Valitsuse 20.12.2007 istungi kommenteeritud päevakord

19.12.2007 | 15:32

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 20. detsembril 2007. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719


1. "Kalapüügiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Kalapüügiseaduse muutmine on vajalik kontrolli tugevdamiseks kutselisel kalapüügil ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade üle.
Ühtlasi viiakse kalapüügiseadus kooskõlla väikesaarte seaduse muudatustega ja äriseadustiku äriregistrit puudutavate muudatustega.

Eelnõu seadusena jõustumisel tekib võimalus tasuda harrastuspüügi eest mobiilimaksega, mis parandab oluliselt kalapüügiõiguse kättesaadavust. Täpsustatakse ka kalastuskaardi taotlemise korda. Lisatakse säte, mille kohaselt kalastuskaarti ei anta neile, kes on kaardi andjale jätnud püügiandmed esitamata.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Teeseaduse muutmise seaduse" eelnõu (158 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Arvamuse andmine

Seaduse eelnõu (158 SE) on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 19. novembril 2007. a
eesmärgiga suurendada kohalike teede remondiks eraldatavate rahaliste vahendite osatähtsust.
Eelnõu kohaselt muudetakse seaduses fikseeritud kohalike teede investeeringuteks garanteeritud osa etapiviisiliselt 2011. aastaks kuni 30%-ni: 2009. aastal 20%, 2010. aastal 25% ja 2011. aastal 30% riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summadest.
(Hetkel on teeseaduses sätestatud, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10% riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast; 2007. aastal moodustas 15%).

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium toob välja, et eelnõu koostamisel pole analüüsitud teehoiu rahastamiskorra muutmise mõjusid kohalike teede ja riigimaanteede seisundile.

2) Arvamuse andmine "Okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse" eelnõu (162 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu

Seaduse eelnõu (162 SE) on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid 22. novembril 2007. a.
eesmärgiga kergendada represseeritutele mõeldud toetuse kättesaamist.

Eelnõu kohaselt makstakse represseeritule ja temaga võrdsustatud isikule esitatava taotluse alusel toetust tervise taastamiseks. Toetuse määr on 2500 krooni. Toetust makstakse üks kord aastas. Sõidukulu kompenseerimist eelnõuga ei muudeta.

Kaotatakse tervise taastamiseks tehtud kulutuste üksiktõendamise nõue etapiliselt: 1000 krooni osas 1. jaanuarist 2008. a ja ülejäänud 1500 krooni osas 1. jaanuarist 2009. a.

Eelnõu algatajate hinnangul on toetuse maksumuseks selle täielikul jõustumisel 1. jaanuarist 2009. a 32,5 miljonit krooni, millele lisandub transporditoetus 2,5 miljonit krooni, seega kokku 35,0 miljonit krooni. Esimese etapi (2008. aasta) täiendav kulutus on 7,8 miljonit krooni.

Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras, kuid rakendataks seda selliselt, et 2008. aastal makstakse hüvitist kuludokumente esitamata 1000 krooni ja lisaks kuni 1500 krooni kuludokumentide alusel ning alates 2009. aastast kaoks kuludokumentide esitamise kohustus ja kõik õigustatud isikud hakkaksid saama isiklikult esitatava taotluse alusel hüvitist 2500 krooni aastas.

Sotsiaalministeerium toetab põhimõtteliselt eelnõu ja märgib, et see lihtsustab represseeritud isikutele toetuse saamise protseduuri. Samas nõustub ministeerium rahandusministri viitega, et hüvitis tervishoiuteenuste ja ravimite eest tasumiseks muutub sisuliselt tervise taastamise toetuseks, mille puhul ei ole otseselt tõestatav, et isikul on olnud vajalik tervise parendamise nimel kulutusi teha. Sotsiaalministeerium nendib, et sotsiaalkindlustusametil võib tekkida raskusi õigustatud isikutele toetuste õigeaegsel väljamaksmisel, kuna 2008. aasta eelarves ettenähtud 24,6 mln krooni ei kata toetuste maksmist täies ulatuses. Lisaraha vajadus on orienteeruvalt 11 mln krooni.

3. “Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammi” muutmine ja ülevaade “Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammi” täitmisest 2007. aastal
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse tegevusprogrammis on määratletud konkreetsed tegevused valitsusliidu programmi eesmärkide ja lubaduste elluviimiseks ning tegevuste eest vastutajad ja tähtajad.

Tegevusprogrammi täitmise seisust ja eri valdkondades toimunud arengutest lähtuvalt uuendab Riigikantselei koostöös ministeeriumidega tegevusprogrammi iga-aastaselt.

2007. aastal ellu viidud tegevused uuendatud tegevusprogrammis enam ei kajastu, küll aga on täidetud ülesanded valitsuse või ministri vastavatest otsustest tulenevalt asendatud jätkutegevustega

4. “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 "Teadmistepõhine Eesti”” rakendusplaani aastateks 2008–2012 heakskiitmine, strateegia rakendusplaani täiendamine ning aruanne strateegia ja rakendusplaani täitmise kohta 2007. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lisatakse strateegia „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaani “Eesti energiatehnoloogia programm”, mille kestus on viis aastat. Programm on abiks energeetika valdkonna rahastamise läbipaistvuse suurendamisel ja ministeeriumidevahelise energeetika-alase koostöö parandamisel.

Ettevõtjatele annab programmi elluviimine selguse riigi energeetikaga seonduvatest prioriteetidest.
Teadmiseks võetakse aruanne „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”” eesmärkide ellurakendamise ja selle rakendusplaani täitmise kohta 2007. aastal.

5. Analüüs riigi esindamisest kohtus 2006. aastal
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Ülevaade

Analüüsis esitatakse ülevaade peamiselt kohtutes esinenud vaidlustest ning tuuakse välja kohtuasjade hulga võrdlus 2005. aasta asjade arvuga. Justiitsministeeriumi koostatud analüüsi aluseks on ministeeriumidelt, maavalitsustelt ja riigikantseleilt saadud andmed.

Samuti käsitletakse 2006. aastal sõlmitud õigusabilepingute nõuetekohasuse küsimusi ja
antakse ülevaade möödunud aastal õigusabile kulutatud summadest. Analüüsile on lisatud statistilised ülevaated.

6. Ülevaade Eesti keskkonnategevuskava täitmisest 2004.-2006. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Ülevaade

Eesti keskkonnategevuskava (KTK) 2004.-2006. aasta aruanne annab koondpildi olulisematest tegevustest Eesti keskkonnakaitses.

Kokku finantseeriti kolme aasta jooksul keskkonnakaitsealaseid tegevusi 25 miljardi krooni eest. See on 71% kavandatust. Ministeerium hindab keskkonnategevuskava täitmist rahuldavaks. Ellu on viidud enamik KTK-s 2004.-2006. aastaks seatud tegevustest.

7. Paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus ja selle jaotuskava aastateks 2008-2012
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eesti taotles teise jaotuskavaga aastateks 2008 – 2012 õigust kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse summale 122,86 miljoni tonni, kuid Euroopa Komisjoni otsusega vähendati soovitud süsinikdioksiidi lubatud heitkoguse kvooti 47,8% võrra 12,717058 miljoni tonnini aastas.

Valitsus toetas keskkonnaministri ettepanekut võtta jaotuskavas komisjoni poolt vähendatud heitkoguste jaotamise aluseks kauplemissüsteemis esimesel perioodil osalenud käitiste 2006. aasta reaalsed heited, mis on viimasena tõendatud heitkoguste andmed.

Määruse eelnõuga kavandatakse sätestada Eestile Euroopa Komisjoni 4. mai 2007 otsusega võimaldatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkogus 12 717 058 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas, mis sisaldab käitistele riiklikku reservi 1 038 801 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Samuti on planeeritud 600 000 tonni aastas ühisrakendusprojektide reservi jaoks, võttes vastavad ühikud elektritootjatelt maha.

Ühisrakenduse reserv on määruse eelnõus anonüümne, sest alati võib projektide käivitumisel esineda tõrkeid, kuid kauplemisperioodi jooksul eeldatavasti käivituvad tuuleparkide projektid on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse andmetel Pakri II, Esivere II, Vanaküla, Rõuste, Tambla, Mäli ja Purtse ning Jägala ja Purtse hüdroenergiaprojektid. Kui planeeritud ühisrakendusprojektid ei käivitu, tuleb elektritootjatele nendelt maha võetud ühikud tagastada.

Riiklikku reservi jaotab eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus käesoleva määruse muutmisega. Lubatud heitkoguseid on võimalik reservist juurde taotleda kauplemise süsteemi uutel sisenejatel alates käitise käivitamisele või ettevõte tootmistegevuse olulistele muudatustele järgnevast kuust. Käitiseid, kes alustasid tööd 2006. aastal ning kes on võrreldes 2006. aastaga oluliselt laienenud nagu Estonian Celli haavapuidumassi tootev tehas Kundas ning Kunda Nordic Tsement, AS Wienerberger, käsitletakse samuti kui uusi sisenejaid (nõukogu direktiivi 96/61/EÜ põhimõtete alusel).

8. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord kehtestatakse tulenevalt 1. jaanuaril 2008. a jõustuvast riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest.

Määruses täpsustatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise nõudeid ja korda, salastatud teabele juurdepääsu õiguse saamise korda, salastatud teabekandjate märgistamist, kehtestatakse taotluste ja ankeetide vormid ning riigisaladuse alaliigid.

9. Aadressiandmete süsteem
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Aadressiandmete süsteem on kasutajasõbralik keskkond riigi andmekogude ja infosüsteemide kasutajatele. Aadressiandmete süsteemi kaudu saab aadressiobjektide üheselt samastada nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes. Määruse eelnõus on ära toodud põhimõtted aadressiandmete töötlemise, koha-aadresside määramise ja esitamise ning aadressiteenuste osutamise kohta.

Uus aadressiandmete süsteemi määrus tuleb kehtestada vastavalt 2008. aasta 1. jaanuaril kehtima hakkavale „Avaliku teabe seaduse” redaktsioonile.

10. Infosüsteemide turvameetmete süsteem
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Infosüsteemide turvameetmete süsteemi abil suurendatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude teabe töötlemise infovara ja sellega seonduva turvalisust. Avaliku teabe seaduse muudatuste jõustumisega seonduv riigi infosüsteemi haldussüsteemi kasutuselevõtmine võimaldab tõhusamat turvameetmete rakendamise eelkontrolli.

11. Energiatõhususe miinimumnõuded
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu esitatakse seoses kohustusega üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta.

Hoonete energiatõhususe kehtestamisega soovitakse tagada hoone efektiivne energiakasutus ja tervislik sisekliima kogu hoone kasutusaja jooksul.

Energiatõhususe miinimumnõuded täiendavad üldisi nõudeid hoonete funktsionaalsusele, turvalisusele ja tervislikkusele ning nende eesmärk on tagada hoonete keskkonnasäästlikkus ja hea sisekliima majanduslikult efektiivsel viisil. Kehtestatud miinimumnõuded on arvutuslikud ja nõuetele vastavust hinnatakse hoone projektdokumentatsiooni alusel.

Eelnõu on kavas jõustada 1. jaanuaril 2008. a.

12. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määruse nr 267 “Riigikantselei põhimäärus” ja Vabariigi Valitsuse 22. septembri 2005. a määruse nr 247 “Teadus- ja Arendusnõukogu põhimäärus” muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse riigikantseleis uus struktuuriüksus – protokolliosakond, kelle põhiülesandeks on tagada peaministri protokollialane teenindamine ja riigikantselei protokollitöö korraldamine.

Eelnõuga luuakse võimalused riigikantselei teenindamisel olevas ministri büroos ministri vahetumisest sõltumatute nõunike ametikohtade moodustamiseks, et tagada valdkondliku kompetentsi ja büroo ülesannete täitmise järjepidevus.

Eelnõu kohaselt lisatakse Riigikantselei tegevusvaldkondade loetellu Riigi Teataja väljaandmine. Muudatuse eesmärgiks on viia omavahel kooskõlla põhimäärus ja Riigikantselei arengukava 2008–2011.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

13. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2003. a määruse nr 125 "Diplomaatilise passi väljaandmise tähtajad ning diplomaatilise passi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu" muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt täpsustatakse diplomaatilise passi taotlusele esitatavaid nõudeid.

Üks suurimaid muudatusi on see, et taotluse allkirjaväljale võib ka 7–14-aastane isik kirjutada oma allkirja. Vähemalt 15-aastane alaealine taotleja kirjutab allkirjaväljale oma allkirja. Taotlusele ta ei pea ise alla kirjutama, kuid see võimalus on olemas. Kui ta seda ei tee, kirjutab tema eest taotlusele alla tema seadusjärgne esindaja.

