Valitsuse 19.11.2015 istungi kommenteeritud päevakord

18.11.2015 | 15:47

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval justiitsminister Urmas Reinsalu,  siseminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Sven Sester.

 

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45. Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580, Eleka-Rugam Rebane  5346 8845

 

1. Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga võetakse üle EL halduskoostöö direktiivi 2011/16/EL muudatused (2014/107/EL), millega viiakse sisse kohustuslik finantskontode alane automaatne teabevahetus maksuhaldurite vahel (ülevõtmistähtaeg 31.12.2015). Maksuhalduritele pannakse kohustus vahetada omavahel piiriüleselt teavet teise riigi maksuresidentide finantskontode kohta. Eelnõu võimaldab rakendada finantskontode automaatse maksuinfo ülemaailmset OECD standardit.

 

Eelnõuga sätestatakse kohustus Eesti finantsasutustel koguda teavet mitteresidentidest füüsiliste ja juriidiliste isikute pangakontode ja kindlustuslepingute kohta, mida kasutatakse tulude hoidmiseks või tulude teenimiseks. Teave kontoomanike ja konto seisu kohta kogutakse kalendriaasta põhiselt. Finantsasutused esitavad kogutud teabe maksu- ja tolliametile järgneva aasta juunikuus. Maksu- ja tolliamet edastab teabe isiku residentsuse riigi maksuametile septembris.

 

Teistest riikidest saadav teave annab maksu- ja tolliametile ülevaate Eesti maksuresidentide rahalistest vahenditest, mis vähendab võimalusi varjata maksuhalduri eest tulusid. Teavet saab kasutada eelkõige riskianalüüsis, kuid vajadusel ka maksumenetluses konkreetse maksukohustuslase kontrollimisel. Oluline on tähele panna, et pelgalt pangakonto omamine välisriigis ei anna alust maksumenetluse alustamiseks.

 

Teabevahetuse infosüsteemi loomine maksab 174 000 eurot ja riigieelarves on vastava kuluga arvestatud.

 

Esimest korda peavad finantsasutused esitama finantskontosid puudutava teabe maksuhaldurile 30. juuniks 2017 ning maksuhaldur edastab asjakohased andmed 2017. aasta septembris.

 

Eelnõu jõustub 31. detsembril 2015, kuna esmased kohustused laienevad finantsasutustele juba 2015. aasta viimasel päeval, mil on vaja fikseerida finantsasutuste hoolsusmeetmete kohaldamiseks finantskontode väärtused ning nende kindlaksmääramiseks vajalik valuutakurss.

 

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (115 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

EKRE fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt tekib ka eestkoste all oleval alaealisel lapsel võimalus saada elatisabi. Kehtiva korra kohaselt makstakse elatisabi üksnes alaealise lapse vanemale. Eelnõu koostajad leiavad, et ühe vanemaga last ja eestkoste all olevat last koheldakse seetõttu ebavõrdselt.

 

Elatisabi makstakse, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva eest vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude määrus. Elatisabi toetust arvutatakse päevamäära alusel (3.19 eurot) ja toetuse suurus on maksimaalselt 96 eurot kuus.

 

Kehtiva korra kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded, sealhulgas taotlema elatist lapse bioloogiliselt vanemalt. Eestkostjale makstakse eestkostel oleva lapse toetust 240 eurot kuus lapse kohta, mis osaliselt tagab vanemliku hooleta lapse ülalpidamiskulud. Eestkostjale makstakse ka igakuiselt lapsetoetust (käesoleval ajal 45 eurot esimese ja teise lapse kohta).

 

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Kehtiva korra kohaselt on elatist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Erinevalt vanematest puudub eestkostjal ülalpidamiskohustus (elatis) eestkostetava suhtes, mistõttu ei oleks eestkostjale elatisabi maksmine asjakohane. Eestkostjale on ette nähtud eestkostel oleva lapse toetus, mille kaudu on tagatud eestkostel olevale lapsele minimaalne ülalpidamine.

 

2) Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse eelnõu (116 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu soovitakse muuta kollektiivse pöördumise Riigikogu komisjonis menetlemise korda ja vähendada pöördumise osas seisukoha võtmises või selles toodud probleemi lahendamises täitevvõimu rolli. Muudatuse põhjendusena on ära toodud, et mitmed senini esitatud pöördumised on jäänud sisulise arutelu ja lahenduseta.

