Algus kell 10:00 Stenbocki majas 22. novembril 2007. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720
1. Koolieelse lasteasutuse seaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu järgi nimetatakse seaduses „alushariduse raamõppekava” „koolieelse lasteasutuse riiklikuks õppekavaks”. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on määratud nõuded õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisele koolieelses lasteasutuses. Seadus jõustub 1. septembril 2008. a.
Kuna õppekava puudutavad muudatused ei seisne pelgalt dokumendi ümbernimetamises, siis on haridus- ja teadusministeeriumis ette valmistatud uus, oluliste täiendustega „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava”, mis esitatakse Vabariigi Valitsusse pärast käesoleva eelnõu vastuvõtmist parlamendis.
2. Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt viiakse seni maakohtute juures asunud kriminaalhooldusosakonnad üle vanglate juurde. Vanglakaristuse täitmine on kriminaalhooldusega tihedalt seotud, mistõttu soovitakse tõhustada nende koostoimimist. Kriminaalhooldusosakonnad hakkavad paiknema tulevaste piirkondlike vanglate: Tallinna, Tartu ja Viru struktuuris. Tallinna Vangla alla hakkab jääma ka Pärnu piirkond.
Vangistusseadust muudetakse konkretiseerides kinnipeetavate õigusi ja kohustusi. Kehtestatakse üldklausel kinnipeetava inimväärse kohtlemise kohta; muu hulgas sätestatakse üldnorm vanglasse saabuvate ja vanglast väljuvate isikute ning nende asjade läbiotsimiseks; konkretiseeritakse vanglale antavat õigust kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kellega ta kirjavahetust peab; sätestatakse kinnipeetava juurdepääsuõigus ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile Internetis. Seaduse muudatusega täpsustatakse ka vanglas töötavate isikute palgasüsteemi.
Seaduse jõustumiseks on planeeritud 1. juuni 2008. a. Vanglaametnike ja -teenistujate palgaregulatsiooni muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2009. a.
3. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt viiakse karistusseadustik kooskõlla rahvusvahelisest õigusest tulenevate nõuetega. Olulise täiendusena täpsustatakse arvutisüsteemi vastu suunatud rünnetega seotud kuriteokoosseise ning korrigeeritakse kuritegude eest mõistetavaid karistusi. Kriminaalkorras karistatavaks muudetakse ka arvutikuritegude ettevalmistamine.
Täpsustatakse arvutisüsteemi ja selles asuvate andmete vastu suunatud rünnetega seonduvat regulatsiooni ning eristatakse selgemalt andmete ning arvutisüsteemi vastu toime pandud ründed.
Eelnõuga täiendatakse ka karistusseadustiku terrorikuriteo koosseisu. Juhul, kui seaduses sätestatud arvutikuriteod on toime pandud terroristliku eesmärgiga, saab neid lugeda terrorikuritegudeks.
4. Seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu on välja töötatud vajadusest harmoneerida Eesti seadusandlus seadmete ökodisaini
direktiiviga 2005/32/EÜ. Toote ökodisaini eesmärgiks on võimalikult väike keskkonnamõju toote valmistamisel, kasutamisel ja utiliseerimisel. Seaduse eelnõu eesmärgiks on kehtestada nõuded seadmete energiatõhususe ja nende tootmise keskkonnasõbralikkuse parandamiseks.
Eelnõu seadusena jõustamine ei too kaasa järske muutusi seadmete energiatõhususe tagamise korralduses. Seadmete ökodisaini nõuete täitmisel on võimalik eristada kolme tasandit: ettevõtja tasand, riigi tasand ja Euroopa Liidu tasand. Seaduse muudatused täpsustavad igal tasandil tegutsejate õigusi ja kohustusi, milliste täitmine peab tagama ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates seadmete keskkonnasäästliku kavandamise kontseptsiooni arvestamist.
Konkreetsed nõuded sätestatakse seadmetele või nende rühmadele Euroopa Liidus tervikuna.
Tänaseks on seda tehtud kodumajapidamistes kasutamiseks mõeldud külmikutele, vedel- ja gaaskütusel kuumaveekateldele ning luminofoorlampide liiteseadistele.
5. Arvamuse andmine riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (139 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Arvamuse andmine
Seaduse eelnõu (139 SE) on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon selle aasta 23. oktoobril eesmärgiga tõsta pensioni baasosa hinnatõusuga võrreldavas tempos. Eelnõu algataja hinnangul tuleb seadusemuudatustest 2008. aasta jooksul pensionikassale kulutusi 1,1 miljardit krooni. Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2008. a.
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Suurendatud baasosa indekseerimisel suurema indeksiga tähendab riikliku pensionikindlustuse jaoks 2011. aastaks ca 2 miljardi krooni suurust lisakoormust. Antud eelnõu toob kaasa märkimisväärsed rahalised kulutused, mille finantseerimise allikad puuduvad.
6. "Eesti infoühiskonna arengukava 2013" rakendusplaani 2007-2008 heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Eesti infoühiskonna arengukava 2013”rakendusplaan 2007-2008, milles määratletakse prioriteedid arengukava eesmärkide saavutamiseks. Rakendusplaan koostatakse arengukava perioodi igal aastal kahe aastases perspektiivis.
Rakendusplaani prioriteetideks on inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine, e-ärikeskkonna arendamine, üleminek paberivabale asjaajamisele avalikus halduses ja ka infosüsteemide turvalisuse tõstmine ning e-ID laiaulatuslik kasutuselevõtt.
7. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 "Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse kindlaks kohustuslike eesti keeles õpetatavate ainete järjekord õppeaastale 2007/2008 järgnevatel õppeaastatel.
Alates 2011/2012. õppeaastast tagab kool 10. klassi astujatele oma gümnaasiumiastme õppekava alusel eestikeelse õppe läbiviimise vähemalt 60 protsendi ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust.
Alates 2011/2012 õppeaastast sisaldab gümnaasiumiastme õppekava üleriigiliselt kohustuslike eestikeelsete kursustena: eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikat, Eesti ajalugu ja geograafiat.
Eestikeelsele õppele ülemineku esimese ainena sätestati 2007/2008 õppeaastal 10. klassides õppeaine “kirjandus” eesti kirjanduse kursuse ulatuses.
8. Päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia Päästekolled¾i õpilaste ja üliõpilaste vormiriietuse kirjeldus
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia Päästekolled¾i õpilaste ja üliõpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastavalt eelnõule on vormiriietuse liikideks tavavorm ja õhtuvorm.
Tavavorm koosneb viieteistkümnest esemest. Meeste ja naiste vormikuubedele antakse ühtne kirjeldus. Uues määruses sätestatu võimaldab kanda vormipükse ka naistel. Uute tavavormi esemetena sätestatakse vormisviiter ja naiste vormi juurde kuuluv ristlips, tavavormi hulgast on välja arvatud anorak.
Õhtuvorm on päästeteenistuja vormiriietuse uus liik ja selle kirjeldus antakse esmakordselt.
Siseministri poolt 17. augustil 1938. a antud tuletõrjevormi määrusest inspireerituna sätestatakse päästeteenistujate ametinimetuste tunnuseks lõkmetele tikitud tahapoole suunatud loitva leegiga tõrvik.
Kooskõlastatult päästeameti peadirektoriga võivad vormiriietust kasutada ka teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid. Näiteks vabatahtlikud tuletõrjeühingud, Eesti Raudtee päästerongi meeskond, Eesti Põlevkivi mäepäästesalk, lennujaamade päästerühmad jne.
9. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2003. a määruse nr 246 "Töövaidluskomisjoni põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt koondatakse maakondade töövaidluskomisjonid nelja kohaliku inspektsiooni juurde eesmärgiga muuta tööinspektsiooni töö tõhusamaks ja töökorraldus paindlikumaks.
Komisjonid on:
1) Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon asukohaga Jõhvis (alustab tööd 2 töövaidluskomisjoni);
2) Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon asukohaga Tartus (alustab tööd 3 töövaidluskomisjoni);
3) Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjon asukohaga Pärnus (alustab tööd 2 töövaidluskomisjon);
4) Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon asukohaga Tallinnas (alustab tööd 3 töövaidluskomisjoni).
Maakondlikud töövaidluskomisjonid likvideeritakse.
10. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Räpina valla munitsipaalomandisse (Räpina linnas Puhastusseadme ja Väljaku maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Räpina valla munitsipaalomandisse Räpina linnas Puhastusseadme ja Väljaku maaüksus. Puhastusseadme maaüksuse pindala on 12 348 m² ning sihtotstarve jäätmehoidla maa. Väljaku maaüksuse pindala on 11 245 m², sihtotstarve tootmismaa.
Taotluse kohaselt vajab linn taotletavat maad Räpina linna puhastusseadmete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning biolagunevate jäätmete kompostimisväljaku rajamiseks.
2) Maa andmine Kuressaare linna munitsipaalomandisse (Kaluri tee III ja IV maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Kuressaare linna munitsipaalomandisse Kuressaares asuvad Kaluri tee III ja IV maaüksus. Maaüksuste pindalad on 78 m² ja 807 m², sihtotstarve transpordimaa.
Taotluse kohaselt vajab linn taotletavaid maaüksusi, et rajada meretuultele vastupidav kaldakindlustus, maaüksused jäävad jalakäijatele avalikuks kasutamiseks.
11. Volituste andmine Eesti Vabariigi esindamiseks riigimaanteede ehitamiseks vajalike maaüksuste omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja tehingute sooritamiseks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu
Maanteeameti peadirektor volitatakse esindama Eesti Vabariiki riigimaantee ehitamiseks vajaliku maa-ala (Viljandi maakonnas Kõue vallas riigimaantee nr 38 Põltsamaa – Võhma 7,72 kilomeetri pikkune Loopre – Arussaare lõik) omandamiseks maaüksuste omanikega läbirääkimiste pidamisel ja tehingute sooritamiseks.
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, tee kandevõime suurendamine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Maakorralduslikke töid on kavandatud teostada järgmisel aastal.
12. Lota Maaparandusühingu liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: korralduse eelnõu
Lota Maaparandusühingus riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks määratakse Valga Maavalitsus. Maaparandusühistu põhiline ülesanne on tagada maaparandussüsteemi hoiutööde tegemine, samuti võib maaparandusühistu teostada omanikujärelevalvet oma tegevuspiirkonnas.
Maaparandusühistu liikmeks on kinnisasja omanik, kelle kinnisasi asub ühistu tegevuspiirkonnas. Samuti võib ühistu liikmeks astuda kinnisasja omanik, kelle kinnisasi ei asu maaparandusühistu tegevuspiirkonnas, kuid kes saab kasu maaparandusühistu põhikirjalisest tegevusest. Riik osaleb maaparandusühistus üksnes kohustusliku liikmena.
13. Valitsuskomisjoni moodustamine liitumisläbirääkimiste pidamiseks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on valitsuskomisjoni moodustamine liitumisläbirääkimiste pidamiseks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (edaspidi OECD).
Komisjoni töös osalevad välisministeeriumi, rahandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, riigikantselei ja Eesti Panga esindajad.
14. "Naftareostuse korral avamerel sekkumise 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooniga" ja "Muude ainetega kui nafta reostuse korral avamerel sekkumise 1973. aasta protokolliga" ühinemine ning protokolli lisa muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Konventsiooni ja protokolliga ühinemisel saab Eesti rannikuriigina õiguse oma ranniku ja sellega seotud majandus- ja muude huvide kaitseks sekkuda, kui teise riigi lipu all sõitev laev on sattunud tema majandusvööndis laevaõnnetusse ja on tekkinud ulatuslik merereostus või sellise reostuse otsene oht. Sekkuda võib ka juhul, kui on kujunenud olukord, mis võib kaasa tuua laevaõnnetuse ja sellest tuleneva reostuse.
Konventsiooni kohaldatakse naftareostuse või samalaadse ulatusliku reostusohu korral.
Protokoll laiendab konventsiooni õiguslikku re¾iimi muudest ainetest kui naftast põhjustatud reostusjuhtumitele. Protokolli lisas on esitatud naftasaaduste täiendatud loetelu, kahjulike ainete loetelu, vedelgaaside loetelu ja radioaktiivsete ainete loetelu. Kuid see loetelu ei ole ammendav. Konventsiooni ega protokolli ei kohaldata sõjalaevadele ning muudele riikide teenistuses olevatele mitteärilistel eesmärkidel kasutatavatele alustele.
15. "Naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö 1990. aasta rahvusvahelise konventsiooniga" ning "Ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiteks valmisoleku ning nendele reageerimise ja koostöö 2000. aasta protokolliga" ühinemine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Nimetatud konventsioon ja protokoll aitavad globaalsete raamlepingutena tagada riikide valmisolekut tõhusalt reageerida reostusjuhtumitele merekeskkonnas, soetada selleks tehnikat, kavandada erakorraliste abinõude plaane nii sadamates kui ka riigi lipu all sõitvatel laevadel ning teha tihedat koostööd teiste osalisriikide ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMOga).
Konventsioonis nähakse osalisriikidele ette eesmärgid ja ülesanded, et olla nii metoodiliselt kui ka tehnilise varustatuse poolest valmis võitlema naftareostusega. Konventsiooni alusel peab olema tagatud naftareostuse kohta teadete edastamine ning riikide piirkondlik või kahepoolne koostöö, eelkõige IMO raames. Samuti täpsustatakse ja arendatakse konventsioonis merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise valdkonnas tehtavat riikidevahelist koostööd.
Pärast konventsiooni ja protokolliga ühinemist on kavas kinnitada riiklik merereostustõrjeplaan, mis on aluseks riigisektori, ettevõtete ning vabatahtlike ja ühiskondlike organisatsioonide reageerimisplaanide koostamisel, et korraldada koordineeritult reostustõrjet merealadel ja rannikul.
16. Informatsioon ja Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 järgses rikkumismenetluses ülevõtmata direktiivi kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon saatis tänavu 24. septembril Eestile ametliku kirja, milles väidab, et Eesti ei ole direktiivi 2005/32/EÜ suhtes teavitanud ühestki direktiivi ülevõtmise meetmest. Ametlikus kirjas toodud direktiiv kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse. Nimetatud direktiiv on ülevõtmisel.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. ja 27. novembri 2007. a istungil
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Keskkonnaminister ja põllumajandusminister esitavad valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. ja 27. novembri 2007. a istungil.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 29. ja 30. novembri ning 3. detsembri 2007. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 29. ja 30. novembri ning 3. detsembri 2007. a istungil.
29. ja 30. novembri ning 3. detsembri 2007. a transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus tulevad arutusele telekommunikatsiooni- ja transpordiküsimused ning energeetika.
Transpordivaldkonnas käsitletakse Euroopa Liidu uuendatud säästva arengu strateegiat, rahvusvahelisele autoveoturule pääsemist käsitlevaid ühiseeskirjasid, ühenduse raudteevõrgu koostalitlusvõimet ja ühenduse raudteede ohutust. Infoühiskonna küsimustest käsitletakse e-kaasatuse teemasid (sh. võetakse vastu nõukogu järeldused väärika vananemise kohta infoühiskonnas).
3. detsembril 2007. a tutvustab komisjon teatist Euroopa strateegiline energiatehnoloogia plaan, millele järgneb ministrite poliitiline mõttevahetus.
3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 23. novembri 2007. a istungil
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Rahandusminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 23. novembri 2007. a istungil.
18. Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 13. novembri 2007. a istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: ülevaade
Rahandusminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu 13. novembri istungist, kus nõukogu võttis muutmata kujul vastu Lissaboni protsessi ning statistika järeldused. Rände mõjude päevakorrapunkti all toimus mõtetevahetus komisjoni töödokumendi põhjal, mis käsitles migratsiooni Euroopa Liidus ja selle majanduslikke mõjusid. Käibemaksupaketi vastuvõtmine ning vähendatud käibemaksumäärade erandite ajutine pikendamine uutele liikmesriikidele lükati mõningate vastuseisude ja reservatsioonide tõttu edasi 4. detsembri ECOFINi päevakorda. Toimus ka arutelu sõiduautode maksustamise teemal. ELi poolt käivitatud ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi programmide (GNSS e. Global Navigation Satellite System) - GALILEO ja EGNOS- rahastamisküsimuste osas lahenduse otsingud jätkuvad.
Esitleti Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2006. eelarveaasta kohta.