Valitsuse 05.11.2009 istungi kommenteeritud päevakord

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 05. novembril 2009. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.

1. "Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muudatuse kohaselt tuleb raudtee- ja teeliikluses avaliku teenindamise lepingute alusel sõitjateveo korraldamisel lähtuda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel. Avaliku teenindamise lepingutes tuleb ette näha määruses nõutud tingimused, lepingute tähtajad peavad vastama määruses sätestatule, makstavad hüvitised peavad olema määruse kohased jne.

Ühistranspordi seadus jääb tervikuna muutmata kujul kehtima vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamisel.

2. "Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt luuakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), mis võimaldab paremini rakendada individuaalset lähenemist inimese abistamisel hoolekandes. STAR on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks ning sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise dokumenteerimiseks ja menetlemiseks.

Andmeregistri peamiseks kasutajaks on kohalikud omavalitsused, samuti maavalitsused ja sotsiaalministeerium ning teatud juhtudel ka sotsiaalteenuste osutajad. Lisaks klienditööle loob loodav andmeregister võimalused sotsiaalteenuste ja toetuste ning muu abi osutamise alase teabe ja statistika kogumiseks ning analüüsimiseks, mis võimaldab teha kohalikke, regionaalseid ja riiklikke hoolekandepoliitilisi otsuseid.

Seoses sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kasutuselevõtuga likvideeritakse 1. aprillist 2011 riiklik sotsiaalregister (SIS), kuhu kohalikud omavalitsused kannavad sotsiaalteenuseid ja -toetusi puudutavad andmed kuni 2010. aasta 31. märtsini.

Samuti muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemi ja nimetatakse see ümber koolieelse lasteasutuse kohtade infosüsteemiks. Loodav koolieelse lasteasutuse kohtade infosüsteem ei kajasta enam sotsiaalhoolekande seaduse alusel reguleeritavat lapsehoiuteenust. Lapsehoiuteenusele suunamise menetlust ja statistikat hakkab kajastama STAR.

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse" eelnõu (592 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eesti Keskerakonna fraktsioon algatas eelnõu eesmärgiga võtta senisest suuremas ulatuses kasutusele haigekassa jaotamata kasum.

Kehtiva seaduse kohaselt on haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit lubatud majandusaastas kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest.

Eelnõu algatajad soovivad seadust muuta nii, et haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on lubatud kasutada haigekassa eesmärkide ja ülesannete täitmiseks, kusjuures otsustusõigus selle kasutamise ulatuse üle on haigekassa nõukogul. Ettepaneku jaotamata tulu kasutuselevõtmise ulatuse kohta teeks juhatus.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeeriumi hinnangul vajab nii põhimõtteline õiguslik muudatus, nagu seda on haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu ulatuselt seaduslike piirangute kaotamine ja kasutuselevõtu ulatuse üle otsustamise õiguse haigekassa nõukogu ainupädevusse andmine põhjalikku ja kompleksset mõjuanalüüsi, mis eelnõu 592 SE seletuskirjas puudub.

2) Arvamuse andmine "Asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse" eelnõu (593 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas seaduse eelnõu (593 SE) eesmärgiga muuta lihtsamaks füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise protsess, aitamaks oma kohustustega hätta jäänud isikuid, kes on kaotanud kogu oma senise vara.

Asjaõigusseaduses kavandatava muudatuse kohaselt soovivad algatajad kaotada pankade õigus nõuda laenu võtnud isikult lisatagatist, kui kinnisvara väärtus on vähenenud turuhindade langemise tõttu. Samuti sätestatakse, et kui isik ei suuda kinnisvaralaenu teenindada ja tema laenu eest ostetud eluase võõrandatakse sundenampakkumisel, siis lõpeb nõue laenuvõtja suhtes isegi juhul, kui kinnisvara enampakkumisel saadud hind ei kata kinnisvara soetamiseks võetud laenu.

Kinnisvaralaenu võtja vastutuse piirang hakkaks kehtima nõuete suhtes, mis tekivad pärast eelnõus toodud muudatuste jõustumist.

Pankrotiseaduses tehtavate muudatuse sisuks on võlgadest vabastamise menetluse läbiviimise lubamine ka täiesti varatute füüsiliste isikute suhtes, võlgadest vabastamise menetluse tähtaja lühendamine ja võlgnikule jäetava sissetuleku protsendi suurendamine.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

4. "Eesti konkurentsivõime kava 2009-2011" heakskiitmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

"Eesti konkurentsivõime kava 2009-2011" on aasta tagasi kinnitatud "Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011" uuendus.

Eesti konkurentsivõime kasvu tagamiseks on makromajanduslikest eesmärkidest endiselt kõige olulisem hoida valitsussektori eelarvedefitsiit alla 3% SKP-st, võtta kasutusele euro ning suurendada avaliku sektori efektiivsust.

Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime suurendamisel on esiplaanil välisinvesteeringute soodustamine ning Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmine.

Muutunud tööturu olukord toonud valitsusele mitmeid uusi väljakutseid. Hariduse valdkonnas on muuhulgas kavas suurendada elukestva õppe rahastamist ning eesmärgiks seatakse vähemalt 50 000 inimese oskuste taseme tõstmise ühe astme võrra.

5. “Eesti maaelu arengu strateegia 2007–2013” muutmise heakskiitmine ning “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti maaelu arengukava täiendatakse kahe uue alameetmega, mis käsitlevad piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumist ja Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmist.

Arengukava vahendite hulka lisandub ligi 142 miljonit krooni EAFRD (European Agricultural Fund for Rural Development) vahendeid majanduse elavdamise paketi vahendusel.

6. Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 300 "Vanglaametnikukandidaadi stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu

Põhistipendiumimäära on alandatud kõigis Sisekaitseakadeemia kolled¾ites 8 protsenti tulenevalt riigi 2009. aasta esimesest lisaeelarvest, millega vähendati riigitulust makstavate eraldiste mahtu.

Vanglaametnikukandidaadile makstava stipendiumi suurus on edaspidi esimesel õppeaastal senise 1500 krooni asemel 1380 krooni kuus, teisel õppeaastal 1700 krooni asemel 1564 krooni ning kolmandal õppeaastal 2000 krooni asemel 1840 krooni kuus.

Stipendiumide vähendamine toob kaasa kulude vähenemise ja Sisekaitseakadeemias üliõpilastele makstava stipendiumi suuruse ühtlustumise.

7. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (4 kinnistut Tallinnas)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad 4 Tallinnas asuvat kinnistut: Peterburi tee 52b (pindala 36 m²) ja 50c (pindala 36 m²) ning Pärnu mnt 453j (pindala 97 m²) ja 453k (pindala 168 m²).

Maaüksustel asuvad Eesti Energia ASi alajaamad ning nende sihtotstarve on tootmismaa.

2) Riigivara tasuta üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Raplamaal Raikkülas Kooli kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele tasuta üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisel olev Raplamaal, Raikküla külas asuv Kooli kinnistu pindalaga 866 m2, mille sihtotstarve on transpordimaa.

Kinnistu on vajalik riigimaantee nr 27 Rapla–Järvakandi–Kergu 10,9 km pikkuse Tuti–Põlma lõigu laiendamiseks.

8. Maaparandusühistute liikme õiguste teostajate määramine
1) Kõo ja Lõpemetsa maaparandusühistute liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Eelnõu kohaselt määratakse riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks Kõo maaparandusühistus Viljandi maavalitsus ja Lõpemetsa maaparandusühistus Rapla maavalitsus.

Riik osaleb maaparandusühistus kohustusliku liikmena. Kohustuslik liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal asub maaparandussüsteem.

2) Potijaama maaparandusühistu liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Eelnõu kohaselt määratakse riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks Potijaama maaparandusühistus Rapla maavalitsus.

Riik osaleb maaparandusühistus kohustusliku liikmena. Kohustuslik liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal asub maaparandussüsteem.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Narva Linnavalitsusele Joaoru puhkealal asuva silla renoveerimiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Narva Linnavalitsuse taotlusel Vabariigi Valitsuse reservist Narva linnale 50 000 krooni Joaoru puhkeala territooriumil paikneva silla renoveerimiseks.

