Valitsuse 13.12.2007 istungi kommenteeritud päevakord

12.12.2007 | 13:37

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 13. detsembril 2007. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.


1. "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (väärtpaberiinvesteeringutest saadud kasu maksustamine)
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Tulumaksuseaduse muutmise eesmärk on soodustada säästmist võrdsustades väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel füüsilised isikud juriidiliste isikutega.

Sisuliselt tähendab see investeeringutulu maksustamise edasilükkamist kuni selle nö tarbimisse võtmiseni. Eelnõus on pakutud välja investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem, mis võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi paigutada.

2. "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiivi ülevõtmine)
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmise eesmärk on viia Eesti äriühingute tulumaksuga maksustamise kord täielikult kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga 90/435/EMÜ. Senise tulumaksusüsteemi iseloomuliku joonena säilib maksustamise edasilükkamine äriühingu kasumi ettevõtluses kasutamisel. Ema-tütre direktiivi eesmärk on luua Euroopa Ühenduse piires siseturu tingimustega analoogsed tingimused ja vältida topeltmaksustamise tekkimist ühes liikmesriigis asuva tütarühingu kasumi jaotamisel teises liikmesriigis asuvale emaühingule.

3. "Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõu järgi tõhustatakse karistusõiguslikku vastutust olulisemate liiklusalaste õiguserikkumiste eest ja luuakse alus automaatsete liiklusjärelevalveseadmete abil fikseeritud liiklusnõuete rikkumiste menetlemiseks. Eelnõuga muudetakse liiklusseadust, karistusseadustikku, politseiseadust, väärteomenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ja võlaõigusseadust.

Väärtegude eest kohaldatavate põhikaristuste hulka lisatakse juhtimisõiguse äravõtmine, mis praegu on vaid lisakaristus. Täpsustatakse joobeseisundi mõistet ja selle tuvastamise regulatsiooni. Karistuse suurus seatakse sõltuvusse joobe raskusest. Eelnõu kohaselt on alates 0,5 promillises joobes juhtimise puhul tegemist kuriteoga ja 0,2 promillise alkoholipiirmäära ületamise korral väärteoga.

Iseseisva väärteokoosseisuna lisatakse turvavöö kasutamise nõude rikkumine. Määratletakse sõiduki vastutava kasutaja mõiste. Sätestatakse kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine automaatse liiklusjärelevalveseadmega ning fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud liiklusrikkumise korral.
Seadus jõustub üldises korras, joobes juhtimist puudutavad muudatused jõustuvad 1. juulil 2008. a.

4. "Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu järgi saavad raamatukogud õiguse laenutada koju helikandjaid selleks luba küsimata pärast aasta möödumist alates helikandja avaldamisest. Audiovisuaalse teose kojulaenutamisel on filmitootja luba vajalik. Kohalkasutamiseks ja erialastele õppeasutustele teoste laenutamisel ajalist piirangut ei kehti ning luba küsimist vaja pole.

5. "Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse“ eelnõu
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on välismaalaste töötamisega seotud asjaajamise lihtsustamine.

Täpsustatakse regulatsiooni nii lühiajalisel Eestis töötamisel kui töötamisel tähtajalise elamisloa alusel. Välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise üheks tingimuseks kehtestatakse välismaalasele sektori aasta keskmise bruto kuupalga maksmise nõue. Tuuakse välja ametikohad, millele see nõue ei laiene. Tähtajalise elamisloaga töötamisel kohustatakse tööandjat tasuma välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Samuti täiendatakse nimekirja välismaalastest, kellel on õigus töötada Eestis ilma tööloata. Sisserände piirarvu tõstetakse 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast.

Seoses Eesti astumisega Schengeni viisasüsteemi peab eelnõu järgi võtma viisataotlejatelt sõrmejälgi ja edastama neid Euroopa Liidu ühtsesse viisainfosüsteemi.

6. "Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõus on täpsustatud, et Eesti ühineb rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta versiooniga. COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. Eesti on hetkel ainuke raudteeinfrastruktuuri omav Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei ole veel COTIF-i osaline.

Riigikogu võttis 7. aprillil 2004. a vastu COTIF-iga ühinemise seaduse. Eesti edastas ühinemiskirja 21. septembril 2005. a, kuid selles esines ebatäpsusi mille kõrvaldamine on võimalik vaid ühinemise seaduse muutmise kaudu.

7. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Sotsiaalhoolekande seaduse, ühistranspordiseaduse ja okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse" eelnõu (151 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu

Seaduse eelnõu (151 SE) on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 12. novembril 2007. a.
Algataja sõnul on eelnõu eesmärgiks võrdsustada toetuste, hüvitiste ja soodustuste saamisel kõik T¹ernobõli aatomielektrijaama avarii likvideerimises osalenud Eestis elavad inimesed.
Eelnõu algataja hinnangul oleksid kulutused tervishoiuteenustele ja hüvitistele aastas 8 750 000 krooni. Algataja märgib, et kulutusi pensionilisale on raske arvestada, pole teada kui palju aatomielektrijaama avarii likvideerijatest on pensionieas (hinnanguliselt umbes 1500).

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. T¹ernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud isikute toetused ja soodustused on kehtivas õiguses reguleeritud. Ministeeriumi järgi tooks esitatud eelnõu kaasa ebaselge olukorra praegustes õigusnormides, tekiksid dubleerivad ning vastuolulised sätted.

2) Arvamuse andmine "Koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 muutmise seaduse" eelnõu (152 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Seaduse eelnõu (152 SE) on algatanud Riigikogu kultuurikomisjon 12. novembril 2007. a.
Eelnõu järgi saavad lasteasutuse hoolekogusse oma esindaja nimetada ka lasteasutuse õpetajad. See aitaks lasteasutuse hoolekogu tegevusse kaasata ka õppe- ja kasvatusalast teadmist. Seadus jõustuks 1. septembril 2008. a.

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

3) Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (153 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Seaduse eelnõu (153 SE) on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 13. novembril 2007. a.
Eelnõu on algatatud eesmärgiga siduda pensionide maksuvaba osa üldise maksuvaba tulu kolmekordse määraga. Eelnõu kohaselt oleks 2008. aastal sel juhul maksuvaba tulu määr 72 000 krooni aastas ja säiliks põhimõte, et pensionid pole maksustatud. Seadusemuudatuse rakendamine vähendaks riigieelarve laekumisi tulumaksust kuni 110 miljonit krooni.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Samasisuline eelnõu (19 SE) oli arutusel Vabariigi Valitsuse 31. mai 2007. a istungil, kus seda ei toetatud.

Eelnõu seletuskirjas on toodud 2008. aasta maksuvaba tulu määraks pensionäridele 72 000
krooni, mis aga on väär, sest vastavalt tulumaksuseadusele on residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu 2008. aastal 27 000 krooni, mis teeks seaduse eelnõu järgi pensionäride maksuvabaks tuluks 81 000 krooni ehk 6750 krooni kuus.

Eelnõu ei aita kaasa tavapensionide suurenemisele. Keskmise staa¾iga (44a)
vanaduspension, mille suuruseks on praegu 3769 krooni ja alates järgmise aasta aprillist
prognoosi järgi ca 4500 krooni, on maksuvaba, sest pensionäride maksuvaba tulu on vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele järgmisel aastal 5250 krooni.
Üle 5000-kroonist pensioni saab käesoleval ajal ligikaudu 9000 pensionäri, mis moodustab ca 2% kõigist pensionäridest. Nendest suurem osa on eriseaduste alusel makstavad pensionid, millede suurus sõltub vastava ametikoha palgast, ja avaliku teenistuse seaduse alusel suurendatud vanaduspensionid.

4) Arvamuse andmine "Käibemaksuseaduse § 15 täiendamise seaduse" eelnõu (155 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Seaduse eelnõu (155 SE) on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 15. novembril 2007. a.
eesmärgiga alandada toidukaupade käibemaksumäära. Toidukaupade käibemaksumäära soovitakse alandada 18%-lt 5%-le.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Vähekindlustatud elanikkonna gruppide toetamist tuleb teha kõige kulutõhusamal viisil. Vähendatud maksumäära kasutamine on selleks ebaefektiivne moodus, kuna samaaegselt saavad soodustust ka elanikkonnagrupid, kes sotsiaaltoetusi ei vaja. Toidukaupade käibemaksumäära alandamine 5%ni vähendaks käibemaksu laekumist 2008. aastal hinnanguliselt ca 3,4 miljardi krooni võrra.

5) Arvamuse andmine "Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse" eelnõu (168 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Seaduse eelnõu (168 SE) on algatanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 3. detsembril 2007. a. Eelnõu on algatatud eesmärgiga tunnistada kehtetuks konfiskeeritud aktsiisikauba aktsiisivabastus, et tagada aktsiisikaupade maksustamine võrdsetel alustel. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kannavad salakaubavedajad aktsiisi tasumise näol täiendavaid kulusid. Praegu piirdub salakaubaveo vahelejäämise kulu üksnes kauba konfiskeerimisega. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2008. a.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

8. Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja "Kodakondsuse seaduse" ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu järgi nähakse ette võimalus sooritada eesti keele ning kodakondsuse taotleja kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksamid üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil või saada nende eksamite sooritamisest vabastus. Erandeid saab teha kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi tõttu.

9. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine (seoses Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamisega)
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse kohtuekspertiisi küsimusi reguleerivaid Vabariigi Valitsuse määrusi.

1. jaanuarist 2008. a jääb kahe praeguse riikliku ekspertiisiasutuse (Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus) asemel tegutsema ainult üks mõlema senise asutuse tegevusi jätkav asutus, mis hakkab kandma nimetust Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

Määruse jõustumisel koondub kohtuekspertiisi küsimustega tegelemise pädevus justiitsministrile ja ekspertiisiasutuste ülesannete täitmine Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ning siseministri valitsemisalasse jääb kriminalistikategevuse korraldamine.

10. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 345 "Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt esitab välisriik, kellel puudub Eesti Vabariigis välisesindus, laeva ja lennuloa taotluse Eesti Vabariigi diplomaatilisele esindusele või konsulaaresindusele, kes edastab taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist kaitseministeeriumile.

11. Kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2008. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2008. aastaks
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC), Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas ning Läänemerel ja sise- ning piiriveekogudel.

12. Juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt sätestatakse sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veoste veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded.

13. "Riiklikku pensionikindlustuse registrisse" kantava 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse “Riiklikku pensionikindlustuse registrisse” kantava 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 30 681 krooni. Määrus on vajalik ”Riikliku pensionikindlustuse seaduse” alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

14. Surma põhjuste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt asutatakse riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuste planeerimiseks riiklik register ametliku nimega surma põhjuste register. Register hakkab koosnema digitaalsest andmebaasist, paberkandjal alusdokumentidest ja arhiveeritud registriandmetest.

Registrisse hakatakse kandma surnu isikuandmeid, surnu terviseandmeid (sh alla üheaastase lapse ema terviseandmeid), surma aega, surma põhjust, välispõhjustest tingitud surma asjaolusid, surma põhjuste kohta andmete esitaja andmeid ning arhiveerimistunnust.

Kuna registri volitatud töötleja kohustusi hakkab täitma Tervise Arengu Instituut, lõpetab surma põhjuste andmete kogumise ja töötlemise Statistikaamet. Küll aga jätkab Statistikaamet surmajuhtumite ja -põhjuste riikliku statistika avaldamist. Arstile muutub kergemaks arstliku surmateatise täitmine.

Tervishoiuteenuse osutajatele lisanduvad aga lühiajalised kulutused postikulude osas, kuna surmateatiseid hakatakse registrile edastama posti teel kord kuus tähitud või väljastustaotlusega kirjaga. Pärast 2009. aastaks planeeritud surma põhjuste registri arendust, hakkab andmete edastamine registrisse toimuma digitaalselt.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a, kuna andmete kogumist registrisse on otstarbekas alustada aasta algusest.

15. Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2004. a määruse nr 107 "Sotsiaalministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse sotsiaalministeeriumi põhimääruses ministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna, finants- ja varahalduse osakonna ning eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakonna põhiülesandeid.

Tervise infosüsteemi vastutava töötleja ülesande täitmiseks ning e-tervise projektide kavandamiseks ja rakendamiseks luuakse ministeeriumisse juurde e-tervise osakond.

Määrus jõustub üldises korras, v.a punktid 1 ja 2, milles sätestatakse ministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna uus põhiülesanne ja loodava e-tervise osakonna põhiülesanne, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2008. a

Määruse eelnõu on Riigikantseleis koostöös eelnõu autoriga normitehniliselt ja keeleliselt täpsustatud.

16. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Kohila valla munitsipaalomandisse (Vilivere külas Puhastusseadme maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Kohila valla munitsipaalomandisse Vilivere külas asuv Puhastusseadme maaüksus. Maaüksuse pindala on 5,03 hektarit ja sihtotstarve – 80% ulatuses jäätmehoidla maa ning 20% tootmismaa. Taotletavale maaüksusele rajatakse puhastusseade ja jäätmepunkt.

2) Maa andmine Tartu linna munitsipaalomandisse (Vaksali 12B maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Tartu linna munitsipaalomandisse Vaksali 12B maaüksus. Maaüksuse pindala on 2117 m² ja sihtotstarve transpordimaa. Taotluse kohaselt on maaüksus linnale vajalik raudteejaama vahetus läheduses parkimise korraldamiseks vajaliku maana.

3) Maa andmine Haapsalu linna munitsipaalomandisse (Sadama 24b maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Haapsalu linna munitsipaalomandisse Haapsalu linnas asuv Sadama 24b maaüksus. Maaüksuse pindala on 699 m² ning sihtotstarve transpordimaa. Maaüksus antakse munitsipaalomandisse linna avalikult kasutatava parkla rajamiseks.

4) Maa andmine Vinni valla munitsipaalomandisse (kergliiklusteede maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Vinni valla munitsipaalomandisse Vinni ja Pajusti alevikus asuvad kergliiklustee maaüksused: krunt nr 2 (2966 m²), nr 4 (1166 m²), nr 8 (1515 m²), nr 9 (113 m²), nr 6 (3616 m²) ja nr 7 (450 m²). Maaüksused antakse munitsipaalomandisse alevikke ühendava avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks.

5) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Lavamaa tn T2/Puju tn T2/Angerpisti tn T3 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna linnas asuv Lavamaa tn T2/Puju tn T2/Angerpisti tn T3 maaüksus. Maaüksuse pindala on 18 480 m², sihtotstarve transpordimaa. Vastavalt detailplaneeringule taotleb Tallinna linn maaüksust avalikult kasutatava tänava rajamiseks.

17. Munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa ja ärimaa sihtotstarbega maa hoonestusõigusega koormamiseks loa andmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek Vändra alevi munitsipaalomandis oleva, Vändra alevis Vihtra tee 4 asuva kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks. Maaüksuse pindala on 28 515 m² ning sihtotstarve 90% ulatuses ühiskondlike hoonete maa ja 10% ulatuses ärimaa.

Valitsuse korraldusega anti maaüksus munitsipaalomandisse tervishoiukeskuse ehitamiseks.
Hoonestaja leidmiseks korraldab Vändra alevivalitsus riigihanke.

18. Riigivara tasuta üleandmine Siseministeeriumi valitsemiselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisele (Harju maakonnas Padise vallas Madise külas Madise vaatetorni kinnistu)
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab siseministeerium oma valitsemisel oleva, Harju maakonnas Madise külas asuva Madise vaatetorni kinnistu tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisele. Maaüksuse pindala on 1936 m² ja sihtotstarve riigikaitsemaa. Keskkonnaministeerium vajab Madise vaatetorni kinnistut looduskaitsega seotud tööülesannete täitmiseks. Kuna kõrvalkrundid on eraomandis, siis oleks nimetatud kinnistu ainukeseks võimaluseks kõigile avatud juurdepääsuks merele.

19. Sillamäe sadama akvatooriumi piiride määramine ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2004. a korralduse nr 485-k "Sõru sadama, Virtsu Vanasadama ja Sillamäe sadama akvatooriumide piiride määramine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse Sillamäe sadama akvatooriumi piirid. Sadama valdajal on määratava akvatooriumi piires vastutus ohutu laevaliikluse korraldamise eest, sadama akvatooriumil paiknevate navigatsioonimärkide korrashoiu eest, akvatooriumil deklareeritud sügavuste tagamise eest ning reostuse ärahoidmise ja kõrvaldamise eest.

20. Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministeerium teeb ettepaneku muuta eelarvelist liigendust rahandusministeeriumi, majandus- ja kommikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi välisvahendite ja nende vahendite Eesti poolse kaasfinantseerimise osas. Ministeeriumide ettepanekute alusel muudetakse Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude administratiivset jaotust ja jaotust majandusliku sisu järgi.

21. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a korralduse nr 52 "Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2007. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2007. aasta tegevuskavad" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõu hõlmab muudatusi, mis on 2007 aasta jooksul sisse viidud Vabariigi Valitsuse korraldustega riigiasutuste tegevuskulude ja investeeringute liigenduse täpsustamiseks, riigiasutuste ümberstruktureerimisega kaasnevate kulude muutmiseks. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ei põhjusta riigieelarvele täiendavaid kulusid.

22. Välisabi sildfinantseerimine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti "Kiibipõhise genotüpiseerimissplatvormi arendus ja rakendused" ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 553 889 krooni ulatuses.

Eesti Biokeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on esitanud taotluse välisabi sildfinantseerimiseks, et tagada Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti edukas ja õigeaegne elluviimine.

23. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo

Siseministeerium teeb ettepaneku anda kokku 245 isikule Eesti kodakondsus, kuna nad on täitnud kõik tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ja puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Korraldus jõustub järgneval päeval, kui Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitatakse dokument, mis tõendab nende isikute vabastamist senisest kodakondsusest.

24. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest isikule, kes ei vasta seaduses sätestatud kodakondsuse saamise tingimustele.

25. Loa andmine koeproovide säilitamiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tartu Ülikoolile seoses DNA uuringutega luba koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks Rootsi Kuningriigis Örebro Ülikoolis. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada munaraku küpsemist reguleerivate geenide variatsioonide seoseid viljatusega.
Eestis ei ole võimalik neid teste teha, kuna puudub vastav aparatuur ja kogemus.

Projekti finantseeritakse Tartu Ülikooli Naistekliiniku sihtfinantseeringust ning Sihtasutuse Eesti Teadusfond grandist.

26. Eesti Vabariigi valitsuse ja ©veitsi liidunõukogu koostööprogrammi raamkokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Eesti Vabariigi valitsuse ja ©veitsi Liidunõukogu vahelise laienenud Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise Eesti ja ©veitsi koostööprogrammi rakendamise raamkokkuleppe” eelnõu ning volitatakse rahandusminister Ivari Padarit Vabariigi Valitsuse nimel sellele alla kirjutama.

Kokkuleppele on kavas alla kirjutada 20. detsembril 2007. a Bernis.

27. Välislepingute lõpetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Välisministeerium teeb ettepaneku võtta Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda punkt ““Välislepingute lõpetamine” eelnõu”.

28. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes
1) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Euroopa energiatarbijate õiguste harta" suhtes
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Euroopa Komisjoni teatis "Euroopa energiatarbijate harta" on suunatud eelkõige kodutarbijate informeerituse tõstmisele, orienteerumaks energiatarnijate valikul. Oluline on märkida, et tulevane harta ei ole siduv õigusakt. Samas ei välista Euroopa Komisjon vajadusel õigusaktide ettepanekute tegemist.

Komisjoni kavade kohaselt peaks harta lõplik tekst muu hulgas esitama ülevaate tarbijaõiguste järgimise ja energiatarnijate kohustuste täitmist tagavatest õigusaktidest.

