Valitsuse 13.5.2021 istungi kommenteeritud päevakord

12.05.2021 | 19:25

Valitsuse istung algab homme kell 10 Stenbocki majas, kuid sellel on võimalus osaleda ka videoühenduse kaudu. Kell 12 algav pressikonverents leiab aset ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Plaani järgi osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallase kõrval riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

1. Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse üle EL direktiiv 2019/1151 (ülevõtmistähtaeg 1. august 2021. a), mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Eelnõu eesmärk on võimaldada äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustada piiriülest majandustegevust.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse välismaa äriühingul filiaal registreerida elektroonilisel teel ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. EL äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.

Eelnõu kohaselt muutub filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, see tähendab, et võimaluse, mitte kohustusena.

Eelnõu kohaselt luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist EL liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. augustil 2021, v.a muudatused, mis on seotud filiaali registreerimise ja likvideerimise nõude kaotamisega (jõustub 1. jaanuaril 2022. a) ja juhatuse liikme ärikeeldude teabevahetusega (jõustub 1. augustil 2023).

 

2. Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Ehitusseadustikku muudetakse EL teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiivi reguleerimisala laiendati ja selle tulemusel tuleb direktiiviga ette nähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele (mis oli senine kohaldamisala) ka kõikidel põhimaanteedel ning EL vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel. Pädev asutus, kelleks on valdavalt transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui KOVid ehitavad tulevikus maanteid EL vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb KOV-del täita pädeva asutuse kohustusi ka nende poolt EL vahenditega ehitatud maanteedel.

Seadus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. detsembril.

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike omavalitsuste kõnniteede koristamise kohustusest vabastamine) eelnõu (369 SE) kohta

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu algatas Riigikogu Isamaa fraktsiooni sooviga vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine. Selleks, et anda omavalitsustele aega teha ettevalmistusi oma kõnniteede koristamise korraldamiseks ja et teha seda sümboolselt õigel ajal, on ette nähtud, et käesolev seadus jõustub 1. oktoobril 2021. aastal, millal tähistatakse omavalitsuspäeva.

Eelnõuga ette nähtud initsiatiivi on arutatud ka varasemalt, seaduse tasandil viimati ehitusseadustiku ja planeerimise seaduse rakendamise seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus. Arutelude käigus hindas näiteks Tartu Linnavalitsus, et täiendavad kulud ainult Tartu linnale võivad moodustada ligi 7 miljonit eurot aastas. Erinevaid hinnanguid on aja jooksul andnud ka teised kohaliku omavalitsuse üksused. Võimalikud lisakulud ja kaasnevad mõjud varieeruvad kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes oluliselt ning sõltuvad erinevatest asjaoludest, sh kõnniteede pindalast, teedevõrgu eripärast ning kohaliku omavalitsuse üksuse enda initsiatiivil juba hooldatavate kõnniteede mahust.

Seoses sellega leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et regulatsiooni muudatusega seonduv peamine kitsaskoht on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksuste kulude ja halduskoormuse suurenemine seoses lisanduvate ülesannetega. Samas otsuse tegemiseks oluline koondülevaade lisanduvatest kohustustest ja muud mõjuhinnangud, samuti võimalikud ja proportsionaalsed lisakulude katteallikad tänase seisuga puuduvad, seal hulgas ei ole vastav teave esitatud ka eelnõu materjalides. Ministeerium peab oluliseks põhjalikumalt analüüsida seadusemuudatusega kohalikule omavalitsusele kaasnevaid lisakulusid ja muid kaasnevaid mõjusid. Seoses sellega tehakse valitsusele ettepanek antud eelnõu mitte toetada.

 

2) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga pikendada 1. maist 2020 kehtima hakanud elektri- ja kütuseaktsiiside aktsiisilangetust kuni 30. aprillini 2023. Kehtiva õiguse kohaselt kehtivad aktsiisilangetused kuni 30. aprillini 2022.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Aktsiisimäärade langetamise eesmärk 1. maist 2020 – 30. aprill 2022 oli leevendada kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada nende majanduslikku toimetulekut. Aktsiisilangetused olid kavandatud ajutisena ning kütusemüüjad ega tarbijad saanud eeldada vähendatud aktsiisimäärade püsimajäämist. Ministeerium toob välja, et eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus kardetust väiksem: -2,9%. Majanduse kahanemine oli kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Ministeerium märgib, et eelnõu koostajad ei ole välja pakkunud rahalist katteallikat eelnõus pakutud muudatustele. Lisaks erineb eelnõu seletuskirjas toodud mõju rahandusministeeriumi arvutustest ja on pigem pessimistlik. Näiteks on elektrienergia aktsiisi kriisieelsele tasemele tõstmise eelarvemõju 2022 riigieelarve laekumisele eelnõus ülehinnatud -34,7 miljonile eurole, rahandusministeerium hindab elektriaktsiisi aktsiisitõusu edasilükkamise mõju 2022. a riigieelarve laekumisele -19 miljonile eurole.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhib tähelepanu, et vastuvõetud riigi eelarvestrateegias on arvestatud ajutiselt kehtinud aktsiisilangetuste lõppemisega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud tähtajal.

 

4. Vabariigi Valitsuse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate määruste muutmine seoses direktiivide ülevõtmisega
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kavandatud muudatustega võetakse üle kolm EL direktiivi, mis reguleerivad isikukaitsevahendite valimise suuniseid, töökeskkonna kantserogeenseid ja mutageenseid aineid ning töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnorme.

Eelnõu kohaselt muudetakse valitsuse määrust „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“. Eesmärk on lihtsustada ja toetada tööandjatel isikukaitsevahendite valimist vastavalt töökeskkonnas esinevale ohutegurile. Eelnõuga kavandatud muudatustega ajakohastatakse isikukaitsevahendite valimise eeskirju ja need on tehnilised. Näiteks on kaitstavate kehaosade loetelus asendatud mõiste „hingamisteed“ mõistega „hingamiselundid“. Kehtiv isikukaitsevahendite määrus näeb ette üksikud töökohad (näiteks ehitusplatsid, kaevandused jms) ja ohutegurid, mille eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad. Eelnõu kohaselt tuuakse eraldi välja näidisloetelu ohuteguritest, mille eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad – näiteks kaitseb kiiver pead löögi eest kukkuvalt või väljapaiskunud esemelt. Muudatused jõustuvad 20. novembril 2021. a, kui direktiiv (EL) 2019/1832 tuleb Eesti õigusesse üle võtta.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka valitsuse määrust „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. Eelnõuga täiendatakse määrust uute kantserogeensete ja keemiliste ainetega (ohtlikud kemikaalid) ning nende lubatud piirnormidega. Näiteks lisandub loetellu arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeniühendid. Samuti muutuvad osade juba kehtestatud ohtlike kemikaalide piirnormid rangemaks, näiteks formaldehüüdil ja klorometaanil. Muudatuste eesmärk on kaitsta töötajate tervist ja ohutust ohtude eest, sealhulgas ennetada selliseid ohte, mis tulenevad või võivad tuleneda ohtlikest kemikaalidest.

Samuti nähakse ette juhud, kui tööandja ei pea hankima ohtlike kemikaalide ohutuskaarte. Muudatuste tegemisel on lähtutud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekust. Eelnõu kohaselt ei ole tööandjal vaja ohutuskaarti hankida, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga või kui ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega, et tööandja saaks rakendada asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks. Kui pakendil olev teave on puudulik või olemasoleva teabe alusel ei ole võimalik rakendada piisavalt meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, peab tööandja hankima vastava ohtliku kemikaali ohutuskaardi.

Muudatused jõustuvad 20. mail 2021. a, mil tuleb direktiivi (EL) 2019/893 muudatused Eesti õigusesse üle võtta. Samuti jõustuvad 20. mail 2021. a direktiivi (EL) 2019/1831 muudatused, mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 11. juuliks 2021.

 

5. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. aasta määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt lisatakse julgeolekupoliitika tugevdamiseks välisministeeriumi valitsemisalasse uus osakond – NATO ja Atlandi-üleste suhete osakond. Riikliku protokolli osakond ning avalike suhete osakond viiakse kantsleri otsealluvusse.

NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna ülesandeks saavad NATO-t käsitleva poliitika väljatöötamine ja elluviimine, relvastuskontrolli osas poliitika väljatöötamine ja elluviimine ning kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga. Tegemist on Eestile keskse tähtsusega välispoliitikavaldkondadega, mis eeldavad senisest fokusseeritumat tegutsemist. Neile keskenduva uue osakonna loomine seda võimaldab. NATO ja Atlandi-üleste suhete osakond hakkab koosnema osakonna peadirektorist, talle vahetult alluvatest teenistujatest ning kahest büroost – NATO büroo ja Atlandi-üleste suhete büroo.

Määrus jõustub 1. juulil 2021.

 

6. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2020. a korralduse nr 209 „Teaduspoliitika komisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Teaduspoliitika komisjonist arvatakse välja Andres Koppel ning tema asemele nimetatakse Eesti Teadusagentuuri uus juhatuse esimees Anu Noorma. Rahandusministeeriumis toimunud ametnike vahetumise järel asendatakse komisjonis Jaanus Karv riigieelarve osakonna nõuniku Külli Kellaga.

 

7. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a korralduse nr 301 "Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine” muutmine
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministri ettepanekul arvatakse Eesti Kultuurikapitali nõukogust välja Anu Saluäär–Kall ja asemele nimetatakse Anu Alber.

 

8. Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korralduse nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul suunatakse ümber 0,21 miljonit eurot seoses koolide erinevate ehitus- ja remondi vajadustega. Kultuuriministeeriumi investeeringutest suunatakse 30 000 eurot Paide Teatri- ja Muusikamaja rekonstrueerimiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas suunatakse Via Baltika vahendid 12,5 miljonit eurot riigimaanteede remondi koondprojekti ja 0,1 miljonit eurot Libatse-Nurme maade soetuseks. Seoses riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimisega suunatakse haridus- ja teadusministeeriumilt, keskkonnaministeeriumilt, kultuuriministeeriumilt ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt 0,215 miljonit eurot rahandusministeeriumile. Kuna pere-ja rahvatikupoliitika valdkonna kavandamine ja korraldamine viidi siseministeeriumilt üle sotsiaalministeeriumi ja ülemaailmse eestluse korraldamine välisministeeriumi, suunatakse siseministeeriumilt neile 2,4 miljonit eurot.

 

9. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2019. a korralduse nr 82 „Statistikanõukogu moodustamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse statistikanõukogust välja Urmas Kaarlep ja tema asemel nimetatakse statistikanõukogu liikmeks Üllar Jaaksoo andmeesitajate ja tarbijate esindajana.

 

10. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduses muudetakse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiranguid ja meetmeid tulenevalt valitsuskabineti 11. mai 2021. a kabinetinõupidamisel otsustatust.

Eelnõu on riigikantseleis koostamisel. Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab selle pärast heakskiitmist kodulehel kriis.ee.

 

11. Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni moodustamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahvastikupoliitika elluviimiseks moodustatakse komisjon, mille esimees on sotsiaalkaitseminister ning liikmed tervise- ja tööminister, kultuuriminister, siseminister, siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler, välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler ning riigikantselei, statistikaameti ja rahvastikuteemaliste uurimustega seotud teadusasutuste esindajad.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Ukraina kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et ema vabastatakse Ukraina kodakondsusest.

4) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isikule (alaealine), kes vastab kodakondsuse seaduse tingimustele ja talle taotlevad Eesti kodakondsust tema vanemad. Eesti kodakondsus antakse isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.

 

13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud kaks väärtegu. Isiku karistatus on käesolevaks ajaks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2005–2017 on toime pannud kaks väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

14. Statistikaameti 2021.−2025. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riikliku statistika seadusest tulenevalt kinnitatakse statistikatööde loetelu aastateks 2021–2025. Statistikatööde loetelus on 2021. aastal 67 statistikatööd, milleks on ette nähtud 11,5 miljonit eurot. Järgmise viie aasta statistikatöödeks on planeeritud 59 miljonit eurot.

Statistikatööd on põhistatistika, statistiliste registrite pidamisega seotud tööd, eksperimentaalstatistika ning andmehaldus ja klassifikaatorite süsteemi juhtimine. 2021. aastal lisanduvad majandusvaldkonnas kaks tsüklilist statistikatööd „Põllumajanduslikud väikeüksused“ ja „Töötasud ja tööjõukulud“. „Põllumajanduslikud väikeüksused“ on iga 10 aasta järel tehtav statistikatöö. Põllumajanduse tootmisstatistika katab ainult suuremaid üksusi ehk põllumajanduslikke majapidamisi. Kogu Eesti taime- ja loomakasvatuse andmete saamiseks on vaja põllumajanduslike väikeüksuste uuringut. Statistikatöö „Töötasud ja tööjõukulud“ all lõppes 2020. aastal valikuuring-küsitlus „Töötasu struktuur“ ja jätkub iga nelja aasta tagant tehtav tsükliline valikuuringküsitlus „Tööandja kulutused töötajatele“. Viimase eesmärk on anda teavet tööandja tehtud keskmistest kulutustest töötajatele töötaja ning töötatud tunni kohta põhitegevusala järgi. Nimetatud info on tööjõumaksude kujundamise sisend.

15. Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfond juhatuse koosseisu muutmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Seoses justiitsministriks saamisega arvatakse Maris Lauri SA Rootsi-Eesti Koostööfond juhatusest välja ja uueks liikmeks nimetatakse Yoko Alender.

Sihtasutus Rootsi-Eesti Koostööfond loodi Rootsi valitsuse otsusega 2018. aasta detsembris, Rootsi riik paigutas sellesse 10 miljonit Rootsi krooni (veidi alla 1 miljoni euro). Koostööfondi peamine eesmärk on arendada kahe riigi koostööd ühiskondlikel, majandus- (rõhuga iduettevõtlusel) ja kultuuriteemadel.

Koostööfondi põhikirja kohaselt juhib selle tööd kaheksast liikmest koosnev juhatus (Board), kuhu kuulub neli Rootsi ning neli Eesti esindajat. Juhatuse liikmed esindavad oma riigi kultuuri-, sotsiaal- ja ärisektorit. Liikmed määratakse ametisse kolmeks aastaks, ametiaega saab pikendada ühe korra, kaaluka põhjenduse puhul kaks korda. Juhul kui liige lahkub ametist enne ametiaja lõppu, nimetatakse ülejäänud ametiaja lõpuni uus liige. Juhatuse liikmed valivad endi seast kaks inimest (ühe kummastki riigist), kes on vaheldumisi ametis juhatuse esimehe ja aseesimehena. Rolle vahetatakse igal aastal. Esimesel aastal valitakse esimees Rootsi poolelt. Alates jaanuarist 2021. a on juhatuse esimees Kristi Liiva.

 

16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus