Valitsuse 17.3.21 erakorralise istungi kommenteeritud päevakord

17.03.2021 | 21:12

Istung toimub sidevahendite kaudu. Algus kell 18.20.
    • Jaga

1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on luua seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.

Seadust muudetakse, et rahastada koroonaviiruse levikust tulenevaid tervishoiuteenuse osutaja või kiirabibrigaadi pidaja kulusid Eesti Haigekassa kaudu riigieelarvega ettenähtud summa piires. Valitsus kehtestab teenuste eest tasumise tingimused ja korra.

Kavandatud on hüvitada kulud üldarstiabi, eriarstiabi, õendusabi ning kiirabi teenuse osutamisel. Üldarstiabi osutajale hüvitatakse näiteks täiendav personalikulu, nimistuväliste patsientide teenindamise lisakulu, kindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi kulu, patsiendi seisundist tuleneva lisauuringu ja -protseduuri kulu ja vaktsineerimise teenuse osutamine. Kiirabibrigaadi pidajale hüvitatakse täiendav personalikulu ja lisabrigaadide teenuse osutamise kulu. Eriarstiabi osutajale, välja arvatud hambaraviteenuse osutajale, hüvitatakse näiteks täiendav personalikulu, haiglaravimite lisakulu ja raviosakondade töö ümberkorraldamise kulu. Õendusabi osutajale hüvitatakse täiendav personalikulu, kriisiolukorrast tingitud ravi pikenemise kulu, patsientide ravimise lisakulu ja valmisoleku lisakulu.

Määruse rakendamiseks eraldatakse haigekassale 2021. aasta lisaeelarvest 59,3 miljonit eurot. Sellest 6,3 miljonit eraldatakse vaktsineerimise teenuse rahastamiseks. Ülejäänud 53,0 miljonit eurot eraldatakse tervishoiusüsteemi toimepidevuse ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Varasemalt on riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu eriolukorra ajal valitsuse määruse alusel Eesti Haigekassa kaudu tasutud tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires. Samuti on varasemalt eraldatud Eesti Haigekassale COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud mõjude ja tagajärgede leevendamiseks erakorraliselt raha valitsuse reservist ning valitsuse heakskiidul võetud kasutusele osaliselt Eesti Haigekassa reservkapital.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

2. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu muudatuste eesmärk on riigi 2021. lisaeelarve seaduse sujuv rakendamine.

Ka 2021. aasta lisaeelarvega seonduvalt kehtestatakse üldtingimused, millega kõik toetusprogrammid peavad olema kooskõlas. Eelnõu kohaselt täiendatakse riigieelarve seadust volitusnormiga valitsusele üldtingimuste määruse kehtestamiseks.

Toetusmeetmete elluviimise võimaldamiseks lisatakse täiendus, mille kohaselt võib minister sõlmida riigisiseste toetusmeetmete elluviimiseks halduslepingu peale riigisihtasutuse ka riigi osalusel asutatud sihtasutusega. Koostööpartnerite nimetamine toimub iga meetme puhul nende nõusolekul ja kõik sõltub halduslepingu sõlmimiseks kokkuleppe saavutamisest. Enne haldusülesande volitamist kaalub ministeerium haldusülesande volitamise vajalikkust, haldusülesande võimaliku täitja võimekust sellist ülesannet täita, veendub, et haldusülesanne täidetaks kvaliteetselt. Riigile annab see paindlikkuse toetusprogrammide elluviimisel koostööpartnereid valida, kes toetusprogrammi rakendavad, st vaatavad taotlused läbi, hindavad, teevad rahastamise otsused. Haldusülesande täitja peab oma ülesandeid täites jääma ministri kehtestatud toetusprogrammi raamidesse.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

3. Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Riigikogu võttis 9. detsembril 2020. aastal vastu 2021. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli ca 11 miljardit ja kulude maht ca 12,6 miljardit eurot ning investeeringute eelarve ca 463 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 17 miljonit eurot. 2021. aasta riigieelarve koostati rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi põhjal.

Käesoleva lisaeelarve eesmärk on anda lisaraha tervishoiusüsteemile viirusega toimetulekuks, suurendada tööturuteenuste ja -toetuste vahendeid, leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid piirangutest otseselt mõjutatud sektorites ning kiirendada kriisist välja tulemist. Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks planeeritud lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot.
 

4. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muudatuste eesmärk on toetada terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel ning luua nakkushaiguste leviku ennetamisel ning tõkestamisel isikuandmete töötlemisel suurem õigusselgus.

Praegu kannab terviseamet nakkushaiguste registrisse üksnes nakkushaige andmed. Praktikas on selgunud, et mitmeid olulisi andmeid nakkushaiguste registris ei ole, kuid mis on osutunud nakkushaiguse epideemia tõrjeks hädavajalikuks, näiteks andmed COVID-19 nakkushaige kontaktsete isikute kohta, nakkushaige ja tema kontaktsete perearstide kohta. Edaspidi hakatakse uute andmetena  registrisse sisestama infot ka nakkushaige kontaktsete ja perearsti kohta, samuti koroonaviiruse negatiivse testitulemuse andnud isikute ja vaktsineeritute kohta. Andmeid kogutakse üksnes nakkushaiguse epideemilise leviku korral. Muudatused võimaldavad tervisekriisi olukorras operatiivselt vahetada andmeid erinevate osapoolte vahel. Perearstid saavad nii paremini nõustada oma nimistusse kuuluvad patsiente.

Seadusesse tehakse ka täiendus, mis võimaldab politseil saada oma ülesannete täitmiseks nakkushaiguste registrist minimaalse vajaliku info. Näiteks infot selle kohta, kas inimene on nakkushaige või lähikontaktne, et kontrollida karantiinis viibimise täitmist.

Lisaks muudetakse kriisi paremaks haldamiseks ka andmevahetuse reegleid riiklike registrite vahel. Näiteks saab töötamise registrisse kantud töötamise andmeid hakata kasutama tervise infosüsteemis. See on eelkõige vajalik parema ülevaate saamiseks vaktsineerimise käigust.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus