Valitsuse 05.11.2015 kommenteeritud päevakord

04.11.2015 | 16:50

Uudis
    • Jaga

        

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval  siseminister Hanno Pevkur ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

 

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

 

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580, Eleka-Rugam Rebane  5346 8845

 

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu


Eelnõu kohaselt muudetakse kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri. Riikliku haridustoetuse selgeks prioriteediks seatakse õpetajate töötasu kasv. Eelnõu kohaselt muutub haridustoetuse kasutamine omavalitsustele oluliselt paindlikumaks.

Hariduskulude toetuse investeeringu komponent, keskmiselt ligi 2,6 miljonit eurot, suunatakse õpetajate palga kasvu. Riigieelarvelist õpetajate tööjõukulude toetust on tänu sellele võimalik tõsta 1,4 protsenti. Kooli pidaja saab tööjõukulu toetust ka edaspidi kasutada üksnes õpetajate töö tasustamiseks. Ülejäänud osa riigieelarvelisest haridustoetusest võib kooli pidaja kasutada kooli ja õpetamisega seotud kuludeks vastavalt oma äranägemisele. Muudatus annab kohalikele omavalitsustele õiguse otsustada ligi 18 protsendi haridustoetuse üle, mis on umbes 41 miljonit eurot.

Eelnõu seadusena jõustumine motiveerib KOV-e ümber korraldama koolivõrku vastavalt demograafilistele muutustele ning kasutama maksimaalselt tõukefondide vahendeid, mis on suunatud koolide rekonstrueerimisele, õpetajate ja koolijuhtide täiendõppeks ning digitaalse õppevara senisest suuremas mahus kasutamiseks.

Vajalike investeeringute tegemiseks koolivõrgu arendamiseks on aastatel 2015–2020 kavandatud kasutada EL struktuuritoetuse vahendeid ligikaudu 241 miljonit euro. See suunatakse koolivõrgu korrastamise suuremahulisematele investeeringutele.

Muudatuste jõustumise ajaks on planeeritud 1. jaanuar 2016.

 

2. Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu


Eelnõu kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus ja mitte enam kohustus osaleda eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada kui KOV leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.

Erakoolid saavad riiklikku haridustoetust edasi võrdselt kohalike omavalitsustega. Riigi toetus sisaldab muu hulgas õpetajate ja koolijuhtide töötasu, koolilõunat, õppekirjandust.

Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Eelnõu järgi jätkatakse nende erakoolide tegevuskulude katmist 2020 aasta sügiseni riigi toel. Antud muudatusettepanek puudutab viite haridusliku erivajadustega laste õpetamisele keskendunud erakooli, kus õpib 121 õpilast.

Erakoolides õppijad moodustavad neli protsenti kõigist õppijatest. Möödunud õppeaasta seisuga oli õpilasi erakoolides 5753.  Olemasolev regulatsioon on kasvatanud erakoolide arvu. 2010. aastal oli erakoole 33,  2014. aastaks kasvas erakoolide arv 46-ni. Statistikas ei kajastu omavalitsuste peetavad Laagri Kool ja Keila Kool ning riigi loodud Tallinna Euroopa Kool.

Riigikohus leidis 2014. aastal, et omavalitsust ei saa kohustada erakooli tegevuskulusid kinni maksma, sest omavalitsuse ülesanne on tagada oma koolide eelarved ja kvaliteetne üldharidus munitsipaalkoolides. Erakoolide tegevuskulude rahastamises osalemine on riiklik ülesanne ning seadusandja peab otsustama, millisel viisil lõpetada põhiseadusevastane olukord.

 

3. Pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt leevendatakse ettevõtete kohustusi seoses pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolliga.

Audiitorkontrolli tegemisest vabastatakse pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Selliseid väikeettevõtteid on Eestis ligikaudu 2000, nende ettevõtete osatähtsus turule lastud pakendikogusest Eestis on alla 2 protsendi.

Samuti leevendatakse osade pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide pakendikoguste auditeerimise põhjalikkust. See tähendab, et tulevikus üldjuhul piisab kauba alusdokumentide kontrollist, üksnes juhul kui vandeaudiitoril on põhjust uskuda olulistesse väärkajastustesse pakendiarvestuses, viiakse vajadusel läbi täiendav auditeerimine.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2016.

 

4. Raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Raudteeseaduse muutmise vajadus on tingitud eeskätt Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisest, mis reguleerivad EL-i ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid.

Muudatuste eesmärk on muuta raudteeturg läbipaistvamaks ja tõhustada koostööd, et hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid, stimuleerida usaldusväärset ja jätkusuutlikku rahastamist, suurendada Eestis Konkurentsiameti pädevust.

Selleks peavad ettevõtjad tegema vajadusel muudatusi oma struktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab võrgustiku teadaandes andma täpsemat teavet infrastruktuuri kasutamise tingimuste kohta.

Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada.

Vedurijuhtide osas täpsustatakse perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad.

Lisaks on täpsustatud, kuidas käitub Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kui leiab, et vedurijuht ei vasta nõuetele.

 

5. Elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärgiks on viia raadioseadmete regulatsioon vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue raadioside direktiiviga. Eelnõu olulisimad muudatused on raadioseadme mõiste laiendamine, raadioseadme tootenõuete ühtlustamine ja raadioseadme oluliste nõuete täiendamine.

Peamine muudatus on raadioseadme mõiste uus määratlus, mis hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi ka raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid.

Muudatustega peavad arvestama ennekõike raadioseadmete tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad. Nõuete ühtlustamise tulemusena väheneb samas aga ettevõtjate halduskoormus, kuna nad saavad nüüd erinevate toodete tootmisel ja turule laskmisel lähtuda ühtlustatud nõuetest, mis tulenevad toote nõuetele vastavuse seadusest.

Tarbijale tähendab see seda, et kuna uued seadmed peavad vastama regulatsiooni nõuetele, paranevad eeskätt selliste seadmete vastuvõtuomadused ja töökindlus, mis varem raadioseadmete regulatsioonile vastama ei pidanud.

Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded. Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi. See muudab seadmete kasutamise tarbijatele lihtsamaks ning säästab keskkonda, kuna vähendab tarbetute jäätmete teket ja kulusid.

Samamoodi seatakse direktiiviga nõuded raadioseadme ja selles kasutatava tarkvara ühilduvusele. Kasutajal on võimalik laadida raadioseadmesse  tarkvara vaid juhul, kui sellega ei muudeta seadme olulisi omadusi (raadiosaatjate puhul näiteks saatesignaali võimsust üle kehtestatud piirmäära).

6. Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt täiendatakse rahvastikuregistrit e-residentide andmetega, mis võimaldab muu hulgas neile paremat e-teenuste kättesaadavust. Seaduse rakendamiseks on vaja luua rahvastikuregistri ning  politsei- ja piirivalveameti e-residentide digi-ID väljastamise andmeid hoidva andmekogu automaatne andmevahetus X-teel.

Eelnõu järgi on maavalitsuste perekonnaseisuametnikud kohustatud tulevikus väljastama inimestele ja juriidilistele isikutele õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmeid.   Samuti tekib inimestel juurdepääsuõigus kõigile tema surnud abikaasa kohta rahvastikuregistri arhiivi kantud andmetele.

Seadus on kavas jõustada 1. jaanuaril 2016.

 

7. Arvamuse andmine kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

38 Riigikogu liikme algatatud seaduse eelnõu eesmärk on täpsustada kooseluseadusest tekkivate õiguste ja kohustuste täitmise korda ning rakendumise võimalikkust. Rakendusseadus tagab kooseluseaduse täitmise selguse ja terminoloogilise ühtsuse.

Kooseluseadus reguleerib sooneutraalse kooselulepingu sõlmimist. Eelnõuga sätestatakse kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamisega seotud menetlusreeglid ning määratakse registreeritud elukaaslase positsioon õiguskorras. Abieluregistri nimetus muutub eelnõu kohaselt varasuheteregistriks. Samuti annab eelnõu registreeritud elukaaslastele võimaluse loobuda kohtus oma elukaaslase vastu tunnistuse andmisest.

Seaduse planeeritud jõustumisaeg on 1. jaanuar 2016.

 

8. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 "Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord" muutmine 
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga täpsustatakse teabevärava eesti.ee lõppkasutaja tuvastamise tingimusi, et välistada ebaturvaliste isikutuvastamise vahendite kasutamist.

Praktikas on tekitanud segadust,  millised tuvastamise vahendid on teabeväravas lubatud. Eelnõu kohaselt tuvastatakse eesti.ee teabevärava lõppkasutaja ID-kaardi või EL liikmesriigi analoogse dokumendiga. Kolmanda variandina säilib ka erasektori väljatöötatud turvaliste tuvastusvahendite kasutamise võimalus, näiteks pangalingid.

Eesti.ee portaali on koondatud suurem osa Eesti e-teenuseid, mistõttu toimub ka nende teenuste kasutamiseks vajalik digitaalne isikutuvastamine ühekordselt ja ühes portaalis. See omakorda tingib vajaduse hoida isikutuvastamiseks kasutatavad kanalid võimalikult turvalised.

Lisaks antakse määruse muutmisega õiguslik alus Euroopa Liidu piiriülese isikutuvastamissüsteemi kasutuselevõtuks ja juba EL-is olemasolevates isikutuvastamissüsteemides tuvastuse ristkasutamiseks.

Määrus jõustub üldises korras.

 

9. Riigivara valitsemise üleandmine

 

1) Riigivara valitsemise üleandmine keskkonnaministeeriumilt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (Saue vallas Koidu külas kaks kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium annab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele Harjumaal kaks maanteeametile teehoiu korraldamiseks vajalikku kinnistut. Üle antakse Saue vallas Koidu külas asuvad Juuliku-Tabasalu tee L19 ning 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee L2 kinnistud.

 

2) Riigivara valitsemise üleandmine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt kaitseministeeriumile (Vaivara vallas Mustanina külas kaks kinnistut)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium annab kaitseministeeriumi valitsemisele Ida-Virumaal Mustanina külas asuvad kinnistud teeks ja alajaamaks. Kinnistud asuvad kaitseväe Sirgala harjutusvälja vahetus naabruses.

 

10. Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kaitseliidule (7 kinnistut)
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kaitseministeeriumile antakse nõusolek võõrandada kaitseliidule tasuta seitse riigile kuuluvat kinnistut. Neist üks asub Jõgeval ja on vajalik laohoonena. Kolme kinnistut kasutatakse lasketiirude rajamiseks Puurmani, Pühalepa ja Märjamaa vallas. Kolm Kostivere ja Salme alevikus asuvat kinnistut on koormatud hoonestusõigusega kaitseliidu kasuks.

 

11. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks

 

1) Nõusolek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Antsla vallale (Antsla linnas, Kobela alevikus, Taberlaane ja Madise külades asuvad transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjad)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek Antsla linnas, Kobela alevikus, Taberlaane ja Madise külas asuvate transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjade (23129 Antsla-Laatre tee, 25102 Vana-Antsla-Lüllemäe tee, 25126 Kobela-Ohkatsi tee ja Määrastu tee) kasutada andmiseks Antsla vallale. Tähtajatult antakse kasutada kinnisasjade osad kokku 154 m2, millele on kavas rajada 2016. aastal 3,5 km pikkune jalgratta- ja jalgtee. Teehoidu korraldab ning kinnisasjade kasutamisega seotud maksud ja koormised tasub Antsla vald.

 

2) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Rapla vallale (Hagudi alevikus Hagudi jaama tee kinnisasi)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda Rapla vallale kasutada Hagudi alevikus asuv 20115 Hagudi jaama tee kinnisasi (2600 m², transpordimaa). Kinnisasjast antakse tähtajatult kasutada 693 m² suurune osa. Vald rajab sellele järgneval kahel aastal 125 m pikkuse jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab Hagudi bussipeatust Hagudi raudteejaamaga. Tee-ehitust rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Vald tasub kinnisasja kasutamisega seotud maksud ja koormised.

 

12. Sisejulgeolekufondi Eesti riikliku programmi heakskiitmine aastateks 2014-2020 
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks sisejulgeolekufondi Eesti riiklik programm, mille täitmine aitab paremini võidelda kuritegevusega, parandab EL vahelist politseikoostööd ja kriisiohjet. Samuti aitab programmi elluviimine tõsta Euroopa Liidu välispiiri valvamise ja ühise viisapoliitika rakendamise võimekust.

Fondi vahenditest rahastatakse välispiiri tehnilist varustatust, näiteks idapiiri seiresüsteemide integreerimist ühtseks süsteemiks ja öövaatlusseadmete soetamist. Toetust eraldatakse viisapoliitika võimekuse suurendamiseks. Kavandatud on Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga seotud vajalike arendustööde rahastamine. Kavas on kasutusele võtta ka sertifikaatidevahetuse infosüsteem, mis võimaldab piirikontrollis sõrmejälgede kujutise tuvastamist.

Kuritegevuse tõkestamise osas rahastatakse muu hulgas tegevusi, mis toetavad avaliku ja erasektori partnerlust, andmetele juurdepääsu ja koostalitusvõimeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu.  Prioriteetidena on kavandatud rahastada narkopolitsei, kriminaalluure ja CBRN-i valdkonna koolitusi. Samuti suurendatakse halduslikku ja operatiivsuutlikkust elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks.

 

13. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riikliku programmi heakskiitmine aastateks 2014–2020
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur 
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) Eesti riiklik programm aastateks 2014–2020. Programm töötati välja vastavalt valitsuse möödunud aasta 13. novembril heakskiidetud põhisuundadele. Selle rahastamine on planeeritud järgmise aasta riigieelarves ning järgnevatel aastatel riigieelarve strateegias.

Varasemast Euroopa Pagulasfondi vahenditest on aastatel 2004–2013 Eestis ellu viidud enam kui 40 projekti, mille eesmärk oli parandada varjupaigamenetluse kvaliteeti ja vastuvõtutingimusi ning suurendada avalikkuse teadlikkust.

Riikliku programmi heakskiitmine aitab Eestis ellu viia nii pagulaste kohanemisprogrammi kui tagasisaatmispoliitikat, samuti paraneb rahvusvahelise kaitse andmisega seotud ülesannete täitmine. Programm toetab mitme riikliku arengukava, näiteks „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ eesmärkide täitmist.

Programmis nenditakse, et võttes arvesse olemasolevaid rändetrende, peab riik olema valmis varjupaigataotluste arvu suurenemiseks ning vajalike vastuvõtutingimuste ja -teenuste pakkumiseks. Need tingimused peavad integreerumise esimese etapina looma eeldused rahvusvahelise kaitse saaja kohanemiseks ja edasiseks integreerumiseks Eestis. Kvaliteetse varjupaigamenetluse tagamiseks on oluline, et riik jätkaks IT-lahenduste väljatöötamist, kõrgkvaliteetseid andmeid võimaldavate lisaseadmete ostmist, varjupaigamenetlusega seotud personali väljaõpet jm.

Kavandatud tegevusi viiakse ellu koostöös riigi, majutusteenusepakkujate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega.

Programmist lähtuvalt on olulised ka tegevused, mis on suunatud ebaseadusliku sisserände ennetamisele, avastamisele ja tõkestamisele. Selleks, et soodustada tagasisaatmist, on Eesti sõlminud kahepoolsed rakendusprotokollid peaaegu kõigi riikidega, kellel on tagasivõtulepingud Euroopa Liidu tasandil.

Järgmisel aastal on AMIF fondi rahastus Eestile 1, 4 miljonit eurot. Siseministeerium on kavandanud riigieelarvesse välisabi kohustusliku 25 protsendilise kaasfinantseeringu. Siseministeeriumi valitsemisala pagulastega seotud võimalik kulu tulevaks aastaks on 2,5 miljonit eurot, mis on eraldatud valitsuse reservi vastavalt vajadusele kasutamiseks.

AMIF loodi 2014. aastal varjupaiga-, rände- ja integratsiooni poliitikate tõhusamaks elluviimiseks Euroopa Liidus.

 

 14. Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand 
Tüüp: korralduse eelnõu

 

Diplomaatiline pass antakse kaheks aastaks politsei- ja piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei vanemuurijale komissar Priit Põdrale seoses tema lähetamisega rände sideohvitseriks Itaaliasse. Tema ülesandeks on esindada Eestit põgenike ümberpaigutamisega seotud küsimustes Itaalias ja tegeleda ka laiemalt sisejulgeoleku valdkonna küsimustega.



15. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadiku kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand 
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadiku kandidaatide kinnitamiseks.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

 

1) Eesti seisukohad Nõukogu otsuste eelnõude kohta, mis käsitlevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni juurde kuuluva tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli heakskiitmist Euroopa Liidu nimel
Esitaja: rahandusminister Sven Sester 
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Ebaseaduslik tubakaäri jätab EL-i ja liikmesriigid aastas ilma hinnanguliselt rohkem kui 10 miljardi euro väärtuses tuludest. Ebaseaduslik äri hõlmab kõiki liikmesriike, kuid kuna tooted on pärit üldjuhul EL välistest riikidest, on selle vastu võitlemises oluline rahvusvaheline koostöö. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) egiidi all on asutud tegema tugevaid globaalseid pingutusi tubaka salakaubanduse vastu võitlemiseks.

 

2) Eesti seisukohad Nõukogu otsuste eelnõude kohta, millega volitatakse komisjoni alustama läbirääkimisi lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu ning tagasivõtulepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Nõukogu otsuste eelnõude sisuks on Euroopa Komisjonile volituste andmine läbirääkimiste pidamiseks Jordaania Hašimiidi Kuningriigiga viisalihtsustuslepingu üle, mis sisaldab õiguslikult siduvaid õigusi ja kohustusi. Samuti soovitakse tagada viisade lihtsustatud väljastamine Jordaania kodanikele ja seni, kuni Jordaania säilitab viisanõude liikmesriikide kodanike suhtes, ka ELi kodanikele, kellelt nõutakse Jordaaniasse sisenemiseks viisat.

Samuti volitakse komisjoni pidama Jordaaniaga läbirääkimisi vastastikusel alusel tagasivõtulepingu sõlmimiseks. Tagasivõtulepingu eesmärk on tagada ebaseaduslikult riigis viibivate isikute kiire ja tõhus tuvastamine ja tagasisaatmine ning isikute transiidi lihtsustamine.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu soovituse, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule, eelnõu kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjoni poolt 17. septembril 2015 esitatud ettepaneku eesmärk on aidata pikaajalised töötud tööturule innustades neid registreeruma tööturuasutustes ning pakkudes tööturule naasmist toetavaid teenuseid võimalikult järjepidevalt ja koordineeritult. Samuti on soovituse eesmärk tööandjatele suunatud teenuste arendamine, et toetada neid pikaajaliste töötute tööellu tagasi toomisel.

Olulisemana näeb soovituse eelnõu ette töötute personaalsete vajaduste ja potentsiaali hindamise ning tööturule integreerimise lepingu pakkumise hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud.

Eesti toetab üldjoontes algatust ning teema olulisuse esile toomist Euroopa Liidu tasandil. Samas peame oluliseks, et soovitus annaks riikidele piisava paindlikkuse, et toimivaid struktuure soovituse elluviimisel täiel määral ära kasutada ning arvestada erinevate asutuste vastutuse piiridega.

Euroopa Liidus on pikaajalisi töötuid 12,1 miljonit inimest, kellest 62 protsenti olid 2014. aastaks olnud tööta vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul. Täna ei vii pooled liikmesriikidest läbi pikaajalise töötu vajaduste ja võimete põhjalikku hindamist ning mitmed liikmesriigid ei paku süstemaatiliselt individuaalset tegevuskava.

Eestis oli 2014. a pikaajalisi töötuid 22 500 ning pikaajalise töötuse määr 3,3 protsenti. 2015. a esimeseks poolaastaks vähenes pikaajalise töötuse määr 2,8 protsendini. Individuaalse tööotsimiskava teeb töötukassa juba hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvele võtmisest ning tööturuteenuseid osutatakse iga tööotsija vajaduste järgi.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

 

1) Eesti seisukohad eurorühma 9. novembri 2015. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 10. novembri 2015. a istungil
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühma kohtumisel informeeritakse rahandusministreid Kreeka abiprogrammi hetkeseisust ja Hispaania abiprogrammi järelseire tulemustest. Samuti antakse ülevaade kriisilahendusnõukogu tööst ja arutatakse Euroopa Komisjoni majanduse juhtimise ettepanekute euroala aspekte. Lisaks tutvustab komisjon oma 2015. a sügisest majandusprognoosi ning vahetatakse mõtteid inflatsiooni ja vahetuskursi arengute üle.

Ecofin’i kohtumisel on kavas vastu võtta nõukogu järeldused komisjoni kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava ja kliimamuutustega seotud rahastamise kohta. Samuti soovitakse saavutada poliitiline kokkulepe ühtse kriisilahenduskorra üleminekurahastamises. Lisaks teavitatakse ministreid pangandusliidu rakendamise seisust ning Limas toimunud G20 kohtumiste ja IMFi koosolekute tulemustest.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (eelarve ECOFIN) 13. novembri 2015. a istungil
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eelarve ECOFIN kohtumise põhiteema on 2016. aasta Euroopa Liidu üldeelarve lugemine ministrite nõukogus. Istungi raames toimub tavapärane lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga, mille eesmärk on EL 2016 aasta eelarves kokkuleppele jõuda.

Lepitusprotseduur algas 29. oktoobril ja ühiskomitee ülesanne on 21 päeva kestva lepitusperioodi jooksul koostada EL nõukogu ja parlamendi seisukohtade põhjal EL 2016. aasta üldeelarve eelnõu ühine tekst. Peale ühisteksti vastuvõtmist annab järgmise aasta eelarvele lõpliku heakskiidu parlamendi täiskogu.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-