Valitsuse 22. juuli istungi kommenteeritud päevakord

21.07.2021 | 19:42

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaministri ülesandeid täitev riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE) kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: arvamuse andmine

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni ja riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud eelnõu kohaselt kaotatakse lapsevanemate kohustus tasuda lasteaia kohatasu. Eelnõuga kavandatud muudatuste järgi määratakse lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmiseks riigieelarvest omavalitsusüksustele toetus, mis jaotatakse omavalitsusüksuste vahel proportsionaalselt laste arvule, sõltudes lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Rahaliste vahendite jaotamise põhimõtete täpsem kord kehtestatakse valitsuse määrusega.

Rahandusministeerium toetab eelnõu eesmärki, kuid mitte konkreetset eelnõu. Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku arutada lasteaia kohatasu maksumusega seonduvaid küsimusi uue alushariduse seaduse koostamise raames. Ka haridus- ja teadusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest ei pea otstarbekaks muuta rahastamise aluseid alushariduse seaduse muutmise protsessist eraldi.

Valitsuse arvamus tuleb esitada riigikogu kultuurikomisjonile 26. juuliks.

2) Arvamuse andmine erakonnaseaduse (EKS) § 8¹ (erakonna liikmete avalikustamine) muutmise seaduse eelnõu (416 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: arvamuse andmine

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni algatatud seaduseelnõu kohaselt lõpetatakse kehtiva erakonnaseaduse § 8¹ lõike 5 kohaselt erakondadesse kuuluvate isikute nimede avalikustamine.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada riigikogu põhiseaduskomisjonile 26. juuliks.

2. Vägivalla ennetamise strateegia lõpparuanne ja vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: aruanne

Vägivalla ennetamise kokkuleppe koostamise üheks eesmärgiks on jätkata vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel. Kokkulepe on vägivallaennetuse poliitika ja tegevuste kavandamise ning elluviimise alusena mõeldud eri valdkondade poliitikakujundajatele, praktikutele ja kõigile avaliku sektori, omavalitsusüksuste ning vaba- ja erasektori organisatsioonide inimestele, kes soovivad vägivallaennetust edendada.

Kokkulepe toob esile 14 vägivallaennetuse tegevussuunda: 1) vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallast teadlikkuse suurendamine; 2) vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös, huvihariduses ja -tegevustes; 3) vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine; 4) perevägivalla ennetamine ja tugi peres vägivalda kogenud lastele; 5) eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine; 6) vägivallaennetus digimaailmas; 7) inimkaubanduse ennetamine; 8) seksuaalvägivalla ennetamine; 9) spetsialistide parem teadlikkus vägivallast, sekkumisoskuste ja -tahte arendamine; 10) ohvrisõbralik menetlus; 11) vägivallaohvritele parem kaitse ja tugi; 12) vägivaldsest käitumisest loobumise viiside arendamine; 13) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate suurem roll vägivallaennetuses; 14) vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine.

Kokkuleppe elluviimiseks vajalikud tegevused kajastatakse eri valdkondade programmides. Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium läbi vägivallaennetuse juhtrühma, kuhu vastutavad asutused määravad oma esindaja. Lisaks tagatakse kokkuleppe elluviimine laiemalt vägivallaennetuse võrgustiku kaudu, kuhu on kaasatud ka kohalik tasand, vabaühendused, erasektor ja teised huvirühmad.

Seni on Eestis vägivalla ennetamisel lähtutud kahest vägivalla ennetamise strateegiadokumendist: vägivalla vähendamise arengukavast aastateks 2010–2014 ja vägivalla ennetamise strateegiast aastateks 2015–2020.

3. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis ja töökord
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsuse määrus kehtestatakse 1. juulil jõustunud hädaolukorra seaduse muudatuste rakendamiseks. Muudatuste kohaselt jääb kriisireguleerimise ülesannete täitmine mitte enam kriisikomisjonide, vaid asutuste vastutada.

Regionaalsel tasandil on kriisireguleerimise korralduse põhivastutus muudatuste kohaselt päästeametil, mille ülesandeks on tagada ka regionaalsel tasandil täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuste üksuste koostöö kriisireguleerimise korraldamisel. Selle ülesande täitmiseks moodustatakse valitsuse määrusega neli alaliselt tegutsevat regionaalset kriisikomisjoni, kinnitatakse nende koosseis ja kehtestatakse komisjonide töökord.

Määrus jõustub üldises korras.

4. Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise, matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise, määramise ja maksmise kord
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsuse määrus kehtestatakse 1. juulil jõustunud hädaolukorra seaduse muudatuste rakendamiseks. Muudatustega anti siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle valitsusele ja riigikantseleile.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise, matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise, määramise ja maksmise kord. Varem kehtinud korras sisulisi muudatusi ei tehta ning kuni 1. juulini kehtinud siseministri määrus antakse terviktekstina uuesti valitsuse määrusena.

Määrus jõustub üldises korras.

5. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande 2020. aasta kohta kinnitamine
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Koondaruanne koosneb kahest peatükist, käsitledes riigi osalemist vastavalt äriühingutes ja sihtasutustes.

Koondaruandes antakse ülevaade 29 riigi osalusega äriühingu kohta. Nende seas on ka AS Ökosil, kus riigil on 35-protsendiline vähemusosalus, ning AS Eesti Teed, mille aktsiate võõrandamisprotsess jõudis sel aastal lõpule ning kus riigil aruande koostamise seisuga osalust enam ei ole.

Riigi enamusosalusega äriühingute kogukäive pööras 2020. aastal pärast kolmeaastast tõusu langusesse. Käive suurenes 14 ja vähenes 14 äriühingus. Riigile kuuluvate ettevõtete puhaskasumid kokku moodustasid 2020. aastal 119 miljonit eurot, mis tähendab varasema aastaga võrreldes 35-protsendilist vähenemist.

Summaarse puhaskasumi muutust mõjutasid enim transpordiga seotud äriühingud: AS Tallinna Sadam, OÜ Transpordi Varahaldus, AS Tallinna Lennujaam ja Lennuliiklusteeninduse AS, kus kõigis vähenes puhaskasum vähemalt 10 miljoni euro võrra, sealhulgas lõpetasid kolm viimast aasta kahjumiga. Ülejäänud ettevõtete koondkasum vähenes kokku 12 miljonit eurot. Puhaskasumite vähenemine tähendab, et üldhinnang riigi äriühingute kasumlikkusele on jätkuvalt mitterahuldav, sest vaid kuue äriühingu omakapitali tootlus ületas omakapitali hinda.

Aastaga on paranenud olukord äriühingute tegevuse nõukogu-poolses eesmärgistamises. Aruande koostamise ajaks oli 22 äriühingu nõukogu kinnitanud esmakordse või uuendatud strateegiadokumendi.

Riigi sihtasutuste portfelli kuulus 2020. aasta lõpu seisuga 65 sihtasutust, neist üks (SA Akrediteerimiskeskus) lõpetati tänavu 1. jaanuaril ja üks (SA CR14) asutati eelmise aasta 2. detsembri asutamisotsusega. Analüüsi on kaasatud 63 sihtasutuse finantsandmed. Sihtasutuste varade kogumaht on kasvanud 1,3 miljardi euroni. Koondaruandes on sihtasutused jagatud põhitegevuste alusel nelja tegevusvaldkonda: toetuste andmine, teenuste pakkumine avalikkusele sarnaselt äriühingutega, kultuuriteenuste pakkumine oma põhivara baasil ja Eesti arengu uurimine.

Varade kogumaht kasvas 2020. aastal kokku 916 miljoni euro ehk 71 protsendi võrra, moodustades 2,2 miljardit eurot. Käibevara maht kasvas seejuures 730 miljoni ja põhivara maht 190 miljoni euro võrra. Tegevustulude ja -kulude koondmahud kasvasid mõlemad neli protsenti, vastavalt 37 miljonit ja 32 miljonit eurot. Tulude koondmaht moodustas 924 miljonit eurot ja kulude koondmaht 900 miljonit eurot. Saadud toetuste maht kasvas nelja miljoni euro ehk ühe protsendi võrra ning antud toetuste maht 11 miljonit eurot ehk kaheksa protsenti.

6. Raha eraldamine valitsuse reservist justiitsministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu puudujäägi katteks
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus eraldab oma reservist tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu tänavuse puudujäägi katteks 1 788 717 eurot, sellest justiitsministeeriumile 128 144 eurot ja sotsiaalministeeriumile 1 660 573 eurot.

7. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid, eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Algatuse eesmärk on ühtlustada masinaid käsitlevad tervisekaitse- ja ohutusnõuded liikmesriikides ning tagada uue põlvkonna masinate ohutus.

Kehtiva masinadirektiivi asendamine masinamäärusega on ajendatud Euroopa Komisjoni analüüsis ilmnenud vajadusest tagada masinavaldkonna nõuete senisest ühtlasem rakendamine ELis. Ühtlasi tagab määruse õiguslik olemus, et ettevõtja ei pea tundma igas liikmesriigis direktiivi ülevõtmiseks koostatud õigusakte. Masinavaldkonna nõuded viiakse vastavusse ka toodete turustamise ühise raamistikuga, kus sätestatakse põhimõtted ja erisätted kõigi toodete valdkonna õigusaktide suhtes, kindlustades masinamääruse kooskõla muude tooteohutust käsitlevate ELi õigusaktidega.

8. Eesti seisukohad mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste Euroopa Liidu ülese kaitse avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse kohta Euroopa Liidus. Geograafilised tähised on tootel kasutatavad nimetused või tähised, mis viitavad sellele, et toode pärineb teatud territooriumilt ja tootel on sellest päritolust tulenevalt spetsiifilised omadused, mis tulenevad kohaliku oskusteabe, tooraine või mõlema kasutamisest (näiteks Murano klaas, Solingeni söögiriistad, Donegali tviid, Halase pits, Macaeli marmor, Bolesławieci keraamika, Gablonzi ehted).

Selliseid tähiseid on võimalik teatud ulatuses kaitsta kaubamärgiga ja kõlvatu konkurentsi vastu kehtestatud õigusnormidega, kuid nende kaitseks on võimalik kehtestada ka iseseisev õiguskaitsesüsteem. Selline süsteem on ELi tasandil kehtestatud üksnes põllumajanduslike toodete nimetuste jaoks, aga mitte mittepõllumajanduslike toodete, näiteks käsitööesemete ja tööstuskaupade geograafiliste tähiste kaitseks.

ELis on kokku 13 liikmesriiki (nende seas Eesti) kehtestanud mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitsmiseks riigisisesed normid, kuid nende sisu erineb oluliselt. Komisjon on juba aastaid kaalunud ELi ülese mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitsesüsteemi vajalikkust, korraldades uuringuid nii sellise süsteemi majanduslike mõjude kui ka õiguslike aspektide kohta.

Konsultatsiooni eesmärk on koguda arvamusi peamiste seni tuvastatud probleemide ja poliitikavalikute kohta, mida saab nende probleemide lahendamiseks kavandada, ning eri valikute mõju kohta. Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse mõjuhinnangu koostamisel, et leida edasi liikumiseks parim viis.

9. Eesti seisukohad jätkusuutliku rahastamise taksonoomia kohta
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon esitas 7. juunil Euroopa Parlamendile ja nõukogule nelja kuu jooksul nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks delegeeritud määruse, millega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevuste kestlikkuse tuvastamiseks. Delegeeritud määruse aluseks on taksonoomiamäärus, millega on kehtestatud üldine raamistik ehk põhimõtted, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul võib konkreetset majandustegevust pidada kestlikuks.

Delegeeritud määruses täpsustatakse tegevuste kestlikuna käsitlemise põhimõtteid, kehtestades konkreetsemad kriteeriumid, mille alusel kestlikkust iga majandustegevuse puhul hinnata. Sellised kriteeriumid töötatakse välja kokku kuue keskkonnavaldkonna jaoks: kliimamuutuse mõju vähendamine, kliimamuutuse mõju leevendamine, ringmajanduse ja jäätmevaldkonna edendamine, saastuse vähendamine, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning kestlik vee- ja mereressursside kasutus. Käsitletavas delegeeritud määruses täpsustatakse neid tegevuste keskkonnakestlikuna käsitlemise põhimõtteid, mis on seotud kliimamuutuse mõju vähendamise ja selle leevendamisega. Ülejäänud nelja valdkonna jaoks töötatakse sarnane delegeeritud määrus välja 2021. aasta jooksul.

Kestlike majandustegevuste taksonoomia loomise pikaajaline eesmärk on suunata suuremaid ettevõtteid ning finantsturu osalisi enda tegevuste ja investeeringute kaudu ühtsetel alustel enam panustama rohepöördesse.

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 26. juuli 2021 mitteametlikul videokohtumisel
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu videokohtumisel on kavas anda esialgne heakskiit nelja liikmesriigi taastekavale. Samuti tutvustab Euroopa Komisjon 20. juulil avaldatud ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus