Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 14. novembril 2013. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.
Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning siseminister Ken-Marti Vaher.
Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.
1. Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt koondatakse seni konkurentsiameti ja tehnilise järelevalve ameti pädevusse kuulunud ülesanded ühtekokku tehnilise järelevalve ameti juurde.
Muudatuse on põhjustanud arengud elektroonilise side turul, mis on loonud vajaduse koondada funktsioonid ühte asutusse.
Seaduse rakendamisest on oodata soodsat mõju ka rahvusvahelisele koostööle, kuivõrd erinevate funktsioonide koondamine ühe regulaatori pädevusse tagab parema ülevaate valdkonnas toimuvatest arengutest, võimaldades efektiivsemat koostööd erinevates rahvusvahelistes töögruppides.
Elektroonilise side valdkonna regulaatori vastutus on seni olnud jagatud kahe riigiasutuse vahel. Tehnilise järelevalve ameti ülesanneteks on olnud sageduste ja numeratsiooni kui piiratud ressursi jagamine, selle kasutamise korraldamine ning järelevalve teostamine sageduste ja numeratsiooni kasutamise, sideteenuste osutamise ja aparatuuri nõuetele vastavuse üle.
Konkurentsiameti pädevuses on seni olnud elektroonilise side reguleeritavate turgudega, kuluarvestuse ja tariifidega, universaalteenusega ning sidevõrkudele juurdepääsu ja sidumisega seonduvad funktsioonid.
Riigilõivuseadust muudetakse eelnõuga selliselt, et tehnilise järelevalve ametil tekib õiguslik alus televisiooni- ja raadioteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu küsida. Varasemalt tuli vastav riigilõiv tasuda kultuuriministeeriumile. Lisaks kaotatakse ära kolme aastane ajaline piirang amatöörraadiojaama tööloa andmise või pikendamise taotluse läbivaatamise eest, riigilõivu suurust seejuures ei muudeta.
2. Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Bahreini topeltmaksustamise vältimise leping, millele kirjutasid alla Eesti rahandusminister Jürgen Ligi ja Bahreini rahandusminister šeik Ahmed Bin Mohammed Al-Khalifa 12. oktoobril 2012. aastal Tokyos.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.
Leping jagab eri tululiikide nagu näiteks palgatulu, ärikasum, kinnisvaratulu, intressitulu, dividenditulu jne maksustamisõiguse kas selle riigi kasuks, kus isik on resident, või selle riigi kasuks, kus asub tuluallikas, või nende mõlema vahel – osa tulu ühele, osa teisele riigile.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu enam kui 50 riigiga, viimati jõustus Küprose leping. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.
Leping ei too Eesti Vabariigile kaasa otseseid varalisi kohustusi, kuid topeltmaksustamise vältimise kaudu võib Eestile varalisi kohustusi siiski tekkida – lepingu jõustumisel tuleb Eestil lepingus sätestatud juhtudel loobuda teatud tulu liikide maksustamisest. Samas peab arvestama ka sellega, et lepingus ettenähtud juhtudel loobub Bahrein omakorda Eesti residentide teatud tulu liikide maksustamisest Eesti kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kulude ega tulude suurust võimalik ette hinnata.
Leping jõustub pärast jõustumiseks vajalike nõuete täitmisest vastastikust teatamist ja selle sätteid rakendatakse alates selle jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist või teatavatel juhtudel hiljem algavast majandusaastast.
3. Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Tai topeltmaksustamise vältimise leping, millele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Tai välisminister Surapong Tovichakchaikul 25. septembril 2012. aastal New Yorgis.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.
Leping jagab eri tululiikide nagu palgatulu, ärikasum, kinnisvaratulu, intressitulu, dividenditulu jne maksustamisõiguse kas selle riigi kasuks, kus isik on resident, või selle riigi kasuks, kus asub tuluallikas, või nende mõlema vahel – osa tulu ühele, osa teisele riigile.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu enam kui 50 riigiga, viimati jõustus Küprose leping. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.
Leping ei too Eesti Vabariigile kaasa otseseid varalisi kohustusi, kuid topeltmaksustamise vältimise kaudu võib Eestile varalisi kohustusi siiski tekkida – lepingu jõustumisel tuleb Eestil lepingus sätestatud juhtudel loobuda teatud tulu liikide maksustamisest. Samas peab arvestama ka sellega, et lepingus ettenähtud juhtudel loobub Tai omakorda Eesti residentide teatud tulu liikide maksustamisest Eesti kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kulude ega tulude suurust võimalik ette hinnata.
Leping jõustub pärast jõustumiseks vajalike nõuete täitmisest vastastikust teatamist ja selle sätteid rakendatakse alates selle jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist või teatavatel juhtudel hiljem algavast majandusaastast.
4. Arvamuse andmine avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (512 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõule
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga keelatakse avalikust teenistusest vabastatud ametnikul ühe aasta jooksul tema vabastamise päevast arvates asuda sellise avalik-õigusliku juriidilise isiku valitavale või nimetavale ametikohale, mille üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet.
Seletuskirja kohaselt on eelnõu põhiline eesmärk tõhustada kohalike omavalitsuste üle teostatavat järelevalvet. Eelnõu koostajate hinnangul on hetkel tekkinud olukord, kus maavanemad teostavad järelvalvet kohalike omavalitsuste üle, kuid saavad kandideerida sama järelevalvatava kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks. Kuna seadus keelab maavanemal olla valla- või linnavolikogu liige, loobub kandideeriv maavanem mandaadist ja tema häälte abil saab volikokku sama erakonna teine liige. Tema kaudu on maavanema järelevalve alla kuuluvas volikogus üks erakond saanud suurema kaalu ja seega on kadunud erapooletu ja mitte avalikest huvidest lähtuv järelevalve funktsioon.
Justiitsminister ja regionaalminister ei toeta eelnõu, sest pakutava lahendusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Eelnõus esitatud kriteeriumid järelevalve efektiivsusele on meelevaldsed ning maavanema asumine kohaliku omavalitsuse valitavale või nimetatavale ametikohale ning järelevalve ebaefektiivsus ei ole põhjuslikus seoses. Eelnõus ette nähtud piirang puudutab kogu avalikku teenistust, kuid eelnõu seletuskiri käsitleb üksnes maavanemate järelevalve aspekti. Puudub mõjude analüüs kõikide ametnike suhtes, keda eelnõu puudutab.
Valitsuse arvamus tuleb esitada põhiseaduskomisjonile 21. novembriks 2013.aastal.
5. Uuendatud "Eesti terrorismivastase võitluse põhialuste (2013)" ja "Eesti terrorismivastase võitluse tegevuskava (2013)" heakskiitmine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Dokumendiga uuendatakse ja ajakohastatakse seniseid terrorismivastase võitluse põhialuseid ja tegevuskava. Samuti seab dokument terrorismivastase võitluse eesmärgid, millest lähtutakse terrorismi ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ning terrorismiga seotud hädaolukordade lahendamisel.
Seni kehtinud terrorismivastase võitluse tegevuskava koostati 2006. aastal, kuid 7 aasta jooksul on maailmas aktuaalsed terrorismiohud muutunud. Toimunud on Eestit otseselt või kaudselt mõjutavad sündmused, näiteks Eesti jalgratturite vangistamine Liibanonis, Breiviki rünnak Norras jms. Seetõttu tuleb riigil üle vaadata ka terrorismivastase tegevuse põhisuunad. Järjest tähtsamaks on muutunud tsiviilmissioonid terrorismi ennetamiseks, samuti sagenenud Eestit vahetult puudutanud pantvangi, piraadi jms situatsioonid välismaal, kübervaldkonna seos terrorismiga ja terrorismi rahastamine. Võrreldes varasema versiooniga ongi eelnimetatud teemad leidnud uutes terrorismivastase võitluse põhialuste ja tegevuskava dokumentides laiemat käsitlemist.
Terrorismivastase võitluse põhilaused kehtivad kuni siseturvalisuse arengukava heakskiitmiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat. Siseturvalisuse arengukava valmides lisatakse sellesse ka terrorismivastase võitluse osa. Põhialuste ülevaatamine toimub Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni terrorismivastase võitluse nõukogu ettepaneku alusel.
Uuendatud Eesti terrorismivastase võitluse põhialused ja selle tegevuskava on koostanud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni terrorismivastase võitluse nõukogu, mille koosseisu kuuluvad siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, kaitsepolitseiameti, kaitseväe, teabeameti, maksu- ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveameti esindajad. Eelnõu on kiitnud heaks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon.
6. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 263 "Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu
Ohustatud liikide või võõrliikide kasutamise nõuete rikkumisel on kohtul, Keskkonnainspektsioonil või Maksu- ja Tolliametil õigus süüteo toimepanemise vahetu objekt konfiskeerida. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust, mis reguleerib edaspidiseid toiminguid konfiskeeritud varaga, näiteks ilma nõutava loata riiki toodud kaitsealuse loomaliigi isendiga.
Määruse muutmise on tinginud looduskaitseseaduse 2013. aasta maikuus jõustunud konfiskeerimist käsitlev säte, mis võimaldas konfiskeerimist kohaldada kohtul ja Keskkonnainspektsioonil varasemast laiemalt.
Määrusesse lisatakse säte, mille kohaselt antakse konfiskeeritud isend või ese tasuta üle asutusele, mille on määranud Keskkonnaministeerium. Regulatsioon on vajalik selleks, et võimaldada teaduslikel, hariduslikel või looduskaitselistel eesmärkidel anda konfiskeeritud isend või ese tasuta mõnele asutusele: näiteks elusloomade puhul loomaaiale, topiste puhul muuseumidele jne.
Ohustatud liikide puhul ei ole aga äravõtmine või hävitamine üldjuhul kaitse eesmärkidega vastavuses. Sellistel puhkudel otsustab konfiskeeritud asjade või loomade edasise saatuse Keskkonnaministeerium, võtteks aluseks looduskaitseseaduse.
7. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks.
Kutselise kalapüügi võimalused eelmise aastaga võrreldes ei muutu. Määrus ei käsitle Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide nagu näiteks räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalusi, samuti Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kavandatavaid kalakoguste püügivõimalusi. Euroopa Liit ei ole eelnimetatud kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud, samuti lepitakse piiriveekogude lubatavad püügikogused kokku 2013. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel.
Kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmääri arvestades. Kutselise kalapüügiõiguse tasu ei või ületada nelja protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest. Rannikumere piirkonnas loetelus olevast 42 püügivahendist 12 juhul on püügiõiguse tasud tõusnud, sest 2012. aasta püügistatistika järgi on saagid nende püügivahenditega suurenenud.
Kastmõrd on kõige suurema püügisurvega räimepüügivahend. Järgmisel aastal tõuseb kõige enam kastmõrra kasutamise tasumäär Lääne-Viru maakonnas seniselt 95 eurosendilt 31.42 euroni. Maakonniti on kastmõrra kasutamine ja saagid väga suurte erinevustega. Kõigis rannikumere maakondades on kastmõrdade tasu arvutamise protsenti langetatud seniselt 1,82 protsendilt 1,49 protsendile. Sellisel juhul vastab teistes maakondades püünise tasumäär proportsionaalselt Pärnu maakonna kastmõrra tasumäärale, kus vaatamata väga suurtele saakidele jääb püügiõiguse tasumäär eelmise aastaga võrreldes muutumatuks, kuna seal on kalapüügiõiguse tasumäär ühe kastmõrra kohta kehtestatud lubatud maksimummääras.
Eelnõu ettevalmistamisel esitatud kalurite liitudele ja ühenduste ettepanekuid on üldiselt arvestatud.
Eelnõuga planeeritud püügiõiguse tasumäära täies mahus rakendumisel laekub riigieelarvesse 577 tuhat eurot, mida on 2012. aastaga võrreldes 19 tuhat eurot rohkem. Vahendeid kasutatakse Läänemerel ja siseveekogudel kalavarude ja –liikide uuringuteks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu.
8. Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele:
8.1 Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele (K. P.)
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium esitas 30. detsembril 2011. aastal Eestile kirjaliku taotluse Eesti kodaniku väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele. Taotlus tugineb 2006. aastal allkirjastatud Eesti ja USA valitsuse vahelisel väljaandmislepingul.
Harju Maakohus on oma määrusega tunnistanud eelnõus nimetatud isiku väljaandmise õiguslikult lubatavaks.
8.2 Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele (T. G.)
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium esitas 30. detsembril 2011. a Eestile kirjaliku taotluse Eesti kodaniku väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele. Taotlus tugineb 2006. aastal allkirjastatud Eesti ja USA valitsuse vahelisel väljaandmislepingul.
Harju Maakohus on oma määrusega tunnistanud eelnõus nimetatud isiku väljaandmise õiguslikult lubatavaks.
8.3 Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele (D. J.)
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium esitas 30. detsembril 2011. a Eestile kirjaliku taotluse Eesti kodaniku väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele. Taotlus tugineb 2006. aastal allkirjastatud Eesti ja USA valitsuse vahelisel väljaandmislepingul.
Harju Maakohus on oma määrusega tunnistanud eelnõus nimetatud isiku väljaandmise õiguslikult lubatavaks.
9. Maa andmine munitsipaalomandisse:
9.1 Maa andmine Kaiu valla munitsipaalomandisse (Aiamaade katastriüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Kaiu valla munitsipaalomandisse Rapla maakonnas Kaiu vallas Kuimetsa külas asuv Aiamaade katastriüksus, pindalaga 2,42 ha.
Katastriüksus antakse munitsipaalomandisse korterelamute elanike kasutusse jääva aiamaa pidamiseks.
9.2 Maa andmine Harku valla munitsipaalomandisse (Koolipapa tee ja Lee tee L2 maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Harku valla munitsipaalomandisse Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas asuvad Koolipapa tee maaüksus pindalaga 2248 m² ja Lee tee L2 maaüksus pindalaga 572 m².
Maaüksused antakse munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks.
9.3 Maa andmine Meeksi valla munitsipaalomandisse (Parkla maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Meeksi valla munitsipaalomandisse Tartu maakonnas Meeksi vallas Mehikoorma alevikus asuv Parkla maaüksus, pindalaga 4531 m².
Maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava parkla rajamiseks.
9.4 Maa andmine Kiviõli linna munitsipaalomandisse (Sämi-Sonda-Kiviõli tee lõik 26 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Kiviõli linna munitsipaalomandisse Ida-Viru maakonnas Kiviõli linnas asuv Sämi-Sonda-Kiviõli tee lõik 26 maaüksus, pindalaga 5254 m².
Maaüksus antakse munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks.
9.5 Maa andmine Lohusuu valla munitsipaalomandisse (Kala tee maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Lohusuu valla munitsipaalomandisse Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Lohusuu alevikus asuv Kala tee maaüksus, pindalaga 1060 m².
Maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava juurdepääsutee rajamiseks.
9.6 Maa andmine Keila linna munitsipaalomandisse (Kalda põik T1 ja Tööstuse tänav T1 maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Keila linna munitsipaalomandisse Harju maakonnas Keila linnas asuvad Kalda põik T1 maaüksus, pindalaga 800 m² ja Tööstuse tänav T1 maaüksus, pindalaga 5257 m².
Kalda põik T1 maaüksus antakse munitsipaalomandisse kohaliku tee rajamiseks ja Tööstuse tänav T1 maaüksus juurdepääsutee rajamiseks.
10. Nõusoleku andmine Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Haanja vallale (Tiiru kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva Võru maakonnas Haanja vallas Haanja külas asuva Tiiru kinnistu (pindala 5991 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Haanja vallale.
Haanja vald rajas Riigimetsa Majandamise Keskuse nõusolekul 20-kohalise lasketiiru, kus on läbi viidud treeninguid, koolinoorte ja täiskasvanute laskesuusatamise võistlusi ning rahvusvahelisi võistlusi.
11. Riigivara valitsemise üleandmine:
11.1 Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Kaitseministeeriumile (Kuressaares Kalevi põik 5 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt antakse kaitseministeeriumi valitsemisele Saare maakonnas Kuressaare linnas asuv Kalevi põik 5 kinnistu (pindala 4701 m2, sihtotstarve 50% tootmismaa ja 50% ärimaa) tagalakeskuse rajamiseks.
11.2 Riigivara valitsemise üleandmine Välisministeeriumilt Keskkonnaministeeriumile (Keila-Joa parkmetsa kinnistu)
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Välisministeerium annab keskkonnaministeeriumi valitsemisele üle Keila-Joa alevikus asuva Keila-Joa parkmetsa kinnistu (pindala 24,0 ha) sellel asuva pargi haldamiseks.
12. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2011. a korralduse nr 568 „„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine“ investeeringute kava kinnitamine aastateks 2012–2013“ muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt arvatakse „Infoühiskonna edendamine“ investeeringute kavast välja üks projekt ja lisatakse 7 uut projekti kogumaksumusega 1 250 000 eurot ning pikendatakse elluviimise tähtaegu kahel projekti aasta võrra ja 7 projektil 6 kuu võrra.
Projektide tähtaegade pikendamist taotlesid rahvusarhiiv, siseministeerium ja riigi infosüsteemi amet erinevatel põhjustel. Mõnel juhul on tööd osutunud arvatust mahukamateks või projekti ettevalmistustööd on võtnud kauem aega, mistõttu ei jõuta projekti algselt plaanitud tähtajaks valmis. On juhtumeid, kus projektiks vajalike õigusaktide jõustumine on edasi lükatud või on projekti elluviimiseks korraldatud hanked ebaõnnestunud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loobub projekti "Võrgurajatiste menetlemise moodul" elluviimisest, sest see ei ole siiani käivitunud projektis osalejate erihuvide tõttu. Sellest tulenevalt on risk, et projekti ei suudeta abikõlblikkuse perioodil ellu viia. Sellega on võimalik aga jätkata uuel struktuurivahendite programmperioodil.
Investeeringute kavasse lisatakse 7 projekti, teiste hulgas näiteks "Piiriüleseid teenuseid toetava X-tee ja digiallkirjakontrolli väljatöötamine", "KOV finantsandmete avalik visuaalne analüüsikeskkond" ja "MuIS edasiarendus - muuseumide keskne digitaalhoidla ja avaandmete portaali liides". Uued projektid lisatakse, kuna varem alustatud projektid osutusid arvatust odavamaks.
13. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist:
13.1 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile Eestit edukalt esindanud sportlase ja tema treeneri premeerimiseks
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist 28 761 eurot kultuuriministeeriumile 2013. aastal maadluse maailmameistrivõistlustel Budapestis kreeka-rooma maadluse raskekaalus hõbemedali võitnud Heiki Nabi ja tema treeneri Henn Põlluste premeerimiseks.
13.2 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile sundraviteenuse eest tasumiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Justiitsministeeriumile eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist 90 000 eurot kohtu poolt ravile saadetud isikute statsionaarse sundraviteenuse eest tasumiseks.
Hetkeseisuga on kogu eelarvesse planeeritud summa 1 522 783 eurot kasutatud ning justiitsministeeriumil ei ole piisavalt vahendeid, et tasuda teenuse eest 2013. aasta lõpuni.
Arstide palgakasvu kokkulepe allkirjastati pärast 2013. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist, mistõttu justiitsministeerium ei jõudnud esitada muudatusettepanekut sundravi vahendite lisavajaduse katmiseks.
14. Eesti kodakondsuse taastamine (1 isik)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikule.
Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikul õigus kodakondsuse taastamiseks. Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis.
Eesti kodakondsus taastatakse isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.
15. Eesti kodakondsuse andmine:
15.1 Eesti kodakondsuse andmine (20 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 20le isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
Eelnõus nimetatud isikutest on 1 Ukraina ja 19 Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
15.2 Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kahele isikule tingimusel, et nad vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
15.3 Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitajad: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
15.4 Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kahele isikule tingimusel, et nad vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
15.5 Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse Kasahstani Vabariigi kodakondsusest.
15.6 Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.
16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine:
16.1 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. Š.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning keda on aastatel 2002-2013 karistatud 26-l korral väärtegude toimepanemise eest.
16.2 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R. S.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud. Lisaks on isik aastatel 2003-2013 toime pannud 18 väärtegu.
16.3 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J. H.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.
16.4 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. G.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.
16.5 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (P. P.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes on aastatel 2007-2013 toime pannud 17 väärtegu.
16.6 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. S.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2006-2013 on toime pannud 11 väärtegu. Isiku karistusandmed ei ole kantud karistusregistri arhiivi.
16.7 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. Z.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2006-2012 on toime pannud kaheksa väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.
16.8 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (S. T.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on aastatel 2002-2012 toime pannud 39 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.
16.9 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. B.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning kes aastatel 2005-2012 on toime pannud 11 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.
16.10 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (S. T.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2004-2009 on toime pannud üheksateist väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.
16.11 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. J.)
Esitajad: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.
16.12 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. M.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning kes aastatel 2006-2011 on toime pannud üheksa väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.
17. Relvakaubanduslepingu artiklite 6 ja 7 ajutine kohaldamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on otsustada ÜRO relvakaubanduslepingu artiklite 6 ja 7 kohaldamine enne lepingu jõustumist.
Relvakaubandusleping võeti vastu ÜRO peaassambleel 2. aprillil 2013. Välisminister kirjutas sellele Eesti Vabariigi nimel alla 3. juunil 2013 New Yorgis. Leping reguleerib ÜRO tavarelvastuse registrisse kantud relvade (lahingutankid, lahingusoomukid, suurekaliibrilised suurtükisüsteemid, lahingulennukid, ründehelikopterid, sõjalaevad, raketid ja raketilaskeseadmed) ning väike- ja kergrelvade eksporti, importi, vahendust, transiiti ja ümberlaadimist.
Eesti tavarelvavedude kontrollisüsteem, mis on reguleeritud strateegilise kauba seaduse, relvaseaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusega, on tõhus ja tagab täielikult lepingu nõuete täitmise.
Relvakaubandusleping jõustub 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtjale antakse üle 50. ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri, kuid leping näeb ette, et lepingu heakskiitmiskirja hoiule andes võib riik teatada artiklite 6 ja 7 ajutisest kohaldamisest kuni lepingu jõustumiseni.
Artiklis 6 on sätestatud alused, mis juhul riik peab kindlasti relvaveo keelama, ja artiklis 7 asjaolud, mida riik peab enne relvaveo lubamist hindama. Kuna Eesti täidab kõiki lepingust tulenevaid nõudeid, on poliitilise eeskuju näitamiseks soovitav heakskiitmiskirja hoiule andes teatada, et Eesti on valmis artikleid 6 ja 7 kohaldama juba enne lepingu jõustumist.
18. Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu otsusest 2011/101/ÜVJP, mis käsitleb Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid, kehtestatakse eelnõu kohaselt riigisisesed piiravad meetmed Zimbabwe suhtes.
Siseministeeriumil tuleb tagada, et Euroopa Liidu Nõukogu otsuse rakendamiseks võetakse vajalikud meetmed, et takistada otsuse lisas nimetatud isikute sisenemist Eesti Vabariigi territooriumile või selle läbimist ning tagada, et otsuse hilisemal muutmisel võetakse vajalikud meetmed otsuse rakendamiseks.
19. Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu otsusest 2010/573/ÜVJP, mis käsitleb Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravaid meetmeid, kehtestatakse eelnõu kohaselt riigisisesed piiravad meetmed nimetatud isikute suhtes.
Siseministeeriumil tuleb tagada, et Euroopa Liidu Nõukogu otsuse rakendamiseks võetakse vajalikud meetmed, et takistada otsuse lisas nimetatud isikute sisenemist Eesti Vabariigi territooriumile või selle läbimist ning tagada, et otsuse hilisemal muutmisel võetakse vajalikud meetmed otsuse rakendamiseks.
20. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu eelnõu artikli 2 muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister informeerib valitsust tehnilistest muudatusest Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu eelnõu artiklis 2.
Nii Eesti Vabariigi Valitsus kui ka Venemaa Föderatsiooni valitsus on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu eelnõu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu heaks kiitnud ning mõlemad pooled tegelevad ettevalmistustega lepingute allakirjutamiseks.
Ettevalmistuste käigus on Venemaa andnud teada, et tehnilistel põhjustel kasutavad nad merepiirilepingu juures mitte 1997. aastal väljaantud kaarti, nagu 2005. aastal allkirjastatud lepingute juures oli, vaid sama kaardi uut, 2013. aasta trükki.
Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna merepiirilepingus kirjeldatud piirijoone kulgemist ega koordinaate ei muudeta. Muutub üksnes merepiirilepingu lisaks oleva kaardi, millel on näidatud lepingus kirjeldatud piirijoone ja koordinaatide tähistamine, väljaandmise aastaarv.
Välissuhtlemisseaduse kohaselt võib välisministeerium teha valitsuse heakskiidetud, kuid allakirjutamata välislepingu eelnõu teksti parandusi, mis ei muuda välislepingu sisu ega mõtet, teatades sellest riigikantseleile, välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeeriumile ja vajaduse korral teistele asjaomastele ministeeriumidele.
21. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nimetamiseks.
22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel:
22.1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. ja 19. novembri 2013. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet, kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Välisasjade nõukogu teemadeks on idapartnerlus, Bosnia ja Hertsegoviina, Hiina, lõunanaabrus ja rändeküsimused Vahemere piirkonnas.
Samal päeval toimub välisasjade nõukogu ja kaitseministrite ühine istung, kus teemaks on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika.
Kaitseministrite kohtumise teemadeks on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning operatsioonid.
22.2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 19. novembri 2013. a. istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Komisjon esitleb nõukogus oma 2014. a tööprogrammi, sarnaselt 2013. aastale keskendub komisjoni tööprogramm ka järgmisel aastal majanduskasvu toetamisele ja töökohtade loomisele.
Euroopa komisjon tutvustab üldasjade nõukogul iga-aastast majanduskasvu analüüsi, mis avaldatakse 15. novembril.
Nõukogu võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu esialgse päevakorra. Detsembrikuu ülemkogu kohtumisel keskendutakse eelkõige kaitseteemadele. Majandus- ja rahaliidu tulevikudebati raames arutatakse lepinguliste suhete süsteemi ja sellega seotud solidaarsusmehhanismide põhijooni, samuti majanduspoliitikate koordineerimise tugevdamise edasisi samme. Käsitletakse ka maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste teemat.