Uudsena on määruses on ette nähtud eraldi dokumendid juhtumiteks, kui perekonnaliige on diplomaadiga välislähetuses kaasas ning siis kui ta ei ole kaasas, aga vajab sellegipoolest diplomaatilist passi.

14. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 “Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord” muutmine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muutmisega täpsustakse alarmsõidukite ja maastikusõidukite värvimise, vilkurite ning märgutulede kasutamise korda. Uute asutustena antakse alarmsõiduki kasutamise õigus prokuratuurile, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti migratsioonijärelvalvega tegelevatele ametnikele, Eesti Pangale ja Teabeametile.

Ühe muutusena antakse punase vilkuri kasutamise õigus lisaks politseile ka Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukitele. Lisaks täpsustakse määrusega vilkurite ja märgutulede paiknemist ning alarmsõidukite ja maastikusõidukite värvimise korda.

15. Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eelnõu kohaselt muudetakse teenuste hindu, sest need ei ole enam vastavuses teenuse osutamisele kuluva tegelike kuludega. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine muutub paindlikumaks ja isiku vajadusest lähtuvaks. Eelnõu järgi luuakse võimalus erinevate spetsialistide teenuste omavaheliseks kombineerimiseks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a, osaliselt 1. jaanuaril 2009. a.

16. Palga alammäära kehtestamine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tunnipalga alammääraks 27 krooni ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni. Praegu on tunnipalga alammääraks 21 krooni 50 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 3600 krooni.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti ametiühingute keskliidud sõlmisid 30. augustil 2001. a kokkuleppe palga alammäära muutmise põhimõtete kohta, mille kohaselt osapooled sõlmivad igaks kalendriaastaks alampalga kokkuleppe.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid 21. novembril 2007. a kokkuleppe, et alates 1. jaanuarist 2008. a on tunnipalga alammäär 27 krooni ja kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

17. Riigiteenistujate töötasustamine 2008. aastal
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2008. a riigiteenistujate palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad ning sätestatakse tingimused palgamäärade diferentseerimisele ja lisatasu maksmisele nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest.

18. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate töötasustamine 2008. aastal
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2008. a valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad ning sätestatakse tingimused palgamäärade diferentseerimisele ja lisatasu maksmisele nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest.

19. Euroopa ühenduste institutsioonide ametnike pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite arvutamise ja nende Eesti pensionisüsteemi või Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi ülekandmise kord
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eelnõuga kehtestatakse täpne tehniline kord Euroopa ühenduste institutsioonides töötavate ametnike pensioniõiguste ülekandmiseks. Eestis töötanud isikul on pärast Euroopa ühenduste institutsiooni tööleasumist ühekordne õigus, alates tööle nimetamisest (pärast 9-kuulist katseaega) 10 aasta jooksul, taotleda oma pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite üle kandmist Euroopa institutsioonide pensioniskeemi. Analoogne ühekordne õigus on Euroopa ühenduste institutsioonis töötaval isikul pärast töösuhte lõppemist ja Eestisse tööleasumist üle kanda oma Euroopa ühenduste institutsioonis omandatud pensioniõigused.

20. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruse nr 51 ""2007. aasta riigieelarve seaduses" kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud eraldiste jaotamise ulatus, tingimused, kord ja jaotus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt jaotatakse kohalike omavalitsusüksuste vahel tasandusfondi hariduskulude reservi vaba jääk summas 1787428 krooni õpilase pearaha 10 kr võrra suurendamise kaudu.
Samuti läheb jaotamisele toimetulekutoetuste reservi vaba jääk 580000 krooni arvestusega, et iga perekonna kohta saaks omavalitsusüksus kulutada täiendavalt 190 krooni.
Ühtlasi vähendatakse toimetulekutoetusteks tasandusfondi arvestatud summat 87 miljoni krooni võrra, et viia määrus kooskõlla 2007. aasta lisaeelarvega.

21. Välisabi sildfinantseerimine
1) Välisabi sildfinantseerimine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Eelnõu kohaselt teeb Rahandusministeerium valitsusele ettepaneku kasutada riigieelarve vabu vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Transition Facility, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendite raames finantseeritavate projektide, ©veitsi-Eesti koostööprogrammi, “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” ning „Kalandusturu korraldamise seaduse” alusel antavate toetuste ajutiseks rahastamiseks olukorras, kus Euroopa Komisjonilt ei ole raha veel laekunud.

Välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht määratakse riigieelarvega, 2008. aasta riigieelarve seaduses on selleks ette nähtud 3,5 miljardit krooni.

Käesoleva korraldusega eraldatavate sildfinantseerimisvahendite arvelt riigile saamata jääv tulu moodustab 2008. aastal riigikassa arvestusel ligikaudu 110 miljonit krooni.
Eelmiste perioodide sildfinantseerimise jääk 10.12.2007 seisuga on 1 161 341 700 krooni.

2) Välisabi sildfinantseerimine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Selleks, et tagada Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2009" edukas ja õigeaegne elluviimine, on tööturuamet koostöös sotsiaalministeeriumiga esitanud taotluse väliabi sildfinantseerimiseks kogusummas 1527940 krooni

22. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k muutmine
1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Eelnõu kohaselt täiendatakse nimekirja eelnõus nimetatud mittetulundusühingute ja sihtasutustega ning korraldus jõustub 1. jaanuaril 2008 a.

2) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Eelnõu kohaselt kustutatakse nimekirjast 81 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2008 a.

Ühingud kustutakse nende omal soovil või selle tõttu, et nad pole korduvalt esitanud maksuhaldurile vajalikke andmeid. Nimekirjast kustutakse ka need ühingud, mis on lõpetamisel või mille suhtes on algatatud pankrotimenetlus.

23. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2007. a korralduse nr 525 "Raha eraldamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2007. a korraldust nr 525 „Raha eraldamine”. Muutmine on tingitud 2007. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamise täpsustamisest.

24. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile 2007. aasta judo Euroopa absoluutkategooria meistrivõistlustel edukalt esinenud sportlase ja tema treeneri premeerimiseks

Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Rahandusministeerium teeb ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile 112500 krooni, sellest 2007 a judo Euroopa absoluutkategooria meistrivõistlustel edukalt esinenud sportlase Martin Padari premeerimiseks 75 000 krooni ja tema treener Aavo Põhjala premeerimiseks 37 500 krooni. 2007. a Poolas, Varssavis toimunud judo Euroopa absoluutkategooria meistrivõistlustel saavutas Martin Padar pronksmedali.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Põllumajandusministeeriumile ülekandmiseks aktsiaseltsile Tallegg lindudel esinenud Newcastle’i haiguse puhangu tõrjeks tehtud kulude hüvitamiseks
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Rahandusministeerium teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest 7 965 003 krooni eraldamiseks Põllumajandusministeeriumile ülekandmiseks AS-le Tallegg lindudel esinenud Newcastle’i haiguse puhangu tõrjeks tehtud kulude hüvitamiseks.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile represseeritud isikutele toetuse maksmiseks 2007. aasta lõpuni
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Sotsiaalministeeriumile 1 300 000 krooni represseeritud isikutele toetuse maksmiseks 2007. aasta lõpuni. Toetused maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.

25. 2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Eelnõus sätestatakse, milliseid vaatlusi peab Statistikaamet 2008. aastal korraldama ning mis andmeid ja kui tihti tuleb iga vaatluse korraldamisel koguda.

Vaatluste korraldamises on tehtud muudatusi Eurostati nõudeid järgides. Samuti on Eesti tarbijate ettepanekute alusel lisatud või ära jäetud näitajaid.

26. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Toila valla munitsipaalomandisse (Toilas Oru tänava maaüksus)
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Toila valla munitsipaalomandisse Toila alevikus asuv Oru tänava maaüksus (pindala 12 859 m², sihtotstarve – transpordimaa).
Taotletav maaüksus on planeeritud kohaliku tänava ja parkla ehitamiseks.

2) Maa andmine Suure-Jaani valla munitsipaalomandisse (Suure-Jaanis Lembitu pst 50 maaüksus)
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Suure-Jaani valla munitsipaalomandisse Lembitu pst 50 maaüksus (pindala 2226 m², sihtotstarve – transpordimaa).

Maaüksusele rajatakse uus bussijaam.

3) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tehnika tn T 6 maaüksus)
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Tallinna linna munitsipaalomandisse Tehnika tn T 6 maaüksus (pindala 14 438 m², sihtotstarve – transpordimaa).

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse Tehnika tänava ja Filtri tee ühendustee ehitamiseks.

4) Maa andmine Haapsalu linna munitsipaalomandisse
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Haapsalu linna munitsipaalomandisse Paralepa tee II (pindala 9602 m², sihtotstarve – transpordimaa) ja Tulbi tn II (pindala 413 m², sihtotstarve – transpordimaa) maaüksused.

Maaüksusi kasutab Haapsalu linn avalikult kasutatavate sõidu- ja jalgrattateede ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks.

27. Maa munitsipaalomandisse andmisest keeldumine (Kärdla linnas Rookopli 24a maaüksus)
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt keeldutakse Rookopli 24a maaüksuse (pindala 902 m², sihtotstarve – ärimaa) Kärdla linna munitsipaalomandisse andmisest.

Maaüksusel on taotletud, et välja arendada turismi-infrastruktuur.
Keeldumise põhjus on, et kohalikel omavalitsustel puudub õiguslik alus taotleda tasuta munitsipaalomandisse ärimaad, et sellel tegeleda ettevõtlusega.

28. Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine
Eelnõu kohaselt kinnitatakse Teadus- ja Arendusnõukogu uus koosseis järgnevaks kolmeks aastaks seoses eelmise koosseisu volituste lõppemisega.

Teadus- ja Arendusnõukogu on 12-liikmeline; selle koosseisu kuuluvad ametikoha järgi peaminister, kes on ka nõukogu esimeheks, haridus- ja teadusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, üks peaministri nimetatud valitsuse liige ning kaheksa valitsuse nimetatud liiget.
Eelnõu kohaselt on kõik nõukogu liikmed jäänud samaks, kes kuulusid ka eelmisesse nõukogu koosseisu.

29. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Eelnõu kohaselt kinnitatakse Eesti Kultuurkapitali nõukogu uus koosseis järgnevaks kaheks aastaks, kuna eelmise koosseisu volitused lõppevad

Eesti Kultuurkapitali tegevust juhib 11-liikmeline nõukogu, kelle koosseisu kuulub kultuuriminister esimehena, rahandusministri nimetatud esindaja, kultuuriministri nimetatud esindaja ning iga sihtkapitali poolt nimetatud esindaja.

30. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2005. a korralduse nr 606 "Ministrite komisjoni moodustamine integreeritud menetlusinfosüsteemi E-Toimik loomiseks ja rakendamiseks" muutmine
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt peab integreeritud menetlusinfosüsteemi E-Toimik loomiseks ja rakendamiseks moodustatud ministrite komisjon esitama oma töö tulemustest aruande valitsusele 31. detsembril 2009 ning andma valitsusele ülevaate oma töö tulemustest senise ühe korra asemel poolaastas asemel üks kord aastas. Täpsustatud analüüsid on toonud välja vajaduse kahe uue ja eraldiseisva infosüsteemi järele, mis on projekti mahtu suurendanud.

E-Toimiku loomise eesmärk on vähendada õigusemõistmisega kaasnevat ressursikulu, kiirendades infovahetust politsei, prokuratuuri, kohtute, vanglate, kohtutäiturite, advokaatide ja pankrotihaldurite vahel ning vältides infosüsteemides topeltandmesisestust.

2005. aastal loodud komisjoni esimees on majandus- ja kommunikatsiooniminister ning komisjoni liikmed siseminister, rahandusminister ja justiitsminister.

31. Maavalitsuste hallatavate muuseumide üleviimine Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse ja riigivara tasuta üleandmine
Esitaja: regionaalminister Vallo Reimaa
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse 1. jaanuarist 2008 kultuuriministeeriumi valitsemisalasse 15 maavalitsuste haldamisele kuuluvat muuseumi. Nendeks on Harjumaa, Iisaku, Järvamaa,
Läänemaa, Rannarootsi, Pärnu, Saaremaa, Tartumaa, Valga Muuseum, Viljandi ja Hiiumaa muuseumid ning samuti Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, samuti Põlva ja
Mahtra Talurahvamuuseum ning Dr. FR. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

32. Volituste andmine sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital asutamiseks
Esitaja: regionaalminister Vallo Reimaa
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt asutatakse sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Sihtasutuse põhieesmärk on toetada Eesti vabaühenduste suutlikkust kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

Sihtasutuse tegevuste kavandamise aluseks on “Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioon”. Oma eesmärgist lähtuvalt on KÜSK nii toetusi andev kui ka programme ja projekte algatav fond. Valitsuse 2007-2011 tegevusprogrammi kohaselt on sihtasutusele ette nähtav toetussumma igal aastal riigieelarvest 20 miljonit krooni.

33. Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a korralduse nr 263-k "Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse asutamine" muutmine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse alates 1. jaanuarist 2008 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse (MEIS) riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks riigikantselei.

Asutajaõiguste üleandmise eesmärgiks on integratsiooni valdkonna koondamine peamiselt ühte valitsusasutusse, et parandada selles valdkonnas programmide tulemusi.

1998. aastal asutatud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse riigipoolne asutajaõiguste teostaja sihtasutuses on praegu siseministeerium.

34. Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest

1) Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
2) Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
3) Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, kultuuriminister Laine Jänes
4) Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, kultuuriminister Laine Jänes, minister Urve Palo, minister Vallo Reimaa

Seaduse kohaselt võib valitsus anda Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest mitte rohkem kui kümnele isikule aastas. Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal. Ettepaneku Eesti kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest võib teha valitsuse liige. Valitsuse liikme nimi, kes tegi ettepaneku kodakondsuse andmiseks, ning põhjendus, mille eest kodakondsus anti, avaldatakse Riigi Teatajas. Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist seaduse kohaselt ei põhjendata.

35. "Tapaloomade kaitse Euroopa konventsiooni" heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Tapaloomade kaitse Euroopa konventsioon” ning volitatakse Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Nõukogu juures Sulev Kannikest Eesti Vabariigi nimel sellele alla kirjutama.

10. mail 1979 Strasbourgis koostatud konventsiooni eesmärk on tagada tapetavate loomade kaitse, samuti see, et konventsiooniosalised rakendavad ühetaoliselt tapmismeetodeid, mis vähendavad nii palju kui võimalik loomade kannatusi ja valu. Konventsiooni reguleerimisalasse jääb tapaloomade kaitse alates loomade mahalaadimisest tapamajas kuni loomade surmamomendini.

Konventsiooni jõustumisega ei kaasne lisakulutusi, sest konventsiooni nõuded kehtivad Eestis juba praegu. Konventsiooniga on ühinenud kokku 22 riiki, sealhulgas 15 Euroopa Liidu liikmesriiki.

36. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste (kuus ametlikku kirja ja üks põhjendatud arvamus) kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon saatis 23. oktoobril 2007 Eestile kuus ametlikku kirja ja ühe põhjendatud arvamuse, mis puudutavad EÜ asutamislepingu kolmest artiklist tulenevaid kohustusi ning nelja direktiivi korrektset ülevõtmist ning nendest tulenevate kohustuste täitmist. Põhjendatud arvamuses väidab komisjon, et Eesti ei ole teavitanud direktiivi 2006/100/EÜ (millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) ülevõtmiseks vajalikest meetmetest. Eesti seisukohtadele rikkumismenetluste kohta on avaliku teabe seaduse alusel seatud juurepääsupiirang.

37. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. a kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: Ülevaade

Euroopa Ülemkogu kohtumisel lepiti kokku pikemas perspektiivis Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid analüüsiva sõltumatu arutelurühma loomises ja rühma juhtide osas. Jätkuks riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikule kohtumisele 19. oktoobril 2007 võeti vastu deklaratsioon üleilmastumise kohta. Kosovo piirkonna stabiilsuse tugevdamiseks otsustati saata Kosovosse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon.

38. Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 10. ja 11. detsembri 2007. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Ülevaade

Välisminister esitab ülevaate Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 10. ja 11. detsembri istungist. Üldasjade istungil lepiti kokku enamuses 13. ja 14. detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumise lõppjärelduste tekstis, kuid lõpliku lahenduseta jäi Euroopa julgeolekustrateegia ja Kosovo teema sõnastus ning laienemise teema lõppjäreldustesse lisamise küsimus. Kiideti heaks nõukogu järeldused Euroopa Liidu laienemise kohta.

Nõukogu arutas Euroopa naabruspoliitika rakendamist. Järgmistelt eesistujatelt oodatakse naabruspoliitika edasiarendamist. Euroopa naabruspoliitika peaks olema tervikpakett, mille raames on võimalik individuaalne lähenemine riikidele.

Ministrid andsid poliitilise heakskiidu Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste raames kehtestatavale turulepääsu määruse eelnõule.

Nõukogu võttis vastu järeldused Lääne-Balkani, Lähis-Ida rahuprotsessi, Liibanoni ja Sudaani Dàrfþri piirkonna kohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-