Valitsuse 06.12.2007 istungi kommenteeritud päevakord

05.12.2007 | 13:43

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 06. detsembril 2007. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720


1. "Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa Liidu reformilepingu ehk “Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut” eelnõu. Euroopa liidrid kirjutavad lepingule alla järgmise nädala neljapäeval, 13. detsembril Lissabonis. Eestit esindab allakirjutamise tseremoonial peaminister Andrus Ansip.

Üks olulisemaid Lissaboni lepinguga tehtavaid muudatusi on Euroopa Liidu institutsioonilise raamistiku ühtlustamine. Kaotatakse vahetegemine Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse vahel. Kõik Euroopa Liidu lepingus loetletud institutsioonid hakkavad olema Euroopa Liidu institutsioonid, mis täidavad Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid ülesandeid. Euroopa Ülemkogu muudetakse nii formaalselt kui ka juriidiliselt Euroopa Liidu põhiinstitutsiooniks. Euroopa Kohus nimetatakse ümber Euroopa Liidu Kohtuks.

Lissaboni lepingu jõustumiseks peavad lepinguosalised selle ratifitseerima kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia valitsusele.

Eeldusel, et kõik ratifitseerimiskirjad on selleks ajaks hoiule antud, jõustub Lissaboni leping 1. jaanuaril 2009. aastal.

2. "Välismaalaste seaduse paragrahvi 10(.28) muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on võimaldada Euroopa Liidus elavatele kolmanda riigi kodanikest õpilastele reisida kooliekskursioonidel viisavabalt.

Piiriületusel peab õpetaja esitama kooli blanketil õpilaste nimekirja, mille järgi saab tõestada nende isikusamasust. Ekskursioonile sõitval Eesti residendist lapsel peab olema kaasas oma reisidokument. Küll aga tunnustab Eesti Vabariik teiste liikmesriikide välja antud nimekirju, millel on fotod.

3. Arvamuse andmine "Elamuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (149 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Arvamuse andmine

Seaduse eelnõu (149 SE) on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 5. novembril 2007. a. Algatajad soovivad, et Vabariigi Valitsus esitaks elamumajanduse arengukava kinnitamiseks Riigikogule. Arengukava arutelu Riigikogus tagab algatajate järgi selle kõrgema kvaliteedi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium on seisukohal, et ka kehtivas seadusandluses on loodud võimalus valdkondliku arengukava kinnitamiseks Riigikogu poolt.

4. Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määruse nr 284 “Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine” muutmine
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt luuakse uuest aastast kultuuriministeeriumi struktuuris avalike suhete osakond, seoses sellega luuakse juurde üks ametikoht. Hetkel korraldab ministeeriumi avalikke suhteid ministeeriumi nõunik. Struktuuri muutmine aitab paremini korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. Osakonna rahastamiseks vajalikud vahendid on olemas kultuuriministeeriumi 2008. aasta eelarves.

5. Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

1) Maa andmine Leisi valla munitsipaalomandisse (Karja külas Köögivilja maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse Leisi valla munitsipaalomandisse Karja külas asuv Köögivilja maaüksus. Maaüksuse pindala on 3,18 hektarit ja sihtotstarve maatulundusmaa. Taotletav maa on köögiviljamaana ja ka küttepuude tegemise ning hoidmise kohana Karja küla korterelamute elanike kasutuses olnud juba ligikaudu 20 aastat. Maale on istutatud viljapuid ja marjapõõsaid. Kohalik omavalitsus soovib maa senise kasutamise jätkumist.

2) Maa andmine Mooste valla munitsipaalomandisse (Mooste alevikus Mooste kompostimisväljaku maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse Mooste valla munitsipaalomandisse Mooste alevikus asuv Mooste kompostimisväljaku maaüksus. Maaüksuse pindala on 0,28 hektarit ning sihtotstarve tootmismaa. Vald taotleb maad koristatud puulehtede ja muude tavajäätmete ladustamiseks ja komposteerimiseks.

3) Maa andmine Pihtla valla munitsipaalomandisse (Suure-Rootsi külas Kaevu maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse Pihtla valla munitsipaalomandisse Suure-Rootsi külas asuv Kaevu maaüksus pindalaga 2,6 hektarit, sihtotstarve tootmismaa. Maaüksus antakse munitsipaalomandisse joogivee puurkaevude rajamiseks ning kaevude sanitaarkaitsetsooni loomiseks.

4) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Pardiloigu tänava, Pärnulõuka tänava ja Sepa tänav T5 maaüksused)
Eelnõu kohaselt antakse Tallinna linna munitsipaalomandisse avalikult kasutatavate tänavate ehitamiseks Pardiloigu tänava maaüksus pindalaga 14 298 m², Pärnulõuka tänava maaüksus pindalaga 9 120 m² ja Sepa tn T5 maaüksus pindalaga 888 m².

Pardiloigu tänav ühendab Maleva põik tänava Neeme tänavaga. Neeme tänava poolne osa on ülelinnalise rohekoridori ala. Pärnulõuka tänav kulgeb piki mereranda ja ühendab Pardiloigu tänava Sepa tänavaga. Sepa tn T5 on juurdepääsutee Pardiloigu tn 5 krundile.

5) Maa andmine Valga linna munitsipaalomandisse (Võru 109c maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse Valga linna munitsipaalomandisse jäätmehoidla maana Valga linnas asuv Võru 109c maaüksus pindalaga 81 255 m². Maaüksus antakse munitsipaalomandisse prügila sulgemise korrastustöödeks ning jäätmete töötlemise jaama väljaehitamiseks.

6) Maa andmine Jõgeva linna munitsipaalomandisse (Piiri parkla ning Piiri ja Laia tänava kergliiklustee maaüksused)
Eelnõu kohaselt antakse Jõgeva linna munitsipaalomandisse transpordimaana Piiri parkla maaüksus pindala 6706 m² ning Piiri ja Laia tänava kergliiklustee maaüksus pindalaga 1785 m². Taotluse kohaselt soovitakse välja ehitada parkla ning Piiri ja Laia tänavat ühendav kergliiklustee selleks, et paremini korraldada kohalikku liiklust ja koolide läheduses parkimist.

6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile 2007. aasta vehklemise juunioride Euroopa meistrivõistlustel edukalt esinenud sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest kultuuriministeeriumile 2007. aasta vehklemise juunioride Euroopa meistrivõistlustel edukalt esinenud sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks 172 500 krooni. Sportlastele Erika Kirpule, Julia Zuikovale, Nelli Pajule ja Julia Beljajevale eraldatakse igaühele 28 750 krooni ning treeneritele Viktor Kirpule, Viktor Zuikovile, Helen Priinitsale ja Natalja Kotovale eraldatakse igaühele 14 375 krooni.

Prahas toimunud vehklemise juunioride Euroopa meistrivõistlustel võitis naiskond finaalis Venemaad 45:39 ning tuli Euroopa meistriks. See on läbi aegade Eesti vehklemisele esimene võistkondlik kuldmedal.

7. Välisabi sildfinantseerimine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

1) Välisabi sildfinantseerimine

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada projekti “Võrdsete võimaluste aasta” ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 312 932 krooni ulatuses.

Sotsiaalministeerium esitas rahandusministeeriumile välisabi sildfinantseerimise taotluse selleks, et tagada Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti edukas ja õigeaegne elluviimine.

Projekti “Võrdsete võimaluste aasta” põhitegevusteks on teadlikkuse tõstmine diskrimineerimise ning ebavõrdse kohtlemise korral abi saamise osas, sallivuse suurendamine
ja andmekogumine.

2) Välisabi sildfinantseerimine
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada projekti “Rahvapärimuse baasil uute ravimtaimede määramine” ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 125 149 krooni.

Et tagada Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti edukas ja õigeaegne elluviimine on Eesti Kirjandusmuuseum koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga esitanud rahandusministeeriumile vastava taotluse välisabi sildfinantseerimiseks.

Rakendusuuringu põhieesmärk on kontrollida etnobotaanilist ainest ning leida sellest taimi edaspidiseks fütokeemiliseks analüüsiks, samuti uued traditsioonilised ravimisarnased tooted. Osade Eesti rahvameditsiinis tuntud taimede keemilist koostist on praeguseks juba põhjalikult analüüsitud, mis võimaldab kasutada neid võrdlusmaterjalina metoodika modifitseerimiseks.

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu järgi keeldub valitsus andmast kodakondsust isikule, kes ei vasta seaduses sätestatud kodakondsuse saamise tingimustele.

Vastavalt kodakondsuse seadusele ei anta kodakondsust isikule, kes:
1) on Eesti kodakondsuse või seda tõendava dokumendi taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle Eesti kodakondsuse andmise või oleksid välistanud talle Eesti kodakondsust tõendava dokumendi väljastamise;
2) ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi;
3) on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
5) on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;
6) on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.

9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 196 isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused kodakondsuse saamiseks ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

10. Informatsioon tuumaterrorismiga võitlemise ülemaailmse algatuse kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: informatsioon

Tänavu 26. veebruaril esitas USA saatkond Tallinnas välisministeeriumile kutse ühineda tuumaterrorismiga võitlemise ülemaailmse algatusega. Välisministeerium on algatusega ühinemise kavatsusest teavitanud siseministeeriumi, kiirguskeskust ning AS-i A.L.A.R.A. ja palunud neil nimetada kontaktisikud. Algatusega ühinemisest on välisministeerium teavitanud noodiga selle kaasesimeeste Ameerika ja Venemaa välisministeeriume.

Algatuse kuulutasid möödunud aasta 15. juulil välja USA ja Venemaa president George W. Bush ja Vladimir Putin G-8 tippkohtumise eelõhtul. Algatuse eesmärk on parendada tuumamaterjalide ja tsiviiltuumarajatiste julgeolekut, et ennetada nendega ebaseaduslikku ümberkäimist.

11. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rollist võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu Euroopa Liidus" suhtes
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjoni teatis Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rollist võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võeti vastu käesoleva aasta 23. oktoobril. Dokument põhineb Eurojusti viieaastase kogemuse analüüsil ja ettepanekud puudutavad liikmesriikide liikmete ja kolleegiumi pädevuse küsimusi ning Eurojusti suhteid teiste organisatsioonide ja kolmandate riikidega.

Liikmesriikide liikmete volituste ebaühtlus takistab praegu koostöö süvendamist. Eurojusti kolleegiumi pädevust tuleks laiendada nii, et ta saaks lahendada liikmesriikide vahelisi konflikte, mis on seotud vastastikust tunnustamist käsitlevate õigusaktide kohaldamisega. Samuti peaks kolleegium olema pädev algatama liikmesriigi territooriumil kriminaalmenetlust ja tegema ettepanekuid meetmete kasutamiseks kriminaalmenetluse eeluurimise käigus ning algatama Euroopa tasandil kriminaalasja, kui rikkumine kahjustab liidu finantshuve.

Eurojusti põhiliseks koostööpartneriks on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, mis koosneb liikmesriikide kontaktisikutest. Parema kontaktvõrgustiku toimimiseks esitatakse teatises ettepanek, et kontaktisikud oleksid ühtlasi ka Eurojusti korrespondendid koduriigis. Samuti on vajalik süvendada Eurojusti ja Europoli vahelisi sidemeid ning oluline on ka edukas koostöö OLAF´i ja Frontexiga.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 10. ja 11. detsembri 2007. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Välisminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 10. ja 11. detsembri istungil.
Üldasjade nõukogu istungil räägitakse 14. detsembril toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamisest ning ELi laienemisest. Eesti hindab kõrgelt Euroopa Komisjoni poolt novembri alguses avaldatud eduaruandeid. Eesti toetab komisjoni lähtekohta, mille kohaselt tuleb aeglasele reformitempole vaatamata julgustada ja hoida motiveerituna hinnatavaid riike, et reformid ei katkeks.

Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kinni pidama 2006. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumisel antud lubadustest ning laienemine peab jätkuma samadel kokkulepitud põhimõtetel ka 2008. aastal. Loodame, et järgmisel aastal jõuab Horvaatia liitumisläbirääkimiste otsustavasse järku ning ühtlasi toimub märgatav progress teiste Euroopa Liidu kandidaatriikide ja Euroopa Liidu perspektiiviga riikide arengus. Eesti toetab läbirääkimistel Türgiga veel 2007. aastal kahe täiendava tehniliselt valmis oleva peatüki avamist.

Välissuhete nõukogu istungil tulevad arutlusele Euroopa naabruspoliitika teema, esitletakse ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö lepingute läbirääkimisi kajastava nõukogu järeldusi ning arutatakse olukorda Lääne-Balkanil, Lähis-Idas, Iraanis ning Sudaanis.

13. Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. ja 27. novembri 2007. a istungist
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: ülevaade

Keskkonnaminister ja põllumajandusminister esitavad valitsusele ülevaate Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. ja 27. novembri istungist.

Istungil toimus esimene arvamuste vahetus ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli teatise üle. Eesti jaoks positiivsena kinnitas komisjon, et suure tõenäosusega võivad uued liikmesriigid ühtse pindalatoetuse süsteemi rakendada kuni 2013. aastani ja ei pea vahepeal üle minema ühtse otsemakse skeemile. Samuti esitas komisjon üsna selge seisukoha, et ära tuleb kaotada energiakultuuride toetus ja maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus. Toetuste ülem- ja alammäärade kehtestamise osas olid liikmesriikide arvamused väga vastuolulised. Piima tootmiskvootide osas toetasid enamus liikmesriike nö pehmet maandumist, mis tähendab, et kvooti enne selle täielikku kaotamist (2015. a) järk-järgult suurendatakse. Turukorraldusmeetmete osas jäi kõlama mõte, et enne põhjalikke muutusi tuleb turu olukorda veel analüüsida.

Muuhulgas toimus poliitiline debatt nõukogu määruse osas, mis käsitleb veinituru ühist korraldust. Kokkulepe saavutati ka Eestile olulises marjaveinide küsimuses. Eesti esitas deklaratsiooni komisjonilt kinnituse saamiseks, et marjaveinide osas säilib endine olukord.

Lahtiseks jäid küsimused, mis puudutasid viinamarjataimede väljajuurimiskava, lauaveinide märgistamist (seal hulgas geograafilist tähist ning kaitstud päritolunimetust), ettevõtjate organisatsioonide rolli turu haldamisel, ´de minimis´ reeglit, veini promotsiooni kolmandates riikides ning riikliku finantsraamitikku. Nimetatud küsimusi arutatakse detsembri alguses Põllumajanduse erikomitees (SCA) ning poliitilist otsust vajavad küsimused lähevad otsustamiseks 17-19. detsembril põllumajanduse ja kalanduse nõukogusse.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-