Istungi algus on kell 10.00 Stenbocki majas.
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Ave Tampere (693 5725)
Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja taristuminister Urve Palo, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning justiitsminister Andres Anvelt.
Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis.
1. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu
Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadusega luuakse kontrollisüsteem enne 1. jaanuari 2013.a lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle.
2013.a kehtima hakanud jälitustoimingutest teavitamise kord näeb ette, et seaduses sätestatud teavitamata jätmise aluste esinemisel otsustab teavitamata jätmise prokuratuur ning nende aluste jätkuvat olemasolu kontrollib kohus. Enne 2013 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmisele kohtuliku kontrolli osa ei kehti. Riigikohus on oma 26. märtsi 2014 otsuses leidnud, et tõhusa kontrollisüsteemi puudumine enne 1. jaanuarit 2013 lõppenud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle on põhiseaduse vastane.
Loodav kontrollisüsteem näeb ette, et kohtulikule kontrollile allutatakse sellistest 2004-2012 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, mis on tehtud kohtu loal, sest need jälitustoimingud on isikute põhiõigusi enam riivavad.
Aastatel 2004-2012 avati umbes 12 000 jälitustoimikut, seetõttu näeb eelnõu ette, et kontroll sel perioodil tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmise põhjendatuse üle tuleb läbi viia 2018 a lõpuks.
2. Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse neid korruptsioonivastase seaduse sätteid, mis puudutavad ametiisiku huvide deklareerimise kohustuse täitmist. Eelnõu lähtub 2014. aastal käivitunud elektroonilise registri põhise huvide deklareerimise süsteemi rakendamisel saadud vastukajast.
Eelnõu näeb ette kolm muudatust. Esiteks loobutakse vabatahtliku kogumispensioni andmete deklareerimise kohustusest. Teiseks seotakse kõrvaltegevuste deklareerimine deklaratsiooni esitamise ajaga, mis võimaldab kasutada deklareerimisel automatiseeritult äriregistri andmeid. Muudetakse ka deklarandi saadud või tehtud deklareerimisele kuuluvate soodustuste alampiiri.
3. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga jäetakse kehtima säte, mille kohaselt rakendatakse allpool põhjaveetaset liiva või kruusa kaevandamisel keskkonnatasu tavamäärale koefitsienti 0,5. Varasema seadusega nähti ette soodusmäära kehtivuse kaotamine alates 1. jaanuarist 2015.
Ühtlasi lisatakse nõue, mille kohaselt saab koefitsienti rakendada siis, kui liiva või kruusa kaevandamisel põhjaveetaset ei alandata.
4. Arvamuse andmine kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu (749 SE) kohta
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine
Eelnõu eesmärk on võimaldada Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavale füüsilisele isikule, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, omandada piirialadel kuni 0,2 ha suurusega ja seisuga 1.10 2014 eraomanduses olevat kinnisasja maavanema loal, kelle maavalitsuse territooriumil vastav kinnisasi paikneb. Loa väljastamisel küsib maavanem arvamust Kaitseministeeriumilt ja Siseministeeriumilt.
Eelnõu algatajate hinnangul hetkel kehtiv füüsilistele isikutele kehtestatud maa ostmise piirang ei taga taotletavat eesmärki hoida nimetatud piirkonnas asuvate kinnistute sattumist välisriikide kodanike kätte, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikud, kuna sellistel kodanikel on võimalus omandada soovitud maatükid neile kuuluvate Eestis registreeritud äriühingute kaudu.
Eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Jaak Allik ja Etti Kagarov 16. oktoobril.
Justiitsministeerium, kaitseministeerium, siseministeerium ei toeta otsust.
5. Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga moodustatakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide (Tuhala maastikukaitseala, Tammiku looduskaitseala, Rahaaugu hoiuala ja Angerja must-toonekure püsielupaiga) põhjal Nabala-Tuhala looduskaitseala. Kaitseala asub Harju maakonnas Kiili, Saku ja Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas. Uue kaitseala moodustamise tingis vajadus tagada paremini ala tundliku veerežiimi, karstinähtuste sh maa-aluste jõgede ja unikaalse Tuhala Nõiakaevu, soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste ja ohustatud liikide (näiteks must-toonekurg, väike-konnakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, laanepüü, kuldking, püst-linalehik, eesti soojumikas, lõhnav käoraamat, koldjas selaginell) elupaikade kaitse. Olemasolevad ja harali asuvad kaitsealad ei paku loodusväärtustele piisavalt kaitset.
Tundliku veerežiimiga alal allpool põhjavee taset kaevandamine võib tuua kaasa veetaseme olulisi muutusi ning taimekoosluste teisenemise ja loodusväärtuse vähenemise või hävimise. Seetõttu ei ole kaitsealal maavara kaevandamine lubatud. Lisaks sellele muutub senise Tuhala maastikukaitseala kaitsekord ehituspiirangute osas rangemaks.
6. Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse keskkonnatasu tasumäärad veekogust või põhjaveekihist veevõtu eest aastateks 2016-2025. Määrusega kavandatakse tasumäärade iga-aastast kasvu 0% kuni 3%, sõltuvalt veekasutuse iseloomust. Suurim, 3% tõus on kavandatud kaevandusest ja karjääridest väljapumbatava vee kohta alates aastast 2021.
Määrusega nähakse ette võimalus tasusid muuta enne aastat 2020, kui on töötatud välja keskkonnatasude uuendatud arvestamise põhimõtted.
7. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kehtestada riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasu määrad aastateks 2016-2025. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse tasumäärade kasvud kuni 6% aastas. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu puhul kehtivad tasumäärad seni, kuni on töötatud välja põlevkivi eest ühiskonnale tulu nõudmine, mis tugineb sellest loodavale väärtusele. Juhul kui põlevkivi ressursi tasustamise väärtusepõhine mudel välja töötatakse, tuleb määruses sätestatud tasumääri ja nende arvestamist muuta. Sellel eesmärgil on määrusesse lisatud §2, mis võimaldab tasumääri muuta tasustamise uuendatud aluste väljatöötamise järel, kuid mitte hiljem, kui aastal 2020. Kui mudel töötatakse välja varem, ka näiteks 2 aasta jooksul, võimaldab säte tasumääri muuta ja mudelit rakendada juba varem.
8. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 "Võrgueeskiri" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt tehakse vajalikud muudatused seoses uue valmiva elektrijaamaga.
Koormuse reguleerimises osalevate elektrijaamade tootmisseadmete loetellu on lisatud ka tööstusprotsessis tekkivat jääksoojust kasutavad utilisaatorkatlad, mille käivitamine sõltub mingist muust tootmisest.
9. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmiseks Mittetulundusühingule Paldiski 360 (Pakri tuletorni kinnisasi)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovib Harjumaal Paldiskis asuva kinnisasja, millel asub Pakri tuletorn, anda kasutamiseks mittetulundusühingule Paldiski 360 tema põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Kinnisasja kasutamiseks andmisel luuakse kinnisasjal ja tuletornis tingimused külaliste vastuvõtuks, avatakse see külastajatele ja tutvustatakse Pakri tuletorni kui mereajaloo olulist objekti. Pakri tuletorn on töötav navigatsioonimärk meresõiduohutuse tagamiseks, kuid selle kasutamiseks andmine ei raskenda tema otstarbekohast kasutamist.
10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vara tagastamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamiseks (seonduvalt SA Vene Teater kinnistuga)
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vara tagastamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamiseks 450 000 eurot korporatsiooni Rotalia vilistlaskogule ja korporatsiooni „Fraternitas Tartuensis“ vilistlaskogule.
11. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kaitseministeeriumile (Ukraina abistamiseks NATO Ukraina küberkaitse usaldusrahastu kaudu)
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu
Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Kaitseministeeriumi taotluse Vabariigi Valitsuse reservist 100 000 euro eraldamiseks.
12. Põllumajandusministrile halduslepingu sõlmimiseks volituse andmine
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse põllumajandusministrit esindama Eesti Vabariiki halduslepingu sõlmimisel Maaelu Edendamise Sihtasutusega riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmiseks tagatisena, laenuna, toetusena ning kapitalisüstina.
13. Riigivara valitsemise üleandmine Siseministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Illuka vallas neli kinnistut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeerium annab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele üle Ida-Viru maakonnas Illuka vallas asuvad neli transpordimaa sihtostarbega 32 Jõhvi–Vasknarva tee kinnistut. Kinnistud moodustati maanteeameti tellimusel koostatud 32 Jõhvi–Vasknarva tee 13 km pikkuse Rausvere–Kuremäe (8,4-21,4 km) teelõigu remondi tehnilise projekti alusel Rausvere–Kuremäe teelõigu laiendamiseks. Teelõigu laiendus on valmis.
14. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riikliku programmi põhisuunad aastateks 2014-2020
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kiita heaks fondi riikliku programmi põhisuunad perioodiks 2014–2020.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavate üldsätete kohaselt esitab iga liikmesriik Euroopa Komisjoniga peetud poliitikadialoogi tulemuste põhjal kooskõlas fondi asutamisotsusega mitmeaastase riikliku programmi, milles arvestatakse liikmesriigi lähteolukorda ja vajadusi. Programmis määratakse kindlaks riigi strateegia ja eesmärgid, nende saavutamiseks võetavad meetmed ning soovituslik ajakava. Fondist rahastatavate tegevuste sihtgruppi kuuluvad varjupaigataotlejad, illegaalsed immigrandid ja integreeritavad kolmandate riikide kodanikud.
Eesti panustab kolme fondi erieesmärki. Esiteks, Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine. Teiseks, seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamine. Kolmandaks, liikmesriikides õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele.
15. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Tulenevalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavatest ELi määruse üldsätetest määratakse Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta eelarveperioodil Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi rakendamise vastutavaks asutuseks siseministeerium ja auditeerimisasutuseks siseministeeriumi siseauditi osakond. Vastutava asutuse ainupädevuses on fondide juhtimine ja kontrollimine ning Euroopa Komisjoniga suhtlemine. Vastutava asutuse nõuetekohast tegevust kontrollib auditeerimisasutus.
16. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (221 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 221 isikule, kes ei ole ühegi teise riigi kodanikud.
2) Eesti kodakondsuse andmine (L. V.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule, kes on praegu veel Venemaa Föderatsiooni kodanik. Eesti kodakondsus antakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.
3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema lapsele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Isikutel on praegu Venemaa Föderatsiooni kodakondsus.
4) Eesti kodakondsuse andmine (S. M.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.
5) Eesti kodakondsuse andmine (24 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 24 isikule. Eelnõus nimetatud isikutest on 1 Moldova, 1 Türgi, 4 Ukraina ja 18 Venemaa kodanikud.
Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
6) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus emale ja tema lapsele, kes on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
17. Eesti kodakondsuse taastamine (E. S.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikule.
Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikul õigus kodakondsuse taastamiseks. Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis.
Eesti kodakondsus taastatakse isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isiku avaldus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud.
18. Eesti kodakondsusest vabastamine (34 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 34 isikut. 27 eelnõus loetletud isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses selle riigi kodakondsuse saamisega, kus riigis nad elavad. Neist 20 elavad Venemaa Föderatsioonis, 1 Valgevene Vabariigis, 1 Saksamaa Liitvabariigis, 4 Soome Vabariigis ja 1 Rootsi Kuningriigis. 7 isikut elavad Eestis ning neist 3 on saanud Venemaa Föderatsiooni, 1 Soome Vabariigi, 1 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, 1 Ameerika Ühendriikide ja 1 Läti Vabariigi kodakondsuse.
19. Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2005. a korralduse nr 771 „„Riikliku HIVi ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015“ kinnitamine ning HIVi ja AIDSi valitsuskomisjon“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt uuendatakse HIVi ja AIDSi valitsuskomisjoni komisjoni koosseisu. Komisjoni esimeheks nimetatakse valdkonna eest vastutav minister. Võrreldes kehtiva korraldusega on komisjoni liikmed nimetatud ainult asutuste nimetustega. Komisjoni liikmeteks lisanduvad Eesti LGBT Ühingu esindaja ning üks Eesti Infektsioonihaiguste Seltsi esindaja. Sotsiaalministeeriumi juures tegutsevate töörühmade esindajad on nüüd Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna ning nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse esindajad. Lisaks muutub komisjoni töö aruande esitamise aeg 1. veebruarist 1. aprilliks. Komisjoni aruanne esitatakse samal ajal "Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020" aruandega.
20. Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamine
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab valitsusele ettepaneku Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamiseks. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmeriigist. Tema ametiaeg kestab kuus aastat. Eestist nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku Küllike Jürimäe ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2015. Uus kandidaat tuleb esitada 30. novembriks 2014.
21. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass kehtivusajaga alates korralduse jõustumisest kuni 30. juunini 2017. a välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale Tarmo Miilitsale seoses tema lähetuse pikendamisega Euroopa Liidu politseimissioonil Afganistanis (EUPOL) Euroopa Liidu politseimissiooni eksperdina. Tarmo Miilitsa eesmärk on jätkata Eesti osalust Euroopa Liidu politseimissioonil Afganistanis ning toetada selle kaudu Afganistani arengut.
Diplomaatilise pass on Tarmo Miilitsale Afganistani keerulises julgeolekukeskkonnas lisajulgeoleku tagatiseks ja lihtsustab liikumist erinevate piirkondade vahel. Tarmo Miilitsale on eelnevalt välja antud diplomaatiline pass Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. a korraldusega nr 465.
2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass kehtivusajaga alates korralduse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2016. a. välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale, eksperdile Krista Kimberile seoses tema lähetamisega Euroopa Liidu õigusriigi missioonile Kosovos (EULEX Kosovo). Missioon jälgib ja juhendab Kosovo õigussüsteemi, politsei, piirivalve, tolli ja karistusasutuste tööd.
Diplomaatilise passi omamine on Krista Kimberile lisajulgeoleku tagatiseks ja lihtsustaks liikumist erinevate piirkondade vahel. Krista Kimberile ei ole eelnevalt diplomaatilist passi välja antud.
22. Suursaadiku diplomaatilise auastme taotlemine
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku taotleda Vabariigi Presidendilt kahele isikule suursaadiku diplomaatilise auastme andmist.
23. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks.
24. Informatsioon Afganistani lähetatud Eesti riigi eriülesannetega missiooni lõppemise kohta
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Afganistani ISAF (International Security Assistance Force) missiooni ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat lõpeb 2014. aasta lõpus. Sellega seoses sulgeb Eesti ka käesoleva aasta lõpus ehk 30. novembril 2014 diplomaatilise erimissiooni Kabulis.
25. Eesti seisukohad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimist käsitlevate nõukogu otsuste eelnõude kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Sunniviisiliseks tööks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) määratluse kohaselt igasugune töö, mida nõutakse isikult karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Nõukogu otsustega antakse Euroopa Liidu liikmesriikidele volitus ratifitseerida ILO sunniviisilise töö konventsiooni 2014. a protokoll. Protokoll on ratifitseerimisele kuuluv siduv rahvusvaheline leping, mis on konventsiooniga seotud. 1930. aasta sunniviisilise töö konventsioon on üks kaheksast konventsioonist, mis moodustavad peamised rahvusvahelised tööalased standardid ja mille Eesti on ratifitseerinud. ILO konverentsi 2014. a istungil vastu võetud protokolli ning soovituse nr 203 eesmärk on parandada inimkaubanduse ja sunnitöö ennetamist ja ohvrite kaitset kõigis Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmesriikides (185 riiki).
Otsustega liikmesriikide volitamine on tingitud sellest, et protokolli sisu kuulub osaliselt ELi pädevusvaldkonda ja osaliselt liikmesriikide pädevusvaldkonda. Euroopa Liit ise ei saa protokolli ratifitseerida, kuna Rahvusvahelisse Tööorganisatsiooni kuuluvad ainult liikmesriigid. Erinevate õiguslike aluste tõttu on protokolli sotsiaalpoliitikat käsitlevate osade kohta ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades eraldi nõukogu otsuse eelnõu.
26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 17. ja 18. novembri 2014. a istungil
Esitajad: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes, kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Välisasjade nõukogu keskendub Ukrainale, fookuses on Minski protokollide rakendamine, 26.10. parlamendivalimised ja 2.11. separatistide niinimetatud valimised, samuti OSCE toetamine. Lisaks arutavad ministrid ebola leviku tõkestamist, Lähis-Ida rahuprotsessi hetkeseisu ning olukorda Bosnias ja Hertsegoviinas. Peatutakse ka ISILi-vastasel võitlusel.
Välisasjade nõukogu raames toimuval kaitseministrite kohtumisel on aruteluteemadeks Euroopa Liidu sõjalised operatsioonid, julgeolekuolukord Euroopa Liidu naabruses ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljavaated ja 2015.a kaitseteemalise ülemkogu ettevalmistus.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 18. ja 19. novembri 2014. a istungil
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling välisministri ülesannetes
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
7. novembri seisuga pole liikmesriikidele ülemkogu kohtumise päevakava edastatud. Vastavalt 23.-24. oktoobril 2014. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustele annab komisjon annab aru algatuse üle mobiliseerida ajavahemikul 2015-2017 avaliku ja erasektori allikatest 300 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid. Eesti seisukoht täpsustatakse päevakava laekumisel.