1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisel võimaldatakse riigil maksta hüvitist ajateenijate eluasemelaenu intresside kulude katmiseks. Kuna eluasemelaenu puhul ajateenija ei saa võtta täielikku maksepuhkust, hüvitatakse ajateenijale ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intressid.
Samuti hakatakse maksma toetust enne ajateenistusse asumist omandatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse eest, kuna see võimaldab lühema aja jooksul anda baasoskuste väljaõpet. Ühekordse toetuse suurus on 1000 eurot.
Tegevväelastele lihtsustatakse individuaalvarustuse soetamise kompenseerimist. Luuakse kord, mille kohaselt teatud rõivaelemente hakkavad tegevväelased soetama kindlate e-poodide kaudu ning selle eest hakatakse iga-aastaselt tegevväelasele kompensatsiooni maksma. Ühtlasi täiendatakse tulumaksuseadust sättega, mille kohaselt riidevarustuse soetamiseks kompensatsiooni tulumaksuga ei maksustata.
Lisaks ajakohastatakse sõjahaudade kaitset puudutavat regulatsiooni ja tuuakse sõjahaudasid puudutav otsustamistasand ministri tasandilt madalamale. See muudab seaduse rakendamise paindlikumaks ja operatiivsemaks. Muinsuskaitseseaduse muudatusega lisatakse sõjahaudade topeltkaitse lõpetamise säte.
Muudatused on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. märtsil.
2. Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Muudatusega nähakse ette, et asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa metsamajandamistööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond, kas üldplaneeringu või muu avatud menetluse kaudu.
Riigimetsa majandaja peab sellise metsa majandamiskava kooskõlastama KOViga, kes omakorda kuulab ära kohaliku kogukonna.
Üldplaneeringutes määratud asustusüksuse lähedal olevad kogukonnale olulistel metsaaladel peab riigimetsa majandaja tööde planeerimisel kaasama kohalikke.
Senine metsamajandaja kohustus on liiga laialt tõlgendatav. Edaspidi toimub kõrgendatud avaliku huvidega alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel, varem toimus see Riigimetsa Majandamise Keskusega. Muudatus puudutab üksnes riigimetsa ja selle majandajaid.
Eelnõu alusel piirangute kehtestamine võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja ca 117 000 tihumeetrit metsa aastas, mis jätab maksutuluna riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas.
3. Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Edaspidi peab isik enne reisi taotlema reisiluba. Taotlus esitatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu, seda kontrollitakse automatiseeritult EL infosüsteemides, jälgimisnimekirjas ja taustakontrollireeglite alusel. Vajadusel saadetakse taotlus riiklikule üksusele lisakontrolli.
Siseriiklikult tuleb määrata keskne juurdepääsupunkt (PPA) ja pädevad asutused, kellel on juurepääs ETIASele. EL määrustega luuakse ka EL infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Siseriiklikult tuleb määrata asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha. EL määruste rakendamise aja määrab Euroopa Komisjon (eeldatavalt 2023. a nov). Lisaks luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu asutamiseks ja tehakse muid väiksemaid muudatusi.
4. Arvamuse andmine jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (726 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud 20 Riigikogu liiget, et denonsseerida jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ja nende hävitamist nõudev konventsioon. Alagatajad leiavad, et vastav Ottawa konventsioon ei ole enam Eesti rahvuslikes huvides ja see nõrgendab meie kaitsevõimet.
Ottawa konventsioon võeti vastu 1997. aastal, tänaseks on konventsioonil 164 osalisriiki, seal hulgas kõik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid, välja arvatud USA. Konventsiooniga ei ole ühinenud ka Venemaa ega Hiina. Eesti ühines konventsiooniga 2004. aastal.
Kaitseministeerium teeb valitsusele ettepaneku konventsiooni denonsseerimist mitte toetada kuna selleks puudub sõjaline vajadus, seal hulgas Ukraina sõja esmaste õppetundide valguses, see raskendaks liitlaste kaasamist Eesti territooriumi kaitsmisesse, see tähendab mõjuks potentsiaalselt Eesti kaitsevõimele negatiivselt, denonsseerimine ei leiaks mõistmist meie liitlaste poolt ning tooks kaasa negatiivse rahvusvahelise tähelepanu ja surve, jalaväemiinide kasutamisel on keeruline täita sõjapidamise reeglitest tulenevat vahetegemise põhimõtet, samuti põhjustavad jalaväemiinid liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi, mis on keelatud muu lepingu ja rahvusvahelise õigusega.
5. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on muuta maksu- ja tollikohustuste täitmine kiiremaks ja lihtsamaks.
Edaspidi saab teha liidusisese aktsiisikauba lähetamise ja vastuvõtmisega seonduvaid toiminguid elektrooniliselt.
Samuti saab edaspidi teatud vajalikke käibemaksualaseid andmeid esitada elektrooniliselt, mida varem pidi esitama paberil. Tegu on nende olukordadega, kus isik ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, kuid peab ikkagi tasuma käibemaksu ja esitama sellega seotud andmeid. Näiteks isiku poolt uue transpordivahendi ühendusesisene soetamine, aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamine.
Lisaks viiakse registri põhimäärus kooskõlla teiste õigusaktidega seonduvate muudatustega ja tehakse tehnilise iseloomuga parandusi.
6. Vaktsiinikindlustusmakse määr
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse vaktsiinikindlustusmakse määr 2023. aastaks, mis on eelnõu kohaselt 0,15 eurot vaktsiinidoosi kohta.
Ravimiseaduse alusel peab vaktsiinikindlustusmakset tasuma vaktsiini maaletooja (turustaja) iga kasutamiseks turustatud vaktsiinidoosi eest. Maksekohustus tekib Eestis kasutamiseks turustatud vaktsiinidele ning nende all mõistetakse kõiki neid vaktsiine, mis ei ole turustaja poolt eksporditud või enne turustamist maha kantud, hävitatud või riigiasutustele tasuta näidisteks jagatud.
Vaktsiinikindlustusmakse suurus turustaja jaoks on kehtestatud kindlustusmakse määr vaktsiinidoosi kohta korrutatuna turustaja poolt eelmise kvartali jooksul turustatud vaktsiinidooside arvuga. COVID-19 vaktsiinide turustajaks on 2023. aastal Eesti Vabariik ning nende osas toimub kindlustuskulude katmine riigi poolt 2023. aasta riigieelarve eraldise arvelt.
Vaktsiinikindlustusmakse määra arvutamise aluseks on järgmise kalendriaasta eeldatavate hüvitiste ning haigekassa ja ravimiameti menetluskulude koondsumma, mis jagatakse samal kalendriaastal eeldatavalt manustatavate vaktsiinidooside arvuga. Määra arvestamisel on arvesse võetud ka riigi kui Covid-vaktsiinide turustaja poolt riigieelarves ette nähtud summat 500 000 eurot vaktsiinikindlustuseks.
Vaktsiinikindlustus on sundkindlustus, mille eesmärk on tagada vaktsineerimise tagajärjel tekkinud vaktsiinikahju hüvitamine õigustatud isikule, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel patsient sureb või patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud.
Valitsus kehtestab vaktsiinikindlustusmakse määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
7. Nepstemurru looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse olemasolev hoiuala looduskaitsealaks ning muudetakse kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut. Muudatus on vajalik kuna kehtiv kaitsekord ei taga Natura väärtuste kaitset ning laane- ja salumetsade kaitse tagamiseks.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste ja Urissaare külas ning Saare vallas Laiksaare külas.
Nepstemurru LKA-le jäävast maast 96,4% (413,1 ha) on riigimaa ja 3,6% (15,5 ha) eraomand.
Muudatused kaitsekorras: Metsa majandamise piirangud muutuvad sihtkaitsevööndis rangemaks nendes kohtades, kus ei ole hetkel inventeeritud kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku. Piiranguvööndis on seatud metsamajandustöödele nii ajaline piirang kui ka sätestatud langi pindalad, mis on väiksemad, kui praegu hoiualal. Ajaline piirang on sätestatud karvasjalg-kaku pesitsusaega arvestades.
Ehitamise osas muutub kaitsekord konkreetsemaks ja rangemaks aladel, kus ei ole inventeeritud kaitse-eesmärgiks seatud liikide elupaiku.
Erinevalt hoiualast reguleeritakse kaitsealal jahipidamist ja rahvaürituste korraldamist. . Kaitsealal on lubatud jahipidamine v.a linnujaht. Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine (rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul).
Kaasnevad mõjud: muudatuse tõttu hakkab KOV-ile maamaksutulu laekuma aastas 580 eurot vähem.
8. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse korraldusega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu ning antakse volitused Eesti erakorralisele ja täievolilisele suursaadikule, alalisele esindajale Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutada.
Leping sisaldab kohustusi, mis on ELi välispoliitikas kesksel kohal, sealhulgas ELi standardsätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, terrorismivastase võitluse, rände ja maksustamise kohta. Samuti kätkeb see koostöö laiendamist justiits- ja siseküsimustes ning majandus- ja kaubandusdialoogi arendamist, lisaks koostööd niisugustes poliitikavaldkondades nagu korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, kaubandus, keskkond, energeetika, kliimamuutused, transport, teadus ja tehnoloogia, tööhõive ja sotsiaalküsimused, haridus, põllumajandus, kultuur jne.
Lepinguga luuakse alus tulemuslikumatele suhetele ELi ja selle liikmesriikide ning Tai Kuningriigi vahel, tugevdades poliitilist dialoogi ja tõhustades koostööd paljudes valdkondades. Leping tugevdab samuti ELi rolli Kagu-Aasias laiemalt, toetudes ühistele väärtustele, nagu demokraatia ja inimõigused.
