Valitsuse 18.10.2007 istungi kommenteeritud päevakord.

17.10.2007 | 13:25

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 18. oktoobril 2007. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720



1. "Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: seaduse eelnõu


Eelnõu eesmärgiks on toetada hooldus- ja kasuperedes kasvavaid lapsi ning seeläbi soodustada vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist perekonnas. Eelnõuga tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 3000 kroonini kuus (kahekümnekordne lapsetoetuse määr). Käesoleval ajal makstakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust 1500 krooni kuus.

Eelnõu tuleneb valitsuse tegevusprogrammi perepoliitika punktist, millega tõstetakse hooldusperedele makstav toetus 3000 kroonini, ehk samaväärseks reaalsete kuludega lastekodus, et võimaldada vanemliku hooleta lastel kasvada peredes.

Seadus jõustub tuleva aasta jaanuarist.


2. "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: seaduse eelnõu


Eelnõu eesmärgiks on luua õiguslikud alused e-tervise projektide (digitaalne terviselugu, digitaalsed pildid, digitaalse ravijärjekorra registratuur, digiretsept) rakendamiseks.

Tervise infosüsteemi kasutuselevõtuga muutuvad tervishoiuteenuste dokumendid elektroonseks, et võimaldada paremat ja turvalisemat andmevahetust tervishoiuteenuse osutajate, patsiendi ja tervishoiuvaldkonnas muid seadusest tulenevaid funktsioone täitvate isikute vahel.

Projektiga “Digitaalne terviselugu” luuakse infotehnoloogiline lahendus patsiendi terviseandmete kasutamiseks, mis peaks tagama usaldusväärse teabe kättesaadavuse tervishoiuteenuse osutamiseks. Projekti eesmärk on infotehnoloogiliste vahendite rakendamise teel tõsta ravikvaliteeti.

Projekti “Digitaalsed pildid” eesmärk on sarnane digitaalse terviseloo projekti eesmärgile. Peamiseks erisuseks on see, et kui digitaalse terviseloo projekti tulemusena tagatakse tervishoiutöötaja poolt koostatud dokumentide kättesaadavus, siis digitaalsete piltide projekt käsitleb erinevaid meditsiinilisi ülesvõtteid (röntgen, kompuutertomograafia jne).

Projekti “Digitaalse ravijärjekorra registratuur” eesmärgiks on luua võimalus interneti kaudu registreeruda arsti juurde. Esialgu ei ole tegemist kohustusliku teenusega.

Projekti “Digiretsept” eesmärgiks on luua võimalus retseptide väljastamiseks mitte paberkandjal, vaid elektrooniliselt. Projekti sekundaarseks eesmärgiks on saada parem ülevaade ravimite käitlemisest.


3. "Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu


Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kiirendada ja laiendada tuumaenergia kasutamist rahumeelsel otstarbel kogu maailmas.

Eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe eesmärk on anda agentuurile oma ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime ning eesõigused ja puutumatus, mida neil on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks liikmesriikide territooriumil. Kokkulepe jõustus rahvusvaheliselt 2. juulil 1967. a. Eesti sai kokkuleppe osaliseks 12. veebruaril 1992. a heakskiitmiskirja hoiuleandmisega peadirektorile.

Eelnõu on koostatud põhjusel, et 1992. aastal kiideti kokkulepe heaks riigisiseseid menetlusnõudeid arvestamata. 1992. aasta jaanuaris ei kehtinud veel Eesti Vabariigi põhiseadus, kuid tollase praktika kohaselt oleks pidanud heakskiitmiskirjale eelnema kas valitsuse või seadusandja otsus.


4. Eesti kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel käsitlevate Riigikogu otsuste eelnõud

1) Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt kasutatakse Eesti kaitseväge kuni 55 kaitseväelasega vajaduse korral järgmisel aastal Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Kulud Eesti kaitseväe üksuse osalemiseks Põhjala lahingugrupi tegevuses moodustavad 8,7 mln krooni, mis on ette nähtud kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves.

2) Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis” eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt pikendatakse Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega NATO poolt juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude rahutagamismissioonil Afganistanis kuni 150 kaitseväelasega järgmise aasta lõpuni.

Eesti kontingendi suurus jääb lähiajal praegusega võrreldes samaks (ca 120–130 kaitseväelast). Briti Afganistani väekontingendi ülema sõnul on Eesti üksused ühed parimad tema käsutuses olevatest üksustest.

Eesti kaitseväe üksuste operatsioonieelsed ning operatsioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Tuleva aasta eelarves on kaitseväe operatsioonide tarbeks Afganistanis kavandatud ca 114,1 miljonit krooni.

3) Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas” eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt pikendatakse Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude poolt juhitaval rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas selle aasta 9. detsembrist tuleva aasta lõpuni, vähendades koosseisu kuni 5 kaitseväelaseni.

Operatsioonis osalemise kuludena on 2008. aasta kuludeks arvestatud ligikaudu 2,9 miljonit krooni. Mainitud raha on ette nähtud kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves.

4) Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt pikendatakse tuleva aasta jaanuarist Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus ühe aasta võrra, vähendades koosseisu kuni 40 kaitseväelaseni.

Eesti kaitseväe üksuste missioonieelsed ja missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Tuleva aasta eelarves on kaitseväe missioonide tarbeks Kosovos kavandatud ca 29,6 miljonit krooni.

5) Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt pikendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu vastavasisulise resolutsiooni vastuvõtmise korral tuleva aasta jaanuarist Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega kuni 40 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt juhitaval julgeolekutagamismissioonil mitmerahvuseliste relvajõudude koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni järgmise aasta lõpuni.

Operatiivtasandil allub Iraagis missioonil viibiv Eesti kergejalaväerühm Ameerika Ühendriikide käsuliinile. Eesti kaitseväe üksuse operatsioonieelsed ning operatsioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning USA poolt.

2008. aasta riigieelarve eelnõu alusel on kaitseväe operatsiooni tarbeks Iraagis planeeritud ca 37,6 miljonit krooni.


5. Riigikogu otsuse “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 heakskiitmine” eelnõu
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu


Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 püstitab ülesande võtta vastu "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015", mille täitmise kohta esitab siseminister Riigikogule igal aastal ülevaate.

Turvalisuspoliitika põhisuundade heakskiitmise eesmärk on piiritleda turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visioon, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid ning tegevussuunised, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama. Põhisuunad lähtuvad printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik kaasamine sellesse protsessi oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest.


6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine "Kodakondsuse seaduse § 9 muutmise seaduse" eelnõu (113 SE) kohta
Esitaja: siseminister Jüri Pihl

Kodakondsuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu on algatanud Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga kiirendada kodakondsuseta inimeste integreerimist Eesti ühiskonda ja vähendada märgatavalt Eestis elavate kodakondsuseta inimeste arvu.

Eelnõu kohaselt hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist eksamil, mis toimub eesti või Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee enamlevinud töökeeles eksamit sooritava isiku valikul (kehtiva seaduse kohaselt toimub eksam eesti keeles) ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamist ei nõuta üle 65-aastaselt kodakondsuse taotlejalt.

Valitsuse kirjalik arvamus eelnõu kohta tuleb esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile hiljemalt 26. oktoobriks.

2) Arvamuse andmine "Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (116 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonide poolt.

Eelnõu eesmärgiks on luua õiguslikud tingimused riikliku investeeringute programmi “Igale lapsele lasteaiakoht” realiseerimiseks. Eelnõu kohaselt antakse valitsusele volitused kehtestada riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomise, lasteasutuste renoveerimise ja lasteasutuste õpetajatele palgavahendite toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning võimaldatakse valitsusel sätestada kohaliku omavalitsuse üksuste omaosaluse määr ja nõuded täiendavate palgavahendite eraldamiseks.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel suureneb lasteaiakohtade arv ja paranevad lasteaiaõpetajate töö tingimused ning suureneb nende sissetulek. Seaduse rakendamiseks on kavandatud 2008. ja 2009. aastal 300 miljonit krooni ning 2010. ja 2011. aastal 400 miljonit krooni.

Valitsuse kirjalik arvamus eelnõu kohta tuleb esitada Riigikogu kultuurikomisjonile hiljemalt 31. oktoobriks.


7. "Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" rakendusplaani 2008-2011 heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu


„Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” rakendusplaani 2008-2011 eesmärgiks on täpsustada arengukavas välja toodud tegevusi perioodil 2008-2011. Rakendusplaanis antakse ülevaade konkreetsetest tegevustest tuleval aastal ning esitatakse prognoos kavandatavate tegevuste kohta kolmeks järgnevaks aastaks.

Rakendusplaan koosneb neljast tegevusvaldkonnast: teadmiste ja oskuste arendamine; investeeringute toetamine; rahvusvahelistumise toetamine; õiguskeskkonna arendamine.

Iga tegevusvaldkonna puhul on kirjeldatud eesmärke, meetmeid ja tegevusi saavutamaks „Eesti ettevõtluspoliitikas 2007-2013” püstitatud üldeesmärke. Samuti on iga meetme juures välja toodud prognoositav maksumus, sh riiklike vahendite osakaal.

Rakendusplaani maksumuseks planeeritakse aastateks 2008-2011 kokku ligikaudu 2,09 mlrd krooni. Rakendusplaani tegevusi rahastatakse riigieelarvest ja Euroopa Liidu struktuurifondidest.


8. Kutselise kalapüügi võimalused 2008. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: määruse eelnõu


Määruse eelnõu kohaselt kehtestatakse tulevaks aastaks kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel, välja arvatud Läänemeres rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk ja lõhe) püügivõimalused, sest Euroopa Liit pole nende kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud.

Püügivõimalused on kehtestatud eraldi rannikumeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ja siseveekogudes.

Rannikumeres on kutselise kalapüügi vahendite piirarv jäetud maakondades samaks, sest põhiliste töönduskalade (koha, ahven, tuulehaug, säinas) varu on püsivalt madalseisus ja seetõttu ei soovita teadlased mitte mingil juhul suurendada üldist püügikoormust.

Tulevaks aastaks kehtestatakse esmakordselt Pärnu maakonnaga piirnevas rannikumeres eraldi piirarvud kutseliseks kalapüügiks Kihnu ja Manilaiu saare alalistele elanikele, kuid sealjuures ei ole suurendatud püügikoormust Pärnu maakonna rannikumeres.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kutseliseks kalapüügiks ettenähtud püügivahendite piirarv on jäetud tänavusega samale tasemele. Siseveekogudes on püügivahendite piirarv jäänud üldjuhul samuti käesoleva aastaga samaks, välja arvatud Kaiavere järv, kus nakke- või raamvõrkude piirarvu on selle aastaga võrreldes vähendatud kolme ja ääremõrdade piirarvu ühe võrra.


9. Maa andmine munitsipaalomandisse

1) Maa andmine Audru valla munitsipaalomandisse (Valgeranna külas Valgeranna puhkeala maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Audru valla munitsipaalomandisse Audru vallas Valgeranna külas asuv Valgeranna puhkeala maaüksus (pindala: 5,17 ha, sihtotstarve – üldmaa 50%, transpordimaa 25%, ärimaa 25%). Taotletaval maal asuvad Audru vallale kuuluvad valvurimaja, ootepaviljon ja parkla.

Taotletavale alale on plaanis rajada lõkkeplatsid, telkimiskohad, 10 kohaline autokaravanide väljak, 254 kohaline parkla, jalgteed ning vajalikud tehnovõrgud.

2) Maa andmine Harku valla munitsipaalomandisse (Tabasalu alevikus Kooli 5 ja 5a maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Harku valla munitsipaalomandisse Harku vallas Tabasalu alevikus asuvad Kooli 5 (pindala 6503 m², sihtotstarve - transpordimaa) ja Kooli 5a (pindala 1729 m², sihtotstarve - tootmismaa) maaüksused.

Kooli tänava lõunapoolsel küljel hoonestamata ala detailplaneeringuga on kavandatud 6503 m² suurusele maa-alale rajada asfaltkattega 126 kohaline üldkasutatav parkla. Kooli 5a 1729 m² suurusele maa-alale on plaan rajada jäätmekonteinerite plats.


10. Volituste andmine võlaõigusliku eellepingu sõlmimiseks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu


Majandus- ja kommunikatsiooniministrit volitatakse sõlmima aktsiaseltsiga Tallinna Sadam võlaõiguslik eelleping tingimusega, et Paldiski Lõunasadama akvatooriumis vee erikasutuse tulemusena mere täitmise tulemusel moodustatavad kinnistud antakse üle aktsiaseltsile Tallinna Sadam mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks.

Tänu Paldiski Lõunasadama kiirele arengule ja kaubamahtude suurenemisele, on tekkinud vajadus täiendavate kaide ja nende juurde kuuluvate tagamaade järele.


11. Aktsiaseltsi A.L.A.R.A. aktsiakapitali suurendamine ja talle riigivara üleandmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu


Majandus- ja kommunikatsiooniminister volitatakse riigi esindajana hääletama aktsiaseltsi A.L.A.R.A. aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 13, 1 miljoni krooni võrra ning märkima kõik väljalastavad uued aktsiad.

Aktsiaseltsile A.L.A.R.A. antakse üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev Harju maakonnas Paldiski linnas aadressil Leetse tee 21a tootmismaa kinnistu koos sellel asuva 3 hoonega: administratiivhoone, väravahoone ja garaa¾. Nimetatud hooneid kasutab rendilepingu alusel aktsiaselts A.L.A.R.A, kelle põhitegevusala on radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Kuna ministeerium ei vaja oma tegevuses Leetse tee 21a kinnistut koos sellel asuvate hoonetega antakse need üle kinnistu haldajale aktsiaseltsile A.L.A.R.A. eesmärgiga suurendada AS-i aktsiakapitali ning lasta välja 13 100 uut 1000-kroonise nimiväärtusega aktsiat.


12. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2005. a korralduse nr 639 ""Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse programmdokumendi 2004-2006" programmitäiendi kinnitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: korralduse eelnõu


Augustis algatasid rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa Sotsiaalfondi meetmete vahelise eelarvejaotuse muutmise RAK programmitäiendi rahastamiskavas. RAK seirekomisjoni kirjaliku hääletuse tulemusena kiideti nimetatud RAK programmitäiendi muudatus ka heaks, millega tehti järgmised põhimõttelised muudatused:

1) 1. prioriteedi meetmete osas muudeti rahastamiskava järgmiselt: meetme 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul” vabanenud vahendite arvelt suurendati meetme 1.1 „Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” eelarvet 32,5 mln krooni võrra ja meetme 1.2 “Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks” eelarvet 7,5 mln krooni võrra;
2) Meetme 1.1 toetuse saajateks lisati ministeeriumid;
3) Meetme 1.1 kirjelduse punkti 8 „Taotluste vastuvõtmine ja menetlemine” sõnastust muudeti.

Eelpooltoodud muudatused võimaldavad meetme 1.3 raames vabanenud Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid maksimaalselt kasutada.


13. Perioodi 2007–2013 Euroopa territoriaalse koostöö Eesti-Läti piiriülese koostöö rakenduskava korraldus, auditeerimis- ja makseasutuse nimetamine
Esitaja: regionaalminister Vallo Reimaa
Tüüp: korralduse eelnõu


Perioodi 2007–2013 Euroopa Liidu territoriaalse koostöö Eesti-Läti piiriülese koostöö rakenduskava korraldusasutuseks, auditeerimisasutuseks ja makseasutuseks (sertifitseerimisasutus) nimetatakse siseministeerium.

Rakenduskava üldeesmärgiks on tugevdada Lõuna- ja Lääne-Eesti ning Põhja- ja Lääne-Läti regionaalsete ja kohalike institutsioonide vahelise koostöö kaudu rakenduskava abikõlbliku piirkonna jätkusuutlikku arengut ning majanduslikku konkurentsivõimet.

Eelnimetatud Eesti-Läti piiriülese koostöö rakenduskava alusel on võimalik EL poolset toetust taotleda ligikaudu 600 miljonit krooni.


14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Vastavalt kodakondsuse seadusele ei anta kodakondsust isikule, kes:
1) on Eesti kodakondsuse või seda tõendava dokumendi taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle Eesti kodakondsuse andmise või oleksid välistanud talle Eesti kodakondsust tõendava dokumendi väljastamise;
2) ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi;
3) on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
5) on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;
6) on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.


15. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ülemaailmsel raadioside konverentsil osalemiseks ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu


Eelnõu kohaselt moodustatakse Eesti Vabariigi valitsusdelegatsioon Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) ülemaailmsel raadioside konverentsil osalemiseks.

Delegatsioonile antakse volitus konverentsil väljatöötatud lõppdokumentide allakirjutamiseks. Lõppdokumendid kehtestavad raadiosageduste kasutamise korra, sätestades, milliseid raadiosagedusi milliste raadiosideteenistuste jaoks tohib kasutada. Samuti sätestatakse lõppdokumentides protseduurid, kuidas peab raadiosagedusi koordineerima ja neist pärast ITU-le teada andma. Nimetatud protseduurireeglid puudutavad Sideametit.

Kuna konverentsi lõppdokumendid töötatakse välja alles konverentsi raames, siis ei ole lisatud dokumentide eelnõusid. Esitatud on Eesti ja Euroopa riikide seisukohad konverentsi päevakorrapunktide lõikes. Eeldades, et Euroopa riikide ettepanekud võetakse konverentsil vastu, nõustub valitsus allakirjutamiseks volitusi andes ka lõppdokumentide ajutise kohaldamisega. Konverentsil väljatöötatud ja vastuvõetud dokumendid esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.


16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumine ja nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu


Välisminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumise ja nimetamise. Vastavalt diplomaatilisele tavale avalikustatakse suursaadiku isik pärast seda, kui president ta ametisse nimetab.


17. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas" suhtes
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta


Teatises kutsutakse liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja muid sidusrühmi üles avaldama arvamust majanduskeskkonda lihtsustavate ettepanekute kohta.

Ettepanekute eesmärgiks on äriühinguõiguse lihtsustamine, et väheneks Euroopa Liidu äriühingute halduskoormus ja –kulud. Muu hulgas sisalduvad teatises ettepanekud äriühingute raamatupidamise lihtsustamiseks.


18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. oktoobri 2007. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil


Keskkonnaminister ja põllumajandusminister esitavad Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. oktoobri 2007. a istungil.


19. Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 9. oktoobri 2007. a istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: ülevaade


Rahandusminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 9. oktoobri 2007. a istungist. Istungi peamisteks märksõnadeks olid finantsstabiilsus ja selle korraldus Euroopa Liidus, rahanduse parendamine ning Ühendkuningriigi ja T¹ehhi Vabariigi ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduurid.


20. Informatsioon Eesti Energia Aktsiaseltsi kavandatavast kirjalikust pöördumisest Teollisuuden Voima OY (TVO) poole
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse teadmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri informatsioon Eesti Energia AS kavandatavast kirjalikust pöördumisest Teollisuuden Voima OY poole.
Teollisuuden Voima Oy kavandab neljanda tuumajaama rajamist asukohaga Olkiluotos.

Uue tuumajaama ehituseks Soomes on algatatud keskkonnamõjude hindamise protsess, mis on kavas lõpetada 2008. suvel. Soome valitsus ja parlament otsustavad tõenäoliselt 2009. aastaks, kas projekt vastab ühiskonna huvidele. Sisulisi investeerimisotsuseid on võimalik teha alles pärast seda.

Olkiluoto jaamade omaniku Teollisuuden Voima OY emafirma Pohjalan Voima on Eesti Energia AS partner Estlinki kaabliprojektis.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-