Tänavu juulis lasti Narva jõe kuivsängi Venemaa territooriumilt triivinud ujuvsaar, mille tulemusel tekkinud kõrgvesi kahjustas Narva linna Joaoru poolsaare ja Narva jõe kalda vahelist jalakäijate silda. Silla kinnitused said kannatada ning jalakäijatele on silla ületamine ohtlik.

10. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2008. aasta korralduse nr 198 „Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni moodustamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni koosseisus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajat. Ministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga asemele määratakse eelnõu kohaselt riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa.

Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon moodustati 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistamiseks.

11. Ülevaade Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni tööst
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Regionaalminister esitab ülevaate Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vahelise koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni tööst.

Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. aasta korraldusega moodustatud valitsuskomisjonil on kohustus informeerida valitsust oma tööst ja lahendamist vajavatest probleemidest vähemalt üks kord aastas.

12. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda kahele isikule Eesti kodakondsus.

13. Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste asutamine
1) Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine Tel Avivis
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Eelnõu kohaselt asutatakse Iisraelis Tel Avivis Eesti diplomaatiline esindus – Eesti Vabariigi suursaatkond. Suursaatkonna asutamise kulud kaetakse välisministeeriumi eelarvest.

2) Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine Kairos
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Eelnõu kohaselt asutatakse Egiptuse Araabia Vabariigi pealinnas Kairos Eesti Vabariigi suursaatkond.

Eesti Vabariigi suursaatkond Kairos hakkab asuma Läti Vabariigi suursaatkonnaga ühistes ruumides. Suursaatkonna asutamise kulud kaetakse välisministeeriumi eelarvest.

Ühissaatkond asutatakse Eesti ja Läti välisministeeriumide vastastikuse mõistmise memorandumiga. Saatkonna ruumide ühiskasutamise tingimused ja kulude jaotus määratakse lepinguga.

Seni ei ole Eestil välisesindusi Aafrikas ega Lähis-Ida islamimaades.

14. Guinea vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine. Informatsioon Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha, millega kehtestatakse piiravad meetmed Guinea Vabariigi vastu, kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu, protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab informatsiooni ja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha 2009/788/ÜVJP kohta, millega kehtestatakse piiravad meetmed Guinea Vabariigi vastu.

Vajadus piiravate meetmete kehtestamiseks Guinea Vabariigi ja Guinea Rahvusliku Demokraatia ja Arengu Kaitse Nõukogu ning sellega seotud isikute vastu tingis 28. septembril 2009 Guinea Vabariigi pealinnas Conakrys vägivalla kasutamine rahumeelse meeleavalduse mahasurumisel.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 10. novembri 2009. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Rahandusminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus-ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 10. novembri 2009. a istungil.
10. novembri rahandusministrite nõukogus on arutusel koostöö parandamine Rahvusvahelise Valuutafondiga maksebilansi toetusprogrammide elluviimisel, riigirahanduse jätkusuutlikkus, parem õigusloome – halduskoormuse vähendamisel ning maksuteemad.

16. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 29. ja 30. oktoobri 2009. a kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: Ülevaade

Peaminister esitab ülevaate Euroopa Ülemkogu 29. ja 30. oktoobri 2009. a kohtumisest.

Ülemkogu põhiteemad olid ühispositsiooni kujundamine Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsiks ja Lissaboni lepingu ratifitseerimine.

17. Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 26. ja 27. oktoobri 2009. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Ülevaade

Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 26. ja 27. oktoobril 2009 toimunud istungi kohta.

Nõukogu arutas muu hulgas Euroopa Ülemkogu peamisi teemasid, milleks on Euroopa Liidu institutsioonilised küsimused seoses Lissaboni lepingu rakendamise ettevalmistustega, Kopenhaageni kliimakonverentsi ettevalmistused ning majandusolukord, sealhulgas Euroopa Liidu finantsjärelevalve uus korraldus.