Valitsuse 17.12.2015 istungi kommenteeritud päevakord

16.12.2015 | 16:51

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski,   majandus- ja taristuminister Kristen Michal, keskkonnaminister Marko Pomerants ja riigihaldusminister Arto Aas.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45. Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580


1. Lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu peamine eesmärk on tõsta lennuohutuse taset ning ühtlustada siseriiklik õigus asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tsiviillennunduses toimunud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 376/2014, mida hakatakse kohaldama alates 15. novembrist 2015. Selle EL määruse jõustumine eeldab muudatuste ja täpsustuste tegemist lennundusseadusesse.

Nimelt kehtestatakse lennundusseaduses vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Täpsemalt nimetatakse eelnõuga pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, nendeks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus. Samuti täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ning vastavate andmete edastamise korda.

Muudetakse lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, eelnõu kohaselt 72 tunni jooksul. Võrreldes kehtiva teatamise süsteemiga kohustab määrus juhtumist teavitajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks rakendatavaid järelmeetmeid.

 

2. Arvamuse andmine erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu algatas keskerakonna fraktsioon sooviga langetada partei liikmeks kuulumise vanust 18. eluaastalt 16. eluaastale. Algatajad viitavad põhiseaduse muudatusele, millega anti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääletamisõigus vähemalt 16-aastastele isikutele.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ka siseministeerium ei toeta eelnõu põhjendades seda tsiviilseadustiku üldosa sättega, mille järgi on täielik teovõime 18. aastaseks saanud noorel.

 

3. „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ rakendusplaani 2016-2020 heakskiitmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Looduskaitse arengukava rakendusplaani eelnõu koondab meetmed looduskaitse arengukava strateegiliste eesmärkide täitmiseks.

Rakendusplaanis on seatud kolm strateegilist eesmärki: inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud; elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Iga eesmärgi all esitatakse meetmed ja tegevused koos vahetute tulemuste, vastutajate, elluviimise perioodi, maksumuste ja finantseerimisallikatega.

Rakendusplaani kogumaksumus aastani 2020 on ca 97,5 miljonit eurot. Suurema osa arengukava kuludest moodustavad poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine ning teiste ohustatud elupaikade taastamine, mh soode ja jõeelupaikade taastamine ning rikutud ökosüsteemide korrastamine, samuti loodusturismi infrastruktuuri korrastamine ja looduskaitsealuste maade riigile ostmine ning eluslooduse seire.

Praeguseks on algatatud enamik looduskaitse arengukavas ettenähtud tegevustest. Taastatakse poollooduslikke kooslusi ja sooelupaiku, avatakse kalade rändeteid, uuendatakse kaitse-eeskirju, koostatakse ja rakendatakse liigitegevuskavasid ja elupaikade tegevuskavasid, korrastatakse ja rajatakse uusi laudteid ning matkaradu jmt.

Enamike kavandatud tegevuste tähtajad langevad aastatesse 2016-2020, seetõttu ei ole tänaseks lõpptulemusi veel saavutatud.  2015. aastaks saavutatust saab esile tõsta, et koolide ja lasteaedade poolt kasutatavate loodusõppeprogrammide arv on algtasemega võrreldes kasvanud 270-lt 490-ni ning keskkonnaharidusprogrammi on läbinud 157 000 inimest. RMK hallatavate kaitse- ja puhkealade külastuste arv on tõusnud 1,9 miljonini. Neljas valdkonnas on käivitatud olulises mahus teadusuuringuid: linnustiku, pool-looduslike koosluste ja nende elustiku ning sooelupaikade taastamise uuringute kõrval tehakse ka punase raamatu koostamiseks vajalikke uuringuid väheuuritud liikide seisundi hindamiseks. Kinnitatud on liigi tegevuskavad 58 liigile, veel 172 liigi tegevuskavad on koostamisel. Hoolduses on vähemalt 25 tuhat hektarit pool-looduslikke kooslusi. Taastatud on 1700 hektari sookoosluste veerežiim ning korrastatud 170 hektarit jääksoid. Negatiivsete transpordimõjude leevendamiseks on valminud esimene ökodukt ja kümme väikeloomatunnelit.


4. Aruanne „Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2003–2015“ III etapi eesmärkide ja rakendusplaani aastateks 2012–2015 täitmisest 2014. aastal
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi strateegiline eesmärk on liiklussurmade vähendamine. Eesmärgiks   on saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena rohkem kui 75 inimest aastas ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks 2013–2015 keskmiselt 1500 inimest aastas.

Võttes aluseks eelnevate aastate statistika, on pigem reaalne, et liikluses hukkunute arv aastatel 2013–2015 kasvab saja hukkununi aastas. Neist ligi pooled on suure tõenäosusega kergliiklejad: jalakäijad ja jalgratturid. Praeguseks on 2015 aastal liikluses hukkunud 66 inimest. 2013. aasta lõpus moodustasid kergliiklejad 40 protsenti liikluses hukkunuist. Vähenemise märke ei näita ka inimkannatanutega liiklusõnnetuste koguarv ja neis vigastatute arv. Raskemalt vigastatute arv, kes vajavad haiglaravi enam kui ööpäev, kasvab 2015. aastaks hinnanguliselt 500-lt 550-ni.

Tervikliku liiklusohutuse haldamissüsteemi loomiseks oli 2014. aasta lõpuks kõikides maakondades moodustatud liikluskomisjonid. Liiklusohutuskampaaniaid jätkati nii alkoholi tarvitanud juhtide liikluses vähendamise, lubatud piirkiirusest kinnipidamise, raudtee ohutult ületamise kui ka jalakäijahelkuri kandmise suurendamiseks.

Möödunud aastal toimis hästi jala ja jalgrattaga liiklemise koolituse läbiviimiseks vajalike õppe- ja õppemetoodiliste materjalide valmistamine vastavalt koolieelsete lasteasutuste ja koolide ning laste liikluskasvatust läbi viivate koolitajate tellimustele. Samuti on hästi tööle rakendunud laste liikluskasvatuse läbiviimist toetav e-õppekeskkond (kodulehekülg).

Liikluskeskkonna valdkonnas toimis hästi teedevõrgu ohutustamine, mille käigus kaardistati ja osaliselt juba ka kaotati  liiklusohtlikke kohti.

Liiklusjärelevalves kontrolliti sõidukiirust, turvavarustuse kasutamist, töö- ja puhkeaja normide täitmist nii liikluses kui ka transportettevõtetes. Hästi toimis joobekontroll ohtlike juhtide liiklusest kõrvaldamiseks. Liiklusvahendite tehnonõuetele vastavuse järelevalve osas kontrolliti liikluses sõidukite tehnonõuetele vastavust ja turvavarustust ning lubatust suurema tegeliku massiga sõidukeid.

 

5. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014 a. määruse nr 53 „Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt vähendatakse õpilaskodu kohtade ümberjaotamise tõttu koolipidajatele 2015. aastaks ettenähtud summat 50 euro võrra  1 294 000 eurolt 1 293 950 eurole. Ühe õpilaskodu koha aastane maksumus 2000 eurot jääb samaks. Toetuse summa vähenemine 50 euro võrra tuleneb aastast lühemaks perioodiks toetuse eraldamise metoodikast.  

Õpilaskodu kohtade jaotus muutus 2015/2016. õppeaasta alguses vastavalt koolide pidajate taotlustele kohtade arvu osas. Viies koolis: Iisaku gümnaasiumis, Kadrina keskkoolis, Kärdla ühisgümnaasiumis, Tallinna Tondi põhikoolis ja Võhma koolis lisandus üheksa riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta. Haljala gümnaasium, kus oli kuus õpilaskodu kohta, lõpetas tänavu riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade pakkumise ja Nõva Kooli õpilaskodu kohtade tegelik arv käesoleval aastal on kalendriaasta algusest saadik olnud kuus, mitte seitse.

 

6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses riigikaitseseaduse jõustumisega
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega muudetakse Kaitseliidu kodukorda ning kaitseväekohustuslaste registri põhimäärust, et need dokumendid vastaksid 1. jaanuaril jõustuvale riigikaitseseadusele.

Määruse jõustumisel väheneb Kaitseliidu sisene asjaajamine liikmete vastuvõtmisel ja liikmemaksust vabastamise otsustamisel ning tehakse muid väiksemaid parandusi, et muuta senist regulatsiooni lihtsamaks ja paindlikumaks. Samuti võimaldab määruse jõustumine senisest paremini korraldada koostööd päästesündmuse lahendamise juhtimisel, kuna päästetöö juhi korraldusel saab määrata staapi või juhtimisgruppi ka selliste asutuste esindajaid, kes veel päästesündmusel ei osale. Kui asutuse esindaja osaleb staabi töös juba varakult, on asutuse hilisem kaasumine kiirem ja tõhusam.

Täiendavalt täpsustatakse määrusega sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliikmete liikmesuse kestust.

 

7. Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse seoses riigikaitseseaduse jõustumisega ning selles liidetakse kokku kolme erineva seaduse alusel antavad määrused, mis reguleerivad kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta sisejulgeoleku ja kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisse.

Määrust rakendatakse juhul, kui kaitseväge või Kaitseliitu on vaja kaasata avaliku korra kaitsmisesse; otsingu- ja päästetöödesse või merereostuse avastamisele ja likvideerimisele; riigi juhtkonna kaitsmisesse ja tähtsamate objektide valvamisse; päästetööde eriolukorra aegsetesse avarii-, pääste- ja taastamistöödesse loodusõnnetuse või katastroofi korral, samuti töödesse nakkushaiguste leviku tõkestamiseks.

Kaitseväelastest võib vajadusel kaasata nii tegevväelasi, ajateenijaid kui ka reservväelasi. Kaitseliidu kaasamine tähendab nii Kaitseliidus teenivate tegevväelaste kui ka Kaitseliidu tegevliikmete ja toetajaliikmete kaasamist. Samuti tähendab kaasamine kaitseväe ja Kaitseliidu käsutuses olevate sõidukite ja muu tehnika kasutamist.

Eelnõu järgi peaks kaitseväge või Kaitseliitu kaasama ainult siis, kui olukorrale reageeriv asutus või eriolukorra tööde juht ei saa ise oma ülesandeid täita. Sellisel juhul saab ta esitada kaitseväele või Kaitseliidule taotluse. Samuti reguleeritakse eelnõuga osalevate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete omavahelist alluvust ja korralduste saamist ülesande täitmise eest vastutavalt ametnikult, samuti sätestatakse kaasumisega tekkinud kulu hüvitamise kord.

 

8. Mobilisatsiooniregistri põhimäärus
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Määruse eelnõu

Seoses riigikaitseseaduse jõustumisega 1. jaanuarist 2016 kehtestatakse uus mobilisatsiooniregistri põhimäärus.

Registri eesmärgiks on pidada arvestust riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. Registrisse kantakse kõik sõjaaja üksused koos andmetega üksuse isikkoosseisuga komplekteerituse ja üksuse mobiliseerimiseks vajaminevate materiaalsete vahendite kohta. Registris on ka teave sõjaaja ametikohtade kohta, mis on reservüksuste koosseisus, kuivõrd reservüksuste baasil komplekteeritakse sõjaaja üksuste isikkoosseis. Registrisse kantud andmed on kogumis riigisaladus, mis salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks.

Sisuliselt on samasugune määrus olnud jõus alates 2004. aastast ning uues määruses ei ole võrreldes eelmise redaktsiooniga põhimõttelisi muudatusi tehtud. Tehtud on vaid vajalikud täpsustused registri kooskõlla viimiseks riigikaitseseadusega.

Näiteks on sätestatud, et lisaks kaitseväekohustuslasele võib sõjaaja ametikohale nimetada Kaitseliidu tegevliikme, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kaitseliidu liikmelisuse lõppedes või avalduse tagasi võtmisel kustutakse ka tema andmed registrist.

Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

 

9. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 121 „Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus viiakse kooskõlla 1. jaanuaril 2016 jõustuva jäätmeseadusega, milles muudeti jäätmete nimistu volitusnormi asukohta. Sellega seoses tuleb teistes õigusaktides olevad viited korrigeerida, määruses tehtavad muudatused on tehnilised.

Määrus jõustub koos jäätmeseadusega 1. jaanuaril 2016.

 

10. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal ettevõtlusminister Liisa Oviir
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga korrastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimist, töökorraldust ja struktuuriüksusi ning nende põhiülesandeid, et vältida tööülesannete ja tegevuste kattuvust. Muudatuste eesmärgiks on muuta ministeeriumi töökorraldus sujuvamaks ning parandada ministeeriumi ülesannete täitmist.

Ministeeriumi siseturuosakonnast viiakse turismiga seonduv majandusarengu osakonna ülesannete hulka. Ministeeriumi eelarveosakond ja haldusosakond liidetakse üldosakonnaks, et koondada ministeeriumisisesed toetavad funktsioonid ühte.

Muudatused tehakse ministeeriumi eelarvesse planeeritud vahendite piires. Turismi valdkonna üleviimist käsitlev muudatus jõustub 1. jaanuaril 2016 ning üldosakonna moodustamist käsitlev muudatus jõustub 1. veebruaril 2016.

 

11. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus viiakse kooskõlla 1. jaanuaril 2016 jõustuvate tulumaksuseaduse muudatustega.

Seaduse muudatusega suureneb välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50-eurole välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja on 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Oluline on, et kõrgema päevaraha maksmisel oleks tegemist lähetuse esimese 15 päevaga ja samas kuus ei oleks juba ületatud 15 päeva limiit.

Samuti ei käsitleta maksuvaba piirmäära ületavat osa enam erisoodustusena, vaid maksustatakse kui tasu töö eest. Kuigi nii töö eest saadav tasu kui erisoodustus on sotsiaalmaksuga maksustatavad, ei ole erisoodustuse sotsiaalmaks isikustatud. Seega on ületava osa maksustamine tasuna töö eest töötajale soodsam, kuna näiteks haigushüvitiste ning pensionide arvestamisel võetakse üle piirmäära makstud tasu arvesse.

Lihtsustatakse ka välisvaluutas tehtud lähetusega seotud kulude konverteerimist Eestis kehtivasse valuutasse. Hetkel kehtiva määruse kohaselt konverteeritakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse valuutasse lähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla praktikaga ning antakse maksumaksjale võimalus valida, missuguse vahetuskursi alusel ta soovib kulusid konverteerida.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

 

12. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 112 "Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga ühtlustatakse ametnike välislähetuste päevaraha regulatsioon töötajatele kohalduva regulatsiooniga ning ametiasutustele antakse võimalus päevaraha suuruse üle otsustada. Eelnõuga kehtestatakse ametnike välislähetuste päevaraha alammäär 32 eurot ja ülemmäär 50 eurot.

Päevaraha ülempiir 50 eurot kehtib lähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus. Iga sellele järgneva lähetuse päevaraha on 32 eurot.

Eelnõuga loobutakse senisest ametnike välislähetuste fikseeritud päevamäärast 32 eurot.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016 koos tulumaksuseaduse muudatustega.

 

13. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse planeeringute korraldaja ja planeeringute koostamisel osalevate asutuste vaheline koostöö kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Tegemist on käesoleva aasta 1. juulil jõustunud planeerimisseaduse rakendusaktiga.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja - rahandusministeeriumi või muu valitsusasutuse, maavanema või kohaliku omavalitsuse üksuse - ülesandeks planeeringu koostamise käigus on vajalike menetlustoimingute tegemine. Eelnõuga nimetatakse asutused lähtuvalt nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast, kellega tuleb planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Iga planeeringuliigi kohta on planeerimisseaduses sätestatud, kellega koostöös planeering koostatakse ja samas on alati need asutused ka planeeringu kooskõlastajaks. Seega hõlbustab eelnõu planeerimisalase tegevuse korraldajate tööd.

 

14. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (140 SE). Seadusega kavandatakse hariduskulude toetuse hulgas investeeringuteks ettenähtud vahendid summas 2.6 miljonit eurot suunata õpetajate palgakasvuks (kavandatav jõustumisaeg 01.01.2016). Määrust muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas nii kehtiva kui kavandatava muudatusega, juhul kui see peaks jõustuma.

Eelnõuga tehakse sõnastuse parandus ja lisatakse määrusest ekslikult välja jäänud säte, et 2015.a oli ette nähtud vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis kolmekordses määras seoses toetusmäärade ja taotlejate arvu kiire tõusuga. Kolmekordses määras toetus maksti välja Vabariigi Valitsuse tasandus- ja toetusfondi 2015. a jaotuse korralduse alusel.

 

15. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2012. a määruse nr 27 „Avalikku ülesannet täitva asutuse ja isiku poolt kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateate ja sideandmete edastamise kord ning elukohateateid edastavate ja sideandmeid rahvastikuregistrisse kandvate asutuste loetelu kehtestamine“ ja Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määruse nr 74 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduses esitatavate andmete loetelu“ muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse kahte valitsuse määrust. Muudatuste kohaselt lisatakse politsei- ja piirivalveamet elukohateateid edastavaks asutuseks. See tähendab, et inimene saab politsei- ja piirivalveametisse pöördumisel esitada seal ka oma elukohateate, kui tema elukoha andmed erinevad rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Politsei- ja piirivalveamet edastab elukohateates toodud andmed kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele, mille territooriumil elukoht asub, andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Sideandmeid rahvastikuregistrisse kandvaks asutuseks lisatakse Riigi Infosüsteemi Amet. Muudatus on vajalik selleks, et Riigi Infosüsteemi Amet saaks Eesti teabeportaali haldajana kanda rahvastikuregistrisse inimese ametliku e-posti aadressi @eesti.ee juhul, kui inimene on oma ametliku @eesti.ee e-posti suunanud oma igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile.

Teine muudatus võimaldab uue nime taotlemise menetluses kasutada elektroonilist asjaajamist. Selleks nähakse ette, et uut nime taotledes saab taotleja vastavat avaldust esitades anda perekonnaseisuasutusele nõusoleku, et temaga võidakse uue nime andmise menetluse ajal suhelda elektroonilisi vahendeid kasutades.

Määruste muudatused on kavas jõustada 1. jaanuaril 2016.

 

16. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2016. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kehtestatakse 2016. aasta sisserände piiriarvuks 1317 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Sisserände piirarvuga on piiratud Eestisse sisserändavate välismaalaste arv. Piirarvu alla kuuluvad tähtajalised elamisload töötamiseks, ettevõtluseks ning tähtajalised elamisload välislepingu alusel. Sisserände piirarvu ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanike suhtes, abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikele. Alates 1. jaanuarist 2016 ei arvestata sisserände piiarvu alla lisaks eeltoodud isikutele ka välismaalast, kellele antakse elamisluba töötamiseks õppejõuna ning välismaalast, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 % Eesti alalisest elanikkonnast.

Aastatel 2012–2014 oli sisserände piirarvuks 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast ning 2015. aastal 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Aastal 2012 võis piirarvu alusel Eestisse elama asuma soovivatele välismaalastele anda kõige rohkem 1008 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 581 ja kasutamata jäi 427. Aastal 2013 võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1000 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 602 ja kasutamata jäi 398 tähtajalist elamisluba. Aastal 2014 võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 996 elamisluba, millest kasutati ära 720 ja kasutamata jäi 276. Aastal 2015 võib piirarvu alusel anda kõige rohkem 1322 tähtajalist elamisluba, millest 01.12.2015 seisuga on ära kasutatud 1137 ja jääk on 185 tähtajalist elamisluba.

Kuna töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja nende andmiste arv on 2014 ja 2015 aastal tõusnud, siis on põhjendatud 2016. aastal sisserände piirarvu kehtestamine lubatud maksimummääras.

 

17. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määruse nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on korrastada ja kaasajastada politsei valvatavate objektide loetelu, võttes arvesse 1. jaanuaril 2016 aastal jõustuvat riigikaitseseadust, mille kohaselt rakendatakse riigikaitseobjektil politsei valvet, kui objekt on lisatud valitsuse määrusega kehtestatud politsei valvatavate objektide loetellu.

Muudatuse järgi täiendatakse loetelu nelja punktiga, mille kohaselt nähakse ette politsei valve välisministeeriumi hoonele, AS-i G4S Eesti sularahadivisjoni Tallinna rahatöötluse hoonele, teabeameti hoonele ning siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste hoonetele.

 

18. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu ja parandada uute ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud isikutele.

Määruse olulise muudatusena on suurendatud arsti, õe ja hooldaja miinimumbrutotunnipalka. Uue eelnõu kohaselt on see arstil 10 eurot tunnis, õel 5,50 eurot tunnis ning hooldajal 3,30 eurot tunnis.

Kehtivas tervishoiuteenuste loetelus on miinimumtunnitasu arsti puhul 9 eurot, õe puhul 5 eurot ja hooldaja puhul 3 eurot.  Seega võrreldes 2015. aastaga tõuseb arstide miinimumtöötasu määr 11% ning õdedel ja hooldajatel 10%.

Lisaks muudetakse eelnõuga tervishoiuteenuste loetelus olevate ravimiteenuste piirhindu, mis tuleneb toimeainete ühikuhindade muutusest. Teenuste ja piirhindade kaasajastamise eesmärgiks on tagada patsientidele kaasaegse ja tõenduspõhise ravi osutamine ning ravikindlustuse vahendite efektiivne kasutamine.

Uue tervishoiuteenuste loetelu rakendumisega kaasnev lisakulu on kuni 40,42 miljonit eurot, millega on arvestatud Eesti Haigekassa 2016. aasta eelarve koostamisel.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

 

19. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse töötasu alammääraks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 28. oktoobril 2015 kokkulepitud töötasu alammäär. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid.

Alates 1. jaanuarist 2016 kehtestatakse tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Alates 1. jaanuarist 2017 kehtestatakse tunnitasu alammääraks 2,78 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2015. aasta teises kvartalis umbes 15 800 täistööajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära. Rahandusministeeriumi hinnangul on aga inimeste arv, keda töötasu alammäära tõus otseselt puudutab umbes 50 000. Seda põhjusel, et paljude töötajate töötasu on hetkel kehtivast töötasu alammäärast kõrgem, kuid jääb alla uue töötasu alammäära.

Töötasu alammäära tõstmine 2016. aastal, 390 eurolt 430 eurole, toob kaasa riigieelarvesse lisavahendeid 8,6 miljoni euro ulatuses. Töötasu alammäära tõstmisega 430 eurole lisandub riigi tuludena 15,2 miljonit eurot. Kulusid lisandub 5,6 miljoni euro ulatuses. Lisaks arvestatakse laekuvast sotsiaalmaksutulust maha miljon eurot, mis kantakse edasi pensionifondidele.

Samas tuleb arvesse võtta, et 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõud koostades on arvestatud töötasu alammäära tõusuga keskmise töötasu tõusu tempos. Seega on töötasu alammäära tõusul 2016. aastal valitsussektori eelarvepositsioonile küll positiivne, kuid mõnevõrra väiksem eelnevalt toodust. 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga võrreldes suurendab töötasu alammäära tõstmine 430 eurole tulusid 8,9 miljoni euro võrra ning toob riigieelarvesse lisavahendeid 2,7 miljonit eurot.

Töötasu alammäära tõstmine (võrreldes tänase seisuga ja 2017. aastaga) 390 eurolt 470 eurole toob kaasa riigieelarvesse lisavahendeid 15,7 miljoni euro ulatuses. Töötasu alammäära tõstmisega 470 eurole lisandub riigi tuludena 42,7 miljonit eurot. Kulusid lisandub 23,3 miljoni euro ulatuses. Lisaks arvestatakse laekuvast sotsiaalmaksutulust maha 3,7 miljonit eurot, mis kantakse edasi pensionifondidele. Võrreldes 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga 2017. aastal riigieelarvesse lisavahendeid ei laeku.

 

20. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri pidamise põhimäärus
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse registri põhimääruse uus terviktekst tulenevalt mitmete õigusaktide sh töövõimereformi elluviimisega seotud muudatustest, mis jõustuvad 2016. aastal.

Eelnõuga täpsustakse registri pidamise eesmärki. Eesmärgi sätestamisel on lähtutud Töötukassale pandud ülesannete sisust, mis tulenevad näiteks tööturuteenuste- ja toetuste seadusest, tööhõiveprogrammidest ning Euroopa Liidu õigusaktidest. Register peab tagama Töötukassale ja Sotsiaalministeeriumile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Kehtiva määruse kohaselt on eesmärgi osas viidatud üksnes õigusaktidele, millest tulenevalt Töötukassa registrit peab.

Registrisse kantakse andmed töötu, tööotsija, tööandja, tööturuteenust saanud isiku, tööturuteenuse osutaja ning sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta. Vastavalt eelnimetatutele kantakse registrisse füüsilise või juriidilise isiku andmed, samuti individuaalsed tööotsimiskava, tööturuteenuste ja selle osutamise korraldamise, tööturutoetuse, töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise ning tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisest osavõtnud isiku eest sotsiaalmaksu maksmise andmed.

Registri andmekoosseisu muudatustest peamine on 2016. aastast lisanduv uus tööturuteenus - tööalane rehabilitatsioon. Kui kehtiv põhimäärus lähtub eelkõige töötust ja tööotsijast, kellel on õigus saada tööturuteenuseid ja -toetusi, siis 2016. aastast laiendatakse teenuseid saavate isikute ringi. Tööalast rehabilitatsiooni osutatakse ka töötavatele ja õppivatele isikutele. Samuti laieneb tööturutoetuse saamiseks õigustatud isikute ring (näiteks sõidu- ja majutustoetust makstakse tööalasel rehabilitatasioonil osalejale ka siis, kui ta ei ole töötu). Töötukassa kaudu saavad ESF-ist kaasrahastatava tööhõiveprogrammi alusel tööturuteenuseid isikud, kellel on vähenenud töövõime ja kes vajavad tööturul püsimiseks või tööturule pääsemiseks abi, sealhulgas töötavad ja õppivad isikud. Põhimääruses sätestatakse alused tööalase rehabilitatsiooni osutamiseks vajalike andmete kandmiseks registrisse, sealhulgas individuaalse tegevuskava koostamiseks lisaks töötule ka isikutele, kes taotlevad tööalast rehabilitatsiooni.

Samuti muutub välismaalase töölevõtmiseks loa andmisel registrisse kantavate andmete koosseis. Alates 2016. aastast ei otsustata tööandjale välismaalase töölevõtmiseks loa andmist enam välismaalase isikuandmete põhjal vaid töökohale esitatud kvalifikatsiooni- ja kutsenõuete põhjal. Muudatus tuleneb välismaalaste seadusest, mille kohaselt võib välismaalasele anda loa töötamiseks tööandja juures, mille täitmiseks välismaalasega on Töötukassa andnud loa.

Määrus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril. Registriandmete osas sätted, mis on seotud töövõimetoetuse seaduse jõustumisega näiteks osalise või puuduva töövõime andmed, jõustuvad 2016. a 1. juulil.


21. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a korralduse nr 506 ““Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” 2008-2015 perioodi investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kinnitatakse uus hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamise 2008-2015 perioodi investeeringute kava.

Seoses ehitustööde odavnemisega vähendatakse investeeringute kavas Urvaste kooli ja Konstantin Pätsi Vabaõhukooli renoveerimise ja ehitustööde maksumusi ning vabanenud summa, üle 60 tuhande euro, suunatakse Maarjamaa Hariduskolleegiumi uue koolikompleksi ehitustööde eest tasumiseks. Maarjamaa Hariduskolleegium on Kaagvere Erikooli uuendatud nimi.

Maarjamaa Hariduskolleegium seob üheks seni eraldi töötanud käitumis- ja tundeeluhäiretega lastele mõeldud koolid. Uus nimi tähendab muutunud lähenemist õpilastele ning õppetöö kõrval antavaid erinevaid tugiteenuseid.

Koolid järgivad üha enam kaasava hariduse põhimõtet ehk kergemate hariduslike erivajadustega lapsi ei eraldata kodust ja eakaaslastest. Kallimaid ja spetsiifilisemaid tugiteenuseid nõudvate erivajadustega õpilaste hariduse eest vastutab riik. Neil õpilastele mõeldud koolivõrku planeerib riik arvestusega, et igas maakonnas oleks vähemalt üks oma piirkonnas kompetentse koondav asutus või selle osa.

Sellel õppeaastal on alustanud või alustamas õppetööd täielikult renoveeritud õppehoonetes Marjamaa Hariduskolleegiumi, Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Ahtme Kooli õpilased. Kõik need objektid on valminud kõnealuse Euroopa Liidu toetatud programmi raames


22. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kinnitatakse Eesti Kultuurkapitali nõukogu uus koosseis. Vastavalt kultuurkapitali seadusele kinnitab kultuurkapitali nõukogu koosseisu valitsus kaheks aastaks. Nõukogu koosseisu kuuluvad esimehena ametikohajärgselt kultuuriminister, rahandusministri nimetatud esindaja, kultuuriministri nimetatud esindaja ning iga sihtkapitali poolt nimetatud esindaja. Sihtkapitalid on valinud oma esindajad nõukogusse käesoleva aasta novembris.

23. Nõusolekud riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

1) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Nissi vallale (Turba alevikus Lehetu tee ja Jaama tee kinnistud)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumle antakse nõusolek Turba alevikus Lehetu tee ja Jaama tee kinnistute tasuta võõrandamiseks Nissi vallale. Kinnistutel asuv teelõik ehitati välja 2014. aastal.

2) Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Valga linnale (Võru tn 114 kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Valga linnale Võru tn 114 kinnistu (3719 m2, ühiskondlike ehitiste maa) ekstreemspordi keskuseks.

Kinnistul on kaarhall, millesse Valga linn soovib luua noortele võimalused ekstreemspordi harrastamiseks ning muul viisil vaba aja veetmiseks. Territoorium on piisavalt suur, et luua sinna ka välirajad. Osadesse ruumidesse planeeritakse luua noortele võimalused oma jalgrataste ja rulade ehitamiseks ja remontimiseks, milleks linn soetab rataste ja rulade hooldustehnikat. Kaarhallis olevasse klassiruumi saab teha bändiruumi.

Viimased kümme aastat on ekstreemspordi sisehall asunud ASle Sangar kuuluvas laohoones aadressil Piiri tn 16. See on vana ega vasta soovitud nõuetele. Hoone omanik ei ole nõus üürihinda langetama ega arvestama parenduskulusid rendihinnast maha. Valga linnavalitsus lasi koostada hinnangulise kalkulatsiooni, mille kohaselt kulub ligikaudu 17 000 eurot hoone osaliseks renoveerimiseks, ilma täiendava soojustamiseta. Sellele vaatamata ei oleks hoone külmade ilmadega kasutatav. Hoone täielik renoveerimine ja uute rampide ehitamine problemaatilisele rendipinnale ei ole mõistlik.

24. Nõusolekud riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks
1) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks Väike-Maarja vallale (Kiltsi alevikus ja Vao külas asuvad kinnistud)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus ja Vao külas asuva transpordimaa sihtotstarbega kahe kinnistu otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks Väike-Maarja vallale.

Tähtajatult antakse kasutada kinnistute osad, millele rajatakse 2016. aastal jalgratta- ja jalgtee. Tee ehitamist finantseeritakse valla eelarvest ja siseministri käskkirjaga kinnitatud “Kergliiklusteede toetusskeemist”. Teehoidu korraldab ning kinnistute osade kasutamisega seotud maksud ja koormised tasub Väike-Maarja vald.

2) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks Vastse-Kuuste vallale (Vastse-Kuuste alevikus ning Karilatsi, Leevijõe ja Padari külas asuvad viis kinnistut)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas Vastse-Kuuste alevikus ning Karilatsi, Leevijõe ja Padari külas asuva viie kinnistu otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks Vastse-Kuuste vallale. Tähtajatult antakse kasutada kinnistute osad, millele rajatakse 2015. ja 2016. a jalgratta- ja jalgtee. Tee ehitamist kaasfinantseeritakse valla eelarvest ja siseministri käskkirjaga kinnitatud „Kergliiklusteede toetusskeemist”. Teehoidu korraldab ning kinnistute osade kasutamisega seotud maksud ja koormised tasub Vastse-Kuuste vald.

25. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2015. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kinnitatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist 2015. aasta riigieelarvesse kantav summa, mis tuleb tasuda 2015. aasta jooksul.

26. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile maareformiga seotud dokumentatsiooni säilitamiseks vajalike arhiiviriiulite soetamiseks
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Maa-ametile eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist 125 tuhat eurot maareformiga seotud dokumentatsiooni säilitamiseks vajalike arhiiviriiulite ostmiseks 2016. aastal.

Katastriarhiivis on praegu üle 690 000 toimiku. Nõuetekohaseks säilitamiseks tuuakse Tallinna arhiivi kohalikest omavalitsustest ja maavalitsustest katastriüksuste moodustamise toimikud. 30. augusti 2015. aasta seisuga on maakatastrisse kandmata veel kolm protsenti Eesti maismaast ehk 128 929 hektarit, mistõttu tuleb toimikuid arhiivi juurde.

Maa-ametil on toimikute ladustamiseks hetkel olemas ligikaudu 8000 riiulimeetrit, millest valdav osa on juba kasutuses ja ülejäänu on vajalik katastriarhiivi tarbeks. Arvestades, et lähiaastatel lisandub arhiivi umbes pool senisest toimikute mahust, vajab maa-amet juurde 3500 meetrit arhiiviriiuleid. Hinnaküsitluste kohaselt on eeldatav riiulimeetri maksumus 35 kuni 36 eurot, seega kogu mahu rahuldamiseks on vajalik vähemalt 125 000 eurot. Juhul, kui riigihankega kujunenud tegelik maksumus jääb alla 125 000 euro, siis kasutatakse ülejäänud raha vanade riiulite väljavahetamiseks.

 

27. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu


Teiseks volituste tähtajaks nimetatakse Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks tööandjate organisatsioonide esindajana Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule, kelle senised volitused lõppevad 2. jaanuaril 2016.

Eesti Haigekassa seaduse kohaselt saab isik olla nõukogu liige kaks korda järjest. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm aastat alates korralduse jõustumisest.

Korraldus jõustub 3. jaanuaril 2016.

 

28. Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2013-2014
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Aruanne

Riigivaraseadusest tulenevalt esitab rahandusminister riigi kinnisvara valitsemise 2013.-2014. aasta koondaruande. Aruannet käsitleti valitsuskabineti 10. detsembri 2015. a nõupidamisel. Aruanne käsitleb eelkõige riigieelarveliste asutuste kinnisvara valitsemist ega kata kogu keskvalitsust, valitsussektorit ega avalikku sektorit.

Aruanne annab ülevaate riigi kinnisvaraportfellist, hoonestatud kinnisvara valitsemisest ning majandamiskuludest. Aruandes analüüsitakse hoonestatud kinnisvara rahastamise jätkusuutlikkust ning ka võimalusi hoonestamata maade menetluste tõhustamiseks. Põhijäreldused ja ettepanekud:

- riigi kasutatavat hoonete pinda tuleb vähendada;

- tsentraliseerimist ja hoonete RKASile üle andmist tuleb jätkata;

- välja tuleb töötada hoonestatud kinnisvaraportfelli optimeerimise, kavandamise ja rahastamise regulatsioon (sh koostöövõimalused erasektoriga);

- analüüsida tuleb hoonestamata maade valitsemise kompetentsi koondamise ja hoonestamata maadelt saadava tulu jätkusuutliku suurendamise võimalusi.

 

29. Eesti täiendatud seisukoht võrgu-ja infoturbe direktiivi kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Direktiivi menetlemise käigus tekkis pikem arutelu infoühiskonna teenuste reguleerimise üle. 7.12. 2015 toimunud triloogil saavutatud kokkulepe ei ole otseselt kooskõlas Eesti esialgse seisukohaga.
Eesti on seisukohal, et mõiste ’operaator’ peab tähendama ainult sellist teenuse osutajat või taristu operaatorit, kelle pakutav teenus või opereeritav taristu peab olema liikmesriigi poolt määratletud kui elutähtis. Elutähtsa teenuse osutajat või taristu operaatorit määratledes võib liikmesriik võtta arvesse direktiivi eelnõu II lisas toodud loetelu, sh infoühiskonna teenuste pakkumist võimaldavate infoühiskonna teenuste osutajaid.

Eesti eelistas digitaalsed teenuseosutajad direktiivi rakendusalast üldse välja jätta. Kuivõrd umbes pooled liikmesriigid olid vastupidisel seisukohal, siis hakati läbirääkimiste käigus otsima lahendusi, mis võimaldaks digitaalsete teenuste osutajad jätta direktiiviga hõlmatuks, kuid seda selliselt, et direktiiviga kaasnev halduskoormus nii ettevõtetele kui ka järelevalveasutustele oleks võimalikult väike.

Selleks kasutati Eesti aktiivsel eestvedamisel ära 2012. aastal heaks kiidetud eID ja usaldusteenuste määruses kasutatud konstruktsiooni, mille kohaselt võrgu-ja infoturbe direktiiviga hõlmatud digitaalsed teenusepakkujad (lõpliku, 7.12.2015 triloogil saavutatud kokkuleppe kohaselt on nendeks e-kaubanduse platvormid, otsingumootorid ja pilveteenuse pakuujad; ning vaid sellised ettevõtted mille töötajate arv on väiksem kui 50 ja/või aastane käive on väiksem kui 10 miljonit EURi) regulatsiooniga küll hõlmatud, kuid liikmesriigid ei pea teenuseosutajaid määratlema, ei ole kohustatud ette kirjutama turvastandardeid ning järelevalvet teostatakse ainul siis, kui järelevalveasutustel on põhjust arvata, et potentsiaalselt olulise mõjuga teenuseosutaja ei rakenda riskidele vastavaid meetmeid. Digitaalsete teenuste osutajatel on kohustus teavitada pädevaid asutusi olulise mõjuga intsidentidest. Oma põhimõttelise toetuse sellele kompromissile on andnud kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-