Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Hannes Hanso ning kutsutud on ka keskkonnaminister Marko Pomerants.
Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.
Lisainfo: Kateriin Pajumägi 56 498 580
1. Meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt võetakse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi. Üks neist käsitleb tööaja korraldust siseveetranspordi valdkonnas ja teine meremeeste tööalaseid õigusi saada tööandjalt infot ja olla kaasatud nende huve puudutavate küsimuste lahendamisse.
Esimene direktiiv tuleb Eesti õigusesse võtta üle hiljemalt 31. detsembriks 2016 ja teine 10. oktoobriks 2017. Selleks muudetakse meretöö seadust ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadust.
Viimase muutmine loob meritsi kaupu vedavate laevade laevapere liikmetele, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja juures, võimaluse moodustada Euroopa töönõukogu.
Üleühenduseline ettevõtja on ettevõtja, kellel on Euroopa Liidu liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat. Eestis vastab nendele kriteeriumitele AS Tallink Grupp.
Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mille koosseisu kuuluvad töötajad igast liikmesriigist, kus ettevõte tegutseb. Töönõukogu eesmärgiks on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes. Täna on selline võimalus tagatud kõigis teistes sektorites, kui seal tegutseb üleühenduseline ettevõte.
2. Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Kolledžisse lähetatud välispersonali teenistustingimusi parandatakse nii, et neile hüvitatakse esimese aasta jooksul Eestist ostetud kaupadelt tasutud käibemaks.
Balti Kaitsekolledž on 1998. aastal Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise lepinguga loodud Tartus asuv õppeasutus, kus koolitatakse peamiselt NATO ja ELi ning programmi „Partnerlus rahu nimel“ riikide ohvitsere. 1999. aastal sõlmiti ka protokoll kolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta. Selles on ette nähtud käibemaksusoodustus kolledžile kui asutusele ametlikuks kasutamiseks ostetud kaupadelt, aga mitte sinna lähetatud personalile nende isiklikuks tarbeks ostetud kaupadelt.
Arvestades kolledži olulisust Eesti riigikaitsele, otsustas valitsus kaitseministeeriumi ettepanekul 2015. aastal, et kolledžisse lähetatud välispersonali teenistustingimusi parandatakse nii, et neile hüvitatakse sisseelamisperioodil Eestist ostetud kaupadelt tasutud käibemaks. Käibemaksu hüvitamise võimaldamiseks on ette valmistatud 1999. aasta protokolli muutmine.
Hüvitist saab taotleda vaid teiste riikide poolt kolledžisse lähetatud personal ja seda saab teha ühe aasta jooksul alates kolledžisse teenistusse asumisest. Raha hüvitise maksmiseks nähakse ette kaitseministeeriumi eelarves. Esimesel aastal oleks see prognoosi põhjal 38 302 eurot ja edaspidi aastas keskmiselt 12 187 eurot.
Protokoll tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest sellega muudetakse ratifitseeritud välislepingut.
3. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel:
1) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanoni Vabariigis.
Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.
Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.
Missiooni koosseisu määratavate tegevväelaste operatsioonieelsed ja -aegsed kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2017. aasta eelarvest.
2) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu näeb ette vajaduse korral kaitseväe kuni 220 tegevväelase kasutamist 2017. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (Nato Responce Force) koosseisus.
NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF tagab NATO kiirreageerimisvõime ja sellel on võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi tegevusvõime tagamine on otseselt Eesti riigi huvides. NRFi kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRFi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.
3) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kolme tegevväelasega NATO operatsioonile Kosovos kuni 31. detsembrini 2017.
Eesti tegevväelased teenivad Prištinas staabiohvitseride ja staabiallohvitseridena.
Eesti on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.
4) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt pikendatakse 2017. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis.
Eesti riik on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. Aastast.
5) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamist järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning meie riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Oluline on, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.
6) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias.
Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.
7) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine ja tegevväelaste arvu suurendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu annab võimaluse järgmisel aastal panustada EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas: Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel.
Eesti osaleb alates 2015. aasta augustist EUNAVFOR Med/Sophia operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga.
Käesolev mandaat võimaldab saata operatsioonile kuni kuus tegevväelast. Arvestades EUNAVFOR Med/Sophia suurt tähelepanu ja olulisust, lubab varu panustada vajadusel ja võimalusel piirarvu raames täiendavate tegevväelastega.
8) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu annab võimaluse panustada 2017. aastal kuni kümne tegevväelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Eesti osalus operatsioonis Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Anbari provintsis alustas teenistust 6-liikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi kooseisus, mille peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib alates septembrist 2016 üks Eesti vanemohvitser Bagdadis USA juhitavas mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.
Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias.
Arvestades ISILi vastase võitluse prioriteetsust, on Eesti valmis vajadusel ja võimalusel panustama operatsiooni täiendavalt, näiteks staabiohvitseridega. Täiendavalt panustatavate tegevväelaste hulk jääks käesoleva otsuse eelnõus sätestatud piirarvu (10) sisse.
9) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali).
2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMAsse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).
4. Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise kord
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega sätestatakse rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise kord. Määrus reguleerib sellise kahju hüvitamist, mis on tekitatud Eesti riigi poolt välisriigis või mis on tekitatud välisriigi poolt Eestis. Määruses sätestatu aitab muu hulgas kaasa Eestis tekitatud kahju hüvitamisele.
5. Liikuvate heiteallikate andmeid esitama kohustatud isikute loetelu, andmete esitamise tähtaeg ja vorm
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohane määrus kehtestatakse terviktekstina seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. aastal. Eelnõus ei tehta sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega.
6. Paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning nende saavutamise tähtajad
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohane määrus kehtestatakse terviktekstina seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. aastal. Eelnõukohase määruse eesmärk ei ole võrreldes kehtiva terviktekstiga muutunud. Määrusest jäetakse välja sätted, mis on reguleeritud seaduses või ministri määruses.
Määruse eelnõu on koostatud eesmärgiga tagada Genfi konventsioonist ning selle protokollidest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste ja teistest välisõhku käsitlevatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine selleks, et piirata ja vähendada välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguseid ja kaitsta inimese tervist ja keskkonda saasteainete kahjuliku mõju eest.
Aastal 2000 ühines Eesti piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni ning selle kolme protokolliga, mis käsitlevad väävli, lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamist.
Eestis saastavad välisõhku vääveldioksiidiga peamiselt suured põletusseadmed, mille installeeritud soojusvõimsus on sisseantava kütusekoguse põhjal 50 MWth või suurem. Suurtest põletusseadmetest eraldus 2014. aastas 29,7 tuhat tonni vääveldioksiidi ning 9,4 tuhat tonni lämmastikoksiide, mis moodustab kõigist Eestis heitkogustest vastavalt 72,7% ja 28,1%. Põhiosa nimetatud saasteainete heitkogustest tuleb Ida-Virumaal paiknevatest suurtest põletusseadmetest: vastavalt 29,64 ja 8,24 tuhat tonni. Liikuvate saasteallikate lämmastikoksiide üldheitkogustes osatähtsus on 43,4%.
7. Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohane määrus kehtestatakse terviktekstina seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. aastal. Määruses ei tehta sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega.
8. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ muutmine
Esitajad: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse andmekogu andmetele juurdepääsu korda ja andmekoguga liidestatakse riigitöötaja iseteenindusportaal.
Rahandusministeerium saab juurdepääsu andmekogu andmetele, mis ei ole seotud isiku nime ja isikukoodi viimase nelja numbriga. Riigikontrolli osas täpsustatakse andmetele ligipääsu korda. Juurdepääs andmetele antakse osas, mis on vajalik neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Andmete saamiseks luuakse andmekogu aruandluskeskkonnas aruanded, mis sisaldavad vaid konkreetse ülesande täitmiseks vajalikke andmeid. Rahandusministeerium vajab näiteks andmeid palgaanalüüside tegemiseks.
Samuti liidestatakse eelnõu kohaselt andmekoguga riigitöötaja iseteenindusportaal. Portaalis saab hallata puhkusegraafikuid, menetleda puhkuse, koolituse ja lähetuse avaldusi, mis vähendab nende andmete andmekogusse edastamiseks ja sisestamiseks vajalikku tööaega. Seni on andmekoguga liidestatud aruandluskeskkond asutusesiseste ja üleriigiliste aruannete koostamiseks.
9. Maa andmine Mäetaguse valla munitsipaalomandisse (Maakütte maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu
Ida-Viru maakonnas antakse Mäetaguse vallale Mäetaguse alevikus asuv Maakütte maaüksus (7451 m², tootmismaa) maaküttesüsteemi rajamiseks, millega soojendatakse vallale kuuluvaid hooneid.
10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 2 025 200 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks.
Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseeritakse rahas alates 2007. aastast ning makseid tehakse kord kvartalis. Enne seda maksti kompensatsiooni erastamisväärtpaberites. Summa suuruse arvutamist korraldab ja kompensatsiooni määrab kohalik omavalitsus, kompensatsioone maksab rahandusministeerium.
Seni on rahas kompensatsioone makstud ligikaudu 10,58 miljonit eurot.
Hinnanguliselt jääb 2016. aasta lõpuks lõpetamata vähemalt 210 vara tagastamise ja kompenseerimise menetlust, mis moodustab umbes 0,15% esitatud restitutsiooninõuete koguarvust.
11. Riigivara valitseja määramine
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse riigile pärimisõiguse alusel üle tulnud vara, Harjumaal Nissi vallas asuva maaüksuse Nurgasaun VII õigusvastaselt võõrandatud 24,13 ha maa, 7/9 nõudeõiguse valitsejaks keskkonnaministeerium.
12. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokolli eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitajad: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vabariigi korraldusega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokoll ja antakse volitus Eesti Vabariigi erakorralisele ja täievolilisele suursaadikule, alalisele esindajale Euroopa Liidu juures sellele 11. novembril 2016 toimuval kaubandusministrite kohtumisel Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada.
2007. aasta juunis alustas EL piirkondadevahelise assotsieerimislepingu läbirääkimisi Andide Ühenduse riikide – Boliivia, Colombia, Ecuadori ja Peruuga. Leping hõlmas ka kaubanduse osa. 2009. aastal peeti ka kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi Boliivia, Colombia, Ecuadori ja Peruuga. Kuna Boliivia ilmutas uue vormi vastu kriitilisi seisukohti ning Ecuador peatas oma osaluse juulis 2009, lõpetati 2010. aasta mais kaubanduslepingu läbirääkimised edukalt vaid Colombia ja Peruuga. Eestis kiitis valitsus selle heaks 31. mail 2012. 26. juunil 2012 kirjutas EL alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule.
Ühinemisprotokolli rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja ja seda ei pea Riigikogu ratifitseerima.
13. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti sai 22. septembril 2016 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja, millega komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse nr 2016/0619. Rikkumismenetlus puudutab rahandusministeeriumi haldusalas oleva rakendusdirektiivi (EL) 2015/2392 (mis käsitleb määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega) mitteõigeaegset ülevõtmist.
Eesti vastab komisjonile, et direktiiv võetakse üle väärtpaberituru seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadusega, mis on saadetud riigisisesele kooskõlastamisele. Rahandusministeerium soovib esitada seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2016. aasta detsembris.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku vaheülevaatuse paketi ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevuse pikendamise kava kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon esitas septembri keskel teatise Euroopa Liidu (EL) 2014-2020 eelarveraamistiku vaheülevaatuse kohta. EL eelarveplaan koostatakse seitsmeks aastaks, selle kohendamine muutunud keskkonnale paremini vastavaks on EL eelarveprotsessi osa. Vaheülevaatuse ettepanekud käsitlevad nii vahendite kasutusviisi ja mahtude mõningast muutmist kui ka programmide elluviimise reeglite ja korralduse lihtsustamist. Kokku suureneksid Euroopa Komisjoni ettepanekute tulemusel EL kulukohustused aastatel 2017-2020 ligikaudu 13 miljardit eurot. Sellest täiesti uued ettepanekud aastateks 2018-2020 on 6,3 miljardit eurot (rahastamise kasv konkurentsivõimeprogrammides, noorte tööhõive edendamise programmis, rändekriisi ning selle algpõhjuste leevendamise tegevustes). Ülejäänud 6,5 miljardi euro suurune kulude kasv on seotud juba tehtud otsustega. Sellest peamise osa ehk 4,6 miljardit eurot moodustab ühtekuuluvuspoliitika ümbriku kasv tehnilise kohenduse tulemusel, aga ka 1,8 miljardi euro ulatuses lisaraha rändekriisiga tegelemiseks 2017. aasta üldeelarves.
Eesti üldjoontes toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut. Programmide ja teiste vahendite elluviimise reeglite ja korralduse lihtsustamisel peab Eest oluliseks, et toetuse saajaid ja taotlejaid koheldakse võrdselt olenemata, kas tegemist on EL või liikmesriikide tasandil hallatavate vahenditega.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel:
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. novembri 2016. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
14. novembril 2016 Brüsselis toimuva Euroopa Liidu (edaspidi EL) välisasjade nõukogu päevakorrapunktid ja Eesti seisukohtade ettepanekud ning informatsioon EL piiravate meetmete kohta.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaitseministrite 14. ja 15. novembri 2016. a ametlikul kohtumisel
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaitseministrite 14. ja 15. novembri 2016. a ametlikul kohtumisel alljärgnevatel teemadel: ELi välis- ja julgeolekustrateegia julgeoleku- ja kaitseosa rakendusplaan; ELi ja NATO koostöö; ELi sõjalised operatsioonid Vahemerel (Liibüa) ja Sahel
3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 16. novembri 2016. a istungil
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eelarve ECOFIN kohtumise põhiteema on 2017. a Euroopa Liidu üldeelarve lugemine ministrite nõukogus. Istungi raames toimub tavapärane lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga (parlament), mille eesmärk on EL 2017. aasta eelarves kokkuleppele jõuda. Lepitusprotseduuri jooksul (lepitusperiood lõppeb 17. novembril) püütakse lepituskomitees koostada EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukohtade põhjal EL 2017. aasta üldeelarve eelnõu ühine tekst. Peale ühisteksti vastuvõtmist annab järgmise aasta eelarvele lõpliku heakskiidu Euroopa Parlamendi täiskogu.