Valitsuse 14.1 istungi kommenteeritud päevakord

13.01.2021 | 20:38

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.
    • Jaga

1. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada täitemenetluse tsiviilnõuete sundtäitmise aegumisel lihtsustatud lõpetamise kord.

2011. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatus, mis nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat senise 30 aasta asemel. 2021. aasta aprillis aegub suur osa enne nimetatud kuupäeva jõustunud täitedokumentidest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid.

Eelnõu kohaselt tekib kohtutäituril võimalus tsiviilnõudes täitemenetlus täitmise aegumise korral lõpetada. Kehtiv täitemenetluse seadustik seda ei võimalda, vaid selleks peab võlgnik esitama kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Hagi esitamisel tuleb võlgnikul tasuda riigilõiv 300 eurot. Tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikule alternatiivse võimaluse loomisega. Eelnõuga sätestatakse 2021. aasta jaoks kohtutäiturile pikem võlgniku avalduse läbivaatamise aeg, kuna 2021. aastal võib kohtutäiturile saabuvate avalduste arv olla märkimisväärselt suurem.

Kui võlgnik pöördub täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtusse, vaadatakse eelnõu kohaselt selline avaldus kohtus edaspidi läbi hagita menetluses. Seega muutub kohtumenetlus inimesele lihtsamaks ja vähem koormavaks, samuti võimaldab see kohtul menetleda asja paindlikumalt. Eelnõu kohaselt tuleks sellise avalduse kohtule esitamisel tasuda riigilõivu 30 eurot, mis on oluliselt väiksem kui samas nõudes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel. Ka näeb eelnõu ette riigilõivuvabastuse kohtusse pöördumisel juhuks, kui võlgnik läbib enne kohtusse pöördumist nõude aegumise küsimuses menetluse kohtutäituri juures. Eesmärk on soodustada kohtueelse menetluse kasutamist võlgnike poolt.

Eelnõuga nähakse ette uus tasu 15 eurot, mille peab võlgnik maksma kohtutäituri poolt sundtäitmise aegumisest tuleneva täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest. Täitemenetluses kehtib põhimõte, et täitekulud maksab võlgnik. Avalduse läbivaatamise tasu peaks katma eeskätt kohtutäituri büroos tööga kaasnevad kulud. Ka võimaldab uus tasu palgata kohtutäituri büroosse ajutiselt täiendavat tööjõudu, et tulla 2021. aasta alguses toime suureneva töökoormusega.

Kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik täitekulude (eelkõige kohtutäituri põhitasu) kandmise kohustusest, tähendaks see kohtutäiturile 10 aastat tasuta töö tegemist. Selleks, et kohtutäitur ei jääks täielikult ilma oma töötasust, sätestatakse eelnõuga kohtutäiturile õigus nõuda täitemenetluse lõpetamise korral võlgnikult pool menetluse põhitasust, arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt.

Eelnõuga korrastatakse mõningate tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete tekste selguse huvides. Eelkõige täpsustatakse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid. Sisulisem eelnõuga kavandatud muudatus näeb ette nõude täitmise aegumise peatumise ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt kohtule esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Kuna vaidlused vara üle on pikad, mis takistavad ka täitemenetluse läbiviimist, siis võib selle aja jooksul nõude täitmine aeguda. Säte kaitseb sissenõudjat ja tagab, et võlgniku vara üle käiva vaidluse kestel nõude täitmine ei aeguks.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. märtsil 2021.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (305 SE) kohta

Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross. Eelnõu näeb ette Eesti kodakondsuse taastamise isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aastat, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõu kohaselt kavandatakse muuta senise kodakondsuspoliitika põhimõtet, mis keelab Eesti kodanikul olla samaaegselt mõne teise riigi kodanik. Samuti tekitab eelnõu ebavõrdse kohtlemise olukorra ning ei selgu, milliseid isikuid eelnõu mõjutab ja kui suur on nende isikute arv.

2) Arvamuse andmine loomatauditõrje seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (307 SE) kohta
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu 19 liiget sooviga, et kohalikud omavalitsused hakkaksid koerte, kasside ja teiste lemmikloomade arvestust pidama üleriikliku veebipõhise lemmikloomade registri alusel. Algatajate hinnangul tuleb see lahendada riigi tasandil, sest praegu on Eestis hinnanguliselt kasutusel 100 registrit ning kuna nende haldajad koostööd ei tee, siis segadus suur.

Kolm suuremat üle-eestilist registrit on kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister (LLR), kus registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kohalikud omavalitsused, loomaomanikule on looma registreerimine tasuta; väikeloomaarstide register, mis kuulub Eesti Väikeloomaarstide Seltsi omandisse, kuhu loomade kandmise eest maksavad loomaomanikud; ja Kennelliidu register, mis on vaid tõutunnistusega koertele loodud andmekogu, kuhu ei kanta teistest liikidest loomi. Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väiksemamahulised registrid, millest osade andmed on kantud üksnes paberkandjale.

Seaduse jõustumisega kaasneksid lisakulud riigieelarvele, mis on seotud üleriikliku registri võimekuse tõstmise ja üldise arendamisega.

Maaeluministeerium ei toeta eelnõu. Riikliku registri loomiseks puudub ministeeriumi hinnangul otsene vajadus, kuid ka rahalised vahendid. Loomatauditõrje seisukohast ei ole üleriigilise registri järele vajadust, sest lemmikloomade puhul ei ole jälgitavus nii oluline kui põllumajandusloomade puhul. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on loomaomaniku kohustus tagada oma looma identifitseeritavus ning kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on korraldada arvestuse pidamist koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle. Täpsema korra kehtestab iga kohaliku omavalitsuse volikogu koerte ja kasside pidamise eeskirjas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

3. 2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tulenevalt 2021. aasta riigieelarve seadusest kinnitatakse eelnõu kohaselt valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2021. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus. Kõige suuremad investeeringud ja investeeringutoetused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kogumaksumusega 218,9 miljonit eurot. Kõige mahukam investeering on riigimaanteede remondi koondprojekt maksumusega 131 miljonit eurot. Kõige rohkem investeeringutoetusi läheb Pärnu lennujaama väljaehitamiseks 17,3 miljonit eurot, kohalike teede remondiks 17 miljonit eurot ja kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetuseks 6,3 miljonit eurot.

Teiste ministeeriumide valitsemisalas on suuremad investeeringud kaitseministeeriumi hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 26,6 miljonit eurot, välisministeeriumi ja välisesinduste ehitusinvesteeringud 9,3 miljonit eurot ja Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine 1 miljon eurot. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on suuremad investeeringutoetused ette nähtud Tehvandi spordikeskusele 4,4 miljonit eurot ja Eesti Rahvusringhäälingule 8 miljonit eurot.

4. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile COVID-19 haiguse tõttu hukkunud Narva haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja pere toetamiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse sotsiaalministeeriumile 50 000 eurot COVID-19 haiguse tõttu hukkunud Narva haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja Aleksandr Tšernjonoki pere toetamiseks. Tšernjonok täitis oma töökohustusi ja ravis patsiente Narva haigla intensiivraviosakonnas kuni haigestumiseni COVID-19-sse.

5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamise ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamise projektiks (sh lammutusjäätmete ringlusse võtu rakendusuuringuks) ja loovutatud vara ülalpidamiskuludeks
Esitaja: riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse rahandusministeeriumile 162 711 eurot pilootprojektile „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ ning 85 000 eurot loovutatud vara sh korterite ülalpidamiskuludeks. Pilootprojekti toetatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise sh sundvõõrandamise kulude katmiseks. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile eraldatakse 36 000 eurot kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete ringlusse võtu rakendusuuringu tegemiseks.

6. Eesti Töötukassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Veiko Tali kutsutakse tagasi Eesti Töötukassa nõukogu liikme kohalt seoses tema lahkumisega rahandusministeeriumi kantsleri kohalt ja asemele nimetatakse eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.

7. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine, Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks ning suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 19. jaanuari 2021. a mitteametlikul videokohtumisel
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eurorühm käsitleb COVID19 kriisist tulenevaid tasakaalustamatusi euroala riikide majandustes, liikmesriikide taaskäivituskavade ettevalmistamist ning rahandusvaldkonna suhete tulevikku Ameerika Ühendriikidega.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu arutab pankade viivislaenude (tähtajaks tasumata laenude) tegevuskava rakendamist, saab ülevaate taaskäivitamise ja vastupidavusvõime rahastu rakendamisest, finantssektori õigusaktide menetlemise seisust ning Euroopa Investeerimispanga analüüsist investeerimisvajaku kohta. EL nõukogu eesistujariik tutvustab oma järgmise kuue kuu prioriteete. Seoses Euroopa poolaasta 2021. aasta protsessiga on kavas heaks kiita nõukogu järeldused makrotasakaalustamatuste häiremehhanismi raporti kohta ning soovitus euroala majanduspoliitiliste suuniste kohta.

9. Kaitsepolitseiameti teenistuskohtade arvu määramine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vastavalt julgeolekuasutuste seadusele määrab valitsus korraldusega julgeolekuasutuse teenistuskohtade arvu.

10. Peaministri teadaanne
Esitaja: peaminister Jüri Ratas
Tüüp: Informatsioon

Peaminister Jüri Ratas teeb valitsusele ametlikult teatavaks oma otsuse astuda omal algatusel tagasi.

Sellest tulenevalt astub tagasi ka peaminister Jüri Ratase juhitav valitsus. Peaminister on valitsuse tagasiastumisest teavitanud nii presidenti kui riigikogu.

Tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse asunud.

Põhiseadus annab  presidendile pärast valitsuse tagasiastumist aega kuni kaks nädalat määrata peaministrikandidaat ja anda talle ülesanne uue valitsuse moodustamiseks.

Peaministrikandidaadil on omakorda aega 14 päeva, mille jooksul tuleb riigikogule esitada ettekanne tulevase valitsuse moodustamise alustest. Seejärel peab riigikogu otsustama peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Volitused saanud peaministrikandidaat peab seitsme päeva jooksul esitama valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees.

Peaminister Jüri Ratase teisel ametiajal juhitud Eesti Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonivalitsus asus tööle 29. aprillil 2019. Jüri Ratas juhtis peaministrina ka sellele eelnenud valitsuskoalitsiooni, kuhu Keskerakonna kõrval kuulusid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (23.11.16-29.4.19).

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus