Valitsuse 22.10.2015 istungi kommenteeritud päevakord

21.10.2015 | 17:00

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, rahandusminister Sven Sester, välisminister Marina Kaljurand ja kultuuriminister Indrek Saar.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580, Eleka-Rugam Rebane 5346 8845

 

1. Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärgiks on parem kultuuriväärtuste kaitse. Muudatustega tugevdatakse liikmesriikide keskasutuste omavahelist halduskoostööd ning võetakse kasutusele siseturu teabesüsteem. Samuti pikendatakse kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu tagastamisnõude esitamise tähtaega. Hüvitise maksmine kultuuriväärtuse omanikule või valdajale seotakse hoolsuskohustuse tõendamisega. Direktiivi muudatustega laiendatakse kultuuriväärtuse mõistet.

Direktiiv reguleerib kultuuriväärtuse tagastamist olukorras, kus liikmesriigi territooriumilt avastatakse kultuuriväärtus, mille sinna toimetamine eeldab luba, mida ei ole aga antud. Regulatsioon on vajalik, kuna liikmesriikidest igal aastal ebaseaduslikult väljaviidavate kultuuriväärtuste hulk ulatub hinnanguliselt 40 000-ni. Alates 1993. aastast, mil asendatav direktiiv jõustus, on liikmesriikides algatatud vaid 15 tagastamismenetlust, millest edukad on olnud kõigest 7, püütakse uue direktiiviga ilmnenud kitsaskohtadest vabaneda. 

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on käesoleva aasta 18. detsember.

 

2. Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tõsta hoiustajate kindlustunnet ja kaitsta neid paremini pankade võimaliku pankroti tagajärgede eest. Eelnõu põhineb EL direktiivil 2014/49/EL.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et tagatisfondi hoiuste osafondi tagamisele kuuluvad üksnes eraisikute ja tavaliste äriühingute hoiuseid. Riskipreemiaga investeerimishoius, kus algsena investeeritud summat ei pruugi täies ulatuses enam tagasi saada, ei kuulu enam osafondi poolt tagamisele. Samuti ei kuulu tagamisele teiste finantsasutuste hoiuseid, näiteks tarbimislaene väljastavate ettevõtjate hoiuseid.

Muutumatuks jääb tagatava hoiuse suurus, mis on koos intressidega kuni 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes pangas. Täiendavalt nähakse eelnõuga ette elamukinnisvara müünud isikule müügist saadud raha tagamist kuni 50 000 euro ulatuses. See raha tagatakse kuue kuu jooksul pärast ostu-müügi tehingu raha laekumist.

Eelnõu kohaselt lüheneb tähtaeg, millal panga pankroti korral hüvitised hoiustajatele välja makstakse seniselt 20 tööpäevalt seitsme tööpäevani.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi finantseerimist pankade poolt. Vastavad panga maksed pannakse osaliselt sõltuvusse panga riskiastmest. Praegu teevad pangad tagatisfondile nö ettemakseid.  Tagatisfondi on kogutud vahendeid 206 miljoni euro ulatuses.

Tagatisfond tagab üksnes Eestis tegevusloa saanud pankade hoiused. Teiste liikmesriikide pankade poolt Eestis asutatud filiaalide hoiused kuuluvad tagamisele vastava liikmesriigi tagatisskeemi poolt.

 

3. Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on ühtlustada EL liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakendamise ja märgistamise nõuded. Vastava EL direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2016.

Vastavalt EL tubakatoodete direktiivile karmistuvad tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõuded. Peamise uuendusena tuleb sigarettide ja suitsetamistubaka, seal hulgas vesipiibu tubaka müügipakendeid  märgistada alates 20. maist 2016 uute pilt- ja teksthoiatustega.  Teksthoiatused on kasutusel ka praegu, kuid pilthoiatuste kasutamine tubakatoodetel on olnud senimaani liikmesriikidele vabatahtlik.

Pakendil peab olema ka viide www.tubakainfo.ee, kust leiab abi suitsetamisest loobumisele. Tubakast loobumise nõustamisteenuse pakkumiseks ja veebilehe tööks on alates järgmisest aastast Tervise Arengu Instituudi eelarvesse planeeritud 57 000 eurot aastas.

Eelnõu keelab tubakatoodetes lisandina vitamiinide, kofeiini või tauriini ning muude stimulaatorite kasutamise. Samuti ei tohi kasutada aineid, millest tekib värviline suit või mis hõlbustavad nikotiini omastamist. Tubakatoodete filtrid, paberid, pakendid või kapslid ei tohi edaspidi sisaldada maitse- ja lõhnaaineid, tubakat ega nikotiini.

Uued nõuded nähakse ette ka tubakatoodete müügipakenditele, mis ei tohi sarnaneda toidukauba või kosmeetikatootega, sigarettide müügipakend peab edaspidi olema üksnes risttahukakujuline.

Kuna tubakasuits on tõsine tervist ohustav tegur, keelatakse alates 2017. aastast hoonetes asuvad ilma seinteta suitsetamisalad. Uuringud on näidanud, et isegi väljatõmbeventilatsiooniga suitsetamisruumid ei hoia ära suitsu levimist teistesse ruumidesse.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu (92 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu algatas Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon k.a 21. septembril. Eelnõu kohaselt saab äriühingu juhatuse liige end edaspidi töötuna arvele võtta. Kehtiv kord seda ei võimalda.

Seletuskirja kohaselt soovitakse taastada kuni 1. maini 2014 kehtinud kord, mille kohaselt ei võetud töötuna arvele äriühingu juhti, kes sai juhatuse liikme tasu. Samas muudab eelnõu nii kehtivat kui ka kuni 1. maini 2014 kehtinud reegleid, võimaldades äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmist olenemata sellest, kas isik saab juhatuse liikme tasu või ei saa.

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise tingimused vajavad täiendavat analüüsi. Ka justiitsministeerium ei toeta eelnõu.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 27. oktoobriks sotsiaalkomisjonile.

2) Arvamuse andmine kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (96 SE) kohta
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu algatas Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon k.a 22. Septembril. Eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada piirialadel kuni 0,2 ha suuruse kinnisasja.

Siseministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeeriumi hinnangul praegu kehtivaid piiranguid ei ole võimalik kaotada, kuna kitsenduste näol on tegemist ennetava iseloomuga ettevaatusabinõuga. Olemasolevate kitsenduste laiemaks eesmärgiks on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu ja NATO idapiiri julgeoleku tagamine.

Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 27. oktoobriks õiguskomisjonile.

 

5. Ettekanne "Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018" elluviimise kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Aruanne

Justiitsminister esitab valitsusele iga-aastase ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Avalikuks muutub ettekanne Riigikogule esitamisel, mida justiitsminister teeb 29. oktoobril 2015.

 

6. Rahvastiku tervise alaste strateegiadokumentide elluviimise aruanded
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Aruanne

Tervise- ja tööminister annab valitsusele ülevaate rahvastiku tervise arengukavast ning selle tulemusaruandest, samuti alkoholi- ja tubakapoliitika ning uimastitarvitamise vähendamise poliitika elluviimisest 2014. aastal. Ühtlasi saab valitsus ülevaate HIV nakkuse ja sellega seotud infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis aastatel 2000–2014.

Tänavuses rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 tulemusaruandes on positiivsete trendidena muu hulgas välja toodud, et Eestis on pidurdunud tervena elatud eluea lühenemine, vähenenud pikaajaliste töötute osatähtsus tööjõus ja paranenud laste tervisekäitumisega seotud näitajad.

Rahvastiku tervise arengukava üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine Eestis aastaks 2020 meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmise eeldatava eluea tõus meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Tervena elatud eluiga oli 2014. aastal meestel 53,1 ja naistel 57,1 aastat. Eeldatav eluiga sünnimomendil oli 2014. aastal meestel 72,3 ja naistel 81,5 eluaastat.

Tubakapoliitika riiklik eesmärk on vähendada 2025. aastaks igapäevasuitsetajate ja juhusuitsetajate osakaalu rahvastikust 24 protsendini. 2014. aastaks oli igapäevasuitsetajate osakaal 22,1% ja kogu suitsetajate osakaal 29,4% elanikkonnast. Suitsetajate osakaal on langenud 4,6 %.

Alkoholipoliitika riiklik eesmärk on viia Eestis alkoholitarbimine alla 8 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas. Absoluutalkoholi tarvitamine liitrites elaniku kohta aastas vähenes 2009. aastani, 2011. aastast see taas suurenes. 2013. aastal tarbiti 10 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta aastas.

Uimastipoliitika peamine eesmärk on püsivalt vähendada narkootikumide tarvitamist Eestis ning sellega seotud ühiskondlikku kahju. 2014. aasta oluliseks positiivseks arenguks on narkosurmade arvu langustrend. Samuti on vähenenud uute süstivate narkomaanide osakaal.

 

7. Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2012. a määruse nr 97 „Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr“ muutmine
Esitajad: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eesmärk on muuta sujuvamaks kõrghariduse rahastamise skeemi, tagada selles arvesse võetavate andmete võrreldavus ning hindamise selgus. Määruses täpsustatakse riigieelarvest eraldatava kõrgharidustaseme õppe läbiviimise tegevustoetuse mahu määramise kriteeriume.

Erinevalt varasemast hakatakse immatrikuleeritud üliõpilaste eelnevate õppetulemuste osas arvestama üksnes eesti keele riigieksami 75 punktile sooritust, kehtivas määruses tuleb arvestada kolme riigieksamit.  Kõrgharidustaseme õppe lõpetanute tööhõive arvestusse lisatakse ka lõpetajad, kellele on aasta jooksul pärast lõpetamist määratud vanemahüvitis või kes on asunud aja- või asendusteenistusse. Kehtiva määruse järgi võetakse arvesse üksnes lõpetanuid, kes on asunud kõrgemal tasemel edasi õppima või asunud tööle.

Regulatsioon mõjutab kuute avalik-õiguslikku ülikooli, kuute haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevat riigi rakenduskõrgkooli ja kahte eraõiguslikke õppeasutust, keda riik on otsustanud tegevustoetuse eraldamise kaudu finantseerida.

Eelnõu vastuvõtmisel jõustub määrus 1. jaanuarist 2016.

 

8. Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla Tartu ja Luunja valdades ning Tartu linnas asuvad haruldaste taimeliikide kasvukohad. Kaitseala kogupindala on 86 hektarit, millest eramaad on 33 ha, munitsipaalmaad 7 ha ja 46 ha on reformimata riigimaa.

Raadi looduskaitse alal kehtestatakse sihtkaitsevööndi kaitsekord. Tegemist on kaitsealuste taimede esindusliku kasvualaga, mõningaid taimeliike on leitud Eestis ainult Tartu ümbruses. Liikide peamisteks ohuteguriteks peetakse niitude võsastumist, samuti tallamist ning maakasutuse muutumist näiteks ehitamisel.

Kuna ala jääb osaliselt Tartu linna ja selle vahetusse lähedusse, on kaitse-eeskirjaga jäetud võimalus püstitada rajatisi kaitseala tarbeks. See võimaldab vajadusel infotahvlite ja tähiste paigaldamist ning matkaraja või laudtee ehitamist, mille abil saab suunata inimeste liikumist. Alal on lubatud sõidukitega sõitmine teedel ning jalgratastega sõitmine radadel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguga soovitakse vältida liigset tallamist, mis võiks kahjustada või hävitada kaitsealuste liikide kasvukohti.

Määruse kehtestamine suurendab riigi kohustusi seoses poollooduslike koosluste hooldamise toetuste maksmisega ligikaudu 13 500 € võrra aastas. Maamaksu laekub määruse kehtestamisel vähem Tartu vallale ligikaudu 66 € ja Luunja vallale ligikaudu 102 € aastas. Määruse kehtestamisel tekib kinnisasja omanikel, kelle maa kasutamist kaitsekord oluliselt piirab, võimalus taotleda maa omandamist riigi poolt.

 

9. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 "Maa munitsipaalomandisse andmise kord" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada maa munitsipaalomandisse andmise korda kohalikele omavalitsustele. Vabariigi Valitsuse asemel hakkab transpordi- või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste munitsipaalomandisse andmist otsustama keskkonnaminister.

Kohalikud omavalitsused on maareformi läbiviimisel järjest enam pidanud vajalikuks taotleda enda omandisse maatulundusmaid, mida piirkonna elanikud kasutavad või soovivad võtta kasutusele köögiviljamaana. Samuti on KOV-id viimastel aastatel aktiivselt taotlenud munitsipaalomandisse teede, seal hulgas kergliiklusteede rajamiseks vajalikku maad.

Määruses sätestatakse, et pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist tuleb nelja kuu jooksul esitada avaldus maaüksuse registreerimiseks maakatastris. Praegu sellist tähtaega kehtestatud ei ole. Munitsipaalomandisse on kogunenud umbes 2400 maaüksust, mis puuduvad katastris. Nende maade katastrisse kandmise avaldused peavad olema katastripidajale esitatud 30. aprilliks 2017.

Määrus jõustub 30. oktoober 2015. a.

 

10. Riikliku ühistranspordiregistri põhimäärus
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eesmärk on riikliku ühistranspordiregistri pidamise reguleerimine. Ühistranspordiregister asutati 2004. aastal valitsuse määrusega. Seoses uue ühistranspordiseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2015  muutus eelmine põhimäärus kehtetuks.

Riiklikusse ühistranspordiregistrisse on ühtsesse andmebaasi koondatud käigusolevate bussiliinide ning riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanid ning kehtivad piletihinnad. Registris peetakse arvestust vedajatele antud liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ning välja antud teenindajakaartide üle.

Võrreldes varasema põhimäärusega on registri pidamise eesmärki täiendatud: andmekogusse lisanduvad siseriiklike rongiliinide, lennuliinide ja parvlaeva liinide sõiduplaanid, rahvusvaheliste bussiliinide sõiduplaanid ja taksojuhtide teenindajakaartide andmed. Registrisse on lisandunud ka sõidupiletite hindade ja soodustuste andmebaas ning liinilubade taotluste andmebaas.

Maanteeamet pakub ühistranspordiregistri näol avalikku teenust, mis võimaldab sõitjatel saada kvaliteetset infot kogu Eesti ühistranspordi kohta.

Ühistranspordi kasutajale nähtavateks väljunditeks on infoportaal peatus.ee ning peatustes olevad infotablood. Peatus.ee portaalil oli 2014. aasta jooksul 4 miljonit külastust. Ühistranspordiregistri andmetele tuginevad infotablood on väljas Eesti suuremates bussiterminalides ja raudteejaamades. Lisaks pakub ühistranspordiregister avaandmeid, mis võimaldab erasektoril luua täiendavaid rakendusi andmete paremaks sõitjatele edastamiseks.

Registri vastutavaks töötlejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötlejaks maanteeamet.

Määrus jõustub üldises korras.

 

11. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1993. a määruse nr 372 “Kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse kinnitamine” muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus kooskõlla kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muudatustega, mis jõustuvad 26. oktoobril käesoleval aastal.

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses muutusid riikliku lepitaja institutsiooni puudutavad sätted. Muuhulgas muudeti riikliku lepitaja mõistet ning kehtestati seaduse tasemel riiklikule lepitajale esitatavad nõuded, mis olid varasemalt sätestatud kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruses. Kuna puudub vajadus dubleerimiseks, tunnistatakse põhimääruse sätted kehtetuks.

Otstarbekuse kaalutlustel kaotatid kollektiivse töötüli lahendamise seadusest paikkondliku lepitaja institutsioon, mistõttu tuleb vastavad muudatused teha ka kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruses.

 

12. Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009  korralduse nr 106 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme “Keskkonnajärelevalve arendamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu

Investeeringute kava lisa kehtestatakse uues sõnastuses. Investeeringute kava lisanimekirja täiendatakse kolme projektiga ning muudetakse seni lisanimekirjas olnud projekti hinnangulist maksumust ja toetuse taotlejat ehk saajat.

Lisatavad kolm projekti puudutavad keskkonnajärelevalve tõhustamiseks vajalike seadmete ostmist ning toetuste saajad on keskkonnainspektsioon ja keskkonnauuringute keskus.

Muudetud kava põhinimekirjas on kümme projekti (kogusummas 6 066 737 eurot) ja lisanimekirjas neli projekti (kogusummas 3 968 630 eurot). Lisanimekirja rahastatakse vaid juhul, kui meetmesse tekib täiendavaid vabu vahendeid.

 

13. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Noarootsi vallale (Osmussaarel Bieni kinnistu)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasu eest Noarootsi vallale Bieni kinnistu Osmussaarel. Kinnistu müügihind on 65% selle harilikust väärtusest. Harilik väärtus on eksperthinnangu kohaselt 12 000 eurot. Vald tasub seega riigile ühekordse maksena 7800 eurot.

Kinnistu loodi endise Osmussaare radarijaama katastriüksuse jagamise tulemusel, kuna politsei- ja piirivalveamet ei vajanud teenistuseks nii suurt kinnistut. Siseministeerium on andnud Noarootsi vallale eelnevalt nõusoleku pärast Bieni detailplaneeringu kehtestamist Osmussaare radarijaama kinnistu jagamise tulemusel mittevajaliku osa võõrandamiseks vallale.

 

14. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kuusalu vallale (Kuusalu staadioni kinnistu)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev, Harjumaal Kuusalu külas asuv Kuusalu staadioni kinnistu (üldkasutatav maa pindalaga 22 957 m2) Kuusalu vallale. Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega valla kasuks 50 aastaks, aastatasuga 3,83 eurot.

Kuusalu valla omandisse kuulus vallasasjana kinnistul asuv staadion koos abihoonetega. 2002. aastal sõlmisid Kuusalu vald ja kaitseliit ühise tegutsemise lepingu, mille alusel võõrandas vald staadioni vallasajana tasuta kaitseliidule koos investeerimise kohustusega. Kaitseliit renoveeris staadioni eesmärgiga parandada kaitseliitlaste sportimisvõimalusi. Lepingu järgi kohustus kaitseliit pärast lepingu lõppemist või lõpetamist staadioni Kuusalu vallale tasuta võõrandama.

2010. aastal muudeti ühise tegutsemise lepingut ja lepiti kokku, et vald alustab Kuusalu staadioni maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemist ja seab maaüksusele kaitseliidu kasuks hoonestusõiguse kaitseliidu omandis olevatele ehitistele tähtajaga kuni 31. detsember 2013.

Kuusalu vald ei saanud ehitise teenindamiseks vajalikku maad munitsipaalomandisse, kuna staadion ei olnud valla omandis. Harju maavanem jättis Kuusalu staadioni aluse maa riigi omandisse ja seadis hoonestusõiguse kaitseliidu kasuks. Hiljem võõrandati hoonestusõigus Kuusalu vallale. Kuusalu vallavolikogu 22. aprilli 2015 otsusega otsustati taotleda kinnistu võõrandamist Kuusalu vallale.

 

15. Kanderakettide Ariane, Vega ja Sojuz kasutamist Guajaana kosmosekeskuses käsitleva teatavate Euroopa riikide valitsuste deklaratsiooniga ühinemine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega ühineb Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA) arendatud kanderakettide Ariane ja Vega ning kanderaketi Sojuz kasutamist käsitleva deklaratsiooniga. Eesti saab sellega parema ligipääsu kanderakettide arendamise, tootmise ja turustamisega seotud infole.

ESA kanderakettide programmid keskenduvad eelkõige teadus- ja arendustegevusele. Nende üleslennutamine toimub Guajaana kosmosekeskuses.

Ametlikult on Eesti ESA täisliige 1. septembrist 2015. Kõik ESA liikmesriigid panustavad kanderakettide üleslennutamise stardiplatside ja nendega seotud rajatiste ülalpidamisse läbi iga-aastase liikmemaksu. Deklaratsiooniga ühinemine  täiendavaid kulutusi kaasa ei too.

 

16. Informatsioon Eesti riikliku aruande kohta ÜRO inimõiguste nõukogule üldiseks perioodiliseks ülevaatuseks
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

2016. aastal toimub Eesti teine üldine perioodiline ülevaatus (Universal Periodic Review, edaspidi UPR). Selle 2006. aastal loodud protsessi eesmärk on hinnata inimõiguste alaste standardite ja kohustuste täitmist ÜRO liikmesriikides. Tegemist on võrdsete ülevaatusega, kus riigid hindavad teisi riike ja annavad üksteisele soovitusi inimõiguste parema tagamise kohta.

UPR arutelud toimuvad riigi enda kohta koostatud aruande, valitsusväliste organisatsioonide aruannete ning ÜRO eriprotseduuride kokkuvõtliku aruande põhjal. Arutelud viiakse läbi töögrupis, mille töös võivad osaleda kõik ÜRO liikmesriigid ja akrediteeritud valitsusvälised organisatsioonid, kes soovivad riigilt küsida küsimusi või esitada soovitusi. Soovitustest ja arutelust koostatakse kokkuvõte, mis võetakse vastu töögrupi istungjärgul ning kinnitatakse lõplikult inimõiguste nõukogu järgmisel istungjärgul, kus riigile antakse võimalus vastata küsimustele, mis UPRi ajal vastamata jäid või esitada muid kommentaare.

Eesti esitas esimese UPR aruande 2010. aasta lõpus (ülevaatus toimus 2011. jaanuaris) ning vahearuande esimese aruande põhjal saadud soovituste täitmise kohta 2014. aasta märtsis.

Teine UPR aruanne on koostatud ÜRO inimõiguste nõukogu juhtnööride põhjal. Aluseks on võetud Eesti riiklikud inimõiguslepingute rakendamise aruanded, inimõigusi käsitlevad riiklikud tegevuskavad ja poliitikad ja nende elluviimise aruanded ning Eesti valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide seisukohad. Aruandes on kajastatud inimõiguste valdkonna arengusuunad, mis on eelkõige viimastel aastatel pälvinud tähelepanu Eestis või rahvusvaheliselt Eestiga seoses.

Teise aruande esitamise tähtaeg on 26. oktoober 2015 ning selle ülevaatus ÜROs leiab aset 19. jaanuaril 2016

 

17. Keskkonnaministri esitatud ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Ülevaade

Keskkonnaministeerium annab valitsusele aru direktiivi 2013/39/EL veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete kohta ülevõtmise hilinemise põhjustest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 14. september 2015, selle hilinemise põhjuseks veeseaduse muutmise eelnõu menetluse takerdumine.

Veeseaduse eelnõu väljatöötamine takerdus, kuna muudatusi menetleti algselt paketina koos rikkumismenetlusest tingitud põllumajanduse veekaitse teemade muudatusettepanekutega. Probleemide ilmnemisel eraldati direktiivi ülevõtmiseks vajalikud sätted ja menetleti neid eraldi eelnõuna.

Praegu on veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE) Riigikogu menetluses ning hetkel esimene lugemine lõpetatud. Kavandatud seaduse jõustumise aeg on eeldatavalt käesoleva aasta detsembris.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta:

 

1) Eesti seisukohad nõukogu otsuste eelnõude kohta, millega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamine ja sõlmimine ning antakse komisjonile volitus sõlmida leping Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta 

Otsuste heakskiitmise järel allkirjastatakse ja sõlmitakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Kosovo vahel stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Leping katab erinevaid valdkondi. Poliitilise dialoogi edendamise kõrval on üks olulisemaid valdkondi majandus – ja kaubandussuhted. Täpsemalt käsitletakse tööstustoodete ning kalandus- ja põllumajandustoodete põhist kaubavahetust. Teised valdkonnad, mida lepinguga reguleeritakse on kapitali liikumine, teenuste osutamine, õigusriigi arendamine, sotsiaalküsimused, haridus ja koolitus, kultuurikoostöö, infoühiskond, keskkond, teadusuuringud.

Leping sõlmitakse Euroopa Liidu poolt ja see katab vaid neid valdkondi, mis on ELi pädevuses. Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult kümne aasta jooksul. Eestile ei ole lepingu sõlmimisel otseselt suur mõju, kuna nt kaubandussuhted Kosovoga tagasihoidlikud. Samas peab Eesti stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist oluliseks, kuna see kinnitab Kosovo Euroopa Liidu perspektiivi ning toetab Kosovo sotsiaal-majanduslikku arengut. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimine on riigi esimene formaalne samm ELile lähenemiseks. 2013. aastal andis nõukogu komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Kosovoga.

 

2) Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määruse eelnõude kohta, mis käsitlevad Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisminister tutvustab valitsusele Eesti seisukohta Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määruse eelnõude kohta, mis käsitlevad Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid.

 

19. Eesti seisukohad osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muutmise kohta
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll on rahvusvaheline leping, millega on liitunud 197 riiki. Eesti liitus protokolliga 1996. aastal. Protokolli muutmisega soovitakse lepingu reguleerimisalasse lisada lisaks osoonikihti kahandavatele ainetele ka fluorosüsivesinikud. Parandusettepanekute kohaselt sätestatakse arenenud (sh Eesti) ja arenguriikidele erinevad fluorosüsivesinike kasutamise ja tootmise vähendamise eesmärgid. Arenguriikide toetamiseks on loodud mitmepoolne fond, kuhu teevad sissemakseid arenenud riigid. Fondist rahastatakse arenguriikide osoonikihti kahandavate ainete ja tulevikus ka fluorosüsivesinike käibelt kõrvaldamist.

Eesti jaoks ei tooks fluorosüsivesinike lisamine protokolli reguleerimisalasse uusi heitkoguste vähendamise kohustusi, sest eesmärgid täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014, fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, kohaldamisega. Nimetatud määruse meetmed piiravad fluoritud kasvuhoonegaaside turustamist ja kasutamist. Tulenevalt mitmepoolse fondi tegevuste laienemisest (flourosüsivesinike käibelt kõrvaldamine) suurenevad arenenud riikide sissemaksed fondi. Eesti liikmemaks suureneb hinnanguliselt kaks kuni kolm korda.

 

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 26. oktoobri 2015. a kohtumisel
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

26. oktoobril 2015 toimub Luksemburgis Euroopa Liidu arenguministrite kohtumine. Seal käsitletakse 2016. aasta mais esmakordselt Istanbulis toimuva Maailma Humanitaartippkohtumise ettevalmistamist. Tippkohtumise eesmärk on kohandada humanitaarabi süsteemi kasvavate abivajadustega. Samuti valmistatakse ette ÜRO humanitaarabi rahastamise kõrgetasemelise ekspertgrupi kohtumist. Kohtumisel arutatakse Euroopa Liidu suhteid Aafrika, Kariibimere ja Vaikse ookeani riikidega pärast aastat 2020, samuti soolise võrdõiguslikkuse ja arengu seoseid, ajendatuna Euroopa Komisjoni ja välisteenistuse ühise tegevuskavast. Nimetatud dokumendis sätestatakse EL arengukoostöö ja välissuhete prioriteedid järgmise viie aasta jooksul tüdrukute ja naiste elujärje parendamisel maailmas. Arutatakse ka arengupoliitikavaldkonna poliitikate sidusust ja arengukoostööd rände ohjamisel.

Koos keskkonnaministritega käsitletakse ka ÜRO peaassambleel kokkulepitud kestliku arengu eesmärke aastani 2030.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-