Valitsuse 07.12.1999 istungi info ja päevakord

07.12.1999 | 00:00

Uudis

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus kell 10.00, Toompeal 07. detsember 1999

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega.

Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud

materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumentide ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitajad: T.H. Ilves, T. Jürgenson

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumentide ratifitseerimise seaduse eelnõu heakskiitmise.

Eesti on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu liikmesriik ning ratifitseerinud liidu põhidokumendid -põhikirja ja konventsiooni 26. septembril 1995. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Elektersideliidu 1992. aasta Genfi erakorralise täievolilise konverentsi ja 1994. aasta Kyoto täievolilise konverentsi lõppaktide ratifitseerimise seadusega. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu täievolilisel konverentsil 6. novembril 1998. aastal Minneapolises kirjutati alla põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumendid, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2000. a liikmesriikide vahel, kes on enne seda kuupäeva deponeerinud vastava ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või sellega ühinemise dokumendi. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni muutmine on suunatud liidu tegevuse efektiivsuse suurendamisele ja kulutuste vähendamisele. Muudatustega karmistatakse nõudeid liikmemaksude tähtajalise tasumise osas, täpsustatakse viivise protsenti ning piiratakse võlglaste hääletamise õigust; määratletakse liikmesriikide ja sektoriliikmete liidus osaluse erinevus; tugevdatakse liidu regionaalset esindatust; nähakse ette võimalus vähendada ülemaailmsete konverentside ja assambleede arvu; liidu sektorite juurde moodustatakse nõustamisgrupid. Konventsioonist on välja jäetud konverentside ja koosolekute protseduurireeglid, mille kehtestamine antakse täievolilise konverentsi pädevusse.

Eelnõu punktiga 2 asendatakse "Rahvusvahelise Elektersideliidu 1992. aasta Genfi erakorralise täievolilise konverentsi ja 1994. aasta Kyoto täievolilise konverentsi lõppaktide ratifitseerimise seaduse" pealkirjas ja seaduses, Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirja pealkirjas ja põhikirjas, Rahvusvahelise Elektersideliidu konventsiooni pealkirjas ja konventsioonis ning Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjade rakendamisega seotud tülide kohustusliku lahendamise fakultatiivprotokolli pealkirjas ja protokollis sõna "elekterside" sõnaga "telekommunikatsioon" vastavas käändes. Muudatus tuleneb telekommunikatsiooni arengust, sest tänapäeval, kui on kasutusele võetud fiiberoptilised kaablid ning üha laieneb kosmoseside, on mõiste "elekterside" eksitav. Mõiste "elekterside" võeti kasutusele nõukogude ajal otsetõlkena vene keelest - "elektrosvjaz".

2. Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikmete Urmas Lahe, Jaanus Männiku ja Ants Käärma esitatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (248 OE) kohta

Esitaja: I. Padar

2) Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Mihhail Stalnuhhini algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE) kohta

Esitaja T. Lukas

3) Riigikogu keskkonnakomisjoni esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) kohta

Esitaja H. Kranich

 

3. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri asutamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri asutamise kohta, heakskiitmise. Registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk on valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, valla või linna ametiasutuste ja valla või linna ametiasutuste hallatavate asutuste üle arvestuse pidamine ning registrisse kantud andmete põhimääruses sätestatud ulatuses kättesaadavaks tegemine. Vajadus registreerida peale riigiasutuste ka kohalike omavalitsuste asutusi tuleneb otsesest vajadusest rakendada senisest efektiivsemalt riigi finantsjuhtimist läbi usaldusväärse juhtimisinformatsiooni. Samuti on oluline omada ülevaadet institutsioonidest, kelle ülesandeks on otsese ja kaudse halduse teostamine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Määruse eelnõu kooskõlastati ministeeriumides ja maavalitsustes.

4. Töölähetuse kulude hüvitiste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra kinnitamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse "Töölähetuse kulude hüvitiste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra kinnitamine" heakskiitmise. Riigisisese töölähetuse korral nähakse määruses ette päevaraha alammäära tõstmine seniselt 40 kroonilt 50 kroonile ja mitmepäevasel riigisisesel lähetusel 60 kroonilt 80 kroonile. Päevaraha alammäär välislähetusel säilitatakse senikehtinud tasemel - 350 krooni. Esitatud määruse eelnõust on välja jäetud kehtiv piirang, mille kohaselt ringsõitudega seotud või liikuva iseloomuga tööle vormistatud töötajate töösõite ei loeta lähetuseks (Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1996.a määrusega nr 89 kinnitatud "Töölähetuse hüvituste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra" punkt 2). Sellega kõrvaldatakse vastuolu Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahviga 51, mis sellist piirangut ei sätesta. Nimetatud piirang on põhjustanud arusaamatusi ja takistusi eriti rahvusvahelistel vedudel osalevate autojuhtide töölähetuskulude hüvitamisel.

5. Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise korra kehtestamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse, kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise korra kehtestamiseks, heakskiitmise. Määrus sätestab, kuidas toimub ohvri töövõimetusest tuleneva hüvitise suuruse arvutamine, hüvitise suuruse arvutamine ohvri ravikulude hüvitamiseks ja ülalpeetavale makstava hüvitise suuruse arvutamine. Määruses lähtutakse keskmise netopalga määramisel Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1998. a määrusega nr 278 kinnitatud "Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korra" alusel arvutatud keskmisest palgast, millest võetakse maha tulumaks. Hetkel on Riigikogu menetluses kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse paragrahvi 28 muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seaduse jõustumise tähtaega, lükates see ühe aasta võrra edasi 1. jaanuarile 2001. a. Seaduse jõustumise tähtaja edasilükkamine tuleneb sellest, et 2000.a. riigieelarve ei võimalda kuriteoohvritele riikliku hüvitise süsteemi rakendumist. Seaduse vastuvõtmise korral on nimetatud määruse eelnõu võimalik rakendada alates 1. jaanuarist 2001. a.

6. Hindade ja elukalliduse muutumise arvestamise korra kehtestamine perioodiliselt makstavate hüvitiste puhul

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse "Hindade ja elukalliduse muutumise arvestamise korra kehtestamine perioodiliselt makstavate hüvitiste puhul." Heakskiitmise. Hindade ja elukalliduse muutuse arvestamisel võetakse aluseks Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeks, millega korrutatakse perioodiliselt makstava hüvitise kogusumma. Hindade ja elukalliduse muutust arvestatakse üks kord aastas. Määrus jõustub kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse jõustumisel, mis on 1. jaanuaril 2000. Hetkel on Riigikogu menetluses kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse paragrahvi 28 muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seaduse jõustumise tähtaega, lükates see ühe aasta võrra edasi 1. jaanuarile 2001. a. Seaduse jõustumise tähtaja edasilükkamine tuleneb sellest, et 2000.a. riigieelarve ei võimalda kuriteoohvritele riikliku hüvitise süsteemi rakendumist. Seaduse vastuvõtmise korral on nimetatud määruse eelnõu võimalik rakendada alates 1. jaanuarist 2001. a. Eelnõuga kinnitatud korra punkti 3 kohaselt arvestatakse hindade ja elukalliduse muutust üks kord aastas ja vastavad ümberarvestused tehakse iga kalendriaasta 1. märtsiks.

7. Volituste andmine patendiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab patendiseaduse alusel määruse volituste andmise kohta patendiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks heakskiitmise. Patendiseaduse viimase muudatusega, mis võeti Riigikogus vastu 27.10.99, laiendati patendiseaduse toimeala. Seaduse rakendamisega tagatakse patendiga kaitstud toimeainet sisaldavatele meditsiinitoodetele ja taimekaitsetoodetele täiendav kaitse, mis on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrustega. Seadusest tulenevate rakendusaktide kehtestamiseks on antud volitusnormid Vabariigi Valitsusele või tema poolt volitatud ministrile

8. Välismaalaste seaduse paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud informeerimise korra kehtestamine

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse "Välismaalaste seaduse paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud informeerimise kord" heakskiitmise. Eelnõu eesmärk on kehtestada välismaalaste seaduse paragrahvis 15 nimetatud informeerimise kohustuse täitmiseks konkreetsemad protseduurireeglid. Käesoleva ajani on nimetatud valdkond reguleerimata volitusnormi puudumise tõttu. Välismaalaste seaduse paragrahvi 15 lõike 1 alusel on välismaalane kohustatud kirjalikult informeerima Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutust (Kodakondsus-ja Migratsiooniamet) oma alalise elukoha muutustest, töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, perekonnaseisu muutustest, õppeasutusest eksmatrikuleerimisest või õpingute katkestamisest, kui nimetatud asjaolud on olnud temale elamisloa andmise aluseks. Välismaalaste seaduse paragrahvi 15 lõike 2 alusel on välismaalasi puudutavatest asjaoludest informeerimise kohustus tööandjal, õppeasutusel, õiguskaitse asutusel, kohtul ja perekonnaseisuakte registreerival asutusel. Eeltoodud sätte kohaselt teatab tööandja Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutusele välismaalase töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning õppeasutus õppuri eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest. Õiguskaitse asutus teavitab tema pädevusse kuuluvast õigusrikkumisest, perekonnaseisuakte registreeriv asutus välismaalase perekonnaseisu muutustest. Määrusega sätestatakse, et välismaalane, tööandja, õppeasutus, õiguskaitse asutus, kohus ja perekonnaseisuakte registreeruv asutus teatavad välismaalastele seaduse paragrahvis 15 toodud asjaoludest Kodakondsus-ja Migratsiooniametile kirjalikult. Käesoleva määruse jõustumine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on võimalik välismaalaste seaduse korrektsem täitmine nii valitsusasutuste kui ka välismaalaste poolt.

9. Kalapüügiõiguse eest võetava tasu määrade kinnitamine 2000. aastaks

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kalapüügiseaduse § 15 lõike 1 kohaselt kalapüügiõigus kutselise kalapüügi ja piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatel veekogudel on tasuline. Tasu määrab igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügivahendi liigist, selle püügivõimsusest ja püügipiirkonna eripärast. 2000. aastaks kalapüügiõiguse eest tasu määramisel on lähtutud maavalitsuste ettepanekutest ja teadusasutuste soovitustest ning ettepanekutest.

10. Maamaksu korrigeerimine Meenikunno, Meelva ja Mustoja maastikukaitsealadel

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab maamaksuseaduse alusel Põlva maakonnas asuvate maastikukaitsealade kaitsealavööndite maa maamaksu korrigeerimise. Maamaksuseaduses on sätestatud: "(2) Maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus kitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50 või 75 protsenti maksumäärast." Kaitsealavööndites rakendatavad kitsendused ja kohustused on kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvide 11, 12 ja 13 alusel sätestatud kaitsealade kaitse-eeskirjades. Keskkonnaministeeriumi seletuskirjas on kaitsealade lõikes esitatud ülevaade nende alade pindala kohta, mille maamaksumäära korrigeeritakse. Keskkonnaministeeriumi seletuskirja juures oleva arvestuse kohaselt kujuneks määruse eelnõus märgitud kaitsealade maksusoodustuse alla kuuluvalt maalt maamaksu summaks 40 295 krooni, mis on 54 419 krooni võrra väiksem varem maksmisele kuulunud summast. Määruses märgitud maksumäärasid rakendatakse 1. jaanuarist 2000. a

11. Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997.a määruse nr 63 "Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 63 18. märtsist 1997. a "Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" Käesolev määrusega viiakse kaitseala eeskiri kooskõlla kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse sätetega. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Määruses tehakse ettepanek määrata Otepää looduspargi valitsejaks Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Otepää Looduspark

12. Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1994.a määruse nr 66 "Käibemaksuseaduse paragrahvi 5 lõike 5 rakendamise korra ning käibemaksust vabastatud imporditud kaupade ja muu vara loetelu kinnitamine" muutmine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 66 18. veebruarist 94.a "Käibemaksuseaduse paragrahvi 5 lõike 5 rakendamise korra ning käibemaksust vabastatud imporditud kaupade ja muu vara loetelu kinnitamine". Vastavalt muudetava määruse punktile 13 ning määruse lisale 1 on Kaitseministeerium vabastatud käibemaksu tasumisest kütte- ja määrdeainete importimisel kaitseväe varustamisel. Seega on kütte- ja määrdeaine importijaks Kaitseministeerium ning vajalik on energiaseaduse alusel ja korras väljastatav turuluba. Turulube väljastab Energiaturu Inspektsioon energiaseadusest tulenevalt. Energiaturu Inspektsioonile saadetud turuloa taotlusele sai Kaitseministeerium vastuseks, et turulube väljastatakse vaid ettevõtjatele. Seega on kujunenud olukord, kus käibemaksuvaba import pole võimalik ja pärast 19.05.99 (lõppes eelmine erandkorras kütuselitsentsikomisjonilt väljastatud litsents) ostetud kütuselt on tasutud ka käibemaks. Kaitseministeeriumi eelarves puuduvad käibemaksu tasumiseks vajalikud vahendid. Antud sõnastuse puhul oleks võimalik kasutada turuluba omavate eraõiguslike juriidiliste isikute teenuseid, kes saaksid vastava käibemaksuvabastuse ja hakkasid varustama kaitseväge käibemaksuvaba kütusega.

13. Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1999.a määruse nr 267 "Määratud ajaks töölepingu sõlmimine" muutmine

Esitaja: T. Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 267 7. septembrist 1999" Määratud ajaks töölepingu sõlmimine", milles lubati sõlmida tööleping määratud ajaks lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli või gümnaasiumi õpetajaga, kui vaba ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras. Nimetatud määrust täiendatakse ja lubatakse ka koolieelse lasteasutuse juhatajal sõlmida konkursi ebaõnnestumise korral tööleping õpetajaga määratud ajaks, tähtajaga kuni üks aasta

14. Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine puuetega inimeste ühiskonda integreerimiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamise ja ellurakendamise koordineerimiseks

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Valitsus otsustab korralduse "Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine puuetega inimeste ühiskonda integreerimiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamise ja ellurakendamise koordineerimiseks" heakskiitmise. Puuetega inimesi puudutav poliitika kuulub erinevate ministeeriumide pädevusse, kuna haarab erinevaid eluvaldkondi (haridus, elukeskkond, ettevõtlus, kultuur, sport, sotsiaalne kaitse)

15. Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 1995.a korralduse nr 1028-k muutmine

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasema korralduse nr 1028-k 05. detsembrist 1995, korraldusega arvatakse Eesti ILO nõukogu koosseisust välja Urve Vool seoses tema lahkumisega Tööturuametist ja arvata Vabariigi Valitsuse esindajana Eesti ILO nõukogu koosseisu Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli.

16. Loa andmine välismaalasele kinnistu omandamiseks

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Põlva maavanema poole pöördus Koit Kõlli palvega lubada talle kuuluva, Räpina linnas Meeksi mnt 13 asuva kinnistu võõrandamiseks Ukraina kodanikule Zinovii Mustijanovitdile. Räpina Vallavalitsus oma 20.10.99 korraldusega nr 199 annab selleks loa. Põlva maavanem on seisukohal, et loa andmine kinnistu võõrandamiseks ei kahjusta kohaliku omavalitsuse ega riigi huve ning edastab taotluse otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse § 2 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus võib riigile olulistel põhjustel anda erandina loa maatüki omandamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aladel (sh Põlvamaal Räpina linnas). Valitsus otsustab erandina välismaalasele loa andmiseks kinnisomandi üleandmiseks Põlvamaal Räpina linnas.

17. Erandina elamisloa andmine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab korralduse "Erandina elamisloa andmine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punkti 1 ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punkti 1 alusel teeb komisjon Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha erand välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 ja anda elamisluba 20 välismaalasele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktile 1 välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt erru arvatud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele, kes on saabunud Eestisse seoses kaadrisõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru elamisloa andmise otsustab Vabariigi Valitsus.

18. Elamisloa andmisest keeldumine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsuse otsustab korralduse "Youri Oganesianile elamisloa andmisest keeldumine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7, lõike 8, lõike 9 punktide 2 ja 3 ja paragrahvi 12 3 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 keelduda elamisloa andmisest Youri Oganesianile (sünd 05. 09. 1933). Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktile 7 ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Youri Oganesian teenis aastail 1955-1983 kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja on sealt erru läinud. Youri Oganesianil on 2. järgu kapteni auaste. Aastail 1968-1983 teenis You ri Oganesian Eesti territooriumil. Eestis elavad Youri Oganesiani täisealised pojad. Youri Oganesian taotleb elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde, kelleks on tema poeg ja kes on Eesti Vabariigi kodanik. Välismaalaste seaduse paragrahv 12 3 sätestab elamisloa andmise tingimused välismaalase elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde. Youri Oganesian ei vasta välismaalaste seaduse paragrahvi 12 3 sätetele. Youri Oganesian ei kuulu 26. juulil 1994. a allakirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. Erandlikke asjaolusid, mis põhjendaks You ri Oganesianile erandina elamisloa andmist ei esine. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 8 alusel keeldutakse elamisloa andmisest, kui taotluse esitamise kalendriaastal samaks aastaks kehtestatud sisserände piirarv on täitunud ning lõike 9 punktide 2 ja 3 kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest ja pikendamisest, kui välismaalane ei vasta välismaalaste seaduses kehtestatud elamisloa andmise või pikendamise tingimustele ning kui elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud. Välismaalaste seaduse paragrahvi 6 lõike 1 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 29. detsembri 1998. a korraldusega nr 1290-k "1999. aasta sisserände piirarvu kehtestamine"1999. aasta välismaalaste Eestisse sisserände piirarvuks 593. 1999. a sisserände piirarv täitus 22. märtsil 1999. a. Hinnates kõiki nimetatud asjaolusid puudub Youri Oganesianile elamisloa andmiseks alus ja elamisloa andmine talle ei ole põhjendatud.

19. Alalise elamisloa andmisest keeldumine (4 korralduse eelnõu)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab korralduse "Evgeniia Andreevale alalise elamisloa andmisest keeldumine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 keelduda alalise elamisloa andmisest Evgeniia Andreevale (sünd 05. 12. 1925). Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktile 14 ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmetele. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmetele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt Evgeniia Andreevale ei saa anda alalist elamisluba. Evgeniia Andreeva on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Aleksandr Andrejevi abikaasa. Evgeniia Andreeva on kantud 26. juulil 1994. a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja

 

Valitsus otsustab korralduse "Valentina Petrovale alalise elamisloa andmisest keeldumine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 keelduda alalise elamisloa andmisest Valentina Petrovale (sünd 10. 11. 1926). Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktile 14 ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmetele. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmetele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt Valentina Petrovale ei saa anda alalist elamisluba. Valentina Petrova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Vladimir Petrovi abikaasa. Valentina Petrova on kantud 26. juulil 1994. a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja

 

Valitsus otsustab korralduse "Alexandre Bazanovile alalise elamisloa andmisest keeldumine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 keelduda alalise elamisloa andmisest Alexandre Bazanovile (sünd 25. 05. 1954). Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktile 7 ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõudud es, sealt reservi arvatud või erru läinud. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt Alexandre Bazanovile ei saa anda alalist elamisluba. Alexandre Bazanov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes aastail 1976-1993 ja sealt erru läinud. Alexandre Bazanov on kantud 26. juuli 1994. a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 nimetatud nimekirja

 

Valitsus otsustab korralduse "Zinaida Makeevale alalise elamisloa andmisest keeldumine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 keelduda alalise elamisloa andmisest Zinaida Makeevale. Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktile 14 ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmetele. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmetele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt Zinaida Makeevale ei saa anda alalist elamisluba. Zinaida Makeeva on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Ivan Makeevi abikaasa. Zinaida Makeeva on kantud 26. juulil 1994. a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja

20. Elamislubade tühistamine (2 korralduse eelnõu)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab korralduse "Elamisloa tühistamine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 tühistada välismaalase isikliku sooviavalduse alusel Glafira Nikolaevale antud elamisluba. Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 14 lõike 2 punktile 2 tühistatakse elamisluba välismaalase isikliku sooviavalduse alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktile 1 välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt erru arvatud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele, kes on saabunud Eestisse seoses kaadrisõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru elamisloa tühistamise otsustab Vabariigi Valitsus. Nimetatud välismaalane taotleb talle antud tähtajalise elamisloa tühistamist seoses Eestist lahkumisega.

 

Valitsus otsustab korralduse "Elamislubade tühistamine" heakskiitmise. Välismaalaste seaduse paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 tühistada välismaalaste isiklike sooviavalduste alusel kaheksale välismaalasele antud elamisload. Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 14 lõike 2 punktile 2 tühistatakse elamisluba välismaalase isikliku sooviavalduse alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktile 1 välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt erru arvatud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele, kes on saabunud Eestisse seoses kaadrisõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru elamisloa tühistamise otsustab Vabariigi Valitsus. Määruses nimetatud välismaalased taotlevad neile antud tähtajaliste elamislubade tühistamist seoses Eestist lahkumisega.

21. Volituste andmine

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise Järva Teedevalitsusele ja selle juhatajale Aldur Aasale esindama Eesti Vabariiki transpordimaa omandamiseks selle omanikuga läbirääkimiste pidamisel ja tehingute sooritamisel. Nimetatud maa pindalaga 882 m2, mis on vajalik Türi ja Türi-Alliku vahelisele teelõigule valgustatud jalgratturite ja jalakäijate tee ehitamise projekti realiseerimiseks, kuulub Harald Kaljundile, kes on nõus maa ostu-müügilepingu vormistamisel lähtuma hinnast 8 krooni ruutmeetri maa eest. Maa ostukulud 7056 krooni kaetakse Järva Teedevalitsuse eelarves objekti ehituseks ettenähtud vahendite arvelt

2) teede- ja sideministrile hääletamiseks ASi Eesti Post aktsionäride üldkoosolekul

Esitaja T. Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni hääletama riigi esindajana Aktsiaseltsi Eesti Post aktsionäride üldkoosolekul Aktsiaseltsi Eesti Post aktsiakapitali suurendamise poolt 107 175 300 kroonini 464 053 uue 100- kroonise nimiväärtusega nimelise aktsia väljalaskmise teel. Korralduse kohaselt kõik väljalastavad aktsiad märgib Eesti Vabariik, mille eest tasutakse riigi omandis oleva kinnistu, koguväärtusega 46 405 300 krooni, üleandmisega Aktsiaseltsile Eesti Post mitterahalise sissemaksena. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile tehakse ülesandeks sõlmida nimetatud riigivara Aktsiaseltsile Eesti Post üleandmise leping. Väljalastavate aktsiate valitsejaks määratakse Teede- ja Sideministeerium, kes on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1997.a korralduse nr 587-k kohaselt kõigi Aktsiaseltsi Eesti Post 607 600 aktsia, nimiväärtusega 100 krooni, valitseja. Aktsiaseltsi Eesti Post aktsiakapitali suurendamine on tingitud vajadusest tõsta äriühingu väärtust, mis on tagatiseks postisideteenuste moderniseerimiseks ja arendamiseks võetavatele laenudele.

22. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservfondist

1) Lihula, Vihula, Kaarma, Antsla, Otepää ja Karksi valdadele (seoses omavalitsusüksuste ühinemisega)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist Lihula valla ja Lihula linna, Vihula valla ja Võsu valla, Kaarma valla ja Kuressaare valla, Antsla valla ja Antsla linna, Otepää linna ja Pühajärve valla, Karksi valla ja Karksi-Nuia linna ühinemiste toetamiseks 1 998 000 krooni sellest Lihula vallale 333 000 krooni, Vihula vallale 333 000 krooni, Kaarma vallale 333 000 krooni, Antsla vallale 333 000 krooni, Otepää vallale 333 000 krooni ja Karksi vallale 333 000 krooni.

2) Harju Maavalitsusele (tulekustutustöödel rakendatud isikutele töö eest makstava palga hüvitamiseks ja sotsiaalmaksu tasumiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist Harju Maavalitsusele maakonnas toimunud metsatulekahjude tulekustutustöödele kaasatud füüsiliste isikute töö eest makstava palga hüvitamiseks ja sellelt arvestatava sotsiaalmaksu tasumiseks 74626 krooni.

3) Politseiametile (ühekordse toetuse maksmiseks seoses teenistusega politseis invaliidistunud Viljandi Politseiprefektuuri politseiinspektorile)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist Politseiametile 56 064 krooni ühekordse toetuse maksmiseks seoses teenistusega politseis invaliidistunud Viljandi Politseiprefektuuri politseiinspektorile Tõnu Pajumägile. 24-26.03.99 toimusid Eesti Politsei korvpalli 1999.a meistrivõistlused. Viljandi Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseiinspektor Tõnu Pajumägi lähetati võistlustele Viljandi Politseiprefektuuri võistkonna koosseisus. Mängu ajal kukkus T. Pajumägi ja murdis vasaku jala sääreluud. 20.07.99 andis Viljandi Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon välja tõendi nr AS 088490, mille järgi on T. Pajumägile määratud II invaliidsusgrupp kuni 20.01.2000. Politseiteenistusest T. Pajumägi vabastatud ei ole. Vastavalt politseiteenistuse seaduse paragrahvi 21 lõike 3 punktile 1 maksab riik seoses teenistusega politseis invaliidistunud politseiametnikule töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist, ühekordset toetust tema ühe aasta palga ulatuses

4) Kultuuriministeeriumile (Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoone seenkahjustuse likvideerimiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist 100000 krooni eraldamine toetusena Kultuuriministeeriumile Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoone seenkahjustuse likvideerimiseks

5) Rahandusministeeriumile (alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju ja õigusabi eest tasutud summa hüvitamiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse paragrahvi 1 lõike 2 kohaselt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitab riik sõltumata ametiisiku süüst. Haldusõigusrikkumiste seadustiku paragrahvi 351^1 kohaselt, kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja asja arutamisest võttis osa advokaat, võib kohus isiku palvel teha määruse advokaadi õigusabi eest tasutud summa hüvitamiseks riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist rahandusministeeriumile 111952 krooni, sellest: 1) Igor Ivaskile 101 052 krooni alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks tulenevalt Tallinna Linnakohtu 22.veebruari 1999.a õigeksmõistvast otsusest; 2) tasutud õigusabi hüvitamiseks 10900 krooni, millest Argo Raidile 5900 krooni tulenevalt Tartu Halduskohtu 2.novembri 1999.a määrusest ja Toomas Piiritsale 5000 krooni tulenevalt Harju Maakohtu 28.jaanuari 1999.a kohtuotsusest. I. Ivask viibis vahi all 3.03.97-7.04.98, olles süüdi mõistetud võltsitud raha käibelelaskmises. Tallinna Linnakohtu 22.02.99 otsusega mõisteti I. Ivask õigeks. Tal on õigus hüvitisele 401 päeva eest, seega 101052 krooni. T. Piiritsat karistati Harju Politseiprefektuuri 22.09.98 otsusega juhtimisõiguse äravõtmisega 36 kuuks. T. Piirits vaidlustas otsuse ning palus karistuse tühistada ning menetluse lõpetada. Harju Maakohtu 28.01.99 otsusega tühistati Harju Politseiprefektuuri 22.09.98 otsus ning T. Piiritsa kasuks mõisteti advokaadi õigusabi eest tasutud summa 5000 krooni. A. Raid esitas kaebuse Tartu Liikluspolitsei 4.05.99 otsuse peale. Tartu Halduskohtu 2.11.99 määrusega tühistati tema poolt vaidlustatud liikluspolitsei otsus ja lõpetati menetlus ning mõisteti A. Raidi kasuks advokaadi õigusabi eest tasutud summa 5900 krooni. Kuna riigieelarves hüvitiste maksmiseks ettenähtud 1 miljon krooni on kulutatud, teeb Rahandusministeerium ettepaneku eraldada eelpool nimetatud summad Vabariigi Valitsuse reservfondis

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

6) Räpina Linnavalitsusele (õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Räpina Põhikooli ümberasumisega seotud kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Räpina Vallavalitsusele tagastamatu toetusena 4027400 krooni õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Räpina Põhikooli ümberasumisega seotud kulude katteks

Vabariigi Valitsuse reservfondist

7) Riigikantseleile (kingituste ostmiseks peredele, kus sünnib laps (sünnivad lapsed) 1. jaanuaril 2000.a)

Esitaja: S. Kallas, K. Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist Riigikantseleile 95000 krooni kingituste (puidust häll ja temaatiline graafiline leht) ostmiseks peredele, kus sünnib (sünnivad lapsed) 1. jaanuaril 2000. aastal, arvestusega kuni 2000 krooni lapse kohta Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondi tööhõive sihteraldisena laekunud vahenditest

Vabariigi Valitsuse eelarvevälise omandireformi reservfondi tööhõive sihteraldisena laekunud vahenditest

8) Rakvere Pedagoogikakoolile, Paide Kutsekeskkoolile ja Taebla Kutsekeskkoolile projekti "Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine" koolitusprogrammi rahastamiseks (3 korralduse eelnõu)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise eelarvevälisesse omandireformi reservfondi tööhõive sihteraldisena laekunud vahenditest tagastamatu toetusena Rakvere Pedagoogikakoolile 116305 krooni, Paide Kutsekeskkoolile 107552 krooni ja Taebla Kutsekeskkoolile 127041 krooni projekti "Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine" koolitusprogrammi rahastamiseks. Kõnealune projekt on valminud Euroopa Liidu PHARE programmi raames. Projekti eesmärgiks on tutvustada nii õppeasutustele kui ka puuetega inimestele interneti kaugõppe vormi ametihariduse omandamise võimalusena ja selle rakendamist kooli edaspidises töös

23. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) rahandusministri taotlusel (kandeotsuse tühistamiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise Maksuameti peadirektorile Aivar Sõerdile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki avaldajana kõigis kohtuinstantsides Tallinna Linnakohtu 19. veebruari 1999.a kandeotsuse tühistamiseks ASi Eriõli (registrikood 10103058) registriasjas Ä6216/3. Maksuameti poolt esitatud avalduse alusel algatati Tallinna Politseiprefektuuri poolt kriminaalasi selle kohta, et Divec EAT ja AS Divec ruumides läbiotsimise käigus ära võetud dokumentide läbivaatlusel tekkis kahtlus, et kontrollitavate ettevõtete töötajate poolt on toime pandud ametialaseid võltsimisi. Nimetatud kriminaalasja uurimise käigus tuvastati ekspertiisiaktiga allkirjavõltsingud AS Eriõli poolt Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatud ning registrikannete aluseks oleval AS Eriõli 4.11.98 nõukogu protokollil. Nimetatud protokoll ja selle alusel koostatud AS Eriõli nõukogu koosoleku otsus olid aluseks Tallinna Linnakohtu registriosakonna poolt 19.02.99 kande tegemiseks AS Eriõli registrikaardile juhatuse tagasikutsumise ning uue juhataja kinnitamise kohta (registriasi Ä6216/3). Tallinna Linnakohtu 13.10.99 määrusega lõpetati ASi Eriõli pankrotimenetlus raugemise tõttu. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet esitas võlausaldajana nimetatud kohtumäärusele erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus pankrotimenetluse taastada, kuna kriminaalasja uurimisel olid selgunud uued asjaolud, mis suurendavad vara tagasivõitmise võimalust. Pankrotimenetluse taastamisel looks eelpoolnimetatud registrikande tühistamine võimaluse suurendada pankrotivara kahjulike tehingute tagasivõitmise ja tagasinõudmise teel, mis võimaldaks nõuete rahuldamise pankrotimenetluses. Vastavalt äriseadustiku paragrahvile 35 teavitas Maksuamet äriregistripidajat Maksuametile teatavaks saanud äriregistri andmete ebaõigsusest. Eelpoolnimetatud registrikande vaidlustamine on võimalik hagita menetluse korras TsMS sätestatud alustel

2) sotsiaalministri taotlusel (Aavo Sirge hagis)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise sotsiaalkindlustusameti peadirektorile Külli Pedakule (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Aavo Sirge hagis Eesti Vabariigi vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes

3) siseministri taotlusel (materiaalse kahju hüvitamise nõudes)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise politsei peadirektorile Harry Tuulele (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides Janar Rahumeele vastu 22554 krooni 50 sendi suuruse materiaalse kahju hüvitamise nõudes. Nimetatud materiaalne kahju tekkis 28.augustil 1999 Pärnus toimunud liiklusõnnetuses, kus sõideti otsa Pärnu Politseiperfektuuri sõiduautole Mazda 626

4) siseministri taotlusel (Henn Leetna hagis)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise politsei peadirektorile Harry Tuulele (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Henn Leetna hagis Eesti Vabariigi vastu 179400 krooni suuruse materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes

24. Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseväe distsiplinaarseaduse § 66 kohaselt teenistusliku juurdluse ja distsiplinaarmenetluse läbiviimise, distsiplinaarkaristuste täideviimise, kustutamise, kustumise ja distsiplinaarkaristuste peale kaebuste esitamise ja läbivaatamise täpsem kord ning distsiplinaarkaristuste ja kaebuste arvestuse kord kehtestatakse kaitseväe distsiplinaar-määrustikuga, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

25. Informatsioon Eesti olukorrast 2000. aasta infotehnoloogiaprobleemi lahendamisel riigi infosüsteemides

Esitajad: M. Laar, A. Lepik von Wirén

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu "Informatsioon Eesti olukorrast 2000. aasta infotehnoloogiaprobleemi lahendamisel riigi infosüsteemides". Esitatavas informatsioonis käsitletakse valitsusasutuste ja oluliste riigi infrastruktuuri sektorite poolt ettevõetud meetmeid 2000. aasta infotehnoloogiaprobleemi vältimisel ning 1. detsembriks 1999. aastal saavutatud valmisolekut. Ühtlasi on ära toodud ülevaade Riigikantselei juures käivitatud 2000. aasta infotehnoloogiaprobleemide vältimise koordineerimise projekti raames läbiviidud tegevustes

26. Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1999.a korralduse nr 221-k "Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine" muutmine

Esitaja: T.H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab oma varajasema korralduse nr 221-k 26. veebruarist 1999. a "Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine" muutmise. Eelpoolnimetatud korraldusega kiideti heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu ning volitati Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut Küprose Vabariigis Jaak Jõerüüti kokkuleppele alla kirjutama. Esitatava eelnõu kohaselt antakse volitused kokkuleppele allakirjutamiseks Teede- ja Sideministeeriumi asekantslerile Peeter Dkepastile.

27. Maa riigi omandisse jätmine (Harjumaal Keila vallas Meremõisa külas)

Esitaja: M. Laar, A. Lepik von Wirén

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab korralduse heakskiitmise, mille kohaselt jäetakse riigi omandisse Riigikantselei valitsemisel olevate, Harju maakonnas Keila vallas Meremõisa külas asuvate hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa järgmiselt:

Keila-Joa puhkeala I maaüksus (pindala 332 444 m2 , sihtotstarve-elamumaa);

Keila-Joa puhkeala II maaüksus (pindala 3 682 m2, sihtotstarve-elamumaa);

Keila-Joa puhkeala III maaüksus (pindala 6 208 m2, sihtotstarve-sotsiaalmaa).

Riigi omandisse jäetud hoonete teenindamiseks vajaliku maa pindala (34,23 ha) ja sihtotstarve on "Maa riigi omandisse jätmise korra" kohaselt määratud Keila Vallavalitsuse 08.12.98 korraldusega nr 1814 ja 18.05.99 korraldusega nr 700 (lisatud)

28. Kinnistu käsutamise ja piiratud asjaõigusega koormamise keelumärke kustutamine

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus nõustub või ei nõustu Tallinna Kinnistusameti Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri osades 814, 815 ja 816 kinnistu käsutamise ja piiratud asjaõigusega koormamise keelumärke kustutamisega, milleks teede- ja sideministril korraldada vastavad notariaalsed toimingud. Küsimus puudutab Paldiski Lõunasadamaga külgnevat Koka-Kõrtsu III-V talumaad, mis tagastati õigustatud subjektile Helmut Nõule Keila Linnavalitsuse 12.10.1995 korraldusega nr 166 ning on kantud kinnistusraamatusse. Nimetatud kinnistu osas tegi Harju Maakohus 22.11.1995 määrusega Teede-ja Sideministeeriumi kasuks kinnistu käsutamise ja piiratud asjaõigusega koormamise keelumärke, mida Teede-ja Sideministeerium soovib kustutada.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-