Valitsuse 15.10.2015 istungi kommenteeritud päevakord

14.10.2015 | 17:38

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, siseminister Hanno Pevkur, justiitsminister Urmas Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants. 

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Ave Tampere, 56884345; Eleka Rugam-Rebane 53468845.

 

1. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tagada Rooma III määruse sujuv rakendamine. Rooma III määrus on Euroopa Liidu tõhustatud koostöö raames loodud määrus, mida kohaldatakse, kui abielu lahutamisel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.

Rooma III kohaldamine annab abikaasadele võimaluse igal ajal notari juures kokku leppida, millise riigi õigust tuleb nende abielu lahutamise eeldustele kohaldada. Hetkel abikaasadel sellist võimalust ei ole. 

Abikaasad saavad edaspidi kohaldatavaks õiguseks valida, kas kohaldatakse lahutava kohtu asukoha seadust, nende ühise elukohariigi seadust, ühe abikaasa kodakondsuse riigi seadust või siis abikaasade eelneva ühise elukoha riigi seadust, kui üks neist seal veel elab. Näiteks kui hispaanlane ja eestlane on abiellunud Saksamaal, siis tuleb praegu lahutuse korral välja selgitada, millise riigi õigust kohaldatakse ning see protsess võib mõnikord võrdlemisi keeruliseks osutuda. Pärast Rooma III määrusega ühinemist saab aga paar ise kokku leppida, millise riigi õigus kohaldamisele kuulub ja mingit segadust selles osas lahutuse korral ei teki. 

Rooma III määrusega ühtlustatakse abielulahutuste ja lahuselu suhtes kohalduva õiguse norme, antakse abikaasadele võimalus valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohalduv õigus piiratud kriteeriumide hulgas ning määratakse kohalduva õiguse reeglid abikaasade valiku puudumisel. Praegu kohaldub Rooma III kuueteistkümne liikmesriigi suhtes. Algselt liitusid Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia ning hiljem ühinesid Leedu ja Kreeka. 

Määrusega ühinemise järel saavad Eesti kohtud ja notarid teise riigi õigust kohaldada ka kolmanda riigi kodanike suhtes. Näiteks püsivalt Eestis elav Eesti-Soome abielupaar saab sõlmida kokkuleppe lahutuse korral Soome õiguse kohaldamiseks, kuigi Soome ei ole Rooma III määrusega ühinenud. Kohus või notar jätab abielu lahutamisel kohaldamata abikaasade poolt kokkulepitud õiguse, kui see on vastuolus avaliku korraga. 

Eelnõuga täpsustatakse kohaldatava õiguse väljaselgitamise ja kokkuleppe sõlmimise üldreegleid kohtumenetluses. Seaduses sätestatakse, et kohtumenetluses kuulub kohaldatava õiguse väljaselgitamine eelmenetluse ülesannete hulka. Samuti täpsustatakse, et kohaldatava õiguse kokkulepet saab kohtumenetluses sõlmida kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. 

Seadus jõustub 1. juulil 2016. a.

 

2. Pärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tagada pärimisasjade määruse sujuv rakendamine. Pärimisasjade määrusega luuakse Euroopa Liidu tasandil ühtsustatud menetlusreeglid rahvusvaheliste pärimisasjade lahendamiseks (määrus nr 650/2012, kohaldatakse alates 17. augustist 2015, määrusega on hõlmatud kõik EL liikmesriigid, va Ühendkuningriik, Iirimaa ning Taani). 

Määrusega reguleeritakse, milline õigus pärimisasjale kohaldub ja millises liikmesriigis tuleb see lahendada. Lisaks lihtsustatakse määrusega pärimisõiguslike dokumentide ringlust Euroopa Liidus ning luuakse uue dokumendina Euroopa pärimistunnistus, mis annab kodanikele täiendava võimaluse oma õigusi teises liikmesriigis tõendada. 

Määrusega nähakse pärijate jaoks ette täiendav võimalus oma õigusi teises liikmesriigis lihtsamalt tõendada. Piiriülese mõjuga pärimisasja kiireks, sujuvaks ja tõhusaks lahendamiseks loodi Euroopa pärimistunnistus, millel on õiguslik toime kõikides liikmesriikides ilma ühegi erimenetluseta. Seega olukorras, kus pärimisasi viiakse läbi Eestis, kuid osa pärandvarast asub Soomes, on pärijal võimalik oma õiguste tõendamiseks kasutada Soomes Euroopa pärimistunnistust, mis lihtsustab tema asjaajamist. Euroopa pärimistunnistus ei ole kohustuslik dokument, kuid kui seda soovitakse, tuleb Eestis selle saamiseks pöörduda notari poole. 

Eelnõuga antakse notarile täiendav pädevus piiriülese pärimisasja lahendamiseks. Üldreeglina tuleb pärimisasi lahendada selles riigis, kus oli pärandaja harilik viibimiskoht, kuid sellele lisaks nähakse määruses ette täiendavaid aluseid. Näiteks olukorras, kus Eesti kodanik on elanud viimased 20 aastat Saksamaal, kuid on oma testamendis valinud oma pärimisele kohalduvaks Eesti õiguse (üldreeglina kohalduks elukohariigi õigus, kuid määrus annab pärandajale võimaluse valida oma kodakondsusriigi õigus), saavad Eestis asuvad pärijad omavahel kokku leppida, et pärimisasi kuulub lahendamisele just Eesti notari juures. 

Lihtsamaks muutub pärimisõiguslike dokumentide ringlus, kuivõrd määrusega luuakse ühtsed kohtulahendite tunnustamise, täidetavuse, täitmise ning ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete vastuvõtmise ja täidetavuse reeglid. Olulise muudatusena ei nõuta enam määruse kohaldamisalasse jäävate liikmesriikides välja antud dokumentide legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist. Näiteks, kui soovitakse Eesti riigisisest pärimistunnistust kasutada Saksamaal, siis ei pea määruse kohaldamisalasse kuuluvates olukordades seda tunnistust enam apostilliga kinnitama. 

Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi pärimisregistri regulatsioonis – nähakse ette selle eesmärk ja andmete õiguslik tähendus, tehakse muudatusi seoses andmekoosseisudega ja nähakse ette, millistes olukordades peab registripidaja tegema pärimisregistrisse kandeid ning väljastama sealt andmeid. 

Seadus jõustub üldises korras ühe erandiga. Kuivõrd eelnõu, mille eesmärgiks on tagada Eesti suhtes kohalduma hakkava Rooma III määruse sujuv rakendamine, jõustub 2016. aasta 1. juulil, jõustub ka eelnõus see säte, milles viidatakse kõnesolevale määrusele, samal kuupäeval.

 

3. Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (90 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 17. septembril 2015 algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Eelnõuga tehakse ettepanek lõpetada Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmine. 

Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast. 

Justiitsministeerium teeb heale tavale ja varasemale praktikale tuginedes Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu kohta arvamuse andmisest loobuda, kuna tegemist on eelkõige Riigikogu enesekorraldusliku küsimusega. 

 

4. Kohtunikuabi ametipalga suurus ja osakonna juhatamise lisatasu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsuse määrus, millega muudetakse kohtunikuabide palgaregulatsiooni,  on seotud kohtulike registrite halduskorralduse reformiga. 1. jaanuarist 2015 viidi kohtulike registrite pidamine Tartu Maakohtu struktuuri ühtse juhtimise alla, ning valitsuse otsusega viia kohtulike registrite Tallinnas ja Tartus asuvad töökohad väiksematesse regionaalkeskustesse.  

Muudatuste tulemusena viidi kinnistus- ja registritoimikute pidamine digitaalseks. Digitaliseeritud on 277 612 registritoimikut ja korrastatud 525 500 digitaliseeritud kinnistustoimikut, vaadati üle ja optimeeriti töökorraldus ja –protsessid. Selle tulemusena koondati 2015. aastal 70 ametikohta ning alates 2016. aastast töötab registreid pidavas organisatsioonis senise 159 inimese asemel 89 inimest. Ametisse jäävate teenistujate ametikohad paiknevad juba alates 1.08.2015 Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Haapsalu ja Raplas ning alates 1.01.2016 ka Valgas, Võrus ja Põlvas. 

Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt suurendatakse avalikus sektoris kaugtöö osakaalu. 

Raha hoitakse reformi tulemusel majandamis- ja personalikuludelt kokku 940 000 eurot aastas ning see suunatakse allesjäävate ametnike konkurentsivõimeliseks tasustamiseks ning vajalikeks arendustegevusteks.

Väljaspool Harju- ja Tartumaad ametiülesandeid täitvate kohtunikuabide ametipalka suurendatakse 560 euro võrra kuni 1875 euroni. 

Ametipalga suurendamiseks vajalikud vahendid leitakse tööprotsesside optimeerimise ja teiste ametikohtade koondamise kaudu. Samuti muudetakse osakonnajuhataja ülesandeid täitva kohtunikuabi ametipalka, mis tõuseb 60 euro võrra 2100 euroni. Ühtlasi kaotatakse kohtunikuabide ametipalkade erinevused, mille käigus kehtestatakse 60 euro võrra suurem ametipalk senise 1315 euro asemel, mis kehtib alates 2013. aastast. Eelnõuga seotud palgatõusudeks vajalikud vahendid 379 200 € aastas leitakse ametikohtade optimeerimise ja koondamise kaudu. 

Määrus on kavas jõustada 1. jaanuaril 2016.

 

5. Maa andmine munitsipaalomandisse

1) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Treiali tn 4 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: korralduse eelnõu

Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Treiali tn 4 maaüksus (1793 m²) antakse munitsipaalomandisse kahe korterelamu rajamiseks sotsiaalkorterite jaoks.

 

2) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Linnamäe tee 38a, Paldiski maantee T47, Paldiski maantee T48 ja Kaskede puiestee T4 maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: korralduse eelnõu

Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuv Linnamäe tee 38a maaüksus (884 m²) antakse munitsipaalomandisse kergliiklusteena ja avalikult kasutatava juurdepääsutee rajamiseks. Haabersti linnaosas asuvad Paldiski maantee T47 maaüksus (196 m²) ja Paldiski maantee T48 maaüksus (417 m²) antakse munitsipaalomandisse perspektiivse Paldiski maantee laiendamiseks. Nõmme linnaosas asuv Kaskede puiestee T4 maaüksus (260 m²) antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks.

 

6. Munitsipaalomandisse antud maa osaliseks sihtotstarbe muutmiseks loa andmine (Saue vallas Laagri alevikus Veskitammi tn 26 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 1996. a korraldusega nr 257-k Saue valla munitsipaalomandisse antud, Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus asuva Veskitammi tn 26 kinnistu (3,69 ha, ühiskondlike ehitiste maa) ligikaudu 1 ha suuruse osa sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks spordikeskuse rajamise eesmärgil.

 

7. Riigivara valitsemise üleandmine
1) Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Keila vallas kaks 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium annab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele Keila vallas Tuulna ja Kloogaranna külades asuvad 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee L12 (0,45 ha) ja L1 (111 m2) kinnistud kergliiklusteeks ja teemaa laiendamiseks. Tee remont valmis 2014. aasta kevadel.

 

2) Riigivara valitsemise üleandmine Siseministeeriumilt Keskkonnaministeeriumile (Paide vallas Põõsastiku kinnistu)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeerium annab keskkonnaministeeriumi valitsemisele Järvamaal Paide vallas Seinapalu külas Põõsastiku kinnistu (3,68 ha, maatulundusmaa). 
Kinnistu oli koormatud kasutusvaldusega Mäo Põllumajandusühistu kasuks, kuid ta loobus sellest. Maa on liigniiske turbamullaga heinamaa, mistõttu ei olnud võimalik seda kasutada põllumajanduslikuks tootmiseks.

 

8. Volituse andmine Aktsiaseltsi Eesti Metsataim lõpetamiseks
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu volitatakse riigi esindajana otsustama ASi Eesti Metsataim lõpetamist. AS Eesti Metsataim on äriühing, mis tegeleb peamiselt metsataimede kasvatamise ja turustamisega. Praegu on ASi Eesti Metsataim aktsiate omanik Eesti Vabariik. Riigile kuuluvate aktsiate valitseja on RMK. 

Kuna metsataimede kasvatamine toimub riigimetsa vajaduste rahuldamiseks ja RMK-l on metsataimede istutusmaterjali tootmiseks vajalik taristu, varad ja teadmised, on otstarbekas ASi Eesti Metsataim tegevuse ühendamine keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva riigitulundusasutuse RMK-ga. 

ASi Eesti Metsataim lõpetamisega täiendavaid majanduslikke kulutusi ei kaasne. Samas kaasneb sellega juhtimis- ja halduskulude (nõukogu ja juhatuse kulud, auditeerimiskulud ja raamatupidamiskulud) kokkuhoid (aastas ligikaudu 60 000 eurot).

 

9. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Keskkonnaministeeriumi kinnistu ja 2 garaažiboksi)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas 
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium annab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle ühe kinnistu Türil, mis on jätkuvalt vajalik keskkonnaametile, ja kaks garaažiboksi (Rakveres ja Põlvas). Antud kinnisasjade RKASile üleandmisega vabaneb keskkonnaministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest. 

Korraldusega volitatakse riigihalduse ministrit riigi esindajana hääletama RKAS aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 22 000 euro võrra 220 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Riigi poolt omandatavate uute RKAS aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

10. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (27 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur 
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 27 isikule. 
Eelnõus nimetatud isikutest on 1 Kasahstani, 1 Türgi, 2 Korea, 2 Ukraina ja 21 Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur 
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule. Isikut on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning aastatel 2002-2012 on ta toime pannud 13 väärtegu. Isiku karistatus on kustunud. 

Kodakondsuse seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. 

Siseminister teeb ettepaneku anda isikule kodakondsus, kuna ta viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud 21 aastat ning viimase väärteo toimepanemisest kolm aastat.

 

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur 
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005-2013 on toime pannud viis väärtegu. 

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi ning samuti isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. 

Siseminister teeb ettepaneku keelduda isikule kodakondsuse andmisest, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja tema karistatus ei ole kustunud.

 

12. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur 
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest üks isik.

 

13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand 
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise kokkuleppe eelnõu, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid.

Kokkuleppega luuakse regulaarse lennuühenduse pidamise võimalus Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vahel, mis annab kummagi lepingupoole lennuettevõtjatele võrdsed võimalused ja juurdepääsu lennuliinidele. 

Rahvusvahelise õiguse kohaselt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Eelnõuga heakskiidetav kokkulepe annab võimaluse rahvusvahelise regulaarliini pidamiseks kahe lepinguosalise riigi vahel kokkuleppes kindlaksmääratud punktidesse. Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Vene Föderatsiooni, Ukraina, Hiina Rahvavabariigi jt. 

Mitteregulaarne lennuühendus Eesti ja ELi mittekuuluvate riikide vahel on reguleeritud lennundusseaduses ja lubatud Lennuameti nõusolekul. 

Hetkel toimub lennuühendus ELi ja Araabia Ühendemiraatide vahel mõnede liikmesriikide ja Araabia Ühendemiraatide kahepoolsete lennunduskokkulepete alusel. Euroopa Liidu tasandil on 30. novembril 2007 sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Araabia Ühendemiraatide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping, millega on viidud kehtivate kahepoolsete lepingute teatavad sätted vastavusse ELi õigusega. Kuna Eestil kahepoolset lennunduskokkulepet Araabia Ühendemiraatidega ei ole, ei kohaldata ELi lepingut Eesti suhtes ja seega puudub praegu Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vahel regulaarse lennuühenduse võimalus.

Kokkuleppe tekstis leppisid pooled kokku 13. juulil 2009. a Tallinnas toimunud läbirääkimistel.
Pärast kokkuleppe allkirjastamist tuleb see Riigikogus ratifitseerida. Kokkulepet hakatakse ajutiselt kohaldama allakirjutamise kuupäevast, kuid see jõustub peale riigisiseste menetluste lõpetamise kohta diplomaatiliste nootide vahetamist.

 

14. Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand 
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokoll ning volitatakse justiitsministrit sellele alla kirjutama. 

Lisaprotokoll paneb sellega ühinenud riikidele kohustuse sätestada kuriteona terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine, terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine ning terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine, korraldamine või muul viisil hõlbustamine. Eestis on need teod valdavalt juba kriminaliseeritud. Täiendavalt vajab kriminaliseerimist terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine ning sellise tegevuse rahastamine, korraldamine või muul viisil hõlbustamine. 

Lisaks kohustab lisaprotokoll osalisriike määrama terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisivate isikute kohta olemasoleva teabe vahetamiseks kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ning seitse päeva nädalas. Eestis on kõige kohasem nimetatud ülesannet täitma Kaitsepolitseiamet. 

Lisaprotokoll täiendab 16. mail 2005 vastu võetud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille Eesti Vabariik on allkirjastanud 07. septembril 2005 ja ratifitseerinud 25. veebruaril 2009. 

Pärast lisaprotokolli heakskiitmist ja allkirjastamist tuleb see ratifitseerida Riigikogus, kuna selle rakendamiseks on vaja muuta Eesti seadusi, samuti seetõttu, et välislepingut muutev välisleping tuleb sõlmida samas korras välislepinguga. 

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võttis lisaprotokolli vastu 19. mail 2015. Lisaprotokoll avatakse allkirjastamiseks 22. oktoobril 2015 Riias.

 

15. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand 
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. oktoobri 2015. a istungil
Esitajad: keskkonnaminister Marko Pomerants ja maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. oktoobri istungil soovitakse saavutada kokkulepe Läänemere kalapüügivõimaluste osas aastaks 2016. Kokkulepe puudutab kilu-, räime-, tursa- ja lõhepüüki. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku lähtuvalt teadussoovitusest pea kõikide varude osas olla püügil säästlik. Lisaks toimub nõukogu istungil arvamuste vahetus Euroopa Liidu ja Norra kalanduskonsultatsioonide üle. Nõukogu päevakorra väliselt kinnitatakse läbirääkimiste juhis Kirde-Atlandi süvamere kalavarude püügi eritingimuste määruse eelnõu kohta. Eesmärgiks on Kirde-Atlandi süvapüügile rakendada teiste ELi püügipiirkondadega sarnased põhimõtted nagu varude säästev kasutamine, täpsemate püügiseire ja -kontrolli ning andmete kogumise kohustused. 

Põllumajanduse punktidest on päevakorda kavandatud arutelu põllumajanduse mõjust kliimamuutustele. Eesistuja soovib saavutada kokkulepet ELi toiduohutuse paketi kontrollimääruse eelnõu osas. Kontrollimääruse eelnõu puhul on lahtise küsimusena laual veterinaarjärelevalve tasude maksmise põhimõtete peatükk. Läbirääkimistel on Eesti taotlemas ELi tasandil ühtlustatud lähenemist ehk seda, et järelevalvetasude maksmisest vabastamine oleks sätestatud võimalikult suures ulatuses ELi üleselt.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-