks on kehtivatebapraktilist laevaloa taotlemise korda muuta ning vabastada Vabariigi Valitsuskohustusest vaadata läbi ning otsustada laevaloa andmine igal üksikul juhtumileraldi. Eelnõu paragrahvis 2 muudetakse Konsulaarseaduse paragrahvi 38 lõiget4, mis käsitleb laevaloa taotlemist, et viia Konsulaarseadus kooskõllaRiigipiiri seaduses tehtavate muudatustega.
3. Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (546 SE)kohta
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, justiitsminister Märt Rask
2) Seisukoha andmine Välismaalaste seaduse, Pagulaste seaduse,Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Isikut tõendavatedokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (547 SE) kohta
Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus, välisminister Toomas Hendrik Ilves,justiitsminister Märt Rask
3) Seisukoha andmine Ringhäälinguseaduse paragrahvide 32 ja 33^1 täiendamiseseaduse eelnõu (550 SE) kohta
Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi
4) Seisukoha andmine Kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduseeelnõu (551 SE) kohta
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
5) Seisukoha andmine Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduseeelnõu (558 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, justiitsminister Märt Rask
4. Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 291 Laevaseadmete,navigatsioonivahendite ja päästevahendite remondi ja kontrolliga seotudteenuseid ning lastimisega seotud eriteenuseid osutavale ettevõtjale tegevusloaväljaandmise tingimuste ja korra kinnitamine kehtetuks tunnistamine
Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus tunnistab kehtetuks laevaseadmete, navigatsioonivahendite japäästevahendite remondi ja kontrolliga seotud teenuste ning lastimisega seotuderiteenuste osutavale ettevõtjale tegevusloa väljaandmise tingimused ja korra,kuna see on meresõiduohutuse seaduses sätestatud.
5. Asendusteenistuslaste teenistuskohad ja ametikohtade nimetused
Esitajad: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsuskinnitab asendusteenistuslaste teenistuskohtade ja ametikohtade nimetused.Asendusteenistus ehk alternatiivteenistus on kaitseväeteenistuse asemelettenähtud teenistus tsiviilstruktuurides, mis tegelevad pääste-,sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega. Asendusteenistuslaste ametikohtadenimetused on: 1) sanitar; 2) päästja; 3) autoremondilukksepp; 4) autojuht; 5)kokk; 6) sotsiaalhooldaja abiline; 7) isiklik abistaja.
6. Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määruse nr 327 Tubaka jatubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirja kinnitaminekehtetuks tunnistamine
Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus tunnistab kehtetuks tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo,tootmise ning müügi eeskirja. Nimetatud määruse andmise aluseks oliTarbijakaitseseadus paragrahvi 11 lõige 3. Riigikogu poolt 19. juunil 2000.avastu võetud ja 1. jaanuaril 2001. a jõustuva Tubakaseaduse paragrahvi 26punktiga 1 muudeti Tarbijakaitseseaduse paragrahvi 11 lõiget 3 selliselt, etjäeti välja volitusnorm valitsusele kehtestada tubaka ja tubakatoodete sisse-ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirjad. Tulenevalt sellest tuleb nimetatudmäärus kehtetuks tunnistada.
7. Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2000. a määruse nr 277 Riiklikuhooneregistri pidamise põhimäärus muutmine
Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja
Tüüp: määruse eelnõu
K: Riikliku hooneregistri pidamise põhimääruse preambulit täiendatakseAsjaõigusseaduse rakendamise seaduse. Asjaõiguse seaduse rakendamise seaduseparagrahvi 13 lõige 7 sätestab hooneregistrisse ja ehitusregistrisse kantudehitiste ja ehitiste osade kuuluvust ning nendel lasuvaid koormatisipuudutavad, samuti vallasasja määratlemiseks vajalikkude andmete avalikkuse jaannab volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada andmetega tutvumise ja ningvaljavõtete saamise kord. kuivõrd hooneregistri põhimäärus reguleerib karegistrist andmete vä1jastamist, andmete registrisse vastuvõtmist ja registristväljastamise üle arvestuse pidamist tuleb täiendada Vabariigi Valitsuse 22.08.200.a.määruse nr 277 preambulat Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikega 7.
8. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määruse nr 308 Arhiivieeskirjakinnitamine muutmine
Esitajad: riigisekretär Aino Lepik von Wirén
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus muudab oma varasemat määrust nr 308 29. detsembrist 1998.a,millega kinnitati arhiivieeskiri. Arhiivieeskirja rakendamise käigus onselgunud vajadus muuta eeskirja mõningaid sätteid, samuti parandada mõnedilmnenud eksitavad vead. Määruse eesmärgiks on täpsustada dokumentide loeteludeja näidisloetelude ning ohuplaanide koostamise korda ja kehtestada reaalsedtähtajad dokumentide loetelude koostamiseks.
9. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 1998. a määruse nr 196 Rahvusvaheliselennujaama tollikontrolli tsoonis reisijate teenindamiseks ettenähtudmüügipunkti asutamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise tingimuste ning korrakinnitamine muutmine
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus muudab rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonisreisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunkti asutamise, tegutsemise jategevuse 1õpetamise tingimusi ning korda. Kehtiva korra kohase1t väljastab jatühistab loa müügipunkti tegutsemiseks rahvusvahelise lennujaama tollikontrollitsoonis Tolliamet. Määruse kohaselt on loa väljastamine ja tühistaminedelegeeritud tollinspektuurile, kelle piirkonnas rahvusvaheline lennujaam asub.Antud muudatuse eesmärgiks on seni Tolliameti pädevuses oleva müügipunktitegutsemisloa väljastamise ja tühistamise õiguse andmine tolliinspektuurile,kelle piirkonnas rahvusvaheline lennujaam asub ning kes teostab seal kaotseselt järelevalvet. Kuna kehtiva korra kohaselt on Tolliameti pooltmüügipunktile tegutsemisloa väljastamise üheks tingimuseks see, et vastav taotluson eelnevalt tolliinspektuuri poolt kooskõlastanud, siis on sisuliselt tegemistformaalse toiminguga, mis ainult pikendab loa väljastamist. Samuti ei olekehtiva korra kohaselt võimalik operatiivselt tegutsemisluba kehtetukstunnistada, sest selleks peab tolliinspektuur esitama Tollimetile vastavaettepaneku. Määruse kohaselt saab tolliinspektuur ise koheselt kehtetukstunnistada müügipunkti tegutsemisloa, kui müügipunktis rikutakse tollieeskirju.Lisaks nimetatud muudatustele sisaldab määrus redaktsioonilisi muudatusimõningate sätete täpsustamiseks ning kaasajastamiseks.
10. Rahvastikuregistri volitatud töötleja määramine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega AS Andmevara määratakserahvastikuregistri volitatud töötlejaks. ASi Andmevara sobivustrahvastikuregistri volitatud töötlejaks vastavalt Rahvastikuregistri seaduseesitatud nõuetele on kontrollitud ja asjakohane akt lisatud. Arvestatud on kaASi Andmevara pikaajalisi kogemusi rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eestihääleõiguslike kodanike riikliku registri ja Eesti hääleõiguslike välismaalasteriikliku registri volitatud töötlejana.
11. Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a korralduse nr 187-kNaturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine muutmine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, rahvastikuminister Katrin Saks
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust Kodakondsuse seaduse aluselning lähtudes isiku soovist mitte täita varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 2lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta.Korraldusega 187-k 11. märtsist 1997.a lisa punktiga 85 anti VjatdeslavKrasnovile Eesti kodakondsus vastavalt varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 6.Varem kehtinud Kodakondsuse seadus sätestas, et Eesti kodakondsust arvataksekodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. Vjatdeslav Krasnov ei soovi täitavarem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 2 lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsusetunnistuse väljavõtmise kohta, kuna lähtudes isiklikest motiividest on tavõtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning ei soovi sellest loobuda.Lähtudes eeltoodust ning Vjatdeslav Krasnovi isiklikust avaldusest tunnistabvalitsus kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11.03.1997.a korralduse nr 187-kNaturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine lisa punkt 85.
12. Nõusoleku andmine mittetulundusühingu Järvamaa Ühistranspordi Keskusasutamiseks ja selles liikmena osalemiseks
Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse nõusolekumittetulundusühingu Järvamaa Ühistranspordi Keskus asutamiseks ja sellesliikmena osalemiseks. Mittetulundusühingu Järvamaa Ühistranspordi Keskusasutamise ja selles riigi nimel liikmeõiguste teostamise algatajaks ning riiginimel liikmeõiguste teostajaks selles keskuses on Järva Maavalitsus.Seletuskirja kohaselt kaetakse Järvamaa Ühistranspordi Keskuse asutamisegaseotud kulud Järva Maavalitsusele teede- ja sideministri 17. augusti 2000.a käskkirjaganr 219 Järvamaa ühistranspordikeskuse loomise pilootprojekti osaliseksfinantseerimiseks eraldatud 100 000 krooni arvel.
13. Alalise elamisloa andmine
Esitajad: Jüri Luik
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus annab alalise elamisloa 13 isikule. Kui taotleja on EestiVabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsioonirelvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigiterritooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti pooltaktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise kohta erandinaVabariigi Valitsus. Välismaalaste seaduse § 12 lõike 3 kohaselt võib alaliseelamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloaalusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestiskehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks. Eelnõusnimetatud isikud vastavad alalise elamisloa andmise tingimustele. Nimetatudisikud ei ole välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelased, nendeabikaasad ega alaealised lapsed, mistõttu ei kohaldata nende suhtes elamisloaandmise otsustamisel Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 7 ja14 sätestatut.
14. Alalise elamisloa andmisest keeldumine
1) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus keeldub Valeri Udalovile alalise elamisloa andmisest.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei antaelamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigirelvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Valeri Udalov on teeninudkaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinudalampolkovniku auastmes. Valeri Udalov on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandinatähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Valeri Udalovile anda alalistelamisluba. Valeri Udalov on Vabariigi Valitsuse 31.12.1996 korraldusega nr1024-k erandina antud tähtajaline elamisluba 31. detsembrini 2001.a. Komisjon,läbi vaadanud Valeri Udalovi alalise elamisloa taotluse, otsustas tehavalitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Valeri Udalovile.
2) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Alexei Semoutenkole alalise elamisloa andmisest.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei antaelamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigirelvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Alexei Semoutenko onteeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinudmajori auastmes. Alexei Semoutenko on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandinatähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alexei Semoutenkole andaalalist elamisluba. Alexei Semoutenkole on Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996.akorraldusega nr 598-k erandina antud tähtajaline elamisluba 25. juunini 2001.a.Komisjon, läbi vaadanud Alexei Semoutenko alalise elamisloa taotluse, otsustasteha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alexei Semoutenkole.
3) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Vladimir Borzovile alalise elamisloa andmisest.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta egapikendata elamisluba sama seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 6, 7, 10, 11ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Vladimir Borzov onvälisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt erru läinudvälismaalase Aleksandr Borzovi alaealine laps, Aleksandr Borzov kuulubVälismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktis 7 sätestatud välismaalastehulka. Seega on Vladimir Borzov Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4punktis 14 nimetatud isik. Vladimir Borzov on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võidakse sama seaduseparagrahvi 12 lõike 4 punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalastele andaerandina tähtajalise elamisloa ja seda pikendada, kui nende suhtes ei oletuvastatud Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja15 nimetatud asjaolu. Välismaalaste seadus ei sätesta võimalust anda erandinaalaline elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninudvälismaalase alaealisele lapsele. Komisjon, läbi vaadanud Vladimir Borzovialalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte andaalalist elamisluba Vladimir Borzovile.
4) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Dmitri Rybalkine'ile alalise elamisloa andmisest.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei antaelamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigirelvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Dmitri Rybalkine onteeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud 3.järgu kapteni auastmes. Dmitri Rybalkine on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandinatähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Dmitri Rybalkine'ile andaalalist elamisluba. Dmitri Rybalkine'ile on Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996.akorraldusega nr 464-k erandina antud tähtajaline elamisluba 14. maini 2001.a.Komisjon, läbi vaadanud Dmitri Rybalkine'i alalise elamisloa taotluse, otsustasteha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Dmitri Rybalkine'ile.
5) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Anatoli Petrovile alalise elamisloa andmisest.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei antaelamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigirelvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Anatoli Petrov onteeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud.Anatoli Petrov on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisekokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatisteküsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud,täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduseparagrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasenateeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevaltei saa Anatoli Petrovile anda alalist elamisluba. Anatoli Petrovile onVabariigi Valitsuse 31. detsembri 1996.a korraldusega nr 1024-k erandina antudtähtajaline elamisluba 31. detsembrini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud AnatoliPetrovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitteanda alalist elamisluba Anatoli Petrovile.
6) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Alexandre Pantchoulile alalise elamisloa andmisest.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei antaelamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigirelvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Alexandre Pantchoul onteeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud 2.järgu kapteni auastmes. Alexandre Pantchoul on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandinatähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alexandre Pantchoulile andaalalist elamisluba. Alexandre Pantchoulile on Vabariigi Valitsuse 2. juuli1996.a korraldusega nr 625-k erandina antud tähtajaline elamisluba 2. juulini2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Alexandre Pantchouli alalise elamisloataotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamislubaAlexandre Pantchoulile.
7) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Albina Pantchoulile alalise elamisloa andmisest. AlbinaPantchoul on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaseAlexandre Pantchouli abikaasa. Albina Pantchoul on kantud Eesti Vabariigi jaVene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõududepensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumilartikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritudnimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt eianta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isikuabikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaseltvõib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale jaalaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt eisaa Albina Pantchoulile anda alalist elamisluba. Albina Pantchoulile onVabariigi Valitsuse 2.juuli 1996.a korraldusega nr 625-k erandina antudtähtajaline elamisluba 2.juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud AlbinaPantchouli alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepanekumitte anda alalist elamisluba Albina Pantchoulile.
8) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Tatiana Pegovale alalise elamisloa andmisest. TatianaPegova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaseIvan Pegovi abikaasa. Tatiana Pegova on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei antaelamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isikuabikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaseltvõib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale jaalaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt eisaa Tatiana Pegovale anda alalist elamisluba. Tatiana Pegovale on VabariigiValitsuse 25. juuni 1996.a korraldusega nr 598-k erandina antud tähtajalineelamisluba 25. juunini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Tatiana Pegova alaliseelamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalistelamisluba Tatiana Pegovale.
9) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Veera Tdehhile alalise elamisloa andmisest. Veera Tdehhon välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase AnatoliTchekhi abikaasa. Veera Tdehh on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsetetagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalasteseaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealiselelapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealiselelapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa VeeraTdehhile anda alalist elamisluba. Veera Tdehhile on Vabariigi Valitsuse 11.juuli 1996.a korraldusega nr 648-k erandina antud tähtajaline elamisluba 11.juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Veera Tdehhi alalise elamisloataotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamislubaVeera Tdehhile.
10) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Alexandra Rybalkinale alalise elamisloa andmisest.Alexandra Rybalkina on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninudvälismaalase Dmitri Rybalkine abikaasa. Alexandra Rybalkina on kantud EestiVabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsioonirelvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigiterritooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti pooltaktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasenateeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Nimetatud seaduse paragrahvi12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninudisiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa,millest tulenevalt ei saa Alexandra Rybalkinale anda alalist elamisluba.Alexandra Rybalkinale on Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996.a korraldusega nr464-k erandina antud tähtajaline elamisluba 14. maini 2001.a. Komisjon, läbivaadanud Alexandra Rybalkina alalise elamisloa taotluse, otsustas tehavalitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alexandra Rybalkinale.
11) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Sofia Petrovale alalise elamisloa andmisest. SofiaPetrova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaseAnatoli Petrovi abikaasa. Sofia Petrova on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei antaelamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isikuabikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaseltvõib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale jaalaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt eisaa Sofia Petrovale anda alalist elamisluba. Sofia Petrovale on VabariigiValitsuse 31. detsembri 1996.a korraldusega nr 1024-k erandina antudtähtajaline elamisluba 31. detsembrini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud SofiaPetrova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitteanda alalist elamisluba Sofia Petrovale.
12) Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitajad: Jüri Luik
K: Valitsus keeldub Nadejda Borzovale alalise elamisloa andmisest. NadejdaBorzova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaseAleksandr Borzovi abikaasa. Nadejda Borzova on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei antaelamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isikuabikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaseltvõib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale jaalaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt eisaa Nadejda Borzovale anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud NadejdaBorzova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitteanda alalist elamisluba Nadejda Borzovale.
15. Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine ja käibemaksu erandkorrastagastamine
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vastavalt Käibemaksuseadusele on Vabariigi Valitsusele õigus lubadaerandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümiselKäibemaksuseaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetamata isikutele Euroopa Liiduabiprogrammide ja välisriikide abiprogrammide raames tagastamatu välisabinasaadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Valitsus otsustabkäibemaksu määra 0% erandkorras rakendamise ja käibemaksu erandkorrastagastamise kohta Tartu Ülikoolile. Tehingud, mille puhul Tartu Ülikoolkäibemaksumäära 0% erandkorras rakendamist taotleb, teostatakse vastavaltEuroopa Ühenduste poolt finantseeritavale projektile Tempus Phare, mille raamesostab Tartu Ülikool raamatukaupluselt Krisostomus kirjandust ja ASlt MicrolinkAstrodata arvuti.
16. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kaitsepolitseiametile omaülesannete täitmiseks vajalikeks investeeringuteks
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus eraldab oma reservist Kaitsepolitseiametile 700000 krooni omaülesannete täitmiseks vajalikeks investeeringuteks. Vabariigi Valitsuse18.01.2000 istungi protokolli nr 3 päevakorrapunktis nr 19 märgitud otsusega onheaks kiidetud Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liitu integreerumiseks2000 ja Vabariigi Valitsuse 26.09.2000 istungi protokolli nr 44 päevakorrapunktisnr 20 märgitud otsuses on heaks kiidetud Eesti NATOga liitumise riiklikaastaprogramm 2000/2001 (Estonian Annual National Programme 2000/2001- ANP2000/2001), mis paneb Kaitsepolitseile kohustusi, mille täitmiseks vajalikeseadmete soetamist 2000.aasta riigieelarves siseministeeriumi valitsemisalainvesteeringuteks eraldatud vahendid ei võimalda.
17. Volituste kehtetuks tunnistamine
Esitajad: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus tunnistab kehtetuks majandusministeeriumi kantslerile MarikaPriskele oma varasema korraldusega nr 444-k 25. maist 2000.a antud volitusedEesti Vabariigi esindamiseks kohtus kostjana Vladimir Beljakovi hagis NadethdaBeljakova, Tatjana Galitsõna ja Eesti Vabariigi vastu tehingute jaenampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ning hooldus-ja kommunaalteenuste tasu nõudes. Kohtuasja ettevalmistamise käigus onselgunud, et hageja nõuded on suunatud täitemenetluses tehtud toimingute janotariaalsete tehingute tühisuse tunnustamisele. Kuna nimetatud valdkonnad onjustiitsministeeriumi valitsemisalas, tegi majandusministeerium ettepaneku, etriiki esindaks kohtus nimetatud asjas justiitsministeerium.
18. Eesti Vabariigi suursaatkonna asutamine Türgi Vabariigis
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Eesti Vabariigi suursaatkonna asutamise TürgiVabariigis. Diplomaatiliste suhete puudumine Türgi Vabariigiga on seni piiranudpidevat Eesti Vabariigi huvide esindamist ja infovahetust Türgi valitsuse,parlamendi ja teiste ametkondadega. Vaatamata Eesti Vabariigi ja TürgiVabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule on kahe riigi vaheline kaubavahetusning investeeringud olnud tagasihoidlikud. Türgi valitsus on otsustanudlähiajal avada suursaatkonna Tallinnas. Arvestades eelpooltoodut ja soovisttõhustada infovahetust ja arendada koostööd Türgi Vabariigiga, teeb välisministeeriumVabariigi Valitsusele ettepaneku avada Eesti Vabariigi suursaatkond TürgiVabariigis Ankaras.
19. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel otsustab valitsusdiplomaatilise passi andmise justiitsministeeriumi õigusloome metoodikaosakonna Euroopa Liidu õiguse talituse spetsialistile Kristi Rabale ühekordsekskasutamiseks seoses tema lähetamisega eriatadeena justiitsküsimustes EestiVabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures Brüsselis. Diplomaatilisepassi andmine K. Rabale on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastabrahvusvahelisele tavale.
2) Diplomaatilise passi andmine
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel otsustab valitsusdiplomaatilise passi andmise Kaitsejõudude Peastaabi Eesti alalise sõjaliseesindaja NATO juures abile, kapten Tiia Sõmerile ühekordseks kasutamiseksseoses tema lähetamisega staabiohvitserina Eesti Vabariigi Alalisse EsindusseNATO juures Brüsselis. Diplomaatilise passi andmine Tiia Sõmerile on vajalikriigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.
20. Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäeva tähistamise ürituste programmi,ajakava ja eelarve heakskiitmine
Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsuse 21. augusti 2000.a korraldusega nr 702-k moodustatiministeeriumidevaheline komisjon, kelle esimeheks nimetati kultuuriministerSigne Kivi. Komisjon valmistab ette Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäevatähistamist. Komisjonile tehti ülesandeks välja töötada ürituste programm,selle ajakava ja eelarve eelnõu ning esitada need Vabariigi Valitsusele.Kultuuriministeerium esitab komisjoni poolt ettevalmistatud materjalivalitsusele koos vastava protokolli märgitava otsuse eelnõuga. Augustis 2001möödub 10 aastat Eesti taasiseseisvumisest.
21. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määruse nr 35Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine muutmine
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus muudab Kalapüügiseadusest tulenevaid varasemalt kehtestatudõigusakte. Vastavalt Kalapüügiseadusele kehtestab kalapüügikorra kõigilveekogudel Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga. Keskkonnaminister võibmäärata piirkonnad, kuhu kalastuskaartide müük on piiratud. Eelnõuväljatöötamisel on arvestatud Eesti Mereinstituudi teadlaste ettepanekuid,samuti 14.-18.05.2000. a. toimunud Eesti ja Venemaa teadlaste kohtumisel kokkulepitut. Ettepanekud püügikorralduse muutmiseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvestuginevad 24.-28.04.2000. a. toimunud Eesti Vabariigi ja Vene FöderatsiooniValitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalanduskomisjoni 11.sessiooni protokolli punktile 4. Ettepanek on tingitud asjaolust, et 1997. a.väga tugeva kohapõlvkonna isenditest väike osa ei ole 1. septembriks saavutanudpraegu kehtivat alammõõtu ( 40 cm). Nende kalade väljasorteerimine, et mitteületada lubatavat alamõõdulise kala kaaspüügiprotsenti, on tehniliselt vägatülikas ja ka raskesti kontrollitav.
Ahvenavaru rannikumeres on madalseisus ja vajab kaitset. Kevadiselkeeluajal, kui on lubatud ainult räimepüük seisevpüünistega, ei ole lubatudspetsialiseeritud ahvenapüük. Ahvenat võib püüda ainult kalapüügieeskirjadesettenähtud kaaspüügiprotsendi ulatuses. Samuti võib varude madalseisu korraltekkida vajadus ajaliselt piirata ahvenapüüki kudeajal. Määruse rakendamiseksei ole vajalik teha täiendavaid kulutusi.
22. Riigivara tasuta üleandmine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millegaantakse riigivara (ujuvvahend-kordonikaater PVK-005) tasuta üleharidusministeeriumi valitsemisele. Siseministeeriumi valitsemisalas ja Piirivalveametivalduses olev kaater on saadud Soome Vabariigist riikliku abi korras. Kaater onamortiseerunud ja vajab põhjalikku remonti ning ta kasutamine piirivalveteenistuses ei ole otstarbekas. Haridusministeeriumile on kaater vajalik EestiMereakadeemia kadettide merepraktika korraldamiseks.
23. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonilisaprotokolli nr 12 heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopakonventsiooni lisaprotokolli nr 12 heakskiitmise ja volituste andmise. EestiVabariik võttis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (täiendatudprotokollidega nr. 2, 3, 5 ja 8) ning selle lisaprotokollide nr. 1, 4, 7, 9, 10ja 11 ratifitseerimise seaduse vastu 13. märtsil 1996. a. Euroopa Nõukoguministrite komitee poolt 27. juunil 2000 vastu võetud Inimõiguste japõhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni lisaprotokoll nr 12 laiendabkonventsiooni artikli 14 rakendusvaldkonda. Lisaprotokolli kohaselt laienebdiskrimineerimise keeld ka siseriiklikele seadustele ja õigusaktidele.Protokoll avatakse allakirjutamiseks 4. novembril 2000 Roomas konventsiooniallakirjutamise 50. aastapäeva tähistamiseks toimuval inimõigustealaselkonverentsil, kuhu on kutsutud Euroopa Nõukogu liikmesriikide ministrid. Eelnõupunktis 2 antakse volitused justiitsminister Märt Raskile konventsioonileallakirjutamiseks.