Eesti peamised seisukohad on seotud komisjoni poolt hartas kavandatavate sotsiaalmeetmetega. Eesti juhib tähelepanu, et kõrvalistes piirkondades või erivajadustega elektri- ja gaasitarbijatele sotsiaalselt kohandatud hinnad on teema, mis vajab põhjalikku analüüsi.

Samuti on Eesti seisukohal, et komisjoni ettepanek vähekindlustatud energiatarbija mõiste määratlemiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Eesti puhul toimib sotsiaaltoetuste mehhanism läbi kulude kompenseerimise abi vajavatele isikutele. Spetsiaalseid energiatariife vähekindlustatud või erivajadustega tarbijatele Eestis ei kohaldata.

2) Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimused kolmandate riikide kodanikele kõrgelt kvalifitseeritud tööks, eelnõu suhtes
Esitaja: siseminister Jüri Pihl

Direktiivi eelnõu eesmärk on ühtlustada liikmesriikide seadusandlust selles osas, mis puudutab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate sisenemist liikmesriiki ning seal viibimist. Samuti on eesmärgiks luua EL territooriumil kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele ühtsed õigused ning soodustada seeläbi nende liikuvust liikmesriikide vahel.

3) Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, milles käsitletakse kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtset menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiseid õigusi, eelnõu suhtes
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Euroopa Liidu legaalse rände regulatsiooni eesmärk on muuta Euroopa Liit soovitud välistööjõule atraktiivsemaks sihtkohaks. Sellest tulenevalt nähakse vajadust ühtlustada erinevates liikmesriikides õigused, mis puudutavad kolmandatest riikidest pärit töötajaid ning lihtsustada elamis-ja tööloa taotlemist.

Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tulevikus andma nii elamis- kui ka tööloa ühtse menetluse raames ning ühe dokumendina. Samuti peab elamisloale olema märgitud, kas selle omanikul on õigus liikmesriigis töötada või mitte.

Direktiiviga sätestatakse valdkonnad, milles kolmanda riigi töötajat tuleb liikmesriigi kodanikega võrreldes võrdsena kohelda. Need puudutavad nt töötingimusi, ühinemisõigust, hariduse ja kutseõppega seotud õigused, diplomite, tunnistuste jne tunnustamist, teatavaid sotsiaalgarantiisid, maksusoodustusi jne. Samas nähakse ette ka juhud, mil liikmesriik võib võrdse kohtlemise printsiipi mitte kohaldada.

Elamisloa töötamiseks osas on Eestil ühtne taotlussüsteem loodud ning sellega suuri muudatusi ei kaasne.

29. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembri 2007. a istungil
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Keskkonnaminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembri 2007. a istungil.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 17.-19. detsembri 2007. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Keskkonnaminister ja põllumajandusminister esitavd Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 17.-19. detsembri 2007. a istungil.

30. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. detsembri 2007. a istungist
Esitaja: justiitsminister Rein Lang, siseminister Jüri Pihl

Siseminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate Euroopa Liidu justits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. detsembri 2007. a istungist.

2) Ülevaade Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 29. ja 30. novembri ning 3. detsembri 2007. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 29. ja 30. novembri ning 3. detsembri 2007. a istungist.

3) Ülevaade Euroopa Liidu majandus-ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 4. detsembri 2007. a istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Rahandusminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 4. detsembri 2007. a istungist.

4) Ülevaade Euroopa Liidu ministrite territoriaalse ühtekuuluvuse ja regionaalpoliitika alasest 23. novembri 2007. a mitteametlikust kohtumisest
Esitaja: regionaalminister Vallo Reimaa

Regionaalminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate Euroopa Liidu ministrite territoriaalse ühtekuuluvuse ja regionaalpoliitika alasest 23. novembri 2007. a mitteametlikust kohtumisest.

5) Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsenõukogu 5. ja 6. detsembri 2007. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu

Sotsiaalminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsenõukogu 5. ja 6. detsembri 2007. a istungist.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-