Valitsuse 10.12.2015 istungi päevakord

09.12.2015 | 15:50

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval kultuuriminister Indrek saar ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.
Lisainfo: Ave Tampere, 5688 4345

 

1. Säilituseksemplari seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kaasajastada Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist. Säilituseksemplari seaduse eelnõuga täidetakse valitsuse tegevusprogrammi ülesannet, mille kohaselt kesksete mäluasutuste kaudu toetatakse eesti keele ja kultuuri säilitamiseks vaimse kultuuripärandi kogumist ja kättesaadavaks tegemist. Eelnõu asendab 1997.aastast kehtiva sundeksemplari seaduse.

Lisaks senisele trükiste ja võrguväljaannete kogumisele nähakse eelnõus ette ka trükise ja filmi algmaterjali (digitaalse andmekogumi) loovutamine, algmaterjali kogumisega ei ole edaspidi vajadust viia trükiseid digitaalsele kujule. Seetõttu vähendatakse kogutavate ja säilitatavate trükiste arvu kaheksalt neljale ning säilituseksemplari saavate raamatukogude arvu kümnelt neljale: Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Digitaalselt loodud väljaannete ning trükise algmaterjali säilitab üksnes Rahvusraamatukogu ja filmi algmaterjali Rahvusarhiiv. Suurematest raamatukogudest ei saadeta säilituseksemplare enam TTÜ Raamatukogule.

Rahvusraamatukogust saab ühtne keskus säilituseksemplaride kogumisel ja koordineerimisel (v.a filmi algmaterjal, mille registreerib ja statistika koostab Rahvusarhiiv). Ühtse keskuse loomisega väheneb kirjastajate (väljaandjad) ja tootjate (trükikojad) halduskoormus väljaannete loovutamisel, kuna praegu saadetakse loovutatavad eksemplarid viiele raamatukogule. Luuakse ka uus elektrooniline loovutussüsteem.

Sätestatakse säilituseksemplari kasutamise alused, paraneb digitaalsete väljaannete kättesaadavus digitaalarhiivist. Võrguväljaande ja algmaterjali autoriõiguse omaja loa alusel võib säilituseksemplari teha kättesaadavaks internetis. Kui autoriõiguste omaja on seadnud kasutusõiguse piirangud, saab väljaande algmaterjali kasutada praeguse kahe raamatukogu asemel viies selleks loodud kohalkasutuseks mõeldud arvutiterminalist. Muudatus võimaldab pakkuda teenuseid ka vaegnägijatele, kuna väljatöötamisel on Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi arendused väljaannete kättesaadavuseks Eesti Pimedate Raamatukogu Veebiraamatukogust.

Seaduse rakendamiseks vajalikud kulud 63 000 eurot Rahvusraamatukogule kaetakse Rahvusraamatukogu eelarvest KuMi toel ja 284 000 eurot taotletakse struktuurivahenditest ning vajadusel otsitakse alternatiivseid rahastamisallikaid olemasolevatest eelarvevahenditest. Rahvusarhiivile vajalikud kulud 54 000 eurot kaetakse Hardus- ja teadusministeeriumi eelarvest. Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 2017. aasta 1. jaanuaril.

 

2. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019 eelnõu
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Strateegia eelnõu

Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019“ eelnõu (edaspidi ka raamdokument) koos algatuste kavaga. Raamdokument „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ määratleb peamised põhimõtted, eesmärgid ja algatused, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub.

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 on järjekorras juba neljas raamdokument, mida on koostatud alates liitumisest 2004. aastal. „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ on koostatud aprillist 2015 ning on enam kui pool aastat väldanud ministeeriumide ja Riigikantselei koosloome ning laiapõhjaliste konsultatsioonide tulemus. Peale arutelude Riigikogu komisjonides toimus 23 valdkondlikku kaasamisüritust ja avaliku konsultatsiooni käigus esitati 130 ettepanekut.

 

3. „Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017“ rakendusplaani täitmise 2015. aasta aruanne
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

„Küberjulgeoleku strateegia 2014-2017“ kiideti heaks septembris 2014. Strateegia esimese aasta järel on enamuste tegevustega alustatud ning mitmed juba ellu viidud, samas on mitmed tegevused veel planeerimisfaasis või sõltuvad rahastusmehhanismide ajakavadest.

Suurim kitsaskoht on küberjulgeoleku poliitikas rahastuse jätkusuutlikkus ning sihtotstarbelise riigieelarvelise rahastuse puudumine. Lisaks tuleb ette võtta strateegia mõõdikute korrastamine. Samas käesolevalt rakendusplaanis veel midagi ei muudeta.

Kokkuvõtvalt on strateegia esimesed kaksteist kuud olnud siiski edukad ning annavad hea aluse edasiseks arenguteeks ja eesmärkide saavutamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui küberturvalisuse poliitika koordineerija oluliseks ülesandeks on eelseisval aastal tugevdada haldusalade ülest koostöö taset.
 

4. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 312 "Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Muudetakse Tallinnas ja Jõelähtme vallas asuva Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja, et võimaldada Keskkonnaameti nõusolekul ehitamist enne kaitse-eeskirja jõustumist kehtestatud detailplaneeringutes määratud kohtades.

Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal uute ehitiste püstitamine äärmiselt piiratud. Uute ehitiste püstitamine on lubatud on üksnes teatud vööndites (Kochi, Nehatu, Botaanikaaia ja Jõesuu). Väljaspool neid vööndeid paikneb kaitsealal viis enne 8. jaanuari 2006 kehtestatud osaliselt või täielikult realiseerimata detailplaneeringut kogupindalaga ligikaudu 7,4 hektarit. Neist neli puudutavad väikeelamute ning üks ärihoone ehitamist, samuti Iru hooldekodu kompleksi juurdeehituste rajamist. Kõik planeeritud ehitusalad paiknevad väljakujunenud elamugruppides või olemasolevate hoonete vahel, kuhu ehitamine ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga kaob määruse jõustumisel riigil kohustus omandada maa, mille sihtotstarbeline kasutus on seni olnud piiratud. Asjassepuutuva maa hinnanguline maksumus oleks ligikaudu 2,2 miljonit eurot.

Määrusega tunnistatakse ka kehtetuks või muudetakse kaitse-eeskirja need sätted, mis ei vasta enam kehtivale õigusele. Muudatused on korrastava iseloomuga ega muuda kaitsealal kehtivat kaitsekorda ega kaitseala piire. Näiteks tunnistatakse kehtetuks eramaal liikumist käsitlev säte, kuna üldised piirangud on kehtestatud ammendavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseadusega.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
 

5. Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2004. a määruse nr 84 "Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus viiakse kooskõlla Euroopa Komisjoni kehtestatud raudteetöötajate tervisenõuetega. Samuti täpsustatakse määrust seoses ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimist käsitleva direktiiviga.

Määrus viiakse ka vastavusse raudteeseadusega, mille kohaselt lisatakse raudteetöötajate hulka, kellele laienevad tervisenõuded, ka reisirongi klienditeenindajad. Klienditeenindajad täidavad rongis juhtimisega mitteseotud ülesandeid ja moodustavad osa meeskonnast ning hädaolukorras assisteerivad vedurijuhti reisijate abistamisel. Kuna reisirongides enam vedurijuhi abisid ei ole, on klienditeenindajatel hädaolukorras kanda oluline roll ja seetõttu peab kontrollima ka nende tervise vastavust nõuetele.

Eelnõu kohaselt peavad vedurijuhid, vedurijuhi abid ja eriveeremi juhid läbima tervisekontrolli sagedamini kui teised raudteetöötajad – kuni 55. aasta vanuseni iga kolme aasta järel ja alates 56. eluaastast kord aastas. Teised raudteetöötajad läbivad tervisekontrolli viie (kuni 40-aastased), kolme (41–62 aastased) ja ühe aasta järel (alates 62. eluaastast). Sisuliselt jäävad seni kehtinud tervisenõuded samaks. Eelnõu mõjutab eelkõige rongiettevõtjaid, kes tegelevad reisijateveoga ja kelle juures töötavad reisirongi klienditeenindajad.

Määrus jõustub üldises korras.

 

6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse 1. jaanuaril 2016 jõustuva riigikaitseseaduse alusel uus Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus.

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (VVJK) on riigikaitset ja julgeolekuasutuste tegevust koordineeriv ministritest koosnev organ. Komisjoni tööd juhib peaminister ning selle liikmeteks on riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavate ministritena justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister.

Riigikaitseseadus tugevdab peaministri, valitsuse ja Riigikantselei rolli riigikaitses, et tagada senisest parem riigikaitseks valmistumine ning tõhusam riigi juhtimine kriisi ajal. Seaduse kohaselt suureneb ka komisjoni roll.

Komisjoni peamine ülesanne on juhtida riigikaitse strateegilist planeerimist ja selle rakendamist. Sellest tulenevalt täiendatakse võrreldes kehtiva põhimäärusega komisjoni riigikaitselisi pädevusi ning suurendatakse julgeolekupoliitika kujundamise osatähtsust. Näiteks kujundab komisjon valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi seisukohti, ning saab muu hulgas anda riigikaitse planeerimisprotsessis ministeeriumidele ülesandeid, st nõuda dokumentide koostamist või selles osalemist.



7. Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2016. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2016. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 2448,56 eurot.

Arvestusliku keskmise suuruse arvutamisel lähtutakse 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tegelikust keskmisest suurusest (2179,49), mis korrutatakse läbi koefitsientidega, mille suurus sõltub Rahandusministeeriumi 2015. ja 2016. aasta prognoosist isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu kohta. Prognoosi kohaselt kasvaks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine 2015. aastal 7,2% võrra ja 2016. aastal 4,8% võrra. Nende prognooside järgi oleks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise koefitsientide väärtuseks vastavalt 1,072 ja 1,048.

Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku keskmine suurus võimaldab Sotsiaalkindlustusametil arvutada perioodil 1.01.2016-31.03.2017 pensionile minevate isikute kindlustusosakud selle ajavahemiku kohta. Selleks perioodiks ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada näiteks 2015. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist. Seetõttu kehtestataksegi sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus.

Valitsus kinnitab isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne uue kalendriaasta algust. 

 

8. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kantakse idiopraatilise kopsufibroosi ravimiseks vajalikud ravimid Haigekassa ravimite loetellu 100% soodusmääraga. Lisaks muudetakse 75% soodusmäära puhul õietolmu põhjustatud allergilise riniidi sõnastust üldisemaks, kuna ravimid ei ole näidustatud ainuüksi õietolmust, vaid ka muudest allergeenidest põhjustatud riniidi raviks.

Muudatus võib põhjustada Haigekassale kolmanda aasta perspektiivis täiendavat kulu kuni 800 000 eurot aastas.  Kulu on kaetud ravimite 1.10.2015 piirhindade muutmisest saadud säästuga, mis on ligikaudu 980 000 eurot aastas.

Prognoosi kohaselt puudutab muudatus 36 inimest ja kulu ravimite hüvitamiseks võib ulatuda 900 000 euroni kolmanda aasta perspektiivis.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuar 2016.

 

9. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile elamumaa otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Haljala vallale (Sõstra kinnistu)
Esitajad: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva, Lääne-Virumaal Haljala alevikus asuva elamumaa sihtotstarbega Sõstra kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks Haljala vallale müügihinnaga 65% vara harilikust väärtusest, so 1365 euro eest. Vald tasub summa ühekordse maksena.


10. Nõusolekud riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks


1) Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Märjamaa vallale (Varbola kergtee L15 kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva Raplamaal Märjamaa vallas Varbola külas asuva Varbola kergtee L15 kinnistu (623 m2, transpordimaa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Märjamaa vallale. Kinnistul asub jalgratta- ja jalgtee.


2) Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (Naissaare raudtee R7 kinnistu)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Viimsi vallale Tagaküla / Bakbyni külas asuv Naissaare raudtee R7 kinnistu (transpordimaa, 3956 m2). Naissaare külastusatraktiivsuse tõstmiseks on kavas taastada kitsarööpmeline raudtee.



11. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a korralduse nr 484 „Paldiski vabatsoon“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

Pikendatakse 2011. aasta alguses loodud Paldiski vabatsooni tegutsemistähtaega veel kümneks aastaks 31. detsembrini 2025. Sama tegutsemistähtaeg on ka Sillmäe, Valga ja Muuga vabatsoonidel.

Vabatsooni valdaja on Paldiski Sadamate AS ja vabatsoonis tegutseb üks operaator – Palsteve OÜ. Operaatori tegevuseks on uute sõidukite vaheladustamine Saksamaa-Venemaa suunalises transiidiahelas. Vabatsooni olemasolu aitas kaasa vaheladustamis- ja transporditeenuse lepingu sõlmimisele Saksa autotootja Daimler AG-ga. Lisandunud on lepingud mitmete teiste autotootjatega, näiteks Audi AG, BMW Group.

Vabatsooni loomine peab olema majanduslikult põhjendatud ehk loomise eelduseks on asjaolu, et planeeritud tegevusest loodetav kasu tekib tänu selle tegevuse läbiviimisele vabatsoonis. Uue vabatsoonina Eestis sätestati Paldiski vabatsoonile esmane tegutsemistähtaeg viieks aastaks, et selle aja jooksul hinnata vabatsooni vastavust majanduslikule põhjendatusele. See tähtaeg lõpeb 31. detsembril 2015. Rahandusministeeriumi hinnangul on vabatsooni loomine täitnud olulisemad sellele pandud eesmärgid.

 

12. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kaitseministeeriumile kaitsekulude katteks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse kaitseministeeriumile 5,64 miljonit eurot liitlaste siinolekuga seotud taristute (kasarmu, staabihoone, väljaõppealad) ehituseks. Valitsus on kokku leppinud, et liitlaste kohalolekut soodustavaid objekte rahastatakse väljaspool kaitse-eelarvet (2% SKP-st).



13. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2014. a korralduse nr 581 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tulenevalt ministeeriumide ja riigikantselei taotlustest kehtestatakse valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad uues sõnastuses.

Liigenduse käigus suurenevad tööjõu- ja majandamiskulud 1 312 525 eurot (0,1%), sh tööjõukulud suurenevad 1 399 135 eurot (0,2%) ja majandamiskulud vähenevad 86 610 eurot (0,01%). Muudatused on seotud asutuste ja objektide vaheliste ümbertõstmistega ning kulude jaotuse täpsustamisega majandamiskulude ja investeeringute vahel.

Kuna 2015. aastal astus ametisse uus valitsus, kehtestati ka uus tegevusprogramm. Seetõttu täpsustatakse riigikantselei, kaitseministeeriumi, maaeluministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tegevuskavasid.

 

14. Ülevaade 2014. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Tulenevalt konkurentsiseadusest esitab rahandusministeerium valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade on koostatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmete ja abi andjate poolt rahandusministeeriumile esitatud täiendavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruannete põhjal. Andmed põllumajandus- ja kalandussektoris antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta ning osaliselt metsandussektoris antud riigiabi kohta on saadud maaeluministeeriumilt.

2014. aastal toetati ettevõtjaid Eesti riigi vahenditest kokku (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) 205,9 mln euroga, millest suurema osa ehk 92,8% moodustas riigiabi (2013. aastal anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 133,1 mln eurot, millest riigiabi moodustas 90,9%).

2014. aastal oli suurim abi andja keskkonnaministeerium (36,3% kogumahust), kellele järgnesid AS Elering (31,5% kogumahust) ning maksu- ja tolliamet (11,8% abi kogumahust).

Toetuse vormis anti 2014. aastal riigiabi 87,3% ja maksusoodustuse vormis 12,7% riigiabi kogumahust ning tagatise vormis 0,03. 2014. aastal oli vähese tähtsusega abi kogumaht 14,9 mln eurot, s.h toetuse vormis 90,7%. 2013. aastal olid samad näitajad 12,1 mln eurot ja 92,6%.

 

15. Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2015–2019
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti teine tegevuskava keskendub naiste olukorra parandamisele nii konfliktipiirkondades kui ka konfliktijärgsetes piirkondades, teadlikkuse suurendamisele ning koostöö ja infovahetuse tõhustamisele. Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ toetaja ning jätkuresolutsioonide 1820, 1888 ja 2242 kaasesitaja. 2010. aastal võttis Eesti vastu oma esimese tegevuskava resolutsiooni rakendamiseks 2010–2014.

Resolutsiooni 1325 eesmärkidest tulenevalt on Eesti tegevuskaval kolm põhieesmärki:

Esiteks, kahe- ja mitmepoolse arengukoostöö ja humanitaarabi kaudu parandada naiste olukorda nii konfliktipiirkondades kui ka konfliktijärgsetes piirkondades, keskendudes haridusele ja naiste võimestamisele ning luues sellega suuremaid võimalusi naiste kaasamiseks rahuprotsessidesse nende endi kogukonnas.

Teiseks, suurendada teadlikkust konfliktide mõjust naistele, naiste rollist rahu ja julgeoleku tagamisel ning naiste kaasamisest konfliktilahendusse ja otsustusprotsessidesse. Tegevused teadlikkuse suurendamiseks toimuvad nii riigi sees kui ka väljaspool riiki.

Kolmandaks, tõhustada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd ja infovahetust.

Tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks aastatel 2015–2019 otsustati arutelude põhjal, kuhu olid kaasatud lisaks ministeeriumide ja ametkondade esindajatele vabaühenduste esindajad. Tegevuskava hakkavad täitma oma pädevuse piires haridus- ja teadusministeerium, kaitseministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, välisministeerium, Kaitseliit ja Naiskodukaitse, tehes tihedalt koostööd vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega. Võimalikult laiapõhjaline koostöö tagab tegevuskava parima elluviimise.

Kava vastuvõtmisega lisakulutusi riigieelarvest ei kaasne ning tegevusi viiakse ellu olemasolevate vahendite raames.



16. Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga sõlmitakse Türkmenistani valitsusega diplomaatiliste passide omanike suhtes viisanõudest loobumise kokkulepe, mis lubaks diplomaatiliste passide omanikel viibida riigis ilma viisata kuni 30 päeva 180 päeva jooksul. Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatiliste passide omanikud ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või  esindajaga riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

 

17. Eesti Vabariigi ja Itaalia Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kokkuleppe kohaselt hakkab Itaalia esindama Eestit viisaküsimustes Kosovos (Pristina), Ecuadoris (Quito), Kataris (Doha) ning San Franciscos, Los Angeleses, Houstonis, Chicagos ja Miamis (Ameerika Ühendriigid). Praegu kehtib Eesti ja Itaalia vahel kokkulepe, mille kohaselt esindab Itaalia Eestit Kosovos (Pristina).

Esindav liikmesriik võtab vastu viisataotlusi ja kogub biomeetrilisi andmeid. Samuti laekuvad esindavale liikmesriigile kõik viisatasud. Esindatav liikmesriik ei hüvita esindava riigi otseseid ega kaudseid kulusid, mis on seotud viisade menetlemisega esindatava riigi nimel.

Eestil on esinduslepingud sõlmitud Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Itaalia, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveitsi, Taani, Tšehhi ja Ungariga Eesti esindamiseks 100 riigis.

 

18. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti sai 25. septembril 2015 Euroopa Komisjonilt põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2014/0352, mis puudutab direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, mitteõigeaegset ülevõtmist ja ülevõtmise meetmetest teavitamata jätmist.

Eesti vastab komisjonile, et direktiiv on ülevõtmisel. Direktiiv võetakse riigisisesesse õigusesse üle energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks eeldatavalt detsembris.

 

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni geoblokeeringut ja muid geograafilisi piiranguid EL-is ostlemisel ja teabele juurdepääsemisel käsitleva avaliku konsultatsioonidokumendi kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Komisjoni digitaalse siseturu strateegias toodud algatuse eesmärgiks on saada sisu seadusandlikele ettepanekutele, et lõpetada põhjendamatu asukohapõhine piiramine. Selle all peab Euroopa Komisjon silmas ligipääsu piiramist veebilehtedele, nende kaudu ligipääsetavate teenuste kasutamise piiramist või hinna eristamist ja seda ostja asukoha või kodakondsuse põhiselt.

Eesti üldiselt toetab põhimõtet, et tarbijatel ja ettevõtjatel peaks olema võimalik teha sisseoste ja pääseda juurde teenustele, sh müügiplatvormidele igal pool Euroopa Liidus. See peaks toimuma võimalikult turupõhiselt. Lähtume põhimõttest, et ettevõtjal peab säilima ettevõtlus- ja lepinguvabadus oma kliendi ning sihtturgude valimisel.


2) Eesti seisukohad tsiviil- ja kaubandusasjades vahendusmenetlust käsitleva avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Direktiivi eesmärgiks on hõlbustada alternatiivsete vaidluste lahendamise menetluste kättesaadavust ja edendada vaidluste rahumeelset lahendamist, soodustades vahendusmenetluse kasutamist ning tagades tasakaalu vahendus- ja kohtumenetluste vahel. Direktiivi kohaldatakse piiriüleste vaidluste puhul tsiviil- ja kaubandusasjades. Direktiiv reguleerib vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkuleppe täidetavust, vahendusmenetluse mõju aegumistähtaegadele, vahendusmenetluse konfidentsiaalsust, kasutatavust, kvaliteedi tagamist ja üldsuse teavitamist. Eesti on direktiivi üle võtnud lepitusseadusega, mis kehtib alates 01.01.2010.

Eesti toetab direktiivi eesmärkide saavutamist ja vahendusmenetluse edendamist. Direktiivi regulatsioon on Eesti hinnangul üldjoontes piisav, jättes liikmesriigile vahendusmenetluse edendamise taktika valimisel piisavalt otsustusvabadust. Eesti ei toeta direktiivi rakendamisega seoses vahendusmenetluse läbiviijate kohta administratiivsete piirangute ja üleeuroopaliste kvaliteedinõuete kehtestamist. Eesti on valinud tee, et lepituse valdkonna areng toimub vaba turu põhimõtetel, lepitajatele administratiivseid piiranguid seadmata. Akrediteerimisnõuete ja järelevalvemenetluse kehtestamine ning registri loomine tooks kaasa olulise rahalise- ja halduskoormuse. Eesti ei poolda üldjoontes vahendusmenetluses osalemise kohustuslikuks muutmist ja mitteosalemise sanktsioneerimist, kuid näeb võimalust muuta lepitusmenetluse tulevikus siseriiklike õigusaktidega kohustuslikuks näiteks lastega seotud vaidlustes.

 

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. detsembri 2015. a istungil
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand

Välisasjade nõukogus toimub arutelu idapartnerluse teemal, võetakse vastu järeldused Euroopa Naabruspoliitika ülevaatuse kohta. Eesti avaldab lootust, et kaubandusreeglite alane kokkulepe Chisinau ja Tiraspoli vahel hakkab edukalt toimima ja aitab kaasa koostöö paranemisele ka teistes valdkondades. 

Ministrid arutavad, mida EL terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks veel teha saaks. Terrorismivastane võitlus on ka 17.-18. detsembri Ülemkogu päevakorras. Eesti rõhutab, et vaja on tihedat koostööd ja infovahetust nii välispartneritega kui ka EL sees. Daeshi vastane võitlus peab olema üleilmne, toetame USA juhitud Daeshi vastase koalitsiooni tegevust. Süürias on vajalik infovahetus Venemaaga konfliktide vältimiseks. Peame tagama Euroopa Liitu sisserände ohutuse.

Arutatakse ka olukorda Liibüas ja Iraagis. Eesti toetab ÜRO uue eriesindaja Martin Kobleri jõupingutusi Liibüa poliitilise kokkuleppe heakskiitmise nimel ja loodame kokkuleppe tulemusel rahvusliku ühtsuse valitsuse peatset ametisse määramist. Eesti peab oluliseks EL toetust Iraagi peaministri Haider al-Abadi reformidele ja rahvusliku lepituse püüdlustele. Eesti peab oluliseks EL regionaalse strateegia elluviimist Iraagi, Süüria ja äärmusrühmitusest Daesh tuleneva ohu kohta.
 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14. ja 15. detsembri 2015. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Põllumajandus- ja kalandusnõukogu keskseks aruteluteemaks detsembri istungil on kalandusküsimused. Soovitakse kokku leppida 2016. aasta kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused väljaspool liitu asuvates vetes teatavate selliste kalavarude püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse. Nimetatud määruse alusel kehtestatakse Eesti kaugpüügi võimalused Loode- ja Kirde-Atlandil. Eesti püüab nimetatud piirkondades krevetti, meriahvenat ja turska. Teise kalanduspunkti raames soovitakse saavutada poliitiline kokkulepe teatavate Musta mere kalavarude suhtes kohaldatavate püügivõimaluste ning nendega seotud tingimuste osas 2016. aastaks.

