Valitsuse 16.9 istungi kommenteeritud päevakord

15.09.2021 | 17:19

Valitsuse istung algab homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVID-tõend.
    • Jaga

1. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tänu eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Eelnõu algatamise üks eesmärke on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskemini arusaadav.

Eelnõu kohaselt tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning  täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas.

Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras.

 

2. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Räägunurga kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Räägunurga kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale jäätmepunktiks.

 

3. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Emale ja tema kahele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

4. Riigi liikmesusega mittetulundusühingute koondaruande 2020. aasta kohta kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Möödunud aastalõpu seisuga oli Eesti riik liikmeks 84 siin registreeritud mittetulundusühingus, millest suurema osa moodustavad maaparandusühistud.

Riigi liikmesusega maaparandusühistuid oli 67, piirkondlikke ühistranspordikeskuseid 9 ja muid mittetulundusühinguid 8. Aasta jooksul langes riigi liikmesusega maaparandusühistute arv maaparandusühistute reformi tõttu 170lt 67le. Neist 60 teostas riigi liikmesuse õigusi keskkonnaministeerium, tehes seda maa-ameti või riigi metsamajandamise keskuse kaudu.

2020. aastal omandas riik liikmesuse kahes rahvusvahelises mittetulundusühingus, kuid liikmeõiguste teostamise aruanded täienesid veel üheksa rahvusvahelise mittetulundusühingu andmete võrra.

Seisuga 31.12.2020 on Eesti Vabariik liige vähemalt 24 juriidilises isikus, mis on registreeritud välisriigis.

 

5. Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbraliku kokkuleppe ettepaneku suhtes
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku nõustuda Euroopa Inimõiguste Kohtu pakutud sõbraliku kokkuleppe sõlmimisega.

 

6. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse direktiivi ja teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise direktiivi mittenõuetekohane ülevõtmine ja kohaldamine)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti sai 9. juunil 2021 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ja direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) mittenõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist.

Komisjon ei ole rahul, et Eesti õigussüsteemis ei rakendata täielikult Euroopa Liidu õiguses sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõudeid ja Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata elupaikade direktiivi nõuete kohaselt mõju kavandatavale majandustegevusele, mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 loodusväärtusi.

Eesti ametiasutused nõustuvad etteheidetega osaliselt, öeldes et direktiivid on korrektselt üle võetud. Puudujääke esineb praktilises rakendamises ja selle tõhustamiseks on vajalik seadustesse teha muudatusi. Keskkonnaministeeriumil on plaanis täpsustada regulatsioone, mille tulemusel tekib võimalus eraldiseisvaks Natura hindamiseks ja looduskaitseseadusesse lisatakse säte, mille alusel on võimalik senisest paremini kaitsta väärtuslikke metsaelupaiku Natura 2000 aladel.

 

7. Eesti seisukohad tarbijakrediidi direktiivi muutmise algatuse kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon esitas 30. juunil ettepaneku uue tarbijakrediidi direktiivi kohta. Ettepaneku eesmärk on olemasolevaid tarbijakrediidi reegleid ajakohastada. Kehtiv tarbijakrediidi direktiiv pärineb üle kümne aasta tagusest ajast. Komisjoni hinnangul on aga alates 2008. aastast turg märkimisväärselt arenenud, sh seoses erinevate digitaalsete vahendite kasutusele võtmisega, ühisrahastuse levikuga jne. Täiendavalt väärib märkimist hiljutine covid-19 pandeemia, mis on samuti tarbijakrediiditurgu mõjutanud.

Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel tuleb muuta riigisisest õigust. Mitmed komisjoni ettepanekud vastavad sellele, mida Eestis on riigisiselt tarbijakaitselistel eesmärkidel juba varasemalt tehtud, näiteks on Eestis täpsustatud vastutustundliku laenamise reegleid, krediidiandjatele ja –vahendajatele on kehtestatud tegevusloa nõue, krediidi kulukusele on seatud ülempiir. Samas erinevad aga komisjoni pakutud muudatused osaliselt meie olemasolevast regulatsioonist. Näiteks on tehtud ettepanek laiendada reegleid ka intressivabadele laenudele; pakutud välja muudatused lepingueelse teabe ja reklaami esitamisele; tehtud ettepanek keelustada teatud tarbijat kahjustavad praktikad, vastutustundliku laenamise reeglid ei ole päris samad nagu eelnõus. Seega, kuigi põhimõtteliselt lähtuvad komisjoni ettepanekud suuresti samast loogikast, millest Eesti on ka riigisiseselt lähtunud, tooks direktiivi sellisel kujul vastuvõtmine siiski kindlasti kaasa uuendusi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus