Valitsuse 12.11.20 istungi kommenteeritud päevakord

12.11.2020 | 06:19

Uudis

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebilehe kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele.

Iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis.

Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA.

Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2022. Kuna maavarade register on juba praegu infotehnoloogiliselt eraldiseisev süsteem ja selle asutamiseks maapõueseadusega ei ole takistusi, siis need sätted jõustuvad 1. märtsil 2021.

 

2. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu on seotud riigi küberjulgeolekuga tegeleva sihtasutuse Sihtasutus CR14 asutamisega. Loodava sihtasutuse eesmärk on tulemuslikult tagada Eesti sõjalise kaitse toetamine kübervaldkonna kaudu. Sihtasutuse loomisega toimub osade kaitseväe tegevuste, mis tegelevad kübervaldkonna ülesannete täitmisega, siire sihtasutusse, selleks ajakohastatakse kaitseväe põhimäärust.

Sihtasutuse ülesanneteks on küberjulgeolekuga seotud välislepingute ja rahvusvaheliste kokkulepetega riigile võetud kohustuste täitmine; kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ja küberuumi tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine; vastav väljaõppetegevus; rahvusvahelistele partneritele, riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele ja teistele juriidilistele isikutele küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes.

Kaitseväe põhimääruse muutmisel väheneb kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate ülemate arv. Samuti viiakse kaitseväest välja küberkaitsekeskuse igapäevase toimimisega seotud tegevused.

 

3. Volitus Sihtasutuse CR14 asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt volitatakse kaitseministrit asutama Sihtasutust CR 14, mis võtab kaitseväelt üle NATO küberkaitsekoostöö keskusele administratiivse toetuse tagamise, küberharjutusvälja opereerimise ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni küberharjutusväljale administratiivse toetuse tagamise.

Sihtasutuse loomisega paraneb Eesti poolt NATO küberkaitsekoostöö keskusele osutatav toetav tegevus, paranevad küberharjutusvälja rahastamise võimalused. Sihtasutuse eelarveks kavandatakse umbes 4 miljonit eurot aastas.

Sihtasutus on kavas asutada alates 1. jaanuarist 2021.

 

4. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saku vallale (Saku alevikus Tallinna mnt 10c kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Saku vallale Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus asuv Tallinna mnt 10c kinnistu (pindala 14901 m2) Saku Gümnaasiumi laiendamiseks. Maaüksus on vajalik ehitatava spordihoone maakütte kontuuri paigaldamiseks ning staadioni laiendamiseks.

 

5. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (18 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 18 isikule. Eelnõus nimetatud isikutest on 1 Läti kodanik, 1 Ukraina kodanik, 1 Valgevene kodanik ja 15 Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

5) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

6. Eesti kodakondsuse taastamine
1) Eesti kodakondsuse taastamine

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Kuna isik oli taotluse esitamise ajal alaealine, ei pea ta loobuma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

7. Eesti kodakondsusest vabastamine (18 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 18 isikut. Eelnõus loetletud isikud elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 7 elavad Soomes, 6 Venemaal, 3 Saksamaal, 1 Norras ja 1 Ameerika Ühendriikides.

 

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on neljal korral karistatud kriminaalkorras. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud 18 õigusrikkumist – ühe kuriteo ja seitseteist väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud. Siseminister teeb ettepaneku isikule Eesti kodakondsust mitte anda, kuna ta ei täida Eesti seadusi.

 

9. "Eesti Vabariigi valitsuse, keda esindab Veeteede Amet, ja Gruusia valitsuse, keda esindab Meretranspordi Agentuur, vahelise 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (koos muudatustega) alusel välja antud tunnistuste tunnustamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi" eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti ja Gruusia vahel sõlmitav vastastikkuse mõistmise memorandum. Tegemist on välislepinguga, mille eesmärk on mõlema riigi poolt väljastatud meresõidudiplomite vastastikune tunnustamine. Välislepingu allakirjutamiseks antakse volitus Veeteede Ameti peadirektorile.

Välislepingu sõlmimine võimaldab laiendada Eesti meremeeste töövõimalusi rahvusvahelisel tööturul.

 

10. Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu järgi kiidetakse heaks Eesti ja Moldova riigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli eelnõu ja antakse sotsiaalministrile volitus sellele alla kirjutamiseks.

Sellega kaasajastatakse kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, kuna Eestis enam töövõimetuspensioni ei määrata. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid. Teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.

Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada inimeste pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumil. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil isik elab.

Sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2019. aastal Eesti vanaduspensioni seitsmele Moldovas elavale inimesele ja Moldova maksis möödunud aastal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale inimesele.

Pärast allakirjutamist tuleb leping ratifitseerida Riigikogus.

 

11. Eesti Vabariigi valitsuse ja Türgi Vabariigi valitsuse vahelise salastatud teabe kaitse kokkuleppe muutmise protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti ja Türgi vahelise salastatud teabe kaitse kokkuleppe muutmine.

Kokkulepet muudetakse seoses riigi julgeoleku volitatud esindaja funktsiooni üleminekuga kaitseministeeriumist välisluureametisse ja muudatustega riigisaladuse kaitset reguleerivates õigusaktides.

2002. a sõlmitud kokkulepe lõi õigusliku aluse salastatud teabe vahetamiseks Eesti ja Türgi vahel ja selles määrati kindlaks vahetatud teabe kaitse kord. Kokkuleppe muutmise protokolliga parandatakse kehtivas kokkuleppes kasutatavaid mõisteid, salastatud teabe juurdepääsu sätteid, ajakohastatakse salastatuse tasemete vasteid ja pädevate julgeolekuasutuste nimetusi.

Välissuhtlemisseaduse kohaselt kirjutab protokollile pärast eelnõu heakskiitmist alla Eesti Vabariigi suursaadik Türgis.

Korraldus jõustub üldises korras. Korraldus jõustub üldises korras. Korraldusega heakskiidetud protokoll jõustub päeval, mil saadakse diplomaatiliste kanalite kaudu viimane kirjalik teavitus, millega pooled teavitavad teineteist jõustumiseks vajalike riigisiseste õiguslike toimingute täitmisest. Protokoll ei vaja ratifitseerimist Riigikogus.

 

12. Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelisele tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingule ja selle juurde kuuluvale protokollile allakirjutamiseks volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt volitatakse erakorralist ja täievolilist suursaadikut Belgia Kuningriigis kirjutama Eesti Vabariigi valitsuse nimel alla tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingule Mauritiusega.

Eesti ja Mauritiuse vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eelnõu kohaselt kirjutab nimetatud lepingule alla Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Belgia Kuningriigis, kes vajab selleks välissuhtlemisseaduse kohaselt valitsuse volitust.

 

13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Soome valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe eelnõu ning tehakse välisministeeriumile ülesandeks korraldada kokkuleppe sõlmimine nootide vahetamise teel.

Eesti ja Soome vahelisele lepingule kirjutati alla 13. veebruaril 1992 ja see jõustus 2. detsembril 1992.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, seal hulgas need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel, jõustamiseks tuleb see seadusereservatsiooni põhimõtte alusel ka Riigikogus ratifitseerida.

 

14. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina ministrite kabineti vahelise tehnilise ja finantskoostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti ja Ukraina valitsuste vahelise tehnilise ja finantskoostöö kokkuleppe eelnõu.

Kokkuleppega soodustatakse kahe riigi vahelist tehnilist ja finantskoostööd, et tagada Eesti-Ukraina tehniliste koostööprojektide elluviidavus Ukrainas. Kokkuleppe järgi hõlmab tehniline abi muuhulgas oskusteabe edastamist, juhendamist, konsultatsioone, seadmete ja materjalide tarnet, samuti uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud abi. Finantsabi hõlmab muuhulgas toetusi, et rahastada koostööprojektide rakendamiseks vajalike kaupade, seadmete ja materjalide ning tööde ja teenuste tarnet.

Kokkuleppe sõlmimisel tagatakse koostööprojektidele ja nendes osalevatele isikutele, kes ei ole Ukraina kodanikud, Ukrainas maksuvabastus nii sissetoodavalt kaubalt, samuti ekspertide isiklikule varale. Lisaks tagab Ukraina muuhulgas Eesti ekspertidele vabastuse tulumaksust, muudest otsestest maksudest ja tasudest palgalt ning tasudelt, mida makstakse koostööprojektide raames.

Kokkuleppe sõlmimisega ei kaasne kulusid riigieelarvest. Kokkuleppega ettenähtud maksuvabastused koostööprojektides mõjutavad positiivselt Eesti ettevõtteid toetades Eesti ettevõtete sisenemist Ukraina turule.

Kokkulepet ei tule Riigikogus ratifitseerida. Kokkulepe jõustub päeval, mil saadakse diplomaatiliste kanalite kaudu viimane kirjalik teavitus, millega pooled teavitavad teineteist jõustumiseks vajalike riigisiseste õiguslike toimingute täitmisest.

Kokkuleppe peavad allkirjastama mõlema riigi peaministrid.

 

15. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2020. a
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Rahandusminister esitab aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2020.

Selle seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 432,2 miljonit eurot. Reservi maht on võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga kasvanud 17,8 miljoni euro võrra. 2020. aasta 9 kuu jooksul laekus reservi 18,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2019. aasta kasumieraldis. 2019. aasta jooksul laekus reservi 3,5 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2018. aasta kasumieraldis.

Reservi 2020. aasta III kvartali tulusus oli 0,02% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,21%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2020. aasta septembri lõpu seisuga -0,36%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,43%.

 

16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatiste „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas, keskkonnaminister
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmiseks on tarvis põhjalikult ümber korraldada Euroopa Liidu energiasüsteem, mis annab hetkel 75 protsenti ELi kasvuhoonegaaside heitest. ELi energiasüsteemide integreerimise strateegiaga luuakse taastuvenergia kasutamisele üleminekuks sektorite ülene raamistik ulatuslikuks energiasüsteemide süsinikuheite vähendamiseks.

Energiasüsteemide integreerimine tähendab, et energiaturge kavandatakse ja käitatakse tervikuna, ühendades tugevamalt eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid, et osutada ühiskonnale vähese CO2-heitega, usaldusväärseid ja ressursitõhusaid energiateenuseid võimalikult väikeste kuludega. Olemasolevad näited energiasüsteemide lõimimisest on põllumajanduses tekkiva biometaani kasutamine transpordis ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamad.

Energiasüsteemide integreerimine lähtub ringmajanduse põhimõtetest: kogu ressurss tuleb parimal võimalikul viisil ära kasutada nii, et oleks tagatud energiatõhusus. Samuti tähtsustab strateegia elektrifitseerimist, taastuvenergia tootmise hoogustamist ning energiasüsteemide digitaliseerimist. Strateegiat tuleb vaadelda katusdokumendina, mis paneb paika üldised suunad energiasüsteemide kooskõlla viimiseks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

Vesinikustrateegia on kliimaneutraalsuse alamstrateegia, millega soovitakse anda tõuge puhta vesiniku tootmisele ELis. Strateegia eesmärk on välja töötada taastuvatele ja madala süsinikusisaldusega kütustele konkreetne ühtne terminoloogia ja definitsioonid ning luua neile Euroopa-ülene sertifitseerimise süsteem.

Strateegia näeb ette, et aastal 2024 toodetakse ELis 1 miljon tonni puhast vesinikku, mis on 2030. aastaks kasvanud 10 miljoni tonnini ning alates 2030. aastast oleks vesinik laialt kasutatav, s.h sektorites, kus on keeruline süsinikuheidet vähendada nagu näiteks terasetootmine. Strateegia prioriteet on toetada tuule- ja päikeseenergial rajaneva puhta vesiniku tootmist, ent lühiperspektiivis aktsepteeritakse ka teisi madala süsinikusisaldusega tootmisvorme.

Eesti toetab mõlemat strateegiat.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 19. novembri 2020. aasta mitteametlikul videokohtumisel ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

19. novembril 2020. aastal toimub mitteametlik Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) välisministrite videokohtumine, kus tuleb arutlusele multilateralism. Lisaks kiidavad ministrid heaks EL inimõiguste ja demokraatia 2020-2024. aasta tegevuskava teemalised järeldused.

Päevakajaliste teemade all kavatseb ELi kõrge esindaja Josep Borrell tõstatada viimased arengud Afganistanis, Valgevenes ja Türgis ning USA valimiste ja strateegilise kompassiga seonduva.

Valitsusele esitatakse Eesti seisukohtade ettepanekud ning informatsioon ELi piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud pärast 12. oktoobril 2020. aastal toimunud välisasjade nõukogu istungit.

Multilateraalsuse osas toetab Eesti ühistel väärtustel ja huvidel põhinevat, tugevat ja ajakohastatud koostööd. Eesti näeb globaalsete väljakutsetega nagu pandeemiad, kliima ja digiüleminek tegelemisel mitmepoolse koostöö tõhustamise vajalikkust. Eesti peab oluliseks koostööd kõigi samameelsete partneritega, eriti transatlantilist koostööd Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel globaalsetes küsimustes, mis aitab tugevdada meie väärtusi multilateraalses maailmas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-