Lisaks on nõukogus istungil kavas arutelu biomajanduse üle. Arutelu aluseks on põllumajandusteaduse alalise komitee poolt koostatud raport säästva põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse kohta. Raportis kirjeldatakse võimalusi ja riske, mis kaasnevad biomajanduse arenguga ja ära on toodud valdkonna erinevad tuleviku stsenaariumid. Põllumajandusteaduste alalise komitee raportist inspireeritult on kavas ELis välja töötada järgmise ELi eelarveperioodi põllumajandusteaduse rahastamise põhimõtted. Raportit soovitatakse võtta arvesse siseriiklike biomajanduse arengukavade väljatöötamisel. Istungil antakse ka ülevaade läbirääkimiste seisust ravimsööda määruse ja koolikavade üle.


3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 15. detsembri 2015. a istungil
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Üldasjade nõukogul arutatakse Euroopa Ülemkogu 17. ja 18. detsembri kohtumise ettevalmistamist ja järelduste kava. Euroopa Ülemkogu päevakavas on arutelud rändeküsimuste, terrorismi vastase võitluse, majandus- ja rahandusliidu tuleviku, ühtse turu lõpuleviimise ja Ühendkuningriigi EL liikmelisust puudutavate referendumiplaanide üle. Samuti käsitletakse Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid ja olukorda Ukraina idaosas.

Nõukogu kohtumisel arutavad ministrid parema õigusloome reformipaketiga seonduvat. Selle kogu poliitikatsüklit hõlmava reformipaketi eesmärk on muuta ELi poliitika kujundamise protsess avatumaks ja läbipaistvamaks ning tagada, et ELi poliitika saavutaks oma eesmärgid, see saavutatakse eelnõude ja nende muudatuste tõhusama mõjuhindamise kaudu, milline parandab ka ELi õigusaktide kvaliteeti.

Komisjon teeb ettekande ja toimub arvamuste vahetus Euroopa poolaasta 2016: majanduskasvu analüüsi teemal. Komisjon avaldas 2016. aasta majanduskasvu analüüsi 26. novembril. See käivitab Euroopa poolaasta protsessi ning kirjeldab majandusprioriteete liikmesriikidele ja Euroopa Liidule tulevaks aastaks.

Üldasjade nõukogul arutatakse Euroopa Liidu laienemist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi. Toetudes Euroopa Komisjoni poolt 10. novembril 2015 esitatud laienemispaketile, mis sisaldab laienemisstrateegiat ja riigipõhiseid aruandeid EL kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide kohta, võtab nõukogu vastu iga-aastased järeldused EL laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta.


4) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 16. detsembri 2015. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 16. detsembri 2015 istungil soovitakse saavutada kokkulepe üldise lähenemisviisi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmise eelnõu kohta. Uuendatud direktiiviga määratakse viiele peamisele õhusaasteainele (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed, ammoniaak) siseriiklikud heite vähendamise eesmärgid aastateks 2020 ja 2030. Eesmärgid püstitatakse õhusaasteainete vähendamise protsentides baasaasta (2005) suhtes. 2020. aastaks seatavad eesmärgid võetakse üle piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja maapinnalähedase osooni vähendamise protokollist (Göteborgi protokoll). Göteborgi protokolli muudatused, sh eesmärgid aastaks 2020, lepiti kokku 2012. aastal. Lisaks piirkogustele täiendab uuendatud direktiiv riikliku õhusaaste kontrolli programmi koostamise kohustust.Teise päevakorra punkti all soovitakse kinnitada nõukogu järeldused Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kehtiva strateegia vahehinnangu kohta.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-