 

Kollektiivse pöördumise all mõistetakse rahvaalgatuse korras esitatavat ettepanekut, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada. Kollektiivse pöördumise esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1000 toetusallkirja ja lisada kuni kolmeleheküljeline põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandaks.

 

Kehtiva seaduse kohaselt võib Riigikogu komisjon muu hulgas edastada ettepaneku pädevale institutsioonile või Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks. Samuti on Riigikogu komisjonil õigus lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

 

Eelnõu kohaselt võib Riigikogu komisjon edastada ettepaneku pädevale institutsioonile üksnes seisukoha võtmiseks, mitte lahendamiseks, sest probleemi lahendamine kuulub ainult Riigikogu pädevusse.

 

Seletuskirja kohaselt peaks pöördumist menetlev komisjon menetlema pöördumist selliselt, et algatab eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, korraldab avaliku istungi või edastab ettepaneku pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks, millest komisjon juhindub otsuse tegemisel, või lükkab ettepaneku tagasi.

 

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest. Tegemist on eelkõige parlamendi enesekorraldusliku küsimusega Riigikogu sisemise korra reguleerimisel. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel välja kujunenud tava loobuda niisugustes valdkondades eelnõu kohta arvamuse andmisest.

 

3) Arvamuse andmine lesepensioni seaduse eelnõu (110 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga soovitakse Eestis uue pensioniliigina ette näha lesepension. Õigus lesepensionile tekiks 63-aastasel inimesel, kelle abikaasa on tema vanaduspensioni alguseks või vanaduspensioni ajal surnud, tingimusel, et abielu on kestnud vähemalt 16 aastat ning koos on kasvatatud vähemalt üht last.

 

Lesepensioni suurus oleks võrdne isiku surnud abikaasa pensioniga. Juhul kui see on väiksem lese enda pensionist, siis lesepensioni ei määrata. Lesepensioni saamisel lõpetatakse inimesele ta enda riikliku pensioni maksmine. Eelnõu seletuskirja kohaselt suurendab seaduse muudatus riigieelarve kulusid.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Valitsus on kabinetinõupidamisel otsustanud täiendava ühekordse toetusena hakata maksma 115 eurot vanaduspensioniealistele rahvastikuregistri andmetel üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine pension on alla kahekordse elatusmiinimumi ehk väiksem kui 406 eurot. Eelnõu on plaanis jõustada 2017. aastal. Eelnõu loob alused üksi elavate vanaduspensioniealiste pensionäride toimetuleku parandamiseks ja sissetuleku suurendamiseks olenemata muudest tingimustest nagu abielu kestvus või laste olemasolu. Käesoleval ajal saab lesk taotleda toitjakaotuspensioni, lesepension oleks dubleeriv pensioniliik.

 

4) Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu tugineb põhiseaduse jõustunud muudatusele, mis annab 16-aastastele õiguse hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõuga sätestatakse noorte hääletamisõiguslikkuse alused munitsipaalvalimistel.

 

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

3. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2015–2019 heakskiitmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks rakendusplaani, mis käsitleb siseturvalisuse arengukava aastateks 2015-2020 elluviimist. Rakendusplaan täpsustab arengukava programmide eesmärke, nende saavutamiseks vajalikke tegevusi ning maksumust.

 

Siseturvalisuse arengukava koondab ühe katuse alla poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud teemad ja paneb paika erinevate osapoolte senisest veel tihedama koostöö. Arengukava eesmärk on, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas.

 

Arengukava jagab siseturvalisuse tegevused kaheksaks alaeesmärgiks, mille kaudu tegevusi planeeritakse ja ellu viiakse. Siseturvalisuse arengukava programmid on: 1) turvalisemad kogukonnad; 2) tõhusa päästevõimekuse tagamine; 3) kindlam ja kiirem abi korraldamine; 4) kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; 5) sisejulgeoleku suurendamine; 6) tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika; 7) usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus ja 8) tõhusam piirihaldus.

 

Programme valitsusele heaks kiitmiseks ei esitata, need kiidavad heaks vastavate valdkondade ministrid. Arengukava programme kaasajastatakse vajadusel kord aastas.

 

Kogu siseturvalisuse arengukava rakendamise maksumuseks aastani 2019 prognoositakse koos lisavajadustega 2 miljardit eurot.

 

4. Kodakondsuse seaduses nimetatud volitatud valitsusasutuste määramine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega nimetatakse kodakondsuse seaduses nimetatud volitatud valitsusasutuseks politsei- ja piirivalveamet.

 

Määrus asendab varasema valitsuse määruse, millega on kehtestatud lisaks volitatud valitsusasutustele ka seaduses nimetatud taotluste ja tõendite vormid, kuna  1.jaanuarist jõustuvate seadusemuudatuste kohaselt kehtestab taotluste ja tõendite vormid valdkonna eest vastutav minister.

 

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal.

 

5. Nõusolekud maavara kaevandamise loa andmiseks
1) Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks (Koonga)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab valitsuselt nõusoleku väljastada OÜ Lindamäele kaevandamisluba Koonga mäeeraldisel dolokivikarjääris. Karjäär asub Koonga vallas Pärnu maakonnas.

 

Koonga vallavalitsus ei ole nõustunud kaevandamisloaga. Kui kohalik omavalitsus ei nõustu kaevandamisloa andmisega on maapõueseaduse kohaselt võimalik kaevandamisluba anda üksnes valitsuse nõusolekul.

 

Keskkonnaministeerium leiab, et vallavalitsuse esitatud põhjendused kaevandamisloa andmisest keeldumisel pole piisavad ning ei kaalu üles kaevanduse rajamise vajadust. Mäeeraldise teeninduspiirkonnas on kõrgemargilise dolokivi kaevandatavad varud lõppemas. Prognoositud nõudlus on kuni 2020  aastani 1,9 miljonit m3 ning aastani 2030 hinnanguliselt 4,8 miljonit m3. Piirkonnas on ehituskivina kasutatava kõrgemargilise dolokivikarjäärid Anelemas, kus 2013. aasta lõpu seisuga oli kaevandatavat jääkvaru üksnes 2 miljonit m3.

 

Koonga vallavalitsuse põhjendab oma keeldumist muu hulgas sellega, et keskkonnamõju hindamise aruandes ei ole arvestatud kohalike elanike huvidega ja piisavalt pole analüüsitud karjääri avamisega seotud liiklusohutust.

 

Keskkonnaministeerium märgib, et kaevandamisloa tingimustega tagatakse, et tekkivad keskkonnahäiringud oleksid minimaalsed ega ületaks kehtestatud norme. Näiteks tuleb kasutada allpool põhjaveetaset kaevandamisel erandlikku kaevandamistehnoloogiat, mis minimeerib veetaseme alanemise. Samuti peab kaevandaja rajama ümbersõidutee Koonga külast, mistõttu vajab kaevanduse rajamine edasist kaevandajapoolset koostööd kohaliku omavalitsuse ning maaomanikega.

 

2) Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks (Koonga II)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab valitsuselt nõusoleku väljastada kaevandamisluba Koonga II mäeeraldisel dolokivikarjääris. Karjäär asub Koonga vallas Pärnu maakonnas.

 

Koonga vallavalitsus ei ole nõustunud kaevandamisloaga. Kui kohalik omavalitsus ei nõustu kaevandamisloa andmisega on maapõueseaduse kohaselt võimalik kaevandamisluba anda üksnes valitsuse nõusolekul.

 

Keskkonnaministeerium leiab, et vallavalitsuse esitatud põhjendused kaevandamisloa andmisest keeldumisel pole piisavad ning ei kaalu üles kaevanduse rajamise vajadust. Mäeeraldise teeninduspiirkonnas on kõrgemargilise dolokivi kaevandatavad varud lõppemas. Prognoositud nõudlus on kuni 2020  aastani 1,9 miljonit m3 ning aastani 2030 hinnanguliselt 4,8 miljonit m3. Piirkonnas on ehituskivina kasutatava kõrgemargilise dolokivikarjäärid Anelemas, kus 2013. aasta lõpu seisuga oli kaevandatavat jääkvaru üksnes 2 miljonit m3.

 

Koonga vallavalitsuse põhjendab oma keeldumist muu hulgas sellega, et keskkonnamõju hindamise aruandes ei ole arvestatud kohalike elanike huvidega ja piisavalt pole analüüsitud karjääri avamisega seotud liiklusohutust.

 

Keskkonnaministeerium märgib, et kaevandamisloa tingimustega tagatakse, et tekkivad keskkonnahäiringud oleksid minimaalsed ega ületaks kehtestatud norme. Näiteks tuleb kasutada allpool põhjaveetaset kaevandamisel erandlikku kaevandamistehnoloogiat, mis minimeerib veetaseme alanemise. Samuti peab kaevandaja rajama ümbersõidutee Koonga külast, mistõttu vajab kaevanduse rajamine edasist kaevandajapoolset koostööd kohaliku omavalitsuse ning maaomanikega.

 

6. Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitab valitsus teadus- ja arendusnõukogu (TAN) uue koosseisu.

 

Uute liikmetena on nõusoleku andnud TANi töös osaleda: Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Cybernetica AS juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. TANi koosseisus jätkavad senised liikmed: Volli Kalm, Toomas Luman, Gunnar Okk ja Mart Saarma.

 

Teadus- ja arendusnõukogu juhib peaminister, ametikoha järgi kuuluvad sinna veel ettevõtlusminister, haridus- ja teadusminister, üks peaministri nimetatud valitsuse liige, kelleks praegu on rahandusminister. Valitsus kinnitab TAN-i koosseisu kuni kolmeks aastaks.

 

Teadus- ja Arendusnõukogu nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse kõigis küsimustes, muu hulgas valdkonna eelarvevahendite planeerimisel, arengukavade ja rahvusvahelise koostöö küsimustes. TAN esitab valitsusele igal aastal Eesti teadus- ja arendustegevuse aruande ning eelseisva perioodi teadus- ja arenduspoliitilised eesmärgid.

 

7. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, kes on toime pannud karistatavaid tegusid, kuid kelle karistatus on kustunud. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut teeb siseminister ettepaneku anda talle kodakondsus, kuna isiku viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle üheksa aasta ning viimase väärteo toimepanemisest on möödunud neli aastat.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, kes on toime pannud karistatavaid tegusid, kuid kelle karistatus on kustunud. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut teeb siseminister ettepaneku anda talle kodakondsus, kuna viimase viie ja poole aasta jooksul ei ole kodakondsuse taotleja ühtegi õigusrikkumist toime pannud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, kes on toime pannud karistatavaid tegusid, kuid kelle karistatus on kustunud. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut teeb siseminister ettepaneku anda talle kodakondsus, kuna isiku viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 16 aasta ja viimase väärteo toimepanemisest viis aastat.

 

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kuuel korral väärtegude eest. Siseminister teeb ettepaneku keelduda isikule kodakondsuse andmisest, kuigi isiku karistatus kuritegude eest on küll kustunud, kuid sellest on möödunud liiga vähe aega.

 

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi ning samuti isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu elektroonilise side õigusraamistiku hindamist ja läbivaatamist käsitleva avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni eesmärgiks on koguda sisendit Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi REFIT raames teostatava analüüsi jaoks ning saada sisendit muudatuste kohta, mida on vaja õigusraamistikku teha seoses turu ja tehnoloogia arenguga, et saavutada digitaalse ühtse turu strateegia eesmärke. 

 

Konsultatsiooni peatükid puudutavad  praeguse õigusraamistiku üldisi küsimusi, võrgule juurdepääsu, sagedushaldust, sideteenuseid, universaalteenuseid, institutsionaalset ülesehitust ja valitsemist.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 23. ja 24. novembri 2015. a istungil (haridus ja noored)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Euroopa Liidu haridusministrite nõukogu 23. novembri istungil kiidetakse heaks hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku rakendamise aruanne, mis sisaldab hariduskoostöö põhimõtteid ja prioriteete järgmiseks viieks aastaks.

 

Noortevaldkonna ministrite istungil kinnitatakse ühisaruanne Euroopa noortestrateegia rakendamise kohta ja EL noortevaldkonna tööplaan järgmiseks kolmeks aastaks.

 

Nimetatud dokumendid sisaldavad koostöövaldkondi ja võimalikke teemasid ka Eesti eesistumisajaks Euroopa Liidus hariduse ja noorte valdkonnas.

 

Lisaks võetakse haridusministrite istungil vastu nõukogu järeldused haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta. Noortevaldkonna ministrid kinnitavad resolutsiooni noorte poliitilises tegevuses osalemise kohta Euroopa demokraatia elluviimisel.

 

Nii haridus- kui noorteministrite poliitilise arutelu teema seostub rändekriisiga, arutletakse selle üle, kuidas hariduse ja noortepoliitika kaudu leida lahendus rändega seotud väljakutsetele ning toetada sisserändaja taustaga noorte lõimumist ühiskonda. 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-