Valitsuse 04.12.2001 istungi kommenteeritud päevakord.

03.12.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus kell 10:00 Stenbocki maja4.12.2001

Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritudpäevakorrapunktid on mõeldud eelnevaks taustainformatsiooniks eelkõigeajakirjanikele aga ka laiemale avalikkusele. Valitsuse pressibüroo pooltkirjutatud istungi eelinfo kasutamisel peab arvestama, et istungi käigus võibVabariigi Valitsus teha otsuse, mis erineb käesolevast eelinformatsioonist.Vabariigi Valitsus võib otsuste eelnõusid istungi algul päevakorrast väljaarvata, otsustada päevakorrapunktide arutelu edasi lükata, viia läbi eelnõudeesimese lugemise, samuti arutada täiendavaid päevakorrapunkte. Seepärast tuleb enne VabariigiValitsuse istungi toimumist avaldada käesolevat istungimaterjali eelinfona jaarvestada, et need on ministeeriumide poolt valitsusele esitatud eelnõud ningei pruugi olla lõplikud. Vabariigi Valitsuse OTSUSTEST annab valitsusepressibüroo teada jooksvalt istungi ajal läbi interneti aadressil www.riik.ee/press rubriigis OTSE VALITSUSEISTUNGILT või e-postiga.

 

Info: Valitsuse pressibüroost Tex Vertmann 693 5714 tex.vertmann@riik.ee ja Priit Põiklik693 5792 priit.poiklik@riik.ee

 

1. ""Euroopa patentide väljaandmisekonventsiooni" ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab saata Riigikokku Euroopa patentide väljaandmisekonventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Euroopa Patendiorganisatsioonitähtsaim institutsioon on Euroopa Patendiamet, mille põhiülesanne on Euroopapatenditaotluste vastuvõtmine, ekspertiis ja Euroopa patentide väljaandminening Euroopa patendiregistri pidamine. Euroopa patendikonventsioon ei näeosalisriikidele ette aastamaksu. Eesti kui riik, kes ei osalenud konventsiooniväljatöötamisel ega organisatsiooni asutamisel, saab Euroopapatendikonventsiooniga ühineda vaid Euroopa Patendiorganisatsioonihaldusnõukogu ettepanekul. 29. jaanuari 1999. aasta otsuse alusel on EestiVabariigile esitatud kutse ühineda Euroopa patendikonventsiooniga alates 1.juulist 2002. aastas. Euroopa patendikonventsiooni on vahepeal aga oluliseltmuudetud. Kuna muudetud tekst jõustub eeldatavalt pärast Eesti konventsioonigaühinemist, peab Eesti Vabariik ühinema konventsiooni praegusel ajal kehtivateksti alusel ning siis heaks kiitma konventsiooni muudetud teksti, ühinedeskonventsiooni 29. novembri 2000 muutmisdokumendiga. Lisaks sellele tulebkonventsiooni 1. juulist 2002 jõustumise tagamiseks viia siseriiklik seadusvastavusse konventsiooni praegu kehtiva tekstiga. Selleks on vaja vastu võttakonventsiooni kohaldamise seadus, millega seotakse siseriikliku ja konventsiooniõigusnormid Eesti Vabariigis toimivaks Euroopa patentide väljaandmisesüsteemiks. Kõik kolm seaduseelnõu esitatakse ühele istungile.

 

2. ""Euroopa patentide väljaandmise konventsioonimuutmise akti" ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: seaduse eelnõu
K: Seletuskirja järgi võivad muutmise akti ratifitseerida riigid, kes on aktilealla kirjutanud. Euroopa patendikonventsiooni revideerimise eesmärk onpatendimenetluse lihtsustamine, kaasajastamine ja ökonoomsemaks muutmine.Konventsiooni regulatsiooni muudetakse paindlikumaks ja üldiseks, tehniliste jakvantitatiivsete küsimuste reguleerimine volitatakse haldusnõukogule.

3. "Euroopa patentide väljaandmise konventsioonikohaldamise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab saata Riigikokku Euroopa patentide väljaandmisekonventsiooni kohaldamise seaduse eelnõu. Seadus on vajalik konventsiooni jasiseriiklike õigusaktide sidumiseks ning peab jõustuma Eesti Vabariigi suhteskonventsiooni jõustumise päevast. Kõnealune seadus kuulub Eesti Vabariigiühinemiseks Euroopa patendikonventsiooniga Riigikogu poolt vastuvõtmiseksvajalikku kolme eelnõulisse paketti, olles vastuvõtmise järjekorras teineeelnõu. Käesoleva eelnõu eesmärk on siduda patendikonventsioon siseriiklikeõigusaktidega, eelkõige Patendiseadusega ja Kasuliku mudeli seadusega. Eelnõupeaks tagama konventsiooni ja siseriiklike õigusaktide sätete ühese ja õigetõlgendamise nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tasandil.

 

4. "Välisteenistuse seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: seaduse eelnõu
K: Kehtiva välisteenistuse seaduse vastuvõtmisest on möödunud üle 6 aasta jaseaduse redaktsioon nõuab sisulisi ümberkorraldusi. Kuna tehakse ettepanekmuuta üle 1/3 seaduse tekstist, koostati uus seaduse eelnõu ja senine seadusplaanitakse tunnistada kehtetuks. Uues eelnõus korrastatakse välisteenistuseseaduse rakendamise ajal kasutatud normid, mis olid tingitud välisteenistuseseaduse jõustumisele eelnenud perioodi seadusandliku baasi puudumisest, samutiviiakse seadus kooskõlla õigusaktidega, mis on vastu võetud pärastvälisteenistuse seaduse jõustumist, arvestades välisteenistuse erisusi, ning ühtlustataksevälisteenistuse seadus välisteenistuses väljakujunenud praktikaga.

 
5. Seisukoha andmine
Tüüp: seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine ""Rahvastikuregistri seaduse" muutmiseseaduse" eelnõu (913 SE) kohta
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
K: Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele seisukohaandmiseks Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolt 12. novembril 2001. a algatatud""Rahvastikuregistri seaduse" muutmise seaduse" eelnõu (913SE).

 

2) Seisukoha andmine ""Ühistranspordiseaduse"muutmise seaduse" eelnõu (912 SE) kohta
Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, siseminister Tarmo Loodus
K: Riigikogu majanduskomisjon saatis Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseksRiigikogu liikme Jaan Pööri algatatud ""Ühistranspordiseaduse"muutmise seaduse" eelnõu (912 SE).

3) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse "EttepanekVabariigi Valitsusele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE)Missiooni Eestis lõpetamise kohta" eelnõu (918 OE) kohta
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Riigikogu väliskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseksRiigikogu liikme Enn Tarto algatatud Riigikogu otsuse "Ettepanek VabariigiValitsusele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) MissiooniEestis lõpetamise kohta" eelnõu (918 OE).

4) Seisukoha andmine""Töö- ja puhkeaja seaduse" § 31 muutmise seaduse" eelnõu(923 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor, haridusminister Tõnis Lukas,rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: seisukoha andmine
K: Riigikogu sotsiaalkomisjon esitas vastavalt "Riigikogu kodukorraseaduse" §-le 55 Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks Riigikoguliikmete Andres Herkeli, Mart Meri ja Andres Taimla algatatud ""Töö-ja puhkeaja seaduse" § 31 muutmise seaduse" eelnõu (923 SE). Riigisekretäriresolutsiooniga on seaduseelnõu saadetud sotsiaalministrile, haridusministrileja rahandusministrile arvamuste esitamiseks, et võtta need aluseks valitsuseseisukoha kujundamisel.

6. Ülevaade riigieelarves ettenähtud assigneeringutekasutamisest 2001. a üheksa kuu jooksul
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ministeeriumide,riigikantselei ja maavalitsuste kirjalike kinnitustega aruanded riigieelarvesettenähtud assigneeringute kasutamisest 2001. aasta üheksa kuu jooksul.
 

7. Hüvitusfondi tegevusest 2001. aasta I poolaastal
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele Hüvitusfondi 2001. a Ipoolaasta tegevusaruande. Aruanne koosneb tegevuse ülevaatest, Hüvitusfondinõukogu poolt kinnitatud raamatupidamise vahearuandest koos audiitorijäreldusotsusega ning investeeringute ja obligatsioonide aruandest.

 

8. Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise kord
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: määruse eelnõu
K: Seletuskirja järgi on eelnõu väljatöötamisel aluseks võetud VabariigiValitsuse määrus elektrivõrguga liitumise kord, mis reguleerib elektrivõrgugaliitumist ning võrguteenuse kasutamist. Muudetud Energiaseadus sätestab, etVabariigi Valitsus kehtestab elektrivõrguga liitumise ja liitumistasuarvestamise korra. Määruse eelnõus tehakse ettepanek reguleeridaelektripaigaldiste elektrivõrguga liitumist, sealhulgas tarbimistingimustemuutmist, liitumistasu arvutamist ning võrguühenduse kasutamist.

9. Gaasivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise kord
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: määruse eelnõu
K: Seletuskirja järgi on eelnõu väljatöötamisel aluseks võetud VabariigiValitsuse määrus gaasivõrguga liitumise kord, mis reguleeribgaasivõrguettevõtja tegevuspiirkonnas asuvate gaasitarbijate gaasipaigaldisteja gaasivõrkude liitumist võrguettevõtja omandis või valduses oleva gaasivõrguganing tarbijate gaasipaigaldiste tarbimisvõimsuste muutmist. MuudetudEnergiaseadus sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab gaasivõrguga liitumiseja liitumistasu arvestamise korra. Seaduse nimetatud sättest tulenevalt onkehtivat gaasivõrguga liitumise korda täiendatud liitumistasuga seonduvaga.

10. Soojusvõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise kord
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: määruse eelnõu
K: Seletuskirja järgi on eelnõu väljatöötamisel aluseks võetud Vabariigi Valitsuse  määrus soojusvõrguga liitumise kord, misreguleerib kõigi võrguettevõtjate tegevuspiirkonnas asuvate soojusenergiatarbijate omandis või valduses olevate energiaseadmete liitumist võrguettevõtjaomandis või valduses oleva soojusvõrguga.
Muudetud Energiaseadus sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab soojusvõrgugaliitumise ja liitumistasu arvestamise korra. Seaduse nimetatud sättesttulenevalt on kehtivat soojusvõrguga liitumise korda täiendatud liitumistasugaseonduvaga.

11. Sisseveetavate relvade ja laskemoona vastavust nõuetele tollikontrollitsoonis kontrolliva volitatud asutuse määramine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: 1. jaanuaril 2002 jõustuva relvaseaduse järgi kontrollib tollikontrollitsoonis sisseveetavate relvade ja laskemoona vastavust nõuetele VabariigiValitsuse poolt volitatud asutus. Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveduvõib toimuda rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus ontoll alaliselt kohal. Vastavalt Tolliseadusele mõeldakse tollikontrolli allmeetmeid nende seaduste ja teiste õigusaktide täitmise tagamiseks, millerakendamise eest vastutab toll. Tollikontrolli tsooni all mõeldaksetolliterritooriumi osa, kus kaubale ja isikule võib rakendada kõikitollikontrolli meetmeid. Tulenevalt eeltoodust on eelnõu põhjal VabariigiValitsuse poolt volitatud asutuseks, kes teostab kontrolli tollikontrollitsoonis sisseveetavate relvade ja laskemoona nõuetele vastavuse üle, tolliamet.
Vastavalt seletuskirjale ei too määruse rakendamine endaga kaasa täiendavaidkulutusi. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002 üheaegselt uue relvaseadusejõustumisega.

12. Sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise üle järelevalvetteostavate volitatud asutuste määramine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: 1. jaanuaril 2002 jõustuva relvaseaduse kohaselt teostavad sõjaväerelvade jateenistusrelvade käitlemise üle järelevalvet Vabariigi Valitsuse pooltvolitatud asutused. Eelnõu järgi on järelevalvet teostavateks asutusteksministeeriumid, kelle valitsemisalas olevad asutused kasutavad omateenistusülesannete täitmisel sõjaväe- või teenistusrelvi. Kaitseministeeriumja siseministeerium teostavad järelevalvet nii sõjaväerelvade kui kateenistusrelvade käitlemise üle oma valitsemisalas olevates asutustes. Teisedloetelus toodud ministeeriumid teostavad järelevalvet vaid teenistusrelvadekäitlemise üle. Vastavalt seletuskirjale määruse rakendamine ei too endagakaasa täiendavaid kulutusi. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002 üheaegselt uue relvaseadusejõustumisega.

13. "Relvaseaduse" alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustekehtetuks tunnistamine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Seoses relvaseaduse jõustumisega 1. jaanuarist 2002 tunnistatakse eelnõujärgi kehtetuks kehtiva relvaseaduse alusel kehtestatud järgmised VabariigiValitsuse määrused:
1) 16. oktoobri 1995.a määrus nr 333 "Relvaseaduse rakendamine";
2) 21. detsembri 1995.a määrus nr 379 "Teenistus- ja tsiviilrelvade ningkäeraudade sisse- ja väljaveo ning transiidi korra kinnitamine";
3) 24. jaanuari 1996.a määrus nr 28 "Relvaseaduse mõnede sätete rakendamine";
4) 10. juuni  996.a määrus nr 158"Relvaseaduse paragrahvi 1 lõike 3 rakendamine";
5) 6. augusti 1996.a määrus nr 210 "Relvaseaduse paragrahvi 6, paragrahvi 14lõigete 4 ja 7 ning paragrahvi 15 lõike 2 rakendamine".

14. Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldus
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Tolliseadustik sätestab, et tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldusekehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tolliameti sümboolika lähtub EestiVabariigi tolliorganisatsiooni ajaloolistest sümbolitest ja Vana-Roomamütoloogiast. Sümbolitest on arvesse võetud esialgse tollilipu (aastast 1923)ja tollivapi (aastast 1936) ideestikku ja kujundust. Vana-Rooma mütoloogias oliMercurius Rooma kaubandusjumal, keda on kujutatud tiivulise kiivri võitiivuliste sandaalidega, käes heeroldisau. Mercuriuse sümboliks on tiibadegasau, mille ümber põimuvad kaks madu.

 

15. Tolliametnike vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuseesemete kasutamise tähtajad
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Tolliseadustiku järgi kannavad tolliametnikud teenistuses olles ettenähtudjuhtudel tolliameti poolt antud vormiriietust. Eelnõu määrab vormiriietusehulka kuuluvad esemed ja eraldusmärgid, nende konkreetse kirjelduse ja kandmisetähtajad. Kirjeldatud on esemete materjali, värvust, tegumoodi. Lisakseraldusmärkide kirjeldusele on määruse lisades toodud ka nende kujutised.Seletuskirjas märgitakse, et määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaidrahalisi kulutusi, sest määruse kirjeldusele vastavad tolliametnikevormiriietuse esemed ja eraldusmärgid on kasutusel juba 1995. aastast.Vormiriietuse nõuetekohane uuendamine toimub tolliameti eelarve vahenditest.

16. Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määruse nr 370"Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtmise jaettevalmistusteenistuse läbiviimise korra kehtestamiseks volituse andmine"muutmine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vastavalt vangistusseadusele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister vanglaametnikuettevalmistusteenistusse võtmise ja selle läbiviimise korra.
Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000.a määrusega said vastava volitusesiseminister Sisekaitseakadeemia ja haridusminister Tallinna Kopli Ehituskooliosas. Justiitsministeerium soovib määrust täiendada, sest haridusministrikevadise määrusega seonduvalt alustati 2001/2002. õppeaastal vanglaametnike ettevalmistust ka TartuTööstuskoolis. Eelnõu järgi kehtestab vanglaametnike ettevalmistusteenistussevõtmise ja läbiviimise korra Tartu Tööstuskoolis haridusministerkooskõlastatult justiitsministriga.
 

17. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 424"Volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja õiguse äravõtmiseotsustamiseks Majandusministeeriumi juures tegutseva komisjoni moodustamisekord ja töökord" muutmine
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vastavalt määrusele on komisjon 6-liikmeline. Majandusminister nimetabkomisjoni esimehe ja ühe liikme, teede- ja sideminister ning sotsiaalministerkumbki 2 liiget. Liikmed nimetatakse tähtajatult ning minister võib oma liikmeigal ajal tagasi kutsuda. Määrusega sätestatakse, et komisjoni esimees võibkomisjoni istungile kutsuda isikuid, kes ei kuulu komisjoni. Seletuskirja järgion see vajalik juhul, kui nähakse ette volitatud asutuse kaasamine sellisetoote vastavushindamisse, mille üle järelevalve teostamine kuulub komisjonisesindamata ministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete hulka.

18. Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2000. a määruse nr 398"Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatavatelekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded" muutmine
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: määruse eelnõu
K: Eelnõu eesmärk on muuta Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2000. a. määrustÜldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatavatelekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded selleks et, korrastada kehtivatregulatsiooni ja luua paremad juurdepääsutingimused tarbijatele lihtsustatudtehniliste lahendustega ning odavamale interneti teenusele. Määrusegakehtestatakse teenuse pakkujatele minimaalsed nõuded, tagamaks teenusekasutajatele vajalikud tagatised ning õigused interneti teenuse kasutamisel.Seletuskirjas märgitakse, et telekommunikatsioonituru ja tehnoloogia pidevareng on tekitanud vajaduse ümberhinnata kujunenud olukordatelekommunikatsioonimaastikul, eriti aga uute lahenduste rakendamiseksinterneti teenuse kättesaadavuse parandamiseks. Kasutusele on tulnud kaasaegsedraadiolahendustel baseeruvad andmesidevõrgud, mis võimaldavad oluliseltparandada vähenõudlike klientide juurdepääsu internetile. Määruse rakendamineei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele.

19. Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1998. a määruse nr 6 "Viisaeeskirjakinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Nimetatud määrusega kinnitatud viisaeeskiri määratleb viisa liigid ningkehtestab nende taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra jatingimused ning eeskirja täitmist tagavate asutuste pädevuse. Määruse muutmisepeamine eesmärk on kehtestada välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmiselnõutava garantii ulatus ja selle nõudmise kord vastavalt välismaalasteseadusele. Viisaeeskirja täiendatakse punktiga, mille kohaselt peab kutsujagarantiid mitteomav välismaalane Eestisse sisenemisel piirivalveametnikunõudmisel tõendama piisava rahal olemasolu, milleks loetakse iga Eestis viibidalubatud päeva kohta 0,2-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalgaalammäär. Samuti täiendatakse viisaeeskirja punktiga, mis sätestab, et kutsetei kinnitata, kui Eestisse kutsutava välismaalase eeldatavad Eestis viibimiseja Eestist lahkumise kulud ületavad kutsuja viimase 6 kuu regulaarse legaalsesissetuleku. Kui aga kutsuja majanduslik olukord võimaldab tal nimetatud kuludkanda, võib