Lepingule allakirjutamine on kavas 14. detsembril 2022. a ELi ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) tippkohtumisel. Eesti seisukohad, millega toetati Euroopa Liidu Nõukogu otsust anda Euroopa Komisjonile volitus ELi nimel lepingule alla kirjutada ja lepingut ajutiselt kohaldada, kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2022. a istungil.
Lepingu rakendamiseks ei ole vaja Eesti õigusakte muuta. Ka muid Eesti Vabariigi põhiseaduses nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine.
Leping jõustub 30 päeva pärast kuupäeva, mil viimane lepinguosaline on teatanud vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.
9. Volitus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
PPA peadirektor saab volituse sõlmida haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga, et tellida välisministeeriumi väljaantavate diplomaatiliste isikutunnistuste plankide tootmist, isikustamisteenust ja teisi seonduvaid teenuseid.
PPA on ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide, seal hulgas diplomaatiliste passide tootmiseks ja sellega seonduvate teenuste osutamiseks välja kuulutanud riigihanke.
Riigi õiguste ja huvide paremaks kaitseks on kavas riigihanke tulemusena sõlmida hankeleping halduslepinguna. Et hankelepinguga oleks võimalik tellida ka diplomaatilise isikutunnistuse väljastamisega seotud teenuseid, on vaja PPAle vaja valitsuse volitust. Teiste ID-1 dokumentide väljaandja on PPA ning selleks annab PPAle volituse siseminister.
10. "Riigiteede teehoiukava 2023–2026" kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
"Riigiteede teehoiukavaga 2023–2026“ (THK) kinnitatakse riigiteede hoiu põhimõtted ja indikatiivsed rahastamismahud kululiikide lõikes ning antakse ülevaade kavandatavatest tegevustest Eesti riigiteedel kuni aastani 2026.
THK on koostatud vaid RES 2023–2026 perioodiks transpordiameti ettepaneku alusel. Selles antakse ülevaade riigiteede võrgu olulisematest andmetest ja seisukorrast. Lisaks avatakse teehoiu rahastamise põhimõtteid, tutvustatakse riigieelarveliste ja välisvahendite kasutamist. Veel antakse lühiülevaade kõikidest THK osaks olevatest meetmetest, nende sisust ja objektide valiku põhimõtetest. Selgitava osa lõpetab 2027–2030 perioodi teehoiu kavandamise ülevaade.
Kokku on teehoiukava rahaline maht järgmiseks neljaks aastaks 643,2 miljonit eurot. Sellest riigieelarvelisi vahendeid 486,3 mln eurot, Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014–2020 tulemusreservi vahendeid 2,5 mln eurot ja 2021–2027 perioodi vahendeid 118,2 mln eurot, Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel ehitatavate Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituse vahendeid 30,1 mln eurot ning teiste EL otsetoetuste vahendeid 6 mln eurot. Võrreldes eelmise teehoiukavaga (2021–2030) suureneb 2023. a riigiteede hoiuks kavandatud riigieelarveliste vahendite maht 3,4 mln euro võrra ning 2024. a väheneb 40,7 mln euro võrra. Lisanduvad Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 perioodi ning CEF vahendid, tulemusena vahendite kogumaht suureneb 2023. a 54 mln ja 2024. a 4,5 mln euro võrra.
Rohkem infot teehoiukava kohta: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava
11. Raha eraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ASi Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks 2021. aasta eest
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist 14,5 miljonit eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et tagada avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja ASi Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaal 2021. aasta eest.
Raudteeseaduse kohaselt peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.
12. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korralduse nr 452 "2022. aasta riigieelarve täiendav liigendamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tehakse muudatused 2022. aasta eelarve liigenduses vastavalt ministeeriumite ettepanekutele. Muudatused tehakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi valitsemisala kinnisasja objektide liigenduses. Osad muudatused on seotud riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse (RIT) loomisega ning see puudutab rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja justiitsministeeriumi valitsemisalasid.
13. Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema kolmele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
14. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtuniku kandidaadi nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtuniku kandidaadi.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus on 1998. a asutatud rahvusvaheline kohus, mille pädevuses on rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavates kuritegude (genotsiid, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, agressioon) asjades õigusemõistmine.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Ida-Euroopa grupis vabaneb 2024. aastal kaks kohtuniku kohta. Kohtunike valimised toimuvad New Yorgis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assambleel detsembris 2023. aastal. Uute kohtunike ametiaeg algab 2024. aasta alguses. Kohtuniku ametiaeg on 9 aastat.
Välissuhtlemisseaduse kohaselt esitab välisminister rahvusvaheliste kohtute kohtuniku kandidaadid Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks kooskõlastatult justiitsministriga ja kuulanud ära riigikohtu esimehe, õiguskantsleri ja riigisekretäri arvamuse.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad looduse taastamise määruse kohta
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Komisjoni ettepanek looduse taastamise määruse kohta on ELi elurikkuse strateegia põhielement, mis nõuab õiguslikult siduvate eesmärkide seadmist halvenenud ökosüsteemide taastamiseks. Meetmed peaksid 2030. aastaks hõlmama vähemalt 20 protsenti ELi maismaa- ja merealadest, mis vajavad taastamist.
Näiteks tuleb igal EL liikmesriigil loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi parandamiseks rakendada aastaks 2030 taastamismeetmeid vähemalt 30 protsenti pindalast, mis ei ole täna veel heas seisus. Samuti nähakse ette, et iga EL liikmesriik tagab mesilaste, liblikate, kimalaste jt tolmeldajate populatsioonide arvukuse vähenemise peatamise 2030. aastaks. Komisjon soovib eesmärgiks seada, et aastaks 2030 ei kao rohelist linnaruumi ja aastaks 2040 ja 2050 on rohelist linnaruumi pindala suurendatud.
Eesti toetab Komisjoni ettepanekut. Samas peame oluliseks, et määruse rakendamisel arvestatakse EL liikmesriikide eripärade ja seniste saavutustasemetega.
2) Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis puudutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab istungile Eesti toetava seisukoha Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis puudutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmist, millele lisatakse kalandussubsiidiumeid käsitlev protokoll.
WTO kalandussubsiidiumite kokkulepe tagab, et kalandussubsiidiumite põhieesmärk oleks jätkusuutlikkus, vältida tuleb kahju tekkimist ookeanidele ja kalavarudele. Kalapüügikoormuse vähendamine aitaks kaasa kalavarude taastumisele, kuid paljud kalandusriigid toetavad sektorit kahjulike kalandussubsiidiumitega. Sellised toetused võivad otseselt põhjustada kalavarude ülepüüki. WTO kokkuleppe soovib piirata kahjulikku subsideerimist. Kokkulepe on oluline maailma kõige haavatavamate piirkondade jaoks, eelkõige arenguriikide ja kõige vähem arenenud riikide jaoks, kus puudub kehtestatud kalavarude majandamise kord.
16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu 8. ja 9. detsembri 2022. a istungil
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Siseministrite 8.12 kohtumise päevakorras on muuhulgas Schengeni laienemise küsimus, Schengeni ala olukord, Venemaa agressioon Ukraina vastu, varjupaiga- ja rändepoliitika olukord, elutähtsa taristu vastupidavusvõime soovituse rakendamine.
Justiitsministrite 9.12 kohtumise päevakorras on vara sissenõudmise ja konfiskeerimise direktiivi ning vaigistushagide direktiivi eelnõude poliitiline mõttevahetus ning mitmete direktiivide üldiste lähenemisviiside kinnitamine (keskkonnakuritegude direktiiv, õigusalase koostöö digiteerimise algatused). Kiidetakse heaks järeldused, milles käsitletakse võitlust karistamatuse vastu seoses Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas toime pandud kuritegudega. Poliitiline mõttevahetus toimub ka teemal ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
Justiitsminister esitab valitsuse istungile seisukoha keskkonnakuritegude direktiivi nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamise kohta. Eesti saab saavutatud kompromissi toetada.
2) Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6. detsembri 2022. a istungil
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eurorühma kohtumisel arutatakse Euroopa Komisjoni poolt antud hinnanguid euroala eelarvekavadele ja euroala soovitusi 2023. aastaks. Komisjon annab ülevaate Hispaania, Küprose, Portugali, Kreeka ja Iirimaa finantsabiprogrammide tõhustatud järelevalve aruannetest. Samuti valmistatakse ette Ülemkogu raames toimuvat euroala tippkohtumist ning valitakse eurorühmale uueks ametiajaks president.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel on kavas vastu võtta nõukogu otsus meetmete kohta EL eelarve kaitseks õigusriigi põhimõtete rikkumise kohta Ungaris ja heaks kiita Ungari taastekava. Kõige olulisem päevakorrapunkt on Ukraina 2023. a rahastamispaketi heakskiitmine.
Toimub ka ministrite arutelu energiamaksustamise direktiivi üle ning soovitakse vastu võtta globaalse miinimummaksu direktiiv. Eesistujariik Tšehhi on teinud aruande hetkeseisust EL uute omavahenditega. Kontrollikoda tutvustab EL 2021. eelarveaasta täitmise aruannet.
Kohtumisel arutatakse komisjoni poolt hiljuti avaldatud EL majandusjuhtimise koordinatsiooni parandamise ettepanekuid ning tutvustatakse 2023. a Euroopa poolaasta paketti. Kavas on ka regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust.