Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 08. november 2012
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.
Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.
1. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammi punktiga, mis näeb ette suurendada konkurentsiameti õigust sekkuda olukordadesse, kus ettevõtjad kuritarvitavad turupositsiooni või on vaba konkurentsi muul moel riivatud.
Eelnõuga antakse konkurentsiametile õigus teha omal algatusel isikutele ettekirjutusi konkurentsile tõsise ja korvamatu kahju tekkimise ohu korral. Teisisõnu antakse õigus ajutisi meetmeid kohaldades kehtestada ettekirjutisega isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatud teost. Ettekirjutus kehtestatakse tähtajalisena kuni kolmeks kuuks ning vajadusel võib konkurentsiamet tähtaega pikendada, kuid kokku mitte rohkem kui 12 kuud.
Teise olulise täiendusena näeb eelnõu ette konkurentsiameti õiguse kiita heaks ettevõtjate vabatahtlike kohustuste võtmist konkurentsiolukorra parandamiseks. Kavandatava muudatusega antakse ettevõtjale, kelle tegevuses on konkurentsiseaduse ja/või Euroopa Liidu toimimise lepingus kirjeldatud rikkumise tunnused ning kellele konkurentsiamet kavatseb teha rikkumise kõrvaldamist nõudva ettekirjutuse, võimaluse esitada konkurentsiametile ettepanek kohustuste võtmiseks oma tegevusest tulenevate konkurentsiprobleemide lahendamiseks ja selle kaudu konkurentsiolukorra parandamiseks.
Eelnõuga nähakse ette ka eri- või ainuõigust omava ettevõtja kontseptsiooni parem sidustamine teiste õigusvaldkondadega ning Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest. Konkurentsiamet võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada kuni ühe aastani.
Selle muudatuse eesmärgiks on vältida juhtumeid, kus ettevõtjad saavad konkurentsiametilt koondumiseks loa, kuid viivad koondumise faktiliselt lõpuni alles aastate pärast. Konkurentsiamet lähtub koondumise lubatavuse hindamisel koondumise kontrollimise ajal kaubaturul valitsevast olukorrast ja seal tegutsevate ettevõtjate turujõust. Juhul, kui koondumise osalised saavad küll koondumiseks loa, kuid praktikas viivad koondumise läbi aastaid pärast loa saamist, võib olukord kaubaturul olla kardinaalselt muutunud ning seetõttu ei tugine koondumise luba enam selle aluseks olevatel asjaoludel.
Arvestades eri- või ainuõiguse kontseptsioonis ja selle andmises tehtavate muudatustega, kavandatakse eelnõuga muudatusi ka seonduvates õigusaktides – elektroonilise side seaduses, osalt karistusseadustikus ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses.
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetele täiendavaid kulutusi ega tulusid. Võimalikud kulud ajutiste meetmete kohaldamise ja kohustuste heakskiitmisega seoses kaetakse konkurentsiameti sisemiste ressursside arvelt.
Seadus jõustub üldises korras. Eri- või ainuõigust omava ettevõtja mõistega seonduvad muudatused jõustuvad 1. juulil 2013.
2. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: seaduse eelnõu
Toiduseaduse muutmine oli vajalik seoses liikmesriikidele kohalduvate lisaainete valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu määruste jõustumisega 1. detsembrist 2012 ja 1. juunist 2013. Seadusemuudatus toob kaasa toidus lisaainete kasutamist reguleeriva kahe valitsuse määruse kehtetuks tunnistamise.
Muudatuse mõjul läheb nõuete järgimine toiduainetööstusele lihtsamaks, kuna kogu lisaainete kasutamise valdkond saab reguleeritud üksnes Euroopa Liidu määrustega.
Toidu lisaainete valdkond on 1. juunist 2013 reguleeritud kahe Euroopa Liidu määrusega, mis toovad kaasa üksikud uued nõuded, mis reguleerivad lisaainete kasutamist toiduensüümides, toitainetes ja lisaainete endi koostises. Tootjatele kehtib üleminekuaeg kuni 2. detsembrini 2013 ning nii lisaaineid kui neid sisaldavat toitu võib turustada kuni varude lõppemiseni.
Seadus jõustub üldises korras ning osaliselt 1. juunist 2013.
3. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis 2010. aasta Kampala (Uganda) ülevaatekonverentsil tehtud muudatuste ratifitseerimise. Muudatused käsitlevad põhiosas agressioonikuriteoga seonduvaid teemasid, sh kohtu jurisdiktsiooni laiendamist agressioonikuriteo osas. Eelnõus määratletakse ka relvad, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks mitterahvusvahelistes konfliktides.
Ratifitseeritavate muudatuste eesmärk on luua eeldused riikide poliitiliste ja sõjaliste juhtide individuaalsele kriminaalvastutusele võtmiseks agressioonikuriteo eest. Samuti kaitsevad muudatused võimalikke agressioonikuritegude ohvreid. Muudatuste kohaselt on vastutuse kohaldajaks ja kuritegude menetlejaks rahvusvaheline kriminaalkohus.
Muudatuste ratifitseerimine ei too kaasa Eesti riigisiseste õigusaktide muutmist.
Statuudi muudatuste ratifitseerimine ja rahvusvaheline jõustumine (kõige varem 2017. aastal) on märgiliselt olulised ja neil on loodetavalt rahvusvaheline preventiivne mõju rahu ja turvalisuse tagamisel.
4. Arvamuse andmine "Käibemaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (292 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärgiks on alandada matusetarvete ja –teenuste käibemaksumäära 20%-lt 9%-le.
1. jaanuarini 2009 kehtis matusetarvetele ja –teenustele 5% käibemaksumäär. Pärast seda kehtestati maksumääraks 18% ning 1. juulist 2009 tõsteti maksumäär 20%-le. Lisaks muudeti matusetoetuse maksmise korda ning alates 1. juulist 2009 makstakse toetust ainult omasteta või tundmatute isikute matmise korraldamise eest vastutavale kohalikule omavalitsusele.
Seletuskirja järgi on matusetarvete ja –teenuste maksutõus ning matusetoetuse kaotamine halvendanud eelkõige madalama sissetulekuga leibkondade olukorda. Üheks võimaluseks, kuidas muuta matuse läbiviimist omastele rahaliselt vähemkoormavaks, on alandada matusetarvete ja –teenuste käibemaksu.
Seletuskirjas on toodud välja, et statistikaameti andmetel suri 2011. aastal 15 244 inimest. Eelnõus on keskmiseks matusekorraldamise kuluks arvestatud 700 eurot. Sellisel juhul väheneb riigieelarvesse laekuv tulu matusetarvete ja –teenuste käibemaksu alandamisest ligikaudu ühe miljoni euro võrra.
Seaduseelnõu jõustumise tähtajaks on kavandatud 1. jaanuar 2014.
Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu. Rahandusministeerium leiab, et vähendatud maksumäära rakendamisel saavad suurema soodustuse need, kes ostavad kallima kauba või teenuse ning soodustuse saajate hulka kuuluvad ka need, kes tegelikult riigi tuge ei vaja. Sotsiaalsete probleemide leevendamiseks on efektiivseks meetmeks otsetoetused abivajajatele.
Valitsuse arvamus tuleb esitada Riigikogu rahanduskomisjonile 15. novembriks 2012.
5. “Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti elukestva õppe strateegia koostamise eesmärk on luua strateegiline raamistik haridusvaldkonna sidustatud juhtimiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise tõhustamiseks, et tagada riigi konkurentsivõime suurendamine ajavahemikul 2014-2020.
Elukestva õppe arendamine on üks suuremaid poliitilisi ja ühiskondlikke väljakutseid Eestis, mis toetab inimeste elukvaliteedi kasvu ja riigi majanduse arengut. Strateegia koostamisega luuakse eeldused üldiseks ja terviklikuks hariduspoliitika arenguks sidustatud planeerimisprotsessi abil.
Strateegia loomisega peetakse silmas, et Eesti hariduskorraldus on efektiivne ja kvaliteetne, Eesti haridussüsteem on avatud kõikidele võrdsetel alustel, Eesti haridussüsteem on kättesaadav ning Eesti haridussüsteem rahuldab töötajate ja tööandjate vajadusi.
Elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostab haridus- ja teadusministeerium, kes viib selle läbi avatud protsessina võttes arvesse huvipoolte arvamusi ja ettepanekuid. Strateegia koostamisse kutsutakse osalema nii hariduspoliitika arengut mõjutavad ning sellest mõjutatud partnerid, sh kõik ministeeriumid, riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsuste Liit, õpetajate ühendused, erinevad mõttekojad jne.
Strateegia rakendamise alusteks kujunevad valdkondlikud rakendusplaanid. Strateegia rakendumise eest vastutab haridus- ja teadusministeerium.
6. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määruse nr 79 "Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu koostamise tingis vajadus parandada viiteid erinevatele majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustele, sest paljud määruses viidatud määrused enam ei kehti.
Lisaks on vaja täpsustada meetodit, kuidas arvutatakse romusõidukite taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarve ning millal võetakse taaskasutatud ja ringlussevõetud materjalid sihtarvude arvutamisel arvesse. See on vajalik selleks, et nii probleemtooteregister kui ka kõik tootjad ja romusõidukite käitluskohad arvutaks taaskasutuse ning ringlussevõtu sihtarve sarnaselt, mis võimaldab saada omavahel võrreldavaid andmeid.
Eelnõuga kehtestatakse vorm, millega romula või tootja peab esitama romusõidukite töötlemise algandmed probleemtooteregistrile, kui viimane seda nõuab. Kohustust rakendatakse 1. jaanuarist 2014. Hetkel ei ole romulates romusõidukite töötlemise algandmete üle arvestuse pidamine ühtlane. Sama arvepidamise vormi kasutamine aitab pädevatel asutustel kontrollida taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude arvutamise algandmeid.
Mõnedele jäätmekäitlejatele, kes ei pea kehtestatava määruse lisas oleva vormi kohaselt arvestust töödeldavate romusõidukite üle, võib tekkida ühekordne kulu arvestuse pidamiseks vajaliku süsteemi loomiseks.
Eelnõu täpsustab ka seda, et romusõiduki käitluskoha koostatud elektrooniline lammutustõend on maanteeametile aluseks mootorsõiduki liiklusregistrist kustutamiseks. Romusõiduki valdaja ei pea minema liiklusregistrisse paberil lammutustõendiga, et sõiduk liiklusregistrist kustutada.
7. Eluruumi kasutamiskulude hüvitamise piirmäärad
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu
Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.
Eelnõuga nähakse ette, et riigiametnikule, kellele anti tööandja eluruum või hüvitati muu eluruumi kasutamise kulu enne 1. aprilli 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, hüvitab ametiasutus eluruumi kasutamiskulud.
Jõustuv avaliku teenistuse seadus ei näe enam ette tööandja eluruumi kasutamist ega muu eluruumi kasutamiskulude hüvitamist. Seaduse rakendussätted annavad nendele riigiametnikele, kellele anti tööandja eluruum või hüvitati muu eluruumi kasutamise kulu enne 1. aprilli 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, võimaluse seda õigust kasutada kuni 30. juunini 2014. Valitsuse määrusest tulenevalt on õigus eluruumi kasutamiskulude hüvitamisele õiguskantsleril, riigikontrolöril, riigisekretäril, ministeeriumi kantsleril ja maavanemal.
Määrusega kehtestatakse eluruumi kasutamiskulude hüvitamise piirmäärad üleminekuajaks. Piirmäärad võrreldes 2007. aastal kehtestatud korraga ei muutu. Samaks jäävad ka eelarvekulud.
Üürikorteri kasutamiskuludeks loetakse nii üürilepingu alusel tasutavat üüri kui ka jooksvaid kulusid, näiteks elekter, vesi ja küte. Kulud kompenseeritakse eluruumi kasutamiskulusid tõendavate dokumentide alusel. Hüvitis kuulub erisoodustusena maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga.
Eelnõu on planeeritud jõustuma koos avaliku teenistuse seadusega 1. aprillil 2013 ning kehtib 30. juunini 2014.
8. Ametnike koolituse kord
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu
Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.
Eelnõu reguleerib ametnike koolituse koordineerimise korraldust asutusteülesel tasandil, ametnike koolitustegevuse korraldamist riigi ametiasutuses ning ametnikuga sõlmitava ressursimahuka koolituse lepingu sõlmimise ja kulude arvestamise korda. Määrust kohaldatakse ministeeriumide ja nende valitsemisalas olevate ametiasutuste ning riigikantselei ametnikele.
Eelnõu kohaselt koordineerib rahandusministeerium asutusteülest koolitustegevust, analüüsib ametnike koolitusvajadust ning korraldab sellest tulenevalt koolitusi. Ministeeriumid vastutavad koolituse koordineerimise eest oma valitsemisalas. Eelnõuga säilitatakse ka hetkel kehtiv koolitustegevuse detsentraliseeritud iseloom ja riigiasutustele jääb üsna ulatuslik iseotsustamise õigus, sest peamine vastutus ametnike teadmiste ning oskuste nõuetele vastavuse ja arendamise eest lasub asutustel endil.
Eelnõuga nähakse ette minimaalsed nõuded ametnikuga sõlmitava ressursimahuka koolituse lepingule. Samuti nähakse ette ressursimahuka koolituse kulude arvestamise kord, sh millised kulud on ressursimahuka koolituse kulude arvestamisel otsesed ja kaudsed kulud.
Ametnike koolituse kord vastab üldlevinud koolituse juhtimise printsiipidele. Koolitustegevuse korraldamise head tava järgivate ametiasutuste jaoks ei too uus määrus kaasa vajadust asutuse koolituse korraldamise aluseid muuta. Varasemast erinev on nõue esitada kord aastas rahandusministeeriumile informatsioon asutusteülese koolituse vajaduse kohta. Siiani koguti teavet kord kahe aasta jooksul keskse koolituse programmi ettevalmistamiseks. Selle ülesande täitmine ei eelda täiendavate inimeste värbamist ei rahandusministeeriumilt ega ministeeriumidelt.
Määrus jõustub koos avaliku teenistuse seadusega 1. aprillil 2013.
9. Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu
Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.
Uue avaliku teenistuse seaduse kohaselt on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning asutused, mis alates avaliku teenistuse seaduse jõustumisest ei ole enam ametiasutused, kohustatud jätkama ametnike, sh seniste ametnike, kelle ametikoht muutub töökohaks, teenistuslehtede pidamist viie aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.
Määruse rakendamisel muutub teenistuslehe pidamine lihtsamaks. Teenistuslehele kogutakse andmeid, mis on vajalikud pensioniõigusliku staaži arvutamiseks, riikliku pensioni suurendamise ja koondamise korral etteteatamistähtaja arvutamiseks ning distsiplinaarkaristuste kohta. Seetõttu on teenistuslehele märgitavaid andmeid vähem kui hetkel kehtiv kord ette näeb. Vähem on ka isikuid, kelle teenistuslehte peetakse.
Teenistusleht on dokument, mis annab ülevaate ametniku teenistuskäigust, teenistusstaaži arvestuse peatumisest ja distsiplinaarkaristustest. Teenistuslehtede pidamine on vajalik avaliku teenistuse staaži üle arvestuse pidamiseks, seda eelkõige soodustingimustega töölepingu alusel töötavale või soodustingimustel teenistust jätkavale isikule vanaduspensioni suurenduse arvestamiseks. Samuti ka koondamise tõttu teenistusest vabastamisest etteteatamise tähtaja arvutamiseks.
Eelnõuga nähakse ette teenistusstaaži arvutamise kord. Teenistusstaaži arvutatakse sarnaselt hetkel kehtiva korraga aastates, kuudes ja päevades, kuid kokkuarvutamisel on tähendus vaid täisaastatel.
1. jaanuaril 1996 jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel välja teenitud teenistusstaaži arvestatakse sel ajal kehtinud õigusaktide alusel.
Nende isikute teenistuslehed, kellele ei jätkata teenistusstaaži arvestamist, saadetakse hoiule rahandusministeeriumisse.
Määrus jõustub koos avaliku teenistuse seadusega 1. aprillil 2013.
10. Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu
Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013. a jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.
Eelnõuga kehtestatakse teenistuskohtade klassifikaator ning ühtne vorm riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamiseks ja liigitamiseks. Teenistuskohtade klassifitseerimine loob eeldused erinevatest ametiasutustest sarnaste tööde kaardistamiseks ja annab ülevaate riigi ametiasutuste tööjõu struktuurist.
Avaliku teenistuse teenistuskohtade klassifikaatori loomise ülesanneteks on parandada teenistuskohtade loomise ja haldamise läbipaistvust, aidata kaasa teenistuskohtade arvu ja selle muutumise planeerimisele ning tagada teenistuskohtade võrreldavus riigi ametiasutuste vaheliselt ja asutuste siseselt.
Teenistuskohtade klassifikaator koosneb järgmistest teenistusgruppidest:
• avaliku teenistuse spetsiifilised teenistusgrupid – sellised teenistuskohad, millega sarnaseid ei esine mujal kui riigi ametiasutustes;
• avaliku teenistuse üldised teenistusgrupid – sellised teenistuskohad, mis esinevad peaaegu samal kujul ka avalikust teenistusest väljaspool;
• muude teenistuskohtade grupp – teenistuskohad, mille jaoks sobivat teenistusgruppi ei leita.
Teenistusgrupid on valdavas osas sarnaste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohtade grupid, mis on jaotatud tasemeteks täidetavate ülesannete iseloomude järgi. Teenistusgruppidesse paigutatakse nii töötajad kui ametnikud, kusjuures liigitamise aluseks võetakse teenistuskohad, mitte sellel teenistuskohal töötavad ametnikud või töötajad.
Määruse rakendamisel paraneb ametiasutuste personalijuhtimise alaste otsuste ning personali planeerimise kvaliteet. Riigi ametiasutustes kehtestatav teenistuskohtade koosseis fikseerib ametiasutuse eelarveliste võimalustega kaetud inimressursi vajaduse, millest personalitöötajad saavad lähtuda personalitegevuse ning struktuuriüksuse juhid oma üksuse tegevuse planeerimisel.
Põhiseaduslikele institutsioonidele ja neid teenindavatele ametiasutustele ning kohalikele omavalitsustele on eelnõu rakendamine soovituslik.
Määrusega kaasnevaks suurimaks muutuseks on kohustus kasutada teenistuskohtade koosseisude kehtestamisel kindlat vormi ning liigitada teenistuskohad ette antud klassifikaatori kohaselt. Määruse rakendamine eelarves kasvavaid kulusid kaasa ei too.
Määrus jõustub koos avaliku teenistuse seadusega 1. aprillil 2013. Teenistuskohad peavad olema liigitatud vastavalt teenistuskoha klassifikaatorile 1. juuniks 2013.
11. Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 2010. a korralduse nr 516 „Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt arvatakse Tiiu Paas ja Magnus Ilmjärv komisjoni koosseisust välja, kuna nende volitusaeg on täis saanud. Uuteks liikmeteks nimetatakse Tartu Ülikooli professor akadeemik Valter Lang ja Tartu Ülikooli professor Lauri Mälksoo.
12. Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
1) Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Valga maakonnas 12 transpordimaa sihtotstarbega maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad Valga maakonnas Õru, Tõlliste, Sangaste ja Taheva valdades asuvad 12 transpordimaa sihtotstarbega maaüksust. Maaüksused on vajalikud tee remondi läbiviimisel teemaa laiendamiseks.
2) Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Valga maakonnas 10 transpordimaa sihtotstarbega maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad Valga maakonnas Puka ja Tõlliste valdades asuvad 10 transpordimaa sihtotstarbega Jõhvi-Tartu-Valga maantee maaüksust. Maaüksused on vajalikud tee remondi läbiviimisel teemaa laiendamiseks.
3) Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Ridala vallas 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa külas asuv maaüksus nimega Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee (552 m2 transpordimaad). Maaüksus on vajalik tee remondi läbiviimisel teemaa laiendamiseks.
4) Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Roosna-Alliku vallas 4 transpordimaa sihtotstarbega maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas Viisu, Kirisaare ja Allikjärve külades asuvad neli transpordimaa maaüksust nimega Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee. Maaüksused on vajalikud tee remondi läbiviimisel teemaa laiendamiseks.
5) Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Kolga-Jaani vallas 3 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Vaibla külas asuvad kolm transpordimaa maaüksust nimega Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee. Maaüksused on vajalikud tee remondi läbiviimisel teemaa laiendamiseks.
13. Maa munitsipaalomandisse andmised
1) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tallinna linnas asuv Pärnu mnt 102e maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna linnas Kesklinna linnaosas asuv Pärnu mnt 102e maaüksus (2292 m² transpordimaad). Pärnu mnt 102e maaüksus on vajalik mahasõidutee, kvartalisisese juurdepääsutee ja kõnniteede rajamiseks.
2) Maa andmine Kohila valla munitsipaalomandisse (Kohila vallas Salutaguse külas asuv Elupuu tee L1 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Kohila valla munitsipaalomandisse Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas asuv Elupuu tee L1 maaüksus (8914 m² transpordimaad). Elupuu tee maaüksus on vajalik avalikult kasutatava tee rajamiseks, mille kaudu kavandatakse Vaida-Urge teelt mahasõit ja juurdepääs detailplaneeringualale.
3) Maa andmine Kuusalu valla munitsipaalomandisse (Kuusalu vallas Kiiu alevikus asuva Kiiu-Käli jalgtee maaüksus 6)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Kuusalu valla munitsipaalomandisse Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus asuv Kiiu-Käli jalgtee maaüksus 6 (662 m² transpordimaad). Kuusalu vald taotleb Kiiu-Käli jalgtee maaüksust munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks.
4) Maa andmine Paide linna munitsipaalomandisse (Paide linnas asuv Tulbi tänav T1 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Paide linna munitsipaalomandisse Paide linnas asuv Tulbi tänav T1 maaüksus (3188 m² transpordimaad). Paide linn taotleb Tulbi tänava maaüksust munitsipaalomandisse juurdepääsutee rajamiseks Tulbi tänava pikendusena.
14. Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2012. a korralduse nr 183 "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2012. aastaks" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on vähendada seoses ettevõtte suuremahuliste investeeringutega AS-i Tallinna Sadam 2012. aasta eelarvesse makstavate dividendide summat 11 060 000 euro võrra vastavalt äriühingu põhjendatud taotlustele.
AS-i Tallinna Sadam 2012. aasta riigieelarvesse makstavaks dividendisummaks on kinnitatud 44 863 000 eurot. Eelnõu kohaselt on uueks dividendide summaks 33 803 000 eurot.
Korralduse eelnõu jõustumisel vähenevad riigieelarve 2012. aasta prognoositavad dividenditulud 11 060 000 euro võrra ning juriidilise isiku tulumaksu tulud 2 940 000 euro võrra. Kokku vähenevad riigieelarve prognoositavad tulud 14 000 000 euro võrra.
15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Põllumajandusministeeriumile
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse põllumajandusministeeriumile valitsuse reservist 66 255,31 eurot üleliigsete laovarudega seotud kohtuasjades riigilt põllumajandusministeeriumi kaudu välja mõistetud menetluskulude katteks. Eelnõu tuleneb 30. augusti 2012 valitsuskabineti nõupidamise otsusest.
Riigilt on kolmes kohtuasjas (AS Pimix, OÜ Wauter Trade ja AS Balbiino) kokku välja mõistetud 18 274,08 eurot, sh põllumajandusministeeriumilt 10 780,71 eurot.
Lisaks on 12 kaebajat, kelle osas kohtumenetlus pole veel lõpetatud, esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks põllumajandusministeeriumilt summas 31 063,65 eurot. Kuus käitlejat pole taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks veel esitanud, kuid arvestades juba esimese astmes tehtud otsuseid võib menetluskulude suuruseks kujuneda nende puhul kokku 24 410,95 eurot.
16. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadikukandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nimetamiseks.
17. Informatsioon NATO kriisiohjeõppuse CMX 12 kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab valitsuse istungile informatsiooni 12.-16. november 2012 toimuva NATO kriisiohjeõppuse CMX 12 kohta. CMX (NATO Crisis Management Exercise) on igal aastal korraldatav NATO kriisiohje õppus, kus harjutatakse NATO kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure.
18. Ülevaated Eesti osalemisest rahvusvahelistes organisatsioonides ja teistes rahvusvahelistes koostöövormides 2012. aastal ning arengu- ja humanitaarabi eraldamisest 2011. aastal
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tulenevalt valitsuse 8. detsembri 2011. aasta istungil otsustatust esitab välisministeerium valitsusele ülevaated Eesti osalemisest rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste koostöövormide töös 2012. aasta seisuga. Teises ülevaates on toodud välja, kuidas on kasutatud riigieelarvest ettenähtud vahendeid arengu- ja humanitaarabiks 2011. aastal.
2012. aasta seisuga osalevad ministeeriumid ja riigiasutused kokku 367 rahvusvahelise organisatsiooni ja muu rahvusvahelise koostöövormi töös, neist 279-le tuleb tasuda liikmemaks.
Kõik ministeeriumid ja riigiasutused andsid 2011. aastal kokku arengu- ja humanitaarabi 14 380 000 eurot 19 rahvusvahelisele organisatsioonile, neist 12 on ÜRO organisatsioonid.
Välisministeerium leiab, et arengu- ja humanitaarabi programme elluviivate rahvusvaheliste organisatsioonide toetamine on otstarbekas, sest võimaldab Eestil kui piiratud ressursiga riigil aidata maailma vaeseimaid ja/või konfliktist räsitud piirkondi Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Riigi rahaline panus annab (kas liikmemaksu või vabatahtliku annetusena) võimaluse olla küllaltki väikeste vahenditega rahvusvaheliselt nähtav ning olla kaasatud otsustusprotsessidesse, mis seavad norme ja reegleid, mida ka Eesti peab oma arenguabi poliitikas täitma.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 9. novembri 2012. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
ECOFIN kohtumise põhiteema on 2013. aasta Euroopa Liidu üldeelarve lugemine ministrite nõukogus. Istungil toimub tavapärane lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu 2013. aasta eelarves.
2) Eesti seisukohad eurogrupi 12. novembri 2012. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 13. novembri 2012. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eurogrupi kohtumisel on vaatluse all hetkeseis programmiriikides Kreekas ja Hispaanias ning Küprose abiprogrammi koostamise olukord. Oodata on Kreeka laenuprogrammi vahehindamise dokumente. Lisaks tutvustab Euroopa Komisjon uut majandusprognoosi ning antakse ülevaade viimastest inflatsiooniarengutest euroalal.
ECOFIN-il annab eesistuja ülevaate läbirääkimistest Euroopa Parlamendiga eelarvekavade seire ja eelarve järelevalve tugevdamise määrustes, nn 2-pakk ning kapitalinõuete direktiivis ja määruses (CRDIV). Arutatakse ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi loomist, edasiminekut finantstehingute maksustamise tõhustatud koostööga, samuti hoiuste maksustamise direktiivi mandaadi andmist Komisjonile läbirääkimisteks kolmandate riikidega. Võetakse vastu järeldused kliimamuutuste rahastamise, riigiabi põhimõtete uuendamise ning Eurooa Liidu statistika teemadel. Ülevaated antakse rahvusvahelistest kohtumistest: oktoobris toimunud Ülemkogu; IMFi ja Maailmapanga kohtumistest ning novembri algul toimunud G20 rahandusministrite ja keskpanga presidentide kohtumistest.