Valitsuse 11.12.2001 istungi kommenteeritud päevakord.

10.12.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00Stenbocki majas 11. detsembril 2001. aastal

 

Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritudpäevakorrapunktid on mõeldud eelnevaks taustainformatsiooniks eelkõigeajakirjanikele aga ka laiemale avalikkusele. Valitsuse pressibüroo pooltkirjutatud istungi eelinfo kasutamisel peab arvestama, et istungi käigus võibVabariigi Valitsus teha otsuse, mis erineb käesolevast eelinformatsioonist.Vabariigi Valitsus võib otsuste eelnõusid istungi algul päevakorrast väljaarvata, otsustada päevakorrapunktide arutelu edasi lükata, viia läbi eelnõudeesimese lugemise, samuti arutada täiendavaid päevakorrapunkte. Seepärasttuleb enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumist avaldada käesolevatistungimaterjali eelinfona ja arvestada, et need on ministeeriumide pooltvalitsusele esitatud eelnõud ning ei pruugi olla lõplikud. Vabariigi ValitsuseOTSUSTEST annab valitsuse pressibüroo teada jooksvalt istungi ajal läbiinterneti aadressil www.riik.ee/pressrubriigis OTSE VALITSUSE ISTUNGILT või e-postiga.

 

Info: PriitPõiklik 693 5792 priit.poiklik@riik.eeja Tex Vertmann 693 5714 tex.vertmann@riik.ee

 

1. ""Õigusabi taotlusteedastamise Euroopa kokkuleppe" lisaprotokolli ratifitseerimiseseaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppelisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu heaks kiitmise. Euroopa Nõukoguliikmesriikide poolt 27. jaanuaril 1977. a sõlmitud õigusabi taotlusteedastamise Euroopa kokkulepe ratifitseeriti Riigikogus 21. oktoobril 1998. a,kokkulepe jõustus Eesti suhtes 17. jaanuaril 1999. a. Kokkuleppe eesmärgiks onkõrvaldada majanduslikud takistused välisriigist tulnud õigusabi taotlustemenetlemiselt ning võimaldada majanduslikult halvemal järjel olevatel isikuteloma õigusi välismaal paremini kaitsta. Kokkuleppe lisaprotokolli eesmärgiks onparandada juristide ja õigusabi taotluste esitajate vahelist kommunikatsiooni,tõhustada taotluseid vastuvõtvate ning menetlust algatavate keskasutusteomavahelist koostööd ja kokkuleppe rakendamist.
Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a korraldusega nr 643-k kiidetilisaprotokolli eelnõu heaks. Lisaprotokoll võeti vastu Euroopa Nõukoguliikmesriikide poolt 4.oktoobril 2001. a Moskvas, kus Eesti sellele ka allakirjutas.

2. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine ""Noorsootöö seaduse" muutmiseseaduse" eelnõu (901 SE) kohta
Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas, rahandusminister Siim Kallas
K: Riigikogu kultuurikomisjon esitas Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseksRiigikogu liikmete Edgar Savisaare ja Sven Mikseri algatatud noorsootöö seadusemuutmise seaduse eelnõu (901 SE).

2) Seisukoha andmine ""Töö-ja puhkeaja seaduse" muutmise seaduse" eelnõu (921 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor, rahandusminister Siim Kallas
K: Riigikogu sotsiaalkomisjon esitas Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseksEesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töö- ja puhkeaja seaduse muutmiseseaduse eelnõu (921 SE).
 
3) Seisukoha andmine ""Relvaseaduse"
§ 98 muutmiseseaduse" eelnõu (931 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, siseminister Tarmo Loodus, kaitseministerJüri Luik
K: Riigikogu õiguskomisjon saatis Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseksRiigikogu õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse
§ 98 muutmiseseaduse eelnõu (931 SE).


3. ""Kuritegude ennetamise riikliku strateegia aastani 2005"2002. aasta tegevuskava" heakskiitmine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Kuritegude ennetamisele suunatud tegevuse tõhustamise ja ühtlustamiseeesmärgil esitab justiitsminister kuritegude ennetamise riikliku strateegiaaastani 2005,  2002. aasta tegevuskavaeelnõu. Tegevuskava koostamisel on järgitud Kuritegude ennetamise riiklikusstrateegias aastani 2005 püstitatud eesmärke ning mõõtindikaatoreid. Põhilisedülesanded ministeeriumide vahel jagunevad järgnevalt:
Haridusministeerium - noorte õigusrikkumiste ja kuritegude vähendamine; Justiitsministeerium- korduvkuritegude toimepanemise ennetamine ja üldsuse tõhusam kaasamineennetustegevusse; Siseministeerium - omandi tõhusam kaitse, üldsuse tõhusamkaasamine ennetustegevusse, suurem turvalisus tänavatel ja avalikes kohtades,kuriteoohvritele vajaliku abi kättesaadavuse võimaldamine. Sotsiaalministeerium- ohvriabi. Nimetatud tegevuskava on arutatud Kriminaalpreventsiooni Nõukogu20.09.2001 istungil ning nõukogu on selle heaks kiitnud 09.11.2001. Loelähemalt: http://www.just.ee/index.php3?cath=3248


4. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita põhikooli ja gümnaasiumi riiklikuõppekava eelnõu. Käesoleval ajal kehtiv riiklik õppekava kinnitati VabariigiValitsuse 6. septembri 1996.a määrusega Eesti põhi- ja üldkeskhariduse riiklikuõppekava kinnitamine. Haridusministeeriumi seletuskirja kohaselt on nimetatudõppekavale tellitud analüüs Soome Koolivalitsuse ekspertidelt ja Tallinna Pedagoogikaülikooliekspertrühmalt. Vastavalt hinnangutele on õppekava üldosa aluspõhimõttedaktsepteeritavad, kuid üldosa ja ainekavad omavahel vähe seotud. Tähelepanujuhiti ainekavade suurele mahule ja õpitulemuste üldsõnalisusele ning raskestimõõdetavusele. Lähtudes eksperthinnangutest ja õppekava rakendamisel esiletulnud puudustest (tagasiside Õpetajate Liidult, koolidelt ja aineliitudelt)valmistati ette uuendatud ja täpsustatud õppekava. Määruse eelnõu töötas väljaHaridusministeeriumi üldhariduse ja poliitikaosakond koostöös üleriigilisteainenõukogude ja Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskusega. Eesmärgiks onsätestada Eesti üldhariduslike riigi-, munitsipaal- ja erakoolide õppe-jakasvatustegevuse eesmärgid ja riikliku õppekava põhimõtted, omandatavadpädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani,kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted ning nõuded kooliastmete jakooli lõpetamiseks. Määruse jõustumisajaks on 1. september 2002.a ning sellekstähtajaks tuleb kooli õppekavad määrusega vastavusse viia. Loe lähemalt: http://www.hm.ee/dokumendid/kat3/kat13/thl82.rtf

 

5. Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari1999. a määruse nr 20 "Eesti kaupade nomenklatuuri ja Eesti kaupadenomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatudnomenklatuuride haldamise ja pidamise korra kinnitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita Eesti kaupade nomenklatuuri ja Eestikaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatudnomenklatuuride haldamise ja pidamise korra kinnitamise muutmise. Muudatusegaasendatakse Eesti kaupade nomenklatuur uue Eesti kaupade nomenklatuuriga.Seletuskirja kohaselt on see vajalik, et säilitada ka 2002. aastal vastavusEuroopa Liidu kombineeritud nomenklatuurile.

6. Rahvusvaheliselt kontrollitavatekalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigijurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2002. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita rahvusvaheliselt kontrollitavatekalaliikide lubatud väljapüügimahu ja väljaspool Eesti Vabariigijurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused ning püügitingimused2002. aastaks eelnõu. 2002. aastaks tursa ja lõhe lubatava väljapüügi mahumääramisel on lähtutud Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (IBSFC) 3.-7.septembril 2001.a toimunud 27. istungjärgu soovitustest. Kilukvootkehtestatakse 2001. aasta tasemel, räimekvoodi määramisel on lähtutud TartuÜlikooli Eesti Mereinstituudi teadusekspeditsiooni poolt määratud kalavarudeolukorrast. Muude kalaliikide osas lähtutakse rahvusvahelistekalandusorganisatsioonide ettepanekutest.
 

7. Teaduskompetentsi Nõukogumoodustamise kord ja töökord
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamise korra ja töökorraeelnõu heaks kiitmise. Kuna teadus-ja arendustegevuse korralduse seadust onmuudetud ja täiendatud sätetega Teaduskompetentsi Nõukogu ülesannete osas, onvajalik Vabariigi Valitsuse 23. septembri 1997.a määruse TeaduskompetentsiNõukogu moodustamise korra ja tegevuse aluste kinnitamine muutmine.
Kuid nagu märgib Haridusministeerium seletuskirjas, on otstarbekam uue määrusekehtestamine, sest muudatusi on palju, ja Vabariigi Valitsuse 23. septembri1997.a määruse nr 178 kehtetuks tunnistamine.
Eelnõuga luuakse kindlad reeglid Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamiseks jatöökorralduseks. Teaduskompetentsi Nõukogu koosseis kinnitatakse 3 aastaks.

 

8. Kaitseväekohustuslasele identifitseerimiskoodiandmise alused ja kord
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab kaitseväekohustuslasele identifitseerimiskoodiandmise alused ja korra eelnõu heaks kiitmise. Määruse eelnõu on kooskõlas 12.augusti 1949 Genfi (I) konventsiooni haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorraparandamise kohta maismaal ning 12.augusti 1949 Genfi (II) konventsioonihaavatud, haigete ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel. Eelnõukohaselt antakse kaitseväekohustuslasele tema isiku tuvastamiseksidentifitseerimiskood, milles kajastatakse tema isikukood, riigi tunnusmärginalühend EN, veregrupp ja reesusfaktor ning tema vabal tahtel usulisi veendumusikajastav märge. Kuni kaitseväe teenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikuregistri asutamiseni loetakse identifitseerimiskood moodustatuks sellekandmisel kaitseväekohustuslase kohta elukohajärgses riigikaitseosakonnaspeetavale arvestusdokumendile. Määruse kehtestamisega luuakse tingimusedtäitmaks Eesti riigi poolt Genfi konventsioonide ratifitseerimisel võetudkohustusi ning luuakse süsteem rahvusvaheliselt tunnustatavaks Eestikaitseväelaste identifitseerimiseks isikuplaatide abil.

 

9. Sirtsi looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita Sirtsi looduskaitsealakaitse-eeskirja eelnõu. Kaitseala eesmärk on Sirtsi soo ja sellega piirnevatemetsakoosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitsealale jääb Ikategooria kaitsealuse loomaliigi - lendorava elupaik ja I kategooria lindude -kaljukotka ja must-toonekure pesapaigad. Sirtsi looduskaitseala ligikaudnepindala on 4440 ha. Esitatava määruse jõustumine ei too kaasaorganisatsioonilisi muudatusi. Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu jaselle keskkonnaekspertiisi kohta on esitanud positiivsed arvamused Ida-Viru jaLääne-Viru maavalitsused ning Maidla, Rägavere, Sonda ja Vinni vallavalitsused.Määruses on arvestatud Sonda ja Vinni vallavalitsuste poolt tehtudettepanekuid.
 

10. Vabariigi Valitsuse 9. aprilli1996. a korralduse nr 330-k "Eesti poole liikmete nimetaminemoodustatavasse Eesti-Vene komisjoni" muutmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 1996.a korralduse Eesti poole liikmete nimetamine moodustatavasse Eesti-Venekomisjoni muutmise eelnõu. Seoses muudatustega komisjoni liikmeteametinimetuses ja nende ametikohtade muutumisega on tekkinud vajadus korraldustmuuta. Eelnõu kohaselt arvatakse komisjoni Eesti-poolsest koosseisust välja EhaLeppik, Vaike Näripea ja Tago Holsting ja nimetatakse uuteks liikmeteks välisministeeriumipoliitikaosakonna 5. büroo I sekretär Linda Kolk, sotsiaalministeeriumisotsiaalkindlustuse ja toetuste osakonna juhataja Merle Malvet, sotsiaalministeeriumitervishoiu asekantsler Katrin Saluvere ning Eesti Haigekassa välissuheteosakonna välislepingute spetsialist Miret Tuur. Välisministeeriumist saadudsuulise informatsiooni kohaselt määratakse sotsiaalministeeriumi ettepanekulkomisjoni koosseisu Eesti poolt 1 esindaja rohkem kui seni, samaaegseltkomisjoni töös osalevate esindajate arv jääb aga samaks. Täpsustatakse senistekomisjoni liikmete Külli Pedaku ja Ene Rebase ametinimetusi.

 

11. "Eesti Vabariigi valitsuse jaBarbadose valitsuse kokkuleppe STCW konventsiooni eeskirja I/10 alusel antavatemeresõidudiplomite tunnustamise kohta", "Eesti Vabariigi valitsuse jaBahama Ühenduse valitsuse kokkuleppe STCW konventsiooni eeskirja I/10 aluselantavate meresõidudiplomite tunnustamise kohta" ja "Eesti Vabariigimeresõidudiplomite tunnustamise kokkuleppe - meresõidudiplomite tunnustaminemeremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisekonventsiooni (1978. a, muudetud 1995) alusel" eelnõude heakskiitmine javolituste andmine
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, teede- ja sideminister ToivoJürgenson
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab volituste andmise ja heaks kiita korraldusteeelnõud: Eesti Vabariigi valitsuse ja Barbadose valitsuse kokkuleppe STCWkonventsiooni eeskirja I/10 alusel antavate meresõidudiplomite tunnustamisekohta, Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahama Ühenduse valitsuse kokkuleppe STCWkonventsiooni eeskirja I/10 alusel antavate meresõidudiplomite tunnustamisekohta ja Eesti Vabariigi meresõidudiplomite tunnustamise kokkuleppe -meresõidudiplomite tunnustamine meremeeste väljaõppe, diplomeerimise javahiteenistuse rahvusvahelise konventsiooni alusel. Vabariigi Valitsuse15.08.1995 määrusega ühines Eesti meremeeste väljaõppe, diplomeerimise javahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga, 1978 (InternationalConvention on Standards of Training, Certification and Watchkeeping forSeafarers, edaspidi STCW konventsioon). Konventsiooni eeskirja I/10 kohaseltsõlmivad konventsiooniga ühinenud riikide valitsused kahe- või mitmepoolsedkokkulepped meresõidudiplomite tunnustamise kohta. Nimetatud kokkulepetesõlmimisega luuakse õiguslik alus Eesti Vabariigis toimuva meremeeste väljaõppeja diplomeerimise tunnustamisele lepinguosaliste riikide poolt. Eelnõu kohaseltkiidetakse heaks kahepoolsete kokkulepete eelnõud Barbadose valitsuse, BahamaÜhenduse valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsusega. Korralduse eelnõus antaksevolitused Veeteede Ameti peadirektorile Andrus Maidele kokkulepeteleallakirjutamiseks. Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2001. a ja 27. novembri2001. a korraldusega on kiidetud samalaadsete kokkulepete eelnõud heaksMadalmaade valitsusega ning Antigua ja Barbuda valitsusega.
 

12. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999.a korralduse nr 771-k "Riigisaladuse kaitse komisjoni moodustamine ja temakoosseisu ning töökorra kinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999.akorralduse riigisaladuse kaitse komisjoni moodustamine ja tema koosseisu ningtöökorra kinnitamine muutmise eelnõu. Eelnõu kohaselt arvatakse komisjonikoosseisust välja Katrin Kaitsa seoses tema tööülesannete muutumisega jakomisjoni liikmeks nimetatakse Kaitsepolitseiameti juhtivassistent Tanel Jõks,kelle töövaldkonnaks on riigisaladuse kaitse küsimused Kaitsepolitseiametis.

13. Loa andmine EestiPõllumajandusülikoolile kinnisvara võõrandamiseks
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita loa andmise Eesti Põllumajandusülikoolile varavõõrandamiseks eelnõu. Eelnõu kohaselt antakse luba EestiPõllumajandusülikoolile võõrandada tema omandis olevad, Tartus Rõõmu tee 6,Tartu maakonna Meeksi ja Võnnu valdades ja Lääne-Viru maakonna Rakvere vallasasuvad 36 kinnistut kui vara, mis ei ole ülikoolile tarvilik ülikooli eesmärkidesaavutamiseks. Nimetatud kinnistute näol on vastavalt seletuskirjale tegemistelamute ja nende juurde kuuluva maaga, elamud on vanad ja amortiseerunud ningülikoolil kui omanikul puuduvad rahalised vahendid ja võimalused elamufondirenoveerida.
 

14. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab Eesti kodakondsuse andmise 282 isikule.Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõusnimetatud isikutele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtudkodakondsuse saamise tingimused ja nende suhtes puuduvad kodakondsuse seadusessätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
 

15. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku isikuttõendavate dokumentide seaduse alusel anda välja diplomaatiline pass. Eelnõugaantakse ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass majandusministeeriumieurointegratsiooni osakonna peaspetsialistile Maria Koidule seoses temalähetusega atadeena majandusküsimustes Eesti Vabariigi Alalisse EsindusseEuroopa Liidu juures Brüsselis kuni 31.detsembrini 2002. a. Diplomaatilisepassi andmine Maria Koidule on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastabrahvusvahelisele tavale.

2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku isikuttõendavate dokumentide seaduse alusel anda välja diplomaatiline pass. Eelnõugaantakse ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass sotsiaalministeeriumieurointegratsiooni osakonna peaspetsialistile Tiina Savile seoses temalähetusega atadeena sotsiaalküsimustes Eesti Vabariigi Alalisse EsindusseEuroopa Liidu juures Brüsselis kuni 28. detsembrini 2003. a. Diplomaatilisepassi andmine Tiina Savile on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastabrahvusvahelisele tavale.

3) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku isikuttõendavate dokumentide seaduse alusel anda välja diplomaatiline pass. Eelnõukohaselt antakse ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass kaitseatadeeAmeerika Ühendriikides brigaadikindral Märt Tiru abikaasale Svetlana Tirule jatütrele Marika Tirule, kes viibivad Ameerika Ühendriikides 15. septembrist2001.a kuni 14. septembrini 2004.a. Diplomaatilise passi andmine nimetatudisikutele on kooskõlas rahvusvahelise tavaga.
 

16. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Kohila Vallavalitsusele Rabivere Algkooli õigusjärgsele omanikuletagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eraldada VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist 959 000 krooni tagastamatutoetusena Kohila Vallavalitsusele Rabivere Algkooli õigusjärgsele omanikuletagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks. Kohila Vallavalitsustaotleb 2,5 miljoni krooni eraldamist Vabariigi Valitsuse eelarvevälisestomandireformi reservfondist Rabivere Algkooli ümberasumisega seotud kuludekatteks õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest. Nimetatud rahataotlust ontoetanud ka Haridusministeerium ja Rapla Maavalitsus. Nagu nähtub esitatudmaterjalidest, on algkoolil õigus kasutada õigusjärgsele omanikule tagastatudhoonet vastavalt lepingule kuni 5. jaanuarini 2005. a, kuid Rapla Maavalitsuseharidus- ja kultuuriosakonna riikliku järelevalve aktiga, mille on kinnitanudmaavanem, on tunnistatud Rabivere Algkooli ruumid ja maa-ala õppetöövajadustele mittevastavateks. Lahendusena nähakse juurdeehitust Hagerirahvamajale, kuhu on planeeritud ruumid 60-le õpilasele ja kuhu paigutatakseümber nii Rabivere Algkool kui Hageri Algkool. Seletuskirja kohaselt onjuurdeehituse (570 m2) maksumus kokku 5, 238 miljonit krooni, millest 2, 738 miljonitkaetakse valla eelarvest. Rahandusministeerium teeb ettepaneku, arvestadespõhjendatud kulutusi, mis on vajalikud uues asukohas endistele analoogsete töö-ja olmetingimuste kindlustamiseks, 959 000 krooni eraldamiseks.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist Välisministeeriumile arengukoostöö raames MaailmaKaubandusorganisatsiooni (WTO) teemalise seminari korraldamiseks JugoslaaviaLiitvabariigi riigiametnikele
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eraldada VabariigiValitsuse reservist välisministeeriumile 196 000 krooni arengukoostöö raamesMaailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) teemalise seminari korraldamiseks JugoslaaviaLiitvabariigi riigiametnikele. Seminari toimumisaeg on 2.-6.detsembrini 2001. aTallinnas ning selles osaleb kümme Jugoslaavia Liitvabariigi riigiametnikku.Välisministeerium esitas taotluse eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 196000 krooni seminaril osalejate transpordi-, majutus-, toitlustus- ja lisakuludekatteks.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuseeelarvevälisest omandireformi reservfondist Haridusministeeriumile EENet-irahvusvahelise andmeside ja riigisisese magistraalvõrgu kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eraldada VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist haridusministeeriumiletagastamatu toetusena 6 970 000 krooni EENet-i rahvusvahelise andmeside jariigisisese magistraalvõrgu kulude katteks. Eesti Hariduse ja TeaduseAndmesidevõrgu (EENet) 2001. aasta eelarveks kinnitati 10,84 miljonit krooni,millest 4, 57 krooni ülalpidamiskuludeks ja 6,27 miljonit krooni sideliinideandmesidekuludeks. Seletuskirja kohaselt ei kata see käesoleva aasta vajadusi. Täiendavaidkulutusi nõuab otsus ühineda üle-Euroopalise akadeemilise andmesidevõrguprojektiga (GEANT). Euroopa Liit finantseerib selle võrgu kuludest 40-50%. KunaGEANT käivitub selle aasta jooksul, kujuneb väliskanali eest tasumiseks vajaliksumma nii varem kasutusel olnud kui ka momendil kasutatava hindadest. Käesolevaksajaks on GEANT käivitunud, kuid tasumata on arved 1,28 miljoni krooni eesteelnevalt kasutuses olnud sidekanali teenuste eest. Haridusministeerium eisaanud neid kulusid kavandada 2001. aasta eelarvesse, kuna puudus selgusGEANT-ga ühinemise osas. Vastavalt Euroopale Uudsete Võrguteenuste OsutamiseMTÜ (DANTE) poolt esitatud arvetele tuleb GEANT-I teenuste eest tasudakäesoleval aastal 3,39 miljonit krooni. Sisemagistraalkanalid on vajalikudigasse maakonda. Kanali kasutajate suurenemine tingib kanalite laiendamisevajaduse ja sisemagistraalkanalite rendiks on täiendavalt vajalik 1,89 miljonitkrooni. Lisafinantseerimist vajab 70 000 krooni eest ka sisevõrgukäimashoidmiseks vajalike seadmete garantiihooldus. Sidekulud Eesti Telefonilemoodustavad 0,34 miljonit kooni, mis võimaldab sidet sisemagistraalistlõpptarbijani.
 
4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Haridusministeeriumile Euroopa Liidu teadusuuringute jatehnoloogiaarenduse ning tutvumistegevuse alase 5. raamprogrammi Eesti poolseliitumismaksu tasumiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eraldada VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist haridusministeeriumiletagastamatu toetusena 5 000 000 krooni Euroopa Liidu teadusuuringute jatehnoloogiarenduse ning tutvumistegevuse alase 5. raamprogrammi Eesti poolseliikmemaksu tasumiseks. 5. raamprogrammi raames läbiviidava projekti OPET(Network of Organisations for the Promotion of Energy Technology) eesmärk onuute keskkonnasõbralike ja efektiivsete energiatootmise tehnoloogiatetutvustamine ja juurutamine. Euroopa Ühenduste programmides osalemiseks peabkandidaatriik tasuma osavõtumaksu EL liikmesriikidega võrdsetel alustel. Kandidaatriikideleon Euroopa Komisjon andnud võimaluse tasuda programmi osalemismaks kuni 50%ulatuses Phare vahenditest, kusjuures administreerimiskulud tuleb tasudakandidaatriigil. Vastavalt tegelikule finantseerimisgraafikule suurenes 5.raamprogrammi osalusmaks 1,140 MEUROlt 1,680 MEUROni, millest Eesti poolneosalustasu on 1,010 MEUROt (15,8 miljonit krooni). Osalusmaksu tõus suurendasEesti riigi poolset finantserimise vajadust 6,4 miljoni krooni võrra. 2001.aasta eelarvekava koostamisel kavandas haridusministeerium, et teadus- jaarendustegevuse riigieelarvelise finantseerimise vähendamise arvelt kaetakse 5.raamprogrammi osalusmaksu tasumiseks täiendav 5 miljonit krooni ja 1,4 miljonikrooni katmiseks leitakse vahendid haridusministeeriumi valitsemisala teistekulude vähendamise arvelt. Vastavalt kokkuleppele ei vähendatud teadus- jaarendustegevuse riigieelarvelist finantseerimist ja loodeti puuduv summa katta2001. aasta lisaeelarve kaudu. Sellest tulenevalt taotles haridusministeerium seaduse2001. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ettepanekutes nimetudosalusmaksu tasumiseks täiendavalt 5 miljonit krooni, mida aga ette ei nähtudja nii puuduvad haridusministeeriumil vahendid nimetatud maksu tasumiseks.

5) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi koostöö arendamiseks ÜRO-gaEestis määratud vahenditest Välisministeeriumile arengukoostöö projektidefinantseerimiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium teeb ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservikoostöö arendamiseks ÜRO-ga Eestis määratud vahenditest Välisministeeriumile525 000 krooni arengukoostöö projektide finantseerimiseks, sealhulgas: 1) 265000 krooni mittetulundusühingu Peipsi Koostöö Keskus poolt läbiviidava Petseri,Räpina ja Värska koolide koostööprojekti toetuseks; 2) 40 000 krooni Armeeniariigiametnikele korraldatud infotehnoloogia-alase koolituse kulude katteks; 3)50 000 krooni Ukraina ekspertidele infotehnoloogia-alase seminari korraldamisekuludeks; 4) 170 000 krooni annetuse tegemiseks Euroopa Julgeoleku ja KoostööOrganisatsiooni (OSCE) loodud fondi Venemaa Föderatsiooni vägede ja relvastuseväljaviimiseks Moldova Vabariigist.

17. Riigi Regionaalpoliitika Nõukogumoodustamine
Esitaja: minister Toivo Asmer
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita Riigi RegionaalpoliitikaNõukogu moodustamise eelnõu. Eelnõu eesmärk on parandada koostööd erinevatevõimutasandite vahel regionaalpoliitika koordineerimiseks ning selleks tehakseettepanek moodustada ministrite komisjon, mida juhib minister Toivo Asmer jakuhu kuuluvad haridusminister, rahandusminister, majandusminister,siseminister, sotsiaalminister ja teede- ja sideminister ning paluda nõukogutöös osalema Riigikogu liikmeid ja maavanemate ning kohalike omavalitsusteesindajad. Samuti täiendatakse eelnõuga Riigi Regionaalpoliitika Nõukoguülesandeid lisades seisukoha esitamise ministeeriumide tegevuskavade kohta jaministeeriumide tegevuste regionaalarengulise mõju jälgimise.

18. Kohtutäituriteettevalmistusteenistust korraldava õppeasutuse määramine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Eelnõuga määratakse Sisekaitseakadeemia kohtutäituriteettevalmistusteenistust korraldavaks õppeasutuseks. Seletuskirja järgi onSisekaitseakadeemia ja Justiitsministeeriumi vahel ning koostöösSiseministeeriumiga sõlmimisel leping kohtutäiturite ettevalmistusteenistuseläbiviimiseks alates 1. jaanuarist 2002.

 

19. Haldusterritoriaalse korraldusemuutmine valdade ja linnade osas
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsuskabineti nõupidamisel anti Siseministeeriumile ülesannekooskõlastada eelnõu asjaomaste ministeeriumidega. Oma märkused ja ettepanekudesitasid rahandusministeerium, haridusministeerium, teede- ja sideministeeriumja Eesti Linnade Liit. Oma arvamust ei teatanud Eesti OmavalitsusliitudeÜhendus ja Eesti Maaomavalitsuste Liit.

 

20. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari2001. a määruse nr 18 "Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavateriigiasutuste ülalpidamiskulude jaotus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Tulenevalt ministeeriumide taotlustest ja Seaduse 2001. aasta riigieelarve
§ 10 alusel teeb rahandusministeerium ettepaneku muuta Vabariigi Valitsusemäärust Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutusteülalpidamiskulude jaotus.
Riigikantselei märgib, et eelnõu seletuskiri ei vasta Vabariigi Valitsuse 28.septembri1999. a määruse Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri punkti 29nõuetele.

21. Eesti Vabariigi Välisministeeriumija Taani Kuningriigi Välisministeeriumi vahelise lepingu, mis käsitleb Eestiletehnilise ja administratiivabi osutamist Euroopa Liiduga ühinemiseettevalmistamisel, kehtivuse pikendamine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Nimetatud lepingu eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 28. veebruari1996. a korraldusega Taani Kuningriigi Välisministeeriumi ja Eesti VabariigiVälisministeeriumi vahelise lepingu, mis käsitleb Eestile tehnilise jaadministratiivabi osutamist Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamisel,eelnõust ja lepingule kirjutati alla Tallinnas . Lepingu alusel on Taani pooleeesmärk osutada Eesti poolele abi Eesti õigus- ja haldussüsteemi kooskõllaviimiseks Euroopa Liidu aktidega hõlbustamaks Eesti astumist Euroopa Liiduliikmeks. Vastavalt lepingu artiklile 10 kehtis leping algselt 31. detsembrini1997. a. Lepingu kehtivust on pikendatud kolmel korral, viimati kiidetiVabariigi Valitsuse korraldusega heaks lepingu kehtivuse pikendamine 31.detsembrini 2001. a.
Käesoleva aasta oktoobris saabus Taani Kuninglikult Suursaatkonnalt Tallinnasettepanek pikendada lepingu kehtivust veel üheks aastaks.

22. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri1996. a määruse nr 318 "Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste jakorra kehtestamine" ja Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a määruse nr234 "Toimetulekupiiri kehtestamine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse jõustumise tõttu 1. jaanuarist2002.a. kehtestab Riigikogu toimetulekupiiri igaks eelarveaastaksriigieelarvega. Nimetatud seadus kehtestab ka toimetulekutoetuse määramise jamaksmise tingimused ja korra. Seetõttu ei ole nimetatud määrused alates 1.jaanuarist 2002 enam kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega ning need tulebkehtetuks tunnistada. Seletuskirja põhjal on nimetatud määruste kehtetukstunnistamine juba eelnevalt kooskõlastatud asjaomaste ametkondadegasotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse kooskõlastamise ajal.

23. "Töötuskindlustuseseaduse" alusel kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu ja Eestikeskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Eelnõuga reguleeritakse Töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu ühekalendripäeva ja Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu suuruse arvutamisttöötuskindlustushüvitise suuruse väljaselgitamiseks. Hüvitise suurusearvutamise aluseks on summad, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid ningarvesse ei võeta kindlustatule töö- või teenistuslepingu lõpetamisel makstudhüvitisi.

24. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelisekokkuleppe Eesti Vabariigile kuuluva kinnistu hüvitamise kohta" eelnõuheakskiitmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab välisministri ettepanekul heaks kiita Eesti Vabariigivalitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise kokkuleppe EestiVabariigile kuuluva kinnistu hüvitamise kohta. Kokkulepe käsitleb PrantsuseVabariigi poolt Pariisi 16. linnajaos, 4. rue général Appret asuva de jureEesti Vabariigile kuuluva kinnistu väärtuse hüvitamist Eesti Vabariigile. EnneII maailmasõda omas ja valdas nimetatud kinnistut Eesti Vabariik, sõja käigusandis Prantsuse valitsus maja valduse üle Nõukogude Liidule, kelle käsutussekinnistu jäi pärast sõja lõppu. Tänaseks on kinnistul asunud hoone Pariisilinnavalitsuse loal lammutatud ning selle asemele on ehitatud VeneFöderatsiooni saatkonna elamu, millel on diplomaatiline puutumatus. Prantsusepool on pakkunud Eesti Vabariigile kinnistu eest kompensatsioonina 28 000 000prantsuse frangi suurust summat, lahutades sellest eelnevalt üüri asenduspinnaeest, mida Prantsuse pool on maksnud Eesti Vabariigi eest aastatel 1992-1998,mispuhul lõplikuks summaks tuleb 25 700 000 prantsuse franki. Seejuures onPrantsuse pool nõus maksma ostu-müügi lepingu sõlmimisega seotud notaritasud jariigilõivud.

25. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari1999. a määruse nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamisekorra kinnitamine" muutmine
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita eluruumidele esitatavatenõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamise muutmise eelnõu. Muudatustekohaselt kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse elamusuhete reguleerimisel lisakseluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile ka selle normi rakendamise erisustekindlaksmääramine. Loetelu maksetest, mida üürnik peab lisaks üürile tasuma, ontäiendatud maksetega tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi eest.Nimetatud määrust täiendatakse punktiga 2/I, milles tehakse ettepanek sätestadaeluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi (18 m2 eluruumide üldpinda perekonnaiga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta) rakendamise erisused, mis onvajalikud toimetulekutoetuse määramisel. Seletuskirja kohaselt on selle punktisõnastamisel lähtutud sotsiaalministeeriumi ettepanekust.

26. Postiteenuse osutajate riiklikuregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab postiteenuse osutajate riikliku registri asutamise jaregistri pidamise põhimääruse eelnõu heaks kiitmise. Nimetatud registriasutamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on arvestuse pidamine postiteenuseosutajate, nende poolt osutatavate postiteenuste liikide ja postiteenuseosutajate nimeliste templite üle. Määruse rakendamise tähtajaks tehakseSideametis vastavad võrguarendustööd kokku 150 000 krooni eest. Tagamaksmääruses esitatud nõuete täitmist andmete avalikustamise osas ja teabe eelnevamenetlemise jälgitavuse osas, tellitakse spetsiaalne tarkvara arendusprojekt,mille maksumuseks on 300 000 krooni. Tarkavara arendusprojekti täitmise tähtaegon 1. märts 2002 ehk postiseaduses nimetatud tähtaeg.

27. Postimaksevahendite väljalaskmise,kasutamise ja kehtetuks tunnistamise kord
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab postimaksevahendite väljalaskmise,kasutamise ja kehtetuks tunnistamise korra eelnõu heaks kiitmise. Eelnõustehakse ettepanek kehtestada postimaksevahendite väljalaskmise, kasutamise jakehtetuks tunnistamise kord, mis reguleerib: 1) postmarkide väljalaskmist,kasutamist ja kehtetuks tunnistamist; 2) trükitud maksetähisega kirjaümbrike japostkaartide väljalaskmist, kasutamist ja kehtetuks tunnistamist; 3)postisaadetisele kantavate frankeerimismasina templijäljenditekasutuselevõtmist, kasutamist ning kasutamise lõpetamist. Määruse rakendamisegatagatakse Eesti Vabariigis käibivate postmarkide ja teiste postimaksevahenditekultuuriline ja ajalooline järjepidevus ning saavutatud kõrge kunstiline jatrükitehniline tase. Määrus võimaldab vastava ala spetsialistide osavõttupostmarkide väljalaskmisest, samuti tagatakse Eesti riigi soliidne mainemaailma posti- ja filateeliaringkondades ning filateeliaalane huvi Eestipostmarkide vastu. Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid riigieelarveleega universaalse postiteenuse osutajale.

28. Nõuded universaalselepostiteenusele ja selle osutamisele ning universaalse postiteenuse osutajapostivõrgu juurdepääsupunktide paiknemisele
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita nõuded universaalsele postiteenuseleja selle osutamisele ning universaalse postiteenuse osutaja postivõrgujuurdepääsupunktide paiknemisele eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on sätestada nõudednii universaalsele postiteenusele ja selle osutamisele kui ka postiteenuseosutaja postivõrgu juurdepääsupunktide paiknemisele. Kaks volitusnormi onühendatud ühte määrusesse, kuna tegemist on sisult tihedalt kokkukuuluvatereguleerimisaladega. Seni on universaalse postiteenuse valdkond olnud Eestisreguleerimata. Praktikas on nõuded postiteenusele ja selle osutamiselereguleeritud vaid AS-i Eesti Post sisemiste normidega. Liberaalse turumajandusetulemusena on postisidevaldkonnas tekkinud olukord, kus postiteenuste osutajatepaljusus on vaid suuremates linnades. Hõredalt asustatud maapiirkonnades, kusteenuse osutamine ettevõtjale kasumit ei too, ei pakuta ka teenust. EuroopaLiit on oma liikmesriikidele teinud kohustuseks universaalse postiside teenusekättesaadavuse tagamise kogu riigi territooriumil ühesuguse mõistliku hinna jakvaliteediga. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavad kulud riigieelarvele.

29. ""Põhikooli- jagümnaasiumiseaduse" § 24 muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab haridusministri ettepanekul heaks kiita põhikooli- jagümnaasiumiseaduse
§ 24 muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõuga nähakse ettenädalakoormuse muutmine gümnaasiumiastmes, asendades kehtiva maksimaalse35-tunnise väikseima lubatud nädalakoormusega, mis on 32 tundi. Sellega onkoolil võimalik pakkuda õpilastele erinevaid õppevorme - perioodõpet,klassideta kursusõpet, kutseõppeasutustes toimuvat gümnaasiumide kutse-eelsetõpet - mida õpilased saavad valida vastavalt oma huvidele ja võimetele nagumärgitakse seletuskirjas. Eelnõu on seotud uuendatud riikliku õppekavarakendumisega põhikoolis ja gümnaasiumis 1. septembrist 2002.a

30. "Euroopa Ühenduse ja EestiVabariigi vahel kirjade vahetamise teel sõlmitava kokkuleppe, mis lõpetabEuroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vaheliseassotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) protokolli nr 1 tekstiili- jarõivatoodete kaubanduse kohta" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita Euroopa Ühenduse ja EestiVabariigi vahel kirjade vahetamise teel sõlmitava kokkuleppe, mis lõpetabEuroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vaheliseassotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) protokolli tekstiili- ja rõivatoodetekaubanduse kohta. Kirjade teel sõlmitava kokkuleppe eelnõu kohaselt lõpetatakseEuroopa lepingu protokoll, milles on toodud Eesti päritoluga tekstiili- jarõivatoodete kaubandusele rakendatavad erimeetmed, tagasiulatuvalt alates 1.jaanuarist 2001.a. Kokkulepe jõustub pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist.
Euroopa Komisjoni ettepanek kaotada nimetatud protokollis toodudtopeltkontrollisüsteem ja sellega seotud litsentsimine 1. jaanuarist 2001. akiideti heaks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2000. a korraldusega.

 

31. Vabariigi Valitsuse 24. detsembri1999. a määruse nr 412 "Rahandusministeeriumi põhimäärusekinnitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: : Valitsus otsustab Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega kinnitatudrahandusministeeriumi põhimääruse muutmise heaks kiitmise. Seletuskirjakohaselt on muudatuse põhisisu hasartmängujärelevalve sätestamine ning rahandusministeeriumistruktuuri muutmine.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-