Algus kell 10 Stenbocki majas. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Riina Soobik (693 5714)
Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis.
1. Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitajad: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse õiguslik alus vähi sõeluuringute registri asutamiseks ja pidamiseks riikliku tervisevaldkonna andmekoguna. Registri olemasolu on ette nähtud ka riiklikus vähistrateegias sõeluuringute läbiviimise eeltingimusena.
Registri eesmärk on koguda ja analüüsida vähi sõeluuringuprogrammide käigus saadud andmeid uuringutes osalemise, uuringute ja lisauuringute tulemuste ning ravi kohta. Eelnõu kohaselt on kõigil vähi sõeluuringuid tegevatel tervishoiuteenuse osutajatel ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud tervishoiuteenuse osutajatel kohustus esitada tervise infosüsteemi vahendusel andmeid vähi sõeluuringute registrile.
Esimeses etapis hakatakse andmeid edastama rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute kohta. Tulevikus, kui riiklik sõeluuringuprogramm laieneb, on võimalik registrisse edastada lisandunud sõeluuringute andmeid.
Registrisse kogutud andmete põhjal on regulaarselt võimalik analüüsida ja hinnata sõeluuringuprogrammide tõhusust ja kvaliteeti ning koguda tõenduspõhist informatsiooni vähiennetuse ja vähi varajase avastamise strateegiate planeerimiseks ja elluviimiseks.
Registri loomist rahastati TerVE programm Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 87 240 euro ulatuses, millele lisandus omafinantseering. Registri andmete saamiseks tervise infosüsteemi 2012-2014 aastatel tehtud arendused 60 000 euro ulatuses kaeti Sotsiaalministeeriumi eelarvest.
Registri rakendamist rahastatakse 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini TerVE programm Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning edaspidi rahastatakse registri haldamisega seotud kulusid riigieelarvest. 2015. aastal on halduskuludeks prognoositud 65 000 eurot.
2. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on korrastada rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise korraldust Eestis.
Eelnõuga täpsustatakse rakkude, kudede ja elundite hankimises, käitlemises, siirdamises ning nende tegevuste rahastamises osalevate institutsioonide õigusi ja kohustusi, aga samuti ka isikute doonoriks olemise tahteavalduste tegemist. Sätestatakse, kuidas saab piiratud teovõimega isikust doonor, kuidas peetakse elundi siirdamise ootelehte ning millistel tingimustel registreeritakse isikuid ootelehele; kuidas tuvastatakse selle isiku surma, kellest saab rakkude, kudede või elundite doonor ning kes võib tegeleda elundi siirdamisega Eestis.
Eelnõu sätestab, et elundi siirdamise ootelehte peetakse edaspidi elundipõhiselt ning tsentraalselt üle Eesti. Elundi siirdamise ootelehele registreeritakse lähtuvalt meditsiinilistest vajadustest isik, kes on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba, või Euroopa Liidu kodanik, kellel on alaline elamisõigus. Erandkorras võib ootelehele registreerida ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna või kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tingimusel, et ootelehe pidajale esitatakse garantii elundi siirdamise rahastamise kohta ja isiku omakäeliselt allkirjastatud kirjalik kinnitus selle kohta, et ta ei ole mõnes teises riigis elundi siirdamise ootelehele registreeritud.
Elundeid võib siirata üksnes piirkondlikus haiglas (Tartu Ülikooli Kliinikum või PERH), millel on vastava elundi siirdamiseks käitlemis- ja tegevusluba. Kehtiva korra kohaselt võib elundeid siirata iga eriarstiabi osutaja, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud eriarstiabi osutamiseks tegevusluba.
Eelnõu näeb siirdamise taristuna ette rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise, ja siirdamise riiklik süsteemi loomise. Siirdamise taristu koosseisu kuuluvad siirdamisnõukogu, riiklik siirdamisasutus, siirdamiskeskused, rakkude, kudede, elundite hankijad ja käitlejad, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Ravimiamet.
Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastu võtnud soovitusest, mille kohaselt riigisisene rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise korraldus peab põhinema seadusel, mis toob selgelt välja süsteemi struktuuri ning osapoolte pädevuse, õigused, kohustused ja vastutuse. Siirdamise korraldus peab olema loodud nii, et oleks tagatud kogu protsessi jälgitavus, sh avalikkuse teavitamine doonorluse olulisusest ning elundite, kudede ja rakkude annetamisest. Kehtiv siirdamise korraldus eelnevale kirjeldusele ei vasta ja on praktikas põhjustanud segadust.
Eelnõu võimaldab rakkude ja kudede käitlemisega tegelda juriidilistel isikutel, kes ei ole tervishoiuteenuse osutajad. Sellega luuakse eeldused kõrgtehnoloogiaalast pädevust nõudvate töökohtade loomiseks valdkonnas, mis puudutab uuenduslike ravimeetodite ja -tehnoloogiate loojaid, juurutajaid, tootjaid, kasutajaid ja teenusepakkujad, kes käitlevad bioloogilist materjali, mille tulemiks on tooted, mida kasutatakse raviotstarbeliseks siirdamiseks isikutele. Võrreldes kehtiva seadusega on tegemist olulise muudatusega, sest kehtiva korra kohaselt võib rakkude, kudede ja elundite käitleja olla üksnes tervishoiuteenuse osutaja.
Eelnõuga laiendatakse elus elundidoonorite ringi, kes võivad nüüd annetada oma elundi isikule, kellega on neil geneetiline või emotsionaalne side.
Eelnõuga luuakse riigisisesed eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonidega. Riiklik siirdamisasutus võib sõlmida kokkuleppeid surnud doonorilt eemaldatud elundite vahetamiseks Euroopa Majanduspiirkonna või kolmandate riikide elundivahetusorganisatsioonidega.
Eelnõu vastuvõtmisega korrastub rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise korraldus Eestis. Eelkõige muutub elundi siirdamise korraldus arusaadavamaks ja läbipaistvamaks.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv 2012/25/EL, millega kehtestatakse siirdamiseks ettenähtud inimelundite liikmesriikidevahelist vahetust käsitleva teavitamise kord. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 10. aprill 2014. a.
3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: arvamuse andmine
Riigikogu sotsiaalkomisjoni 24. septembril 2014. a algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt muudetakse raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RKSS) sätteid, mis reguleerivad piiratud teovõimega naise raseduse katkestamiseks nõusoleku andmist.
Õiguskantsler on teinud Riigikogule ettepaneku viia RKSS § 5 lõige 2 kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul on kehtiv kord vastuolus põhiseadusega osas, milles see keelab alaealise raseduse katkestamise ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kui seaduslik esindaja ei ole nõus, siis kohtu loata. Õiguskantsler leiab, et selline reegel piirab ebaproportsionaalselt alla 18-aastase naise enesemääramise õigust, seades teda liigselt sõltuvusse oma vanematest või eestkostjast.
Eelnõu kohaselt taastatakse kuni 1. jaanuarini 2009. a kehtinud kord, mille kohaselt alla 18- aastase naise raseduse katkestamiseks ei olnud tema seadusliku esindaja nõusolek vajalik. Alaealise raseduse võib katkestada tema enda nõusolekul ja tingimusel, et arst on teda teavitanud raseduse katkestamisega kaasneda võivatest terviseriskidest. Alaealisel on otsustusõigus niivõrd, kuivõrd ta on võimeline raseduse katkestamise poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui ta seda ei ole, siis läheb selles osas otsustusõigus üle alaealise seaduslikule esindajale. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab alaealise huve, ei või arst seda järgida. Eelnõuga nähakse arstile ette kohustus informeerida rasedust katkestada soovivat piiratud teovõimega naist seadusliku esindaja või mõne teise tema poolt usaldatud teovõimelise isiku kaasamise olulisusest.
Samuti peab arst teavitama rasedust katkestada soovivat naist psühholoogilise või muu asjakohase nõustamise võimalustest enne ja pärast otsuse tegemist.
Eelnõu eesmärk on sätestada nõusoleku andmise regulatsioon sarnaselt võlaõigusseaduses sätestatuga, et patsiendi nõusoleku andmise reeglid oleksid kõigis tervishoiuteenuste osutamise valdkondades võimalikult sarnased. Ka piiratud teovõimega raseda arvamust arvestatakse nii palju, kui see on vähegi võimalik ja raseda huvides.
Sotsiaalministeerium nõustub eelnõu algatajaga, et kehtiv õigus piiratud teovõimega naise raseduse katkestamisel on liiga range, kuna see seab raseduse katkestamise sõltuvusse oma vanema või eestkostja nõusolekust. Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium toetavad eelnõu algataja ettepanekut viia piiratud teovõimega naise raseduse katkestamise regulatsioon kooskõlla võlaõigusseadusega, mille järgi piiratud teovõimega patsiendile tervishoiuteenuse osutamine toimub patsiendi teavitatud nõusolekul niivõrd, kuivõrd patsient on võimeline poolt-ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 3. novembriks sotsiaalkomisjonile.
2) Arvamuse andmine metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (732 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: arvamuse andmine
Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni 25. septembril 2014. a algatatud eelnõu.
Metsaseaduse muutmise eesmärk on senisest laiapõhjalisemalt ja jätkusuutlikumalt arvestada tiheasustusalal kasvava metsa omaniku ja samas ka avalikkuse õigusi ning huve.
Eelnõu kohaselt täiendatakse metsaseadust uue lõikega, mis sätestab, et metsateatisele lisatakse metsa asukoha valla- või linnavalitsuse arvamus, kui metsateatis esitatakse tiheasustusalal kasvava metsa raiete ja oluliste metsakahjustuste kohta. Samuti sätestatakse, et valla- või linnavalitsus esitab metsateatise kohta oma arvamuse hiljemalt kahe nädala jooksul, arvates metsateatise koopia kättesaamisest.
Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Siseministeerium toetab soovitava eesmärgi saavutamist, kuid samas juhib tähelepanu, et praegusel kujul ei pruugi eelnõu soovitud eesmärki saavutada.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 3. novembriks keskkonnakomisjonile.
3) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: arvamuse andmine
Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni 25. septembril 2014. a algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks 2015. aastast kehtima hakkav tulumaksumäära langetamine, mille kohaselt kehtiv 21% tulumaksumäär langeb 20%-ni.
Seletuskirja järgi võimaldab tulumaksumäära säilitamine senisel tasemel suurendada järgmise aasta riigieelarve tulusid 70 miljoni euro võrra.
Rahandusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna valitsuse üks maksupoliitilisi eesmärke on tööjõumaksude vähendamine ning tulumaksumäära langetamine on oluline tegevus selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti tuleb arvestada, et maksumäära vähenemist ette nägev õigusnorm (tulumaksuseaduse § 4 lõike 1 punkt 2) on juba jõustunud säte, mille tühistamine riivaks maksumaksjate õiguspärast ootust ja oleks seega vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 3. novembriks rahanduskomisjonile.
4. Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 lõpparuanne
Esitajad: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 lõpparuanne annab ülevaate arengukava eesmärkide täitmisest.
Arengukava täitmise olulise tulemusena on kasvanud täiskasvanute elukestvas õppes osalemine ning vähenenud eri- või kutsealase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaal tööhõives.
Kui enamuses Euroopa riikides majanduslanguse ajal õppes osalejate arv langes, siis Eestil on õnnestunud säilitada õppijate osakaalu kasv kuni 2013. aastani (osalusprotsent 2013. a Eestis 12,5%, EL keskmine 10,4%). See näitab, et elukestva õppe idee on täiskasvanute hulgas juurdumas ning et enesetäiendamise võimalused on järjest paindlikumad, kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Viimastel aastatel on õnnestunud suurendada ka varem õppest kõrvale jäänud sihtrühmade (madala haridusega ja vanemaealised täiskasvanud) õppes osalemist.
Samuti on õnnestunud vähendada eri- või kutsealase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaalu (2008. a 34,6%, 2013. a 29,6%) ja võimaldada kõrgema haridustaseme või kvalifikatsiooni omandamist.
Täiskasvanuhariduse arengukava aastateks 2009-2013 raames alustatud tegevuste jätkamine on kavandatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 täiskasvanuhariduse programmi raames.
5. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu
Muudatuste eesmärk on anda sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õigus kasutada alarmsõidukeid ning jätta alarmsõiduki üleandmisel muuseumile eemaldamata alarmsõiduki tunnused.
Sisekaitseline rakenduskõrgkool valmistab ette politseiametnikke ja päästeteenistujaid ning õppetegevuse tõhusaks läbiviimiseks on vaja, et kadetid ja õpilased saaksid juba väljaõppe käigus osaleda reaalsetel ühisoperatsioonidel ja sündmuste lahendamisel alarmsõidukitega. Praegu sellist võimalust ei ole, sest määruse §-s 1 sätestatud alarmsõidukite kasutamise õigust omavate asutuste ja isikute loetelus ei ole nimetatud sisekaitselist rakenduskõrgkooli.
Mitmed muuseumid on avaldanud soovi saada endale eksponeerimiseks alarmsõidukeid.
Määruse § 14 kohaselt tuleb alarmsõiduki võõrandamisel või muul põhjusel alarmsõiduki registrikande kustutamisel sellelt alarmsõiduki tunnused eemaldada. Alarmsõidukilt tunnuste eemaldamisel ei oma sõiduk enam kultuuriväärtust, mida koguda ja säilitada.
6. Nõusoleku andmine Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Eesti Teaduste Akadeemiale (Tallinna linnas Vabaduse pst 12//Väikese Illimari tn 12 kinnistu)
Esitajad: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse haridus- ja teadusministeeriumile nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev, Tallinnas Vabaduse pst 12/Väikese Illimari tn 12 asuv kinnistu Eesti Teaduste Akadeemiale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Võõrandatavat kinnistut kasutab Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, mis tegeleb eesti, balti ja baltisaksa kirjakultuuri ja nende suhete uuringutega.
Kinnistul asuvas hoones tegutseb Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond, mis teenindab uurijaid, ekskursioone ja üksikkülastajaid. Hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks kui maja, kus elasid Marie Under ja Friedebert Tuglas.
Friedebert Tuglas pärandas 1970. aastal oma vara Eesti Teaduste Akadeemiale eesmärgiga asutada tema elukohas majamuuseum ja uurimiskeskus, mistõttu on see kõige õigem koht Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse tegevuseks ning kinnistu võõrandamine saab testamenti silmas pidades toimudagi üksnes Eesti Teaduste Akadeemiale. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (muuseumiosakond) on siiani taganud Friedebert Tuglase, samuti Marie Underi, pärandvara säilimise, sh ka võõrandatava kinnistu ning selle olulisteks osadeks olevate hoonete heakorra ning säilimise.
7. Välistoetuste ja riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendite muutmine
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Põllumajandusministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium esitasid taotluse muuta 2014. aasta riigieelarve seadusega määratud välistoetuste riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendite administratiivset jaotust ning jaotust majandusliku sisu järgi.
Muutmise käigus suurenevad välistoetuste riikliku kaasfinantseeringuga seotud tööjõu- ja majandamiskulud 179 835 eurot ning investeeringud 263 043 eurot ja vähenevad sihtotstarbelised toetused 442 878 eurot. Muudatused on tingitud välistoetuste riikliku kaasfinantseeringu jaotuse täpsustamisest.
8. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a korralduse nr 174 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2014. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2014. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tulenevalt ministeeriumide ettepanekutest kehtestatakse valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2014. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2014. aasta tegevuskavad uues sõnastuses.
Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2014. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotuses vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 4 142 677 eurot, sh tööjõukulud suurenevad 951 322 eurot ja majandamiskulud vähenevad 5 093 999 eurot.
Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2014. aastaks määratud investeeringute objektilises liigenduses suurenevad investeeringud 3 901 635 euro võrra, sh suurenevad välistoetuste riikliku kaasfinantseeringu vahendid investeeringuteks 263 043 eurot ja riigi (maksu)tuludest vahendid investeeringuteks 3 638 592 eurot.
9. Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020 kinnitamine
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Euroopa Komisjon on andnud soovituse rakenduskava tehniliselt täiendada mitteametlike kommentaaride põhjal ning see uuesti esitada, eesmärgiga kiirendada rakenduskava heakskiitmise protsessi.
Olulisemateks täiendusteks on rakenduskava tegevuste kriteeriumide selgem sõnastamine, tegevustele ajaliste raamide määratlemine ning enim puudust kannatavate inimeste kriteeriumide sätestamise protsessi täpsustamine.
Tegevuste sisu ei ole muudetud võrreldes käesoleva aasta 11. septembril heakskiidetud versiooniga..
10. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2014. a
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: aruanne
30. septembri 2014 aasta seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 366,8 miljonit eurot ja turuväärtuses 368,5 miljonit eurot. Turuväärtus on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 9 miljoni euro võrra.
Stabiliseerimisreservi 2014. aasta III kvartali tulususeks kujunes 0,48%. Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse. Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa, Hollandi ja Rabobanki võlakirjad.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. Reservi kasutatakse ka sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra lahendamiseks, finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (A. A.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule, kes on praegu veel Venemaa Föderatsiooni kodanik. Eesti kodakondsus antakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse andmine (V. T.)
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.
3) Eesti kodakondsuse andmine (A. O.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.
12. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi koostööprogrammi „Eesti-Läti programm 2014-2020“ heakskiitmine ja siseministrile volituse andmine
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa Komisjonile esitatav "Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) eesmärgi koostööprogramm "Eesti-Läti programm 2014-2020" ja volitatakse siseministrit andma vastavat kirjalikku kinnitust. Sarnane kooskõlastusprotsess toimub ka Läti Vabariigis.
„Eesti–Läti programm 2014–2020“ on ETK eesmärgi piiriülese koostöö programm, mis on perioodil 2007–2013 Eesti–Läti programmiga alanud piiriülese koostöö jätk. Programmi eesmärk on toetada ideid, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberliku koostöö kaudu, ning tugevdada regioonidevahelist koostööd.
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus „Eesti–Läti programmile 2014–2020“ on umbes 38 miljonit eurot. Programmi ametlik keel on inglise keel. Programmi piirkonda kuuluvad Lääne-ja Lõuna-Eesti ning Läti Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pieriga regioonid.
13. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumine, suursaadiku kandidaatide esitamine ja suursaadiku nimetamine
1) Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumine, suursaadiku kandidaadi esitamine ja suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumine, suursaadiku kandidaadi esitamine ja suursaadiku nimetamine
2) Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nimetamiseks
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 28. oktoobri 2014. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Keskkonnanõukogu istungil valmistatakse ette ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsi 20. istungjärku ehk Lima konverentsi ja Kyoto protokolli koosoleku 10. istungjärku. Samuti tehakse vahekokkuvõte Euroopa poolaasta ja strateegia "Euroopa 2020" keskkonnasäästlikumaks muutmisest. Päevakorras on ka jäätmedirektiivide muutmise direktiiv.
Euroopa Liidu eesmärk on võimalikult kiirelt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 2020. aastani ja luua alus 2015. aasta ambitsioonikaks ja kõigile osalistele õiguslikult siduvaks rahvusvaheliseks kliimakokkuleppeks.
Nõukogu järeldused toovad välja Euroopa Liidu jaoks olulised teemad, milles tuleks Peruus, Limas kokkuleppele jõuda. Järeldused jagunevad alateemade järgi: kiireloomulised tegevused, Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevused, Limas sõlmitavad kokkulepped, riiklike panuste esitamise protsess, 2015. aasta leppe peamised elemendid, 2020. aasta eelne kliimamuutuste leevendamisega seotud ambitsioon.
Euroopa poolaasta ja strateegia "Euroopa 2020" keskkonnasäästlikumaks muutmise vahekokkuvõtte nõukogu järeldused põhinevad ringmajanduse ja keskkonnasäästliku tööhõive teatisel. Järeldustes leitakse, et oluline on võtta meetmeid liikumaks ringmajanduse suunas. Need hõlmavad loodusressursside säästlikumat majandamist, tarbijate kaasamist keskkonnasäästlikumaks muutumisel, maksude reformi tööjõu maksustamiselt saaste ja ressursside maksustamisele, keskkonnakahjulike toetuste kaotamist ning rohelisi ja innovaatilisi riigihankeid.
Eesti toetab nõukogu järelduste heakskiitmist.