Algus kell 10:00 Stenbocki majas 16. detsembril 2010. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Kersna 693 5720
1. \"Veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on üle võtta Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv (MSRD), mis näeb ette abinõud, millega saavutada hiljemalt aastaks 2020 liikmesriikide mereala hea keskkonnaseisund. Laevade põhjustatud merereostuse vältimise direktiiv kehtestab ka karistused merereostusega seotud rikkumiste eest.
Eelnõus sätestatakse, et järelevalveasutustel on õiguslik alus keskkonna saastamise kahtluse korral välisriigi laeva sadamas kinni pidada. Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumilt keskkonnaametile üle sadamate rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade taotluste menetlemine.
2. \"Investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu peaeesmärgiks on reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtivtöötajate tasustamise, sealhulgas tulemustasude maksmise põhimõtteid ning vastavat järelevalvet. Finantsasutuse palgapoliitika korraldus peab olema reglementeeritud ettevõtte sise-eeskirjas. Tasustamise põhimõtted tuleb avaldada finantsettevõtja majandusaasta aruandes. Suuremates krediidiasutustes tuleb luua eraldiseisev tasustamise põhimõtetega tegelev töötasukomitee.
Tulemustasude maksmise otsustamine on pandud sõltuvusse finantsasutuse riskide ja nende juhtimisega. Igakordsete väljamaksete tegemisel tuleb hinnata töötulemuste pikemaajalist mõju. Majanduskeskkonna muutusest tingitud tulemuste halvenemisel peab finantsettevõttel olema võimalik vähendada, seal hulgas tühistada järgnevatele perioodidele edasi lükatud tulemustasud, peatada tulemustasude väljamaksed aga ka tehtud väljamaksed tagasi nõuda. Juhul kui seda võimaldavaid tingimusi juhtivtöötajatega sõlmitud lepingutes ei ole, tuleb lepinguid vastavalt täiendada.
Teiseks oluliseks eelnõu osaks on „tunne oma klienti“ põhimõtte ja rangemate nõuete sätestamine investeerimishoiusele ja investeerimisriskiga elukindlustusele. Nõuded sarnanevad väärtpaberite pakkumisel kehtivatele nõuetele. Teenusepakkuja peab tegema kliendi info põhjal kindlaks, kas pakutav investeerimisriskiga elukindlustusleping või investeerimishoius on talle sobiv. Samuti peab teenusepakkuja selgitama nimetatud toodete olemust ja sisu.
Tulenevalt turukuritarvituse direktiivist täpsustatakse eelnõu kohaselt turumanipulatsiooni definitsiooni. Turumanipulatsioon tähendab teadlikult eksitava info levitamist selliselt, et see võib mõjutada väärtpaberi hinda soovitud suunas. Selline tegevus mõjutab otseselt antud turu usaldusväärsust ja pikemas perspektiivis üldist majanduskeskkonda.
Eelnõus tehtavad muudatused tulenevad peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/76/EÜ, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ.
3. \"Rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude kohta ja nähakse ette: vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri, tuberkuloosiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi õiguslikud alused.
Eelnõu sätestab volitusnormid valitsusele vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri ja tuberkuloosiregistri põhimääruse kinnitamiseks ning müokardiinfarktiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi asutamiseks ja põhimääruste kehtestamiseks.
Eelnõu rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registrite infotehnoloogilise arendustegevusega, et tagada registritele andmevahetuse võimalused teiste riiklike registritega.
4. \"Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada pärast sotsiaalhoolekande seaduse erihoolekandeteenuste regulatsiooni muutmist praktika käigus ilmnenud puudused ja ebatäpsused.
Eelnõu kohaselt jätkatakse asenduskoduteenuse osutamist noortele, kes jätkavad õpinguid magistriõppes, sarnaselt neile noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel.
Asenduskoduteenusel viibival lapsel on õigus saada teenust maksimaalse maksumusega 120 tuhat krooni kalendriaastas ning lapsel, kellele on määratud puue 192 tuhat krooni kalendriaastas.
2009. aasta seisuga viibis asenduskoduteenusel 1279 last, kellest 18 õppisid erinevates kõrgkoolides. Nendest 11 omandasid rakenduskõrgharidust, 5 õppisid bakalaureuseõppes ja 2 magistriõppes. Seisuga 15. mai 2010 viibis asenduskoduteenusel 18 last vähem. Nimetatud andmetesse on arvestatud ka täna kõrgkoolides õppivad, välja arvatud magistriõppes õppivad, noored. Vanemliku hoolitsuseta lastele mõeldud riiklikud vahendid on planeeritud riigieelarvesse arvestusega, et järgmisel aastal võib asenduskoduteenusele lisanduda kuni 25 last, kellest 2 on täna magistriõppes õppivad noored.
Eelnõu teiste muudatuste kohaselt ei seata toetava erihoolekandeteenuse saamise eelduseks kindlat puude raskusastet ega töövõimekaotuse protsenti ning tegevusjuhendajatele kehtestatakse senise põhihariduse asemel keskhariduse nõue.
5. \"Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse\" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll. Lisaprotokoll kohustab osalisriike oma õigusruumi piires tagama kõigile isikutele õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses. Lisaprotokoll ei mõjuta Eesti õigust sisuliselt, sest sellest tulenevad nõuded on juba täidetud.
6. Riigikogu otsuse \"Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 kinnitamine\" eelnõu
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. Metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.
Lisaks põhieesmärgile näeb arengukava ette, et tuleb tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine; luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks, suurendada investeeringuid metsamajandusse jm.
Arengukava kõigi tegevuste ja toetusmeetmete maksumus on 2011. aastal 14,3 miljonit eurot ning 2013. aastal 16,3 miljonit eurot. Metsasektori arenguks on alates 2015. aastast kavandatud 20,6 miljonit eurot aastas, mis moodustab ligi 10 protsenti metsasektori poolt loodavast lisandväärtusest 2009. aastal.
Suure osa arengukava kuludest moodustavad metsa kasvu ja metsakasutust ning loodusväärtuste kaitset soodustavad toetusmeetmed erametsaomanikele.
7. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine \"Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse\" eelnõu (865 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Eelnõu 865 SE algatasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ning Jaan Õunapuu. Eelnõu autorid soovitavad säilitada isikutele, kes alustasid oma õpinguid enne 1. juulit 2009 ülikoolis või kõrgkoolis varem kehtinud õppelaenu hüvitamise tingimused ja kord.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Muu hulgas nendib ministeerium, et riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust heaks kiites analüüsis Vabariigi Valitsus lisaks rahalistele kaalutlustele ka õppelaenude riigipoolse kustutamise sisulist põhjendatust. Jõuti arusaamale, et õppelaenu kustutamisest oli juba enne 2009. aastat saanud ühe osa riigitöötajate palgalisa, samas kui tööd mitte leidvad või avalikus teenistuses mittetöötavad inimesed pidid õppelaenu tasuma oma isiklike vahendite arvelt. Selline nö palgalisa põhjustas omakorda avaliku sektori töötajate ebavõrdset kohtlemist, sest õppelaenu kustutati just sellises ulatuses, milles isik seda võttis ehk riigitöötajad, kes finantseerisid oma õpingutega seotud kulusid isiklikest vahenditest või ei võtnud õppelaenu maksimaalses võimalikus ulatuses, said väiksemat palgalisa võrreldes nende riigitöötajatega, kes otsustasid võtta õppelaenu võimalikult suures määras. Muu hulgas ei olnud selline õppelaenu kustutamise korraldus vähimalgi määral seotud konkreetse töötaja töösooritusega. Arvestades Eesti majanduse olukorda 2009. aastal, mil otsus tehti, oli kindlasti raske, kuid ainuvõimalik otsus lõpetada sellisel kujul õppelaenude kustutamise süsteem.
2) Arvamuse andmine \"Looduskaitseseaduse, ehitusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse\" eelnõu (867 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu 867 SE on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Autorite kavandatav looduskaitseseaduse muudatus annab valitsusele õiguse võtta riigi omandisse need loodusreservaadis või sihtkaitsevööndis asuvad ebaseaduslikud ehitised või rajatised, mida saab kasutada üldistes huvides: teaduslikel uuringutel, kaitseala hooldamisel, loodushariduslikel eesmärkidel jne. Teistel juhtumitel kuuluks ebaseaduslik ehitis või rajatis likvideerimisele.
Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Sarnane eelnõu oli arutusel valitsuse 28. oktoobri 2010 istungil ilma kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muudatuseta. Ka siis valitsus ei toetanud eelnõu, kuna kompensatsioonivõimaluseta sanktsioneeriv omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta läheb vastuollu sundvõõrandamise olemusega. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et loodusreservaat ja sihtkaitsevöönd on inimtegevusest puutumatud või vähese inimtegevuse mõjuga looduslikult säilitatavad alad, kus reeglina ehitisi ei ole, ning sinna püstitatud ebaseaduslike hoonete kasutuselevõtt ei täida loodusreservaadi/sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärki.
3) Arvamuse andmine \"Ühistranspordiseaduse § 24 täiendamise seaduse\" eelnõu (868 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Eelnõu 868 SE algatasid Riigikogu liikmed: Kalle Laanet, Aivar Riisalu, Jüri Ratas ja Evelyn Sepp eesmärgiga viia reisija sõidupileti hinna kujundamine avalikul liiniveol Kuivastu–Virtsu, Rohuküla–Heltermaa ja Sõru–Triigi parvlaevaliinidel maanteepikenduse põhimõttele. Eelnõu kohaselt soovitakse sätestada, et laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol kehtestatud reisija sõidupileti hind ühe kilomeetri kohta ei tohi olla kõrgem keskmisest maakonna bussiliini reisija sõidupileti ühe kilomeetri hinnast.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Ministeerium nendib, et eelnõu tekstist jääb selgusetuks, millise maakonna või milliste maakondade bussiliinide reisija sõidupileti keskmist kilomeetri hinda seejuures aluseks võetakse. Samuti puudub eelnõu seletuskirjas täpsustus, millise perioodi tagant maakonna bussiliinide reisijapileti keskmist kilomeetri hinda leitakse ning kui tihti leitud keskmise kilomeetri hinna alusel laeva, väikelaeva ja parvlaeva reisija sõidupileti hindasid korrigeeritakse.
8. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
1. septembril 2010 jõustus uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille alusel kehtestatakse põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava, mis hõlmab ka toimetuleku- ja hooldusõpet.
Muutused haridussüsteemis ning ühiskonnas on tinginud vajaduse kaasajastada intellektipuudega laste õppe korraldust ja sisu. Intellektipuudega õpilased õpivad Eestis sõltuvalt oma puude raskusastmest kolmel erineval tasemel: lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Õpetuse eesmärk kõigil kolmel tasemel on toetada õpilase arengut nii, et põhikooli lõpuks kujuneks elus võimalikult iseseisvalt toimetulev isiksus.
9. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2008. a määruse nr 78 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt täpsustatakse füüsilise isiku autentimisel aktsepteeritavate sertifikaatide regulatsiooni ning muudetakse autentimisele kehtestatud rakendussätte tähtaega ja sisu.
Vastavalt avaliku teabe seadusele toimub kogu andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel X-tee kaudu. Eelnõu kohaselt lubatakse füüsilise isiku autentimisel X-tee kaudu kasutada lisaks Eesti sertifikaatidele ka muud Euroopa Liidu kvalifitseeritud sertifikaati. Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt peavad liikmesriigid omavahel tunnustama kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid digitaalallkirju.
Internetipankade autentimissüsteeme lubatakse jätkuvalt kasutada seni, kuni hakatakse välja andma digitaalseid isikutunnistusi. See tagab paindliku ülemineku autentimisele X-tee sertifitseerimiskeskuse poolt väljastatud sertifikaadi põhjal.
10. Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Riigi kinnisvararegister asutatakse riigivaraseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Registri eesmärk on riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast ülevaate saamine ja riigi kinnisvaratehingute avalikustamine. Põhimäärus on vaja vastu võtta veel selle aasta jooksul seoses registri arenduse I etapis valminud andmebaasi töölerakendamisega ja riigivara registri tegevuse lõpetamisega alates 1. jaanuarist 2011.
Esimesel arendusetapil valmib riigi kinnisvara objektide ja menetluste andmebaas. Uus süsteem võimaldab riigi infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu kasutada teiste riiklike registrite andmeid. Riigivara valitsejad sisestavad registrisse andmed riigivara valitsemise ja riigi kinnisvaraga seotud menetluste kohta ning ei pea enam esitama registrikaarte rahandusministeeriumile. Registri arenduse II ja III etapis arendatakse välja kinnisvara haldusmoodul, mis sisaldab kinnisvaraobjektide kulude, tulude ja investeeringuvajaduste arvestust. Samuti lisandub aruannete genereerimise võimalus ja luuakse liidesed finantsarvestuse tarkvaraga SAP ja RKASi haldustarkvaraga. Süsteem valmib lõplikult 1. oktoobriks 2011.
11. Vabariigi Valitsuse määruste kooskõlla viimine \"Tulumaksuseadusega\"
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse kahte valitsuse määrust tulenevalt 1. jaanuaril 2011 jõustuvate tulumaksuseaduse muudatustest.
Muudatuse kohaselt hakatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja alates 1. jaanuarist 2011 kandma ka usulisi ühendusi: kirikuid, kogudusi, koguduste liite ja kloostreid, kes on registreeritud juriidilise isikuna (kokku 570). Praegu kehtiva tulumaksuseaduse alusel loetakse juriidilisest isikust usuline ühendus tulumaksusoodustusega ühinguks nimekirja kandmata. Ühingute nimekirja kandmisel annab oma soovitusi asjatundjate komisjon. Komisjoni koosseisus suurendatakse üheteistkümneni, lülitades sellesse ettevõtjate esindaja.
Teiseks muudetakse õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavate stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimusi. Vastav määrus viiakse kooskõlla tulumaksuseadusega. Kuna tihti makstakse stipendiumi nime all tasu töö eest, millelt tegelikult tuleks maksta tulu- ja sotsiaalmaksu, ei käsitata määruse kohaselt stipendiumina töö eest makstavat tasu.
Eelnõuga täpsustatakse maksuvaba stipendiumi maksjate ringi. Maksuvaba on see stipendium, mida maksab õppeasutus või tulumaksusoodustusega nimekirja kantud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus. Vältimaks ühingute maksuvaba stipendiumi maksmist asutajale, liikmele, annetajale või kellelegi muule, on eelnõus täpsustatud isikute ringi, kellele makstav stipendium ei ole maksuvaba.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.
12. Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2010. a määruse nr 23 „„2010. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetust ning täiendavaid vahendeid toimetulekutoetuse maksmiseks ja hariduskulude tegemiseks.
Hariduskulude toetusest jaotatakse 2 miljonit krooni, mis suunatakse munitsipaalkoolide loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise täiendavaks toetamiseks. Tulubaasi stabiliseerimise meetmest jaotatakse KOV-idele 26 miljonit krooni ja toimetulekutoetuse vahenditest 15 miljonit krooni.
Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise meetme kogumaht on 120 miljonit krooni, millest 89 miljonit on jaotatud. Seekordse jaotuse eesmärgiks on kompenseerida rohkem kui 20,3 protsendiline põhitulude langus 2010. aasta esimesel kümnel kuul võrreldes 2008. aasta sama perioodiga.
Toimetulekutoetuste maksmiseks on 2010. aastal 327 miljonit krooni, millest 297 miljonit on kohalikele omavalitsustele eraldatud. Kohalikel omavalitsustel kulus 9 kuuga 240 miljonit krooni. Aasta IV kvartaliks piisavate vahendite kindlustamiseks eraldatakse eelnõuga kohalikele omavalitsustele juurde 15 miljonit. Jaotamata jääb 15 miljonit krooni.
13. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 109 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu
Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega nähakse ette võimalus anda digitaalne isikutunnistus välja mobiil-ID vormis, mille puhul digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud isikule välja antud mobiiltelefoni paigaldatava SIM-kaardiga.
Seoses mobiil-ID väljaandmise ja haldamise korraldamisega on vaja täiendada isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimäärust sellele dokumendile spetsiifiliste andmete kogumise ning käitlemise nõuetega.
14. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse uus tervishoiuteenuste loetelu ja teenuste piirhinnad, tuginedes haigekassa ja erialaühenduste poolt esitatud ettepanekutele ning Eesti Haigekassa ravikindlustuse eelarve rahalistele võimalustele. Määruse eelnõus on kõik piirhinnad ümber arvutatud eurodesse.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse uued laborigeneetika uuringute ja inimgeneetilise ekspertiisi tegevuspõhised piirhinnad ning korrigeeritakse 2010. a tegelikest kasutusandmetest lähtudes patoloogia uuringute tegevuspõhiseid kirjeldusi ja piirhindu ning rakendustingimusi.
Endoskoopia ja radioloogia loetelu täiendatakse rakendustingimustega, mis aitavad ühtlustada teenuste kasutust erinevate teenuseosutajate poolt, sh vältida loetelu väärkasutamist.
Tervishoiuteenuste loetellu lisatakse mitmed uued teenused lähtudes erialaühenduste ja haigekassa ettepanekutest.
Määruse rakendamisega kaasnevad lisakulud ravikindlustuse 2011. aasta eelarvele. Piirhindadele rakendatava koefitsiendi tõstmisega 0,94-lt 0,95-le suurenevad kulud ligikaudu 5 miljonit eurot. Perearstile makstava pearaha, baasraha ja lisatasu ning normaalse raseduse jälgimise korral koefitsiendi 0,97 rakendamine vajab täiendavalt 1,5 miljonit eurot. Tervishoiuteenuste loetelu muudatustest tulenev mõju ravikindlustuse eelarvele on hinnanguliselt 105 900 eurot. Muudatustest põhjustatud lisakulu kaetakse Haigekassa eelarvest ravi kättesaadavuse parandamiseks ettenähtud vahendite arvelt.
15. “Riiklikku pensionikindlustuse registrisse” kantava 2011. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2011. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 2155,16 eurot.
Määrus on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutati 2010. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 2084,29 eurot (32 612 krooni) koefitsiendiga 1,034 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus arvutatakse täpsusega 1 sent.
2011. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku keskmist suurust rakendatakse pensionide määramisel ja ümberarvutamisel (sealhulgas tagasiulatuvatel pensionide määramisel ja ümberarvutustel) tähtajaga 1. jaanuarist 2011. a kuni 31. märtsini 2012. a. Kuna nimetatud perioodiks ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2011. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist, siis on vaja kehtestada isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik suurus.
Pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist 2012. rakendatakse 2011. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, mille valitsus kinnitab riiklikku pensionikindlustuse registrisse 2011. aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel 20. märtsiks 2012.
16. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määruse nr 214 \"Välisesindustele, diplomaatidele ja haldustöötajatele vastastikkuse põhimõttel kohaldatavad käibemaksusoodustused\" muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus ette nähtud muudatustega viiakse käibemaksusoodustused vastavusse Eesti suursaatkondadele ning nende diplomaatidele ja haldustöötajatele Itaalias, Hispaanias ja Gruusias kohaldatavate käibemaksusoodustustega.
17. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a korralduse nr 13 \"Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni moodustamine ja selle koosseisu kinnitamine perioodiks 2010-2012\" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu
Kuna riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjonis haridus- ja teadusministeeriumi esindanud Jaan Kõrgesaar on ministeeriumi teenistusest lahkunud, siis nimetatakse tema asemel komisjoni liikmeks haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge.
Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjon on 9-liikmeline, kusjuures üks ja sama isik ei tohi olla komisjoni liige rohkem kui kuus aastat järjest. Komisjoni ülesandeks on teha valitsusele ettepanek keeleauhinna määramiseks.
18. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu
Selleks et täita Euroopa Komisjoni poolt Eestile pandud täiendavaid kohustusi, liidetakse Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja teatud liikide ja elupaikade kaitseks loodud alasid. Uued kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ning olemasolevate kaitstavate alade laiendused on Natura 2000 alade nimekirja lisatud ainult juhul, kui nende kaitse alla võtmine on avalikustatud ja maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud.
Eelnõu suurendab Natura 2000 loodusalade kogupindala 16 900 ha võrra, lisades 11 uut loodusala (16 200 ha) ja laiendades olemaosolevaid alasid (700 ha ulatuses).
Uutest aladest või olemasolevate Natura 2000 alade laiendustest jääb merealale 14 700 ha ja maismaale 2 200 ha, millest eramaid 404 ha, riigimaid 1020 ha ja jätkuvalt riigiomandis olevaid maid 765 ha.
Natura 2000 alal tegutsevatel põllumajandustootjatel ja erametsaomanikel on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) võimalik taotleda Natura toetust põllumajandusmaale, erametsamaale või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust.
Uued ja laiendatud Natura alad haaravad enda alla eramaadel asuvat metsamaad 212 ha, millest sihtkaitsevööndisse kuulub pea 60 ha, poollooduslikke kooslusi 195 ha ning põllumaid 9 ha.
19. Maa andmine Narva linna munitsipaalomandisse (Narvas 2 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Narva linna munitsipaalomandisse Narva linnas asuvad maaüksused Kulgusadama tee 10a (pindala 933 m², sihtotstarve – 50% ärimaa ja 50% tootmismaa) ja Künka tänav (pindala 3817 m², sihtotstarve – transpordimaa).
Vastavalt Kulgu sadama maa-ala detailplaneeringule taotleb Narva linn munitsipaalomandisse maaüksusi olemas oleva kai rekonstrueerimiseks ja endise sadama-ala kaasaja nõuetele vastavusse viimiseks, sadama tegevuse korraldamiseks vajalike ehitiste rajamise eesmärgil. Künka tänava maaüksusele rajatakse sõidu- ja kõnnitee.
20. Volituste andmine Elering OÜ osakapitali suurendamiseks ning Elering OÜ ümberkujundamiseks aktsiaseltsiks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu
Elering OÜ ülesandeks elektri põhivõrguettevõtjana on arendada põhivõrku ning tagada seeläbi Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimine, mis hõlmab muuhulgas ka toimivaid ühendusi naaberriikidega.
Nimetatud kohustuste täitmiseks on Eleringil vajalik aastatel 2011-2014 teha ulatuslikke investeeringuid (nt Estlink2 merekaabli rajamine, avariireservelektrijaamade ehitus ning Estlink1 merekaabli ost). Kõik nimetatud investeeringud on ette nähtud valitsuse poolt kinnitatud Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018, Konkurentsiameti ning Eleringi nõukogu poolt.
Lisaks on Estlink 2 ehitus veel ette nähtud ka Euroopa Liidu Balti regionaalse piirkonna Euroopaga ühendamise kavas. Investeeringute kogumaht nimetatud perioodil on orienteeruvalt 7 miljardit krooni, mis ületab Eleringi tavapärast investeeringute mahtu kolmekordselt.
Taolise investeeringukava elluviimine on võimalik ainult täiendavate laenukohustuste abil. Laenulepingutes nõutakse teatavatest suhtarvudest kinnipidamist. See tingibki omakapitali suurendamise vajaduse.
Lisaks näeb eelnõu ette Elering OÜ ümberkujundamiseks aktsiaseltsiks. Elering OÜ praegune õiguslik vorm on tingitud ajaloolistest põhjustest. Elering OÜ oli varem OÜ Põhivõrk, mis kuulus AS Eesti Energia kontserni. Kontserni osana võis osaühingu õigusliku vormi kasutamine olla põhjendatud. Tänaseks on olukord muutunud, Elering ei ole enam osa AS Eesti Energia kontsernist. Samuti on oluliselt muutunud Eleringi funktsioonid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.
21. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Vastavalt 2010. aasta riigieelarve seadusele esitasid haridus- ja teadusministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium taotluse muuta 2010. aasta riigieelarve seadusega määratud Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivset jaotust ning jaotust kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi.
22. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009. a korralduse nr 585 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2010. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude objektiline liigendus, sihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kulude objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2010. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse ministeeriumide ettepanekute alusel osaliselt valitsuse 29. detsembri 2009. a korralduse nr 585 lisasid 1, 2, 3 ja 4.
Muudatused lähtuvad ministeeriumide ettepanekutest kulude sisemise ümbertõstmisega investeeringute objektilises liigenduses ja tegevuskulude jaotuses personali- ja majandamiskulude vahel. Arvestades muudatuste ulatust asendatakse korralduse lisad terviktekstidena.
23. Välisabi sildfinantseerimine
1) Välisabi sildfinantseerimine 2011. aastal
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tehakse ettepanek kasutada riigieelarve vabu vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames finantseeritavate projektide, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning kalandusturu korraldamise seaduse alusel antavate toetuste ajutiseks rahastamiseks olukorras, kus välisabi andjalt ei ole raha veel laekunud.
2011. aastaks vajalik sildfinantseerimise kogusumma on 206 349 000 eurot, millele lisandub eelmiste perioodide jääk 170 178 694 eurot. Välisabi sildfinantseerimise limiit 2011. aasta riigieelarve kohaselt on 383 469 892 eurot.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2011.
2) Välisabi sildfinantseerimine (kriisireguleerimisõppuse projekt)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Eelnõu kohaselt lubatakse kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 330 330,80 eurot siseministeeriumi ja Euroopa Komisjoni finantseeritava projekti „EU Chemical and Radiological Emergancy Management Exercise 2011“ ajutiseks rahastamiseks.
Projekt kujutab endast kriisireguleerimisõppust, mida korraldatakse Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames. Õppuse pealiiniks on ette nähtud stsenaarium, kus Eestit läbivad illegaalsed radioloogilised saadetised. Projekti raames korraldatakse nii väli- kui ka staabiõppus stsenaariumis ette nähtud intsidentidele reageerimiseks.
Projekt algas 1. veebruaril 2010. a ja lõpeb 31. augustil 2011. a. Sildfinantseerimise vahendid tagastatakse pärast projekti vahendite laekumist hiljemalt 31. detsembril 2012. a.
3) Välisabi sildfinantseerimine (Euroopa Välispiirifondi 2009. ja 2010. a programmi projektid)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lubatakse kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 3 284 904 eurot siseministeeriumi ja Euroopa Komisjoni finantseeritavate Välispiirifondi 2009. ja 2010. aasta programmi projektide ajutiseks rahastamiseks.
Programmi põhieesmärk on toetada meetmeid, mis aitavad kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (näiteks tegevusi, mis on seotud piirikontrolli tõhusa korraldamisega, isikute liikumise tõhusa haldamisega välispiiril, välispiiri reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaldamist piirivalve poolt).
Sildfinantseerimise vahendid tagastatakse pärast Välispiirifondi 2009. ja 2010. aasta programmi projektide vahendite laekumist hiljemalt 31. märtsiks 2013. a.
24. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Tema karistatus on käesolevaks ajaks kustunud.
Eelnõu on riigikantseleis kooskõlastatult ettevalmistajaga täpsustatud.
25. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest ühele isikule, sest ta ei täida Eesti seadusi ja teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes on aastatel 2004-2010 toime pannud 13 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.
3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest isikule, kes ei täida Eesti seadusi ja keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.
26. Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a korralduse nr 80 „„Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ meetme „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lisatakse meetme „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine” investeeringute kavva täiendavate riiklike laste asenduskodude reorganiseerimise projektidena Kuressaare Väikelastekodu, Narva ja Tilsi Lastekodude projektid. Kõikidele investeeringute kavas olevatele projektidele lisatakse nende rakendamise eeldatavad alustamise ja lõpetamise tähtpäevad.
Toetus riiklike asenduskodude reorganiseerimiseks on kokku 143,9 miljonit krooni. Kehtivas investeeringute kavas nimetatud asenduskodude projektidele antava toetuse maksimaalne summa on kokku 135 605 882 krooni. Lisainvesteeringute vajadus on kokku 67 200 000 krooni.
Hetkel on hinnanguline meetme eelarve jääk, mida saab kasutada lisaprojektide reorganiseerimiseks, 45 200 000 krooni. See võimaldab reorganiseerida 2 laste asenduskodu – Kuressaare ja Narva, maksumusega 35 600 000 krooni. Tilsi Lastekodu kantakse investeeringute kavva lisaprojektina, mille toetamine on võimalik teiste projektide arvelt (Haapsalu, Elva, Tartu) ülejäävate vahenditega.
27. “Eesti Vabariigi valitsuse ja Valgevene Vabariigi valitsuse vahelise kaubandus- ja majandussuhete kokkuleppe“ alusel moodustatava ühiskomitee Eesti-poolse koosseisu kinnitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti ja Valgevene vaheline kaubandus- ja majandussuhete kokkulepe (edaspidi kokkulepe) jõustus 30. aprillil 2002. Kokkuleppe kohaselt luuakse kokkuleppe täitmiseks ning kohaldamisest tulenevate küsimuste lahendamiseks valitsustevaheline ühiskomitee (edaspidi komitee).
Valitsuse korraldusega kiidetakse heaks komitee Eesti-poolne koosseis ja nimetatakse komitee Eesti-poolse koosseisu juhiks välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler ning liikmeteks välisministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi esindajad.
Komitee istungeid peetakse poolte kokkulepitud ajal vaheldumisi Eesti Vabariigis ja Valgevene Vabariigis asjaomase poole eesistumisel. Esimene istung toimub kava kohaselt veebruaris 2011 Tallinnas.
28. Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
20. veebruaril 2007. a kehtestas valitsus Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha täitmiseks korralduse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete rakendamise kohta.
Nõukogu võttis 29. oktoobril 2010. a vastu otsuse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete kohta, mis koondab endas senised ühise seisukohaga kehtestatud piiravad meetmed. Ühine seisukoht tunnistati kehtetuks.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse nõukogu otsuse täitmiseks samasisulisena uuesti valitsuse korraldus Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete rakendamise kohta.
29. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab Vabariigi Valitsusele Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaadid.
30. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – Euroopa 2020 strateegia keskne teema“ kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Teatis on alusdokumendiks Euroopa Liidu uue kaubanduspoliitika strateegia väljatöötamisele, mis peaks lõpule jõudma 2011. aasta kevadel.
Kaubanduspoliitika uus strateegia on osa Euroopa 2020 strateegiast. Teatise eesmärgiks on näidata, kuidas ELi kaubandus- ja investeeringute poliitika peaksid kaasa aitama Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgi – tark, kaasav ja jätkusuutlik kasv – saavutamisele ning kõigi Euroopa Liidu välismõõtme poliitikate elluviimisele.
Eesti tervitab teatist, mis annab piisava aluse uue kaubandusstrateegia väljatöötamiseks. Siiski peaks ELi uus kaubandusstrateegia peaks olema Eesti seisukoha järgi veel ambitsioonikam ja kaugeleulatuvam kui teatises ette nähakse.
31. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembri 2010. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembri 2010. a istungil on kavas arvamuste vahetus Cancúnis toimunud rahvusvahelisel kliimamuutuste konverentsi tulemuste ja järelmeetmete teemal. Eesti hindab Cancuni tulemusi heaks, kuna otsuste pakett on tasakaalus, arvestades nii arenenud riikide kui ka arengumaadele olulisi teemasid.
Nõukogus soovitakse saavutada poliitiline kokkulepe uute väikeste tarbesõidukite heitenormide määruse ja biotsiidide määruse eelnõude kohta. Eesti toetab poliitiliste kokkulepete saavutamist.
Lisaks kiidetakse heaks eduaruanded GMOde kasvatamise määruse eelnõu ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivi uuestisõnastamise eelnõu kohta.
32. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitse nõukogu 6. ja 7. detsembri 2010. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: ülevaade
6. detsembril toimunud töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel toimus poliitiline mõttevahetus kahel teemal: rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi eelnõu ning ELi pensionipoliitikate tulevik.
Rasedus-sünnituspuhkuse direktiivi eelnõu osas pidas üldiselt enamik liikmesriike Euroopa Parlamendi ettepanekuid (puhkuse pikendamine 20-le nädalale, 100%-line hüvitise määr ning isapuhkuse lisamine direktiivi) problemaatiliseks, viidates nii subsidiaarsuse põhimõttele kui ka kaasnevatele kuludele.
Pensionisüsteemide arutelus tõi enamik liikmesriike välja, et pensionite adekvaatsuse määratlemine on siseriiklik küsimus ning tutvustasid pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja eakate toimetuleku tagamiseks tehtud reforme.
7. detsembril toimunud tervise- ja tarbijakaitse küsimustega tegelevate ministrite kohtumisel saavutati poliitiline kokkulepe määruse osas, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele.
A/H1N1 pandeemia järelmeetmete arutelul käsitleti pandeemilise gripi vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite ühishangete korralduslikke küsimusi. Liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti, pidasid ühishangete läbiviimiseks vajalikuks raamlepingu väljatöötamist, mis annab vajaliku paindlikkuse ja parema positsiooni ravimitootjatega läbirääkimisteks. Raamlepingu eelduseks on võimalikult paljude liikmesriikide vabatahtlik osalus.
2) Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu ( ECOFIN) 7. detsembri 2010. a istungist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: ülevaade
Maksunduses saavutati kokkulepe maksualase halduskoostöö direktiivis ning võeti teadmiseks käitumisjuhendi töögrupi aruanne kahjulike maksumeetmete tagasi pööramisest ja anti ülesanne käitumisjuhendi töögrupi mandaadi täpsustamiseks.
Finantssektori küsimustes kinnitati ülemkogule esitamiseks aruanne pangalõivude rakendamise käigus ilmnenud probleemide lahenduste kohta ning nõukogu järeldused, millega avaldati toetust Euroopa Komisjoni plaanidele sektori kriisihaldusraamistiku arendamiseks.
Formaalse kinnituse sai Iirimaale toetuslaenu eraldamine Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismist (EFSM) ning kinnitati nõukogu soovitused Iirimaale ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks.
Võeti teadmiseks suuline aruanne komisjoni esitatud eelarve- ja majanduskoordinatsiooni õigusaktide eelnõude menetlemise seisust.
3) Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 10. detsembri 2010. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: ülevaade
10. detsembri 2010. aasta konkurentsivõime nõukogu siseturu ja tööstuse ministrite istungil oli päevakorras arvamustevahetus edasiste sammude osas tõhustatud koostöö sisseseadmiseks Euroopa Liidu patendi valdkonnas, nõukogu järelduste vastuvõtmine üleilmastumise ajastu tervikliku tööstuspoliitika ja ühtse turu akti kohta ning mõttevahetus ühtse turu edasise arengu osas. Samuti oli päevakorras nõukogu järeldused hasartmängude ja kihlvedude ühtse õigusliku raamistiku kohta. Valitsustevahelise konverentsi raames otsustati Galileo agentuuri asukoht.
Kõik eelmainitud nõukogu järeldused võeti vastu. Tõhustatud koostöö algatus ELi patendi valdkonnas on kogunud piisavalt liikmesriikide toetust, et ametlikku menetlust jätkata. Galileo agentuuri asukohamaaks valiti Praha.