1. Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Eesti ja Moldova vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll.
Protokolliga kaasajastatakse kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, kuna enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.
Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumitel. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil inimene elab. Eesti ja Moldova vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale pensionärile ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale pensionärile.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras. Protokoll jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuupäeva, kui pooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud viimases kirjalikus teates kinnitanud, et kõik protokolli jõustumise eelduseks olevad tingimused on täidetud.
2. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu üheksa liiget sooviga võimaldada mittetulundusühingutel, sh ametiühingutel, maksta oma füüsilisest isikust liikmetele neilt kogutud liikmemaksude arvel toetust tulumaksuvabalt, vältimaks toetuste topeltmaksustamist tulumaksuga.
Lisaks nähakse eelnõu kohaselt ette suurem paindlikkus töötervishoiu ja töötajate tervise edendamisega seotud kulude maksuvabastuses. Kehtiva õiguse kohaselt on maksuvabastuse piirmäär 100 eurot kvartalis töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulude kohta. Eelnõu kohaselt oleks piirmääraks 400 eurot aastas. Aasta kokkuvõttes jääb piirmäär samaks, kuid tööandja saaks rohkem vabadust piirmäära kasutamisel.
Seadust soovitakse rakendada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020.
14. jaanuaril tagasi astunud valitsuse koosseis loobub eelnõu kohta arvamuse andmisest.
3. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014. a määruse nr 53 "Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 2021. aastaks koolide pidajatele antava õpilaskodutoetuse kogusumma ning ühe õpilaskodu koha toetuse suuruse.
Õpilaskodu ühe koha toetus 2021. aastal on 2000 eurot ja toetuse kogusumma 804 000 eurot. Toetust saavad 23 kooli pidajad (21 kohaliku omavalitsuse üksust ja kahe erakooli pidajad), kelle peetavates õpilaskodudes toetab riik 402 õpilase elamist. Võrreldes 2020. aastaga on toetuse kogusumma ja õpilaskodu kohtade arv vähenenud, sest kohti vajavaid õpilasi on vähem.
Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest määrab haridus- ja teadusminister munitsipaal- või erakooli, kus luuakse riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga. Toetuse jaotamisel koolipidajate vahel lähtutakse hariduse infosüsteemi andmetest – riigi toetatud õpilaste arvust õpilaskodudes planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Toetust võib kasutada õpilaskodu õpilastega seotud personali- ja majandamiskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks.
Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale võetakse õpilane elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluse alusel ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolekul.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2021. Määruse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud Haridus- ja teadusministeeriumi 2021. aasta eelarves.
4. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 159 "Kuressaare sadama akvatooriumi piiride määramine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu
Kuressaare sadama pidaja on Saaremaa Vallavalitsus. Sadama akvatooriumi piirid on määratud valitsuse määrusega 2001. aastast.
Veeteede Amet esitas taotluse sadama akvatooriumi piiride muutmiseks, kuna alates sadamaseaduse jõustumisest 10. juulil 2009 määratakse sadama akvatooriumi piirid valitsuse korraldusega. Sadama akvatooriumi piirid kinnitatakse valitsuse korraldusega ja vastav määrus tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 1. veebruaril 2021.
5. Kuressaare sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga määratakse Kuressaare sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.
Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel.
Veeteede amet esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile sadamaregistri kaudu taotluse Kuressaare sadama akvatooriumi piiride muutmiseks. Sadama akvatooriumi piiripunktide muutmine kooskõlastati sadama pidaja Saaremaa Vallavalitsusega.
Korraldus jõustub 1. veebruaril 2021.
6. Kassari sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse Kassari sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.
Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel.
Kassari sadam asub Läänemere kaldal Hiiumaa valla Käina osavallas Kassari saare lõunaosas. Sadama maa-ala koosneb ühest katastriüksusest. Viie kaiga sadamat kasutavad kohalikud elanikud, külalised ja kalurid. Sadama pidaja, MTÜ Sadamaühing Kassari esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile sadamaregistri kaudu taotluse sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Sadama akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.
7. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. a korralduse nr 343 "Kaberneeme sadama akvatooriumi piiride määramine" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse Kaberneeme sadama akvatooriumi piire.
Akvatooriumi piire ja piiripunktide koordinaate on vaja muuta, kuna Kaberneeme sadamas teostati 2019-2020 laiendus- ja süvendustöid ning ehitati juurde uus ujuvkai-lainemurdja. Uue ujuvkai-lainemurdja paigaldamisega suurenes sadamas teenindavate laevade arv. Sellest tulenevalt on sadama pidajal sadamaseadusest tulenevalt vaja tagada ohutu veeliiklus sadamateenuste osutamisel määratud akvatooriumi piires.
Sadama akvatooriumi piiride muutmine on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.
8. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2003. a korralduse nr 376 „Asjatundjate komisjoni moodustamine poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks“ muutmine
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse asjatundjate komisjoni koosseisu, kes tegeleb poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamisega.
Komisjoni koosseisu lisatakse Eesti Endiste Metsavendade Liidu, Eesti Natsismiohvrite Ühingu, Eesti Endiste Poliitvangide Liidu ja Eesti Tšernobõli Ühingu esindajad. Välja jäetakse Endiste Poliitvangide Loode-Eesti Ühingu, Sihtasutuse Eesti Mälu Instituut, Eesti Represseeritute Registri Büroo, Sihtasutuse Unitas, Sihtasutuse Eesti Välispoliitika Instituut ja Noorsootöö Keskuse esindajad.
Komisjoni ülesannete loetellu lisatakse kaks tegevust - nendeks on komisjonile esitatud avalduste ja ettepanekute menetlemine ning tegevustoetuse eraldamiseks ettepanekute tegemine.
9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile Horvaatia maavärina tagajärgede leevendamiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse välisministeeriumile 50 000 eurot, et toetada Horvaatiat 29. detsembril 2020. a toimunud maavärina tagajärgede leevendamisel.
10. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele. Kodakondsuse taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kolmele inimesele. Neist kaks on praegu Venemaa Föderatsiooni ja üks Ukraina kodanik. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele. Eesti kodakondsuse taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
11. Eesti kodakondsuse taastamine
1) Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus. Kuna isik oli taotluse esitamise ajal alaealine, ei pea ta loobuma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
3) Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimestele taastatakse kodakondsus. Kuna isikud olid taotluse esitamise ajal alaealised, ei pea nad loobuma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
12. Eesti riiklik aruanne ÜRO inimõiguste nõukogule üldiseks perioodiliseks ülevaatuseks
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
2021. aastal toimub Eesti kolmas üldine inimõiguste perioodiline ülevaatus. 2006. aastal loodud ülevaatus on inimõiguste nõukogu egiidi all toimuv riikidevaheline protsess, mille eesmärk on vastastikku hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist ÜRO liikmesriikides. Ülevaatus annab riikidele võimaluse näidata, milliseid meetmeid nad on võtnud inimõiguste olukorra parandamiseks ja inimõigustega seotud kohustuste täitmiseks.
Aruanne esitatakse tulenevalt ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioonist. Aruande koostamisel lähtuti ÜRO inimõiguste nõukogu juhtnööridest ning eelmises aruandetsüklis tehtud soovitustest. Aruandes antakse ülevaade asjakohasest seadusandlusest, inimõigusi käsitlevatest riiklikest tegevuskavadest, poliitikast ja praktikast. Aruandes osundatakse eelmiste arutelude käigus riikide poolt tehtud soovitustele. Kõiki põhiõigusi ei ole aruandes eraldi käsitletud, kajastatud on inimõiguste valdkonna arengusuundi, mis on eelkõige viimastel aastatel pälvinud tähelepanu Eestis või rahvusvahelisel tasandil.
13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti sai 23. novembril 2020 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivi (EL) 2018/1808 (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) mitteõigeaegset ülevõtmist. Eesti ei ole teatanud täielikest ülevõtmise meetmetest, mis tagaksid direktiivi kõigi sätete täitmise. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 19. septembril 2020.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi ülevõtmiseks on kultuuriministeeriumis koostatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
14. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Tüüp: Ülevaade
Direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, ülevõtmistähtaeg oli 2020. aasta 21. detsember. Direktiivi ülevõtmise eelnõu (elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, 301 SE) on käesolevaks ajaks jõudnud Riigikogu majanduskomisjoni menetlusse.
Tegemist on erakordselt mahuka õigusaktiga (179 lk), mis koondab seni kehtinud neli elektroonilise side valdkonna direktiivi (raamdirektiiv (2002/21/EÜ), juurdepääsu käsitlev direktiiv (2002/19/EÜ), loadirektiiv (2002/20/EÜ) ja universaalteenuse direktiiv (2002/22/EÜ)) ning lisaks ulatuslikke muudatusi, mis on tingitud elektroonilise side sektori arengust. Direktiivi ülevõtva eelnõu raames vaadati üle kogu seni kehtinud elektroonilise side regulatsioon, mis osutus eeldatust oluliselt ajamahukamaks protsessiks.
Lisaks aeglustasid eelnõuga edasi liikumist sellele kooskõlastamise käigus teiste ministeeriumite poolt esitatud direktiivivälised muudatusettepanekud, mis vajasid täiendavat arutelu erinevate ministeeriumite vahel.
Samuti mõjutas eelnõu menetlemist COVID-19 kriis.
Edaspidiste hilinemiste vältimiseks tuleks direktiivi ülevõtmisega alustada veelgi varem ja piirduda eelnõus vaid direktiivist tulenevate muudatuste reguleerimisega ning mitte lisada sinna direktiiviväliseid ettepanekuid, mis võivad pidurdada kogu eelnõu menetlust ja seada ohtu direktiivi tähtaegse ülevõtmise.