Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. NB! Valitsuse pressikonverents toimub homme kell 12 Riigivanemate saalis, kus peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Urmas Reinsalu teevad selle aasta kokkuvõtteid.
Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580
1. Mõõteseaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga uuendatakse mõõteseadust ning kõrvaldatakse praktikas esinevad kitsaskohad ja ebamõistlikud piirangud. Mõõteseaduse põhieesmärk on tagada mõõtmise usaldusväärsust näiteks jaekaubanduses või õiguserikkumise tuvastamisel.
Paindlikumaks muutuvad mõõtmistulemuste jälgitavuse nõuded. Uue seaduse järgi peab mõõtetulemus olema jälgitav, kui valdkonna õigusakt seda nõuab. Nii saab kehtestada nõuded vastavalt konkreetse valdkonna mõõtmise iseloomule ja vajadustele.
Pädevatel mõõtjatel võimaldatakse kasutada seadmeid, mille taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik, näiteks GPS-seadmed. Sellisel juhul peab pädev mõõtja järgima asjakohast metoodikat ja kasutama seadme korrasoleku kontrollimiseks tootja poolt normdokumendis ettenähtud protseduure.
Lisaks muudetakse kinnispaki täitekoguse kontrollimisele kehtestatud nõudeid. Kinnispakk on ühesuguse kogusega pakendatud toode, näiteks 1 kg suhkrupakk. Kehtiv mõõteseadus nõuab kinnispaki täiekoguse kontrollimise dokumentatsiooni olemasolu ja säilitamist kahe aasta vältel kõigilt kinnispakkide pakendajatelt ja importijatelt. Eelnõuga muudetakse dokumentatsiooni omamine kohustuslikuks vaid sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele ja dokumentide säilitamise tähtaega lühendatakse ühe aastani. Dokumentide olemasolu nõue on ettevõtjatele liigne halduskoormus.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. Jaanuaril 2019.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72a6bfaf-e308-4180-945d-a94520d41383#uNRceMvH
2. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on heaks kiita piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolli 2012. aasta muudatused. Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8a31a6b4-2821-44df-b0b0-303c1c49c42b#a2tVGwme
3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Riigikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon sooviga muuta Riigikogu ja kohalike omavalitsuse volikogude valimistel Tallinnas valimistulemuste kindlakstegemise reegleid. Kompensatsioonimandaadi saamine valimisringkonnas sõltuks kogutud häälteprotsendist, mitte kandidaatide nimekirjas paiknemisest. Kehtiva seaduse järgi saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes paikneb nimekirjas eespool. Riigikogu valimistel peab kandidaat olema kogunud ka hääli vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Ka asendusliikmete registreerimine sõltub edaspidi ringkonnas kogutud hääleprotsendist, mitte kandidaatide nimekirjas paiknemisest.
Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon on kahel korral algatanud sarnase sisuga eelnõu. Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (3 SE) oli valitsuse 30. aprilli 2015. aasta istungil ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE) oli valitsuse 11. veebruari 2016. aasta istungil. Mõlemal korral otsustati loobuda arvamuse andmisest.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte kujundada eelnõu osas valitsuse seisukohta, kuna konsensus eelnõuga taotletavate muudatuste osas tuleb leida Riigikogus.
2) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, et vähendada õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu poole võrra. Alkoholiaktsiisi tõusud aastateks 2019 ja 2020 säilivad samas ulatuses, see tähendab 10 protsenti ning etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi veini ja kääritatud joogi puhul 20 protsenti.
Eelnõu lähtub 23. novembri 2017. aasta valitsuskabineti arutelust, mille kohaselt 2018. aastaks planeeritud alkoholi aktsiisitõusu vähendatakse poole võrra.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. veebruaril 2018.
Rahandusministeerium teeb valitusele ettepaneku eelnõu toetada.
3) Arvamuse andmine looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Sellega nähakse ette täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid.
Muudatusega saab looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamisega tegeleda ka Riigimetsa Majandamise Keskus kasutades selleks oma tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit. Praegu omandab riik nimetatud kinnisasju üksnes eelarves ettenähtud vahendite piires.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018. a.
Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
4. “Transpordi arengukava 2014–2020“ muudatuste heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Transpordi arengukavas muudetakse osa, mis puudutab ASi Tallinna Sadam riigi ainuomanduse muutmist enamusosaluseni. Muudatus on vajalik ASi Tallinna Sadam aktsiate börsile viimiseks selliselt, et riik säilitaks enamusosaluse.
Riigi enamusosaluse säilimine tagab jätkuvalt kõikidele meritsi vedajatele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti kaubakoridorile.
Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#Xi14o36g
5. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2017. aastal
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigisekretär esitab ülevaate valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 täitmisest 2017. aastal.
Tegevusprogrammi kiitis valitsus heaks 28. detsembril 2016. Valitsuse prioriteetideks on pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning tugevdada Eesti julgeolekut.
Ülevaade kirjeldab valitsuse nelja prioriteedi kaupa olulisemaid valitsuse tegevusprogrammi tegevusi 2017. aastal ning hilinenud tegevusi. Kuna 2017. a II poolaastal on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, siis on ülevaates kirjeldatud ka eesistumise raames toimunud edasiminekuid. Aruandes on lühidalt ära toodud ka tegevusprogrammi teiste peatükkide ja valdkondade olulisemad tegevused.
6. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2018. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab järgmiseks aastaks õppekoha tegevuskulude piirmääraks 89 eurot kuus ühe õpilase kohta. Alates 2016. aastast on piirmäär kasvanud igal aastal 1 euro võrra. Määrus aitab luua stabiilsuse õppekoha tegevuskulude katmisel ja tagab olukorra, kus üks kohalik omavalitsus ei saa nõuda teiselt kohalikult omavalitsuselt ülemääraselt suurt tegevuskulu katmises osalust.
Piirmäär võetakse aluseks näiteks omavalitsuste omavahelisel arvlemisel, kui õpilane käib teise valla või linna koolis.
Samuti on kehtestatud piirmäär aluseks erakoolide pidajatele täiendava toetuse maksmisel. Kehtiva seaduse järgi eraldatakse erakoolidele riigieelarvest toetust kuni 75 protsendi ulatuses erakooli asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse 2016. aasta õppekoha keskmisest maksumusest, kuid mitte rohkem, kui 2016. aastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulude piirmäär.
Muudatus jõustub 1. jaanuarist 2018
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/101ed7ce-77a2-4e04-8d66-0394deda8506#yoUeCWvF
7. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 1. jaanuarist 2018 põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1150 eurot kuus.
Õpetaja töötasu alammäär suureneb võrreldes 2017. aasta 1. jaanuariga 15 protsenti ehk 100 eurot. Praegu on õpetaja töötasu alammäär 1050 eurot kuus.
2017. aasta novembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 12 372.
Õpetaja töötasu alammäära tõus vastab valitsuse eesmärgile tõsta õpetajate keskmine töötasu 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fa7b137-c90f-4d69-84e2-d1e2c4016c16#ctwpL4UC
8. Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigieelarvest kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele eraldatavad uued rahastamispõhimõtted.
Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.
Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks. Uue mudeli rakendumisel ei kaota ükski kool tänase rahastamise tasemes.
Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalevate õppurite osakaal.
Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast umbes 9 protsenti.
Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 18,6 miljonit eurot, järgmise aasta eelarves on selleks planeeritud 6,6 miljonit eurot.
2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/872a7b72-0db6-4e95-98c2-af3e608d679c#MlgpyOBD
9. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 "Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu
Justiitsministeeriumi põhimäärus viiakse kooskõlla maavalitsuste tegevuse lõpetamist puudutavate seadustega, mille kohaselt hakkab justiitsministeerium tegema haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste haldusaktide õiguspärasuse üle.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be71eeb2-7855-475c-acd2-1baf01dac4bf#zbRhmdI3
10. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise rakendusakt.
Kehtiva korra kohaselt on sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) vastutav töötleja sotsiaalministeerium ja volitatud töötlejad sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). Eelnõu kohaselt muudetakse SKAIS-i vastutavat töötlejat, kelleks saab SKA ning volitatud töötlejaks jääb TEHIK. Vastutava töötleja rolli muudetakse, sest SKA on selle infosüsteemi tegelik põhikasutaja ning eesmärk on anda SKA-le parem positsioon SKAIS-i arenduste juhtimiseks. Samuti antakse talle üle senised vastutava töötlejale omaseid ülesandeid, näiteks andmevahetuslepingute sõlmimine. Sotsiaalministeeriumil säilib õigus muudatuste juhtimiseks õigusloome kaudu.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse sotsiaalteenuste- ja toetuse andmeregistrist saadavate andmete nimetusi seoses seadustes muutunud mõistetega. Näiteks asendatakse senine peres hooldamise lepingu mõiste asendushoolduse teenuse mõistega. Need andmeid kasutatakse SKA poolt perehüvitiste arvestamiseks ja maksmiseks.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8cb9fb84-4ec2-4109-bc71-7785f74a9621#QyQhHZhv
11. Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise kord
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse rakendamiseks. Seaduse muudatus on seotud Eesti Haigekassa seaduse muutmisega, millega otsustati haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine.
Eelnõu kohaselt nähakse ette kord riigieelarvest haigekassa eelarvesse täiendava eraldise maksmiseks mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduse tõttu rahvapensioni saajate eest.
Eraldist arvestab sotsiaalkindlustusamet iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks, kuna neil on olemas nii riikliku pensioni kulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele. Eraldise arvestuse aluseks on 10. kuupäevaks arvestatud riiklike pensionide kogusumma (riikliku pensioni saajatele arvestatud riiklik pension koos maksustamisele kuuluvate summadega), millest arvestatakse maha töötavatele pensionäridele arvestatud pensionide summa. Eraldise arvestamiseks rakendatakse mittetöötavate pensionäride pensionide kogusummale seadusega kehtestatud eraldise määra, mis on 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11% ja 2021. aastal 12%. Alates aastast 2022 on eraldise määr võrdne 13%-ga analoogiliselt riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu määraga.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel on vanaduspensionäre 2017. aasta juunikuu seisuga ligikaudu 300 000 ja rahvapensioni saajaid ligikaudu 1300.
Praegu mittetöötavad pensionärid ravikindlustussüsteemi ei panusta ja töötava elanikkonna palkadelt makstav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa katab ka nende ravikulud.
Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 koostamise raames tehtud otsusega kinnitati Eesti Haigekassa eraldise summaks 2018. aastal 91 mln, 2019. aastal 138 mln, 2020. aastal 158 mln ja 2021. aastal 178 mln eurot. Eelnõuga kaasnev täiendav IT-arenduste kulu SKA-le on hinnanguliselt 60 000 eurot, mille kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8cb9fb84-4ec2-4109-bc71-7785f74a9621#QyQhHZhv
12. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt on 1. jaanuarist 2018 tunnitasu alammääraks 2,97 eurot (praegu 2,78 eurot) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot (praegu 470 eurot).
Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 26. oktoobril 2017. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2017. aastal kuus keskmiselt 23 100 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenis töötasu alammäära 470 eurot, moodustades 4,9 protsenti kõigist töötasu saanud töötajatest. Sellele lisaks teenis kuus keskmiselt 11 200 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu 471-499 eurot (2,4% töötajatest). Aasta jooksul kokku (jaanuar-oktoober) teenis vähemalt ühel kuul töötasu alammäära ulatuses töötasu 43 900 isikut ning 471-499 eurot 54 900 isikut.
Töötasu alammäära tõstmine 2018. aastal 470 eurolt 500 eurole toob riigieelarvesse täiendavat maksutulu 5,2 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksena. Täiendavat tulu tulumaksuna eeldada ei saa, sest alates 1. jaanuarist 2018 on isikutel, kelle aastatulu on kuni 14 400 eurot, maksuvaba tulu 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga läbi keskmise palga prognoosi.
Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad rahandusministeeriumi hinnangul 2,8 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse alammäära tõus palgafondi siseselt. Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude suurenemist, on töötasu alammäära tõusul positiivne mõju valitsussektori eelarvepositsioonile kokku 2,4 miljoni euro ulatuses.
Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu. Kuivõrd 2018. aasta riigieelarves on arvestatud töötasu alammäära tõusuga 494 euroni, toob töötasu alammäära tõus 500 eurole kaasa vanemahüvitise kulu ja lapsepuhkuse tasu kulu tõusu, lisaks 2018. aasta riigieelarvesse arvestatule, kokku 271 412 euro ulatuses.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8cb9fb84-4ec2-4109-bc71-7785f74a9621#mvr9ycKA
13. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kanda naise viljatus haiguste loetellu, mille ravimiseks mõeldud ravimeid saab hüvitada 100% soodusmääraga.
Kehtiva korra kohaselt saavad kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenust kasutavad kindlustatud inimesed vajalikud ravimid kõigepealt apteegist 50 protsendise soodusmääraga ning ülejäänud summa hüvitamiseks peavad nad esitama haigekassale taotluse. Haigekassa hüvitab need ravimikulud nii enda eelarvevahenditest kui sotsiaalministeeriumi eelarvest eraldatud vahenditest.
Alates 1. jaanuarist 2018 hüvitatakse kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning nendega seotud ravimikulud ravikindlustuse seaduses ette nähtud korras täies ulatuses Eesti Haigekassa poolt.
Ettepaneku haiguste loetelu muutmiseks on heaks kiitnud tervise- ja tööministrit nõustav ravimikomisjon.
Viljatus puudutab iga viiendat kooselavat paari. Enamlevinud lastetusravi võimaluste hulka kuuluvad muu hulgas munarakkude kehaväline viljastamine (In Vitro Fertilization – edaspidi IVF) ja külmutatud embrüote siirdamine. IVF on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod. IVF tulemusena rasestub 30 protsenti alla 36-aastastest naistest, kuid protseduuri ebaõnnestumisel on võimalik ravi korrata. IVF abil on maailmas sündinud viis miljonit last ning Eestis sünnib aastas rohkem kui 600 last, mis moodustab 4 protsenti kõikidest vastsündinutest.
Haiguste loetelu täiendamine annab võimaluse kanda kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise ambulatoorseks raviks vajalikud ravimid soodusravimite loetellu 100-protsendise soodusmääraga. Vahendid kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise ambulatoorseks raviks vajalike ravimite soodusmäära tõstmiseks on planeeritud ravimihüvitiste eelarve piires.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018 koos soodusravimite loetelu kvartaalsete muudatustega.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc45f301-7350-46f8-9b0e-2dca4e57a9d6#xSouTSiR
14. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus viib kehtiva korra kooskõlla ravikindlustuse seaduse muudatusega, millega loodi eeldused Eesti Haigekassa tõhusamaks toimimiseks.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on sotsiaalministeeriumil alates 1. jaanuarist 2018 õigus teha haigekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks.
Eelnõus nähakse ette, et sellisel juhul tuleb sotsiaalministeeriumil koos ettepanekuga esitada haigekassale ka põhjendus riigi tervishoiupoliitika elluviimise vajaduse kohta.
Praegu võivad haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Muutmise ettepaneku võib nende asjaosalistega algatada ka haigekassa ise.
Seni on sotsiaalministeeriumil olnud võimalus anda muutmistaotlustele tervishoiupoliitiline prioriteetsus ja esitada oma täiendavad ettepanekud tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks vaid haigekassa nõukogule. Haigekassal kulub ettepaneku menetlemiseks üks aasta, seega on muudatuse rakendumine võimalik ülejärgmisel aastal. Riigi tervishoiusüsteemi korraldamiseks vajaliku uue tervishoiuteenuse kättesaadavaks tegemine võib olla vajalik kiiremini. Edaspidi saab haigekassa läbirääkimistesse asuda kohe pärast sotsiaalministeeriumilt ettepaneku saamist.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/23fc8e02-7dd2-4c3b-933e-987ef72e3c72#uh2GKO0s
15. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse Eesti Haigekassa põhikirja kooskõlla viimiseks tervisevaldkonnas tehtud seadusemuudatustega.
Eesti Haigekassa seaduse muudatuse kohaselt jagunevad haigekassa eelarve kulud tervishoiukuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks. Eelnõu kohaselt tehakse haigekassa põhikirjas analoogiline muudatus. Praegu jagunevad haigekassa eelarve kulud ravikindlustuse kuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks.
Samuti lisatakse põhikirja haigekassa juhatuse pädevus kooskõlastada terviseameti peadirektori käskkiri, millega kirjeldatakse raha jaotus kiirabibrigaadi pidajate vahel ja kiirabibrigaadi pidajate rahastamise aruandlus. Vastav ülesanne läheb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuse kohaselt Sotsiaalministeeriumilt üle Eesti Haigekassale.
Ravikindlustuse seaduse muudatusega antakse sotsiaalministeeriumilt haigekassale üle Eesti Haigekassa ravimite loetelu kehtestamise ja ravimite piirhindade arvutamise kohustus. Eelnõu kohaselt laiendatakse haigekassa osakondade pädevust ja nähakse ette, et lisaks tervishoiuteenuste ja soodustingimustel väljastatavate ravimite eest tasumisel rakendatava süsteemi arendamisele hakkab haigekassa ka vastavaid menetlusi läbi viima. Samuti nähakse ette haigekassa juhatuse ülesanne valmistada valdkonna eest vastutavale ministrile ette otsuste eelnõusid ravimite loetelu kehtestamiseks ja ravimite piirhindade arvutamiseks.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga haigekassa nõukogu poolt moodustatud alalise nõuandva komisjoni koosseisu moodustamise korda. Kehtiva põhikirja kohaselt on nõukogul õigus moodustada alaline komisjon tervishoiutöötajate ja nende ühenduste esindajatest nõukogu poolt esitatud küsimustes arvamuse saamiseks. Eelnõu kohaselt nähakse nõukogule ette võimalus moodustada alaline komisjon arvamuse saamiseks tervishoiuvaldkonna osapoolte ja nende ühenduste esindajatest. Tervishoiuvaldkonna osapoolteks loetakse tervishoiutöötajaid ja nende ühenduste esindajaid, tervishoiuteenuse osutajaid ja nende ühenduste esindajaid, ravimitootjaid ja -müüjaid ning nende ühenduste esindajaid, tervishoiuõppeasutusi ja nende esindajaid ning muid olulisi tervishoiuvaldkonna osapooli ja nende esindajaid. Muudatuse tulemusel kaasatakse haigekassa töösse lisaks tervishoiutöötajatele ja nende ühenduste esindajatele ka teised tervishoiuvaldkonnaga seotud osapooled.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9469b437-29f7-40ba-979d-eedf13df4263#8Be5LcFR
16. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab uue Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Võrreldes seni kehtinuga muudetakse piirhindu ja kaasajastatakse erinevate tervishoiuteenuste nimetusi ja rakendustingimusi. Näiteks uuendatakse hambaravi, ortodontia, majutuse voodipäeva, näo- ja lõualuukirurgia ning günekoloogia piirhindu.
Kehtestatakse ka tingimused täiskasvanute hambaraviteenuse osutamisega liitunud arstidele lisatasu maksmiseks hambaravi hüvitise rakendamise ja suurenenud valmisoleku tagamise eest. Lisatasu suurus on 868,55 eurot ja seda rakendatakse 2017. aasta teisel poolaastal osutatud täiskasvanute hambaraviteenuse ravijuhtudele alates 350 ravijuhust.
Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Suuremat hüvitist (85 eurot) hakkavad saama ka osade keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi väga vajalik, näiteks diabeediga inimesed.
Loetellu lisatakse ravikindlustatud osalise ja puuduva töövõimega inimeste, pensionäride ning üle 63-aastaste inimeste hambaproteesiteenuste mitterahalise hüvitise piirmäär 260 eurot kolme aasta kohta. Muudatus on seotud ravikindlustusseaduse muudatusega, mille kohaselt muutub senine rahaline proteesihüvitis mitterahaliseks. Alates jaanuarist saab hüvitist haigekassa lepingupartnerite juures. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast.
Lähtudes erialaühenduste ja haigekassa ettepanekutest lisatakse tervishoiuteenuste loetellu mitmed tõenduspõhised ja kulutõhusad uued teenused, näiteks digitaalne dermatoskoopia, kiiritusravi ja neerukasvaja ja rinnakasvaja ravimid, ning muudetakse olemasolevaid, et tagada kindlustatud inimestele paremad ravivõimalused.
Koolitervishoius viiakse rahastamine 11 kuult 12 kuule.
1. jaanuarist 2018 jõustuvate muudatustega kaasnev mõju haigekassa eelarvele on 12,65 miljonit eurot. Lähtuvalt tervishoiutöötajate kollektiivleppest tõusevad järgmisel aastal arsti, õe ja hooldustöötaja palgad, millega kaasneb 1. aprillist 2018 haigekassa eelarvele rahaline mõju hindadele palgakomponendi lisamisega täiendavalt ligikaudu 35 miljonit eurot.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd3c84f3-cfb0-4a1a-bdce-6157148e7088#xANMgg6k
17. Liikmeõiguste teostaja määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses haldusreformiga lõpetavad maavalitsused oma tegevuse 31. detsembril 2017 ja nende ülesanded ühistranspordi korraldamisel antakse üle maanteeametile. Seetõttu volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi või tema volitusel maanteeametit neljas piirkondlikus ühistranspordikeskuses teostama riigipoolset liikmeõigust. Need keskused on: mittetulundusühingud Harjumaa Ühistranspordikekus, Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, Järvamaa Ühistranspordikeskus ja Pärnumaa Ühistranspordikeskus.
Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#Ca8ND71K
18. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri uues sõnastuses. Rakenduskava muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni poolt Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite mahule kohaldatud tehnilisest kohendusest ehk vahendite vähendamisest 35,4 miljoni euro võrra. Selletõttu on muudetud mõõdikute sihttasemeid ja projektide maksumusi.
Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#af3tftli
19. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a korralduse nr 446 „2017. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu
Lähtuvalt riigieelarve seadusest ning kooskõlas 2017. aasta riigieelarve seadusega kehtestatakse ministeeriumide ettepanekute alusel valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2017. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus uues sõnastuses. Investeeringute muudatused on seotud asutuste ja objektide ümbertõstmistega investeeringute sees.
Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#6BmdKKPJ
20. Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2016. aasta kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Aruanne
Rahandusministeerium esitab valitsusele koondaruande riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute 2016. aasta tegevuste ja arengute kohta koos statistiliste näitajatega.
21. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2017. a korralduse nr 1 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järgselt lähevad maavalitsuste omandireformi aluste seadusest tulenevad ülesanded, samuti maavanemate moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjonide ülesanded rahandusministeeriumile ning hoonestusõiguse seadmise toimingud maa-ametile.
Nimetatud muudatustest tulenevalt jääb valitsuse 6. jaanuari 2017. aasta korraldusega Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetluste lõpetamiseks eraldatud summa (94 942 eurot) jääk 33 325 eurot rahandusministeeriumile ning hoonestusõiguse seadmiseks ja sellega kaasnevateks kuludeks eraldatud summa (424 610 eurot) jääk 375 509 eurot antakse maa-ametile.
Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#BshfNS7W
22. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi neli kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 2 328 300 euro võrra ülekursiga 53 eurot 23 283 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.
Samuti antakse nõusolek riigivara üleandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks. Mustvees Pihkva tn 2c ja Mehikoormas Järve tn 1 kinnistuid kasutab praegu kaitsevägi. Saaremaal Lõhangu kinnistut kasutab päästeamet demineerimistöödeks ja Valgas Karja tn 16 asub päästeteenistuse hoone.
Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#dxqO7sRT
23. Volitus Sihtasutuse Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ühinemiseks Sihtasutusega Pärnumaa Arenduskeskus
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Pärnu maavanemale antakse volitus ühendada Sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Sihtasutusega Pärnumaa Arenduskeskus (asutamisel). Ühendatavaks sihtasutuseks on Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ja ühendavaks sihtasutuseks Pärnumaa Arenduskeskus.
Ühinemise tulemusena hakkab Sihtasutuse Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ülesandeid ja eesmärke täitma Pärnumaa kohalike omavalitsuste poolt asutatud uus Sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskus. Riik annab sellega sisult omavalitsusliku ülesande täitmise üle kohalikele omavalitsustele.
Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#7yVNoUUL
24. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (26 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 26-le taotlejale, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning kelle suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
2) Eesti kodakondsuse andmine (G.B.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on toime pannud kaks väärtegu. Inimese karistatus on praeguseks kustunud.
25. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R.J.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda inimesele kodakondsuse andmisest, kuna teda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning tema karistatus ei ole kustunud.
2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A.P.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on 3 korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2008–2016 on toime pannud 5 väärtegu. Inimese karistatuse kustumisest on möödunud liialt vähe aega.
3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M.V.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud viis väärtegu. Inimese karistatuse kustumisest on möödunud liialt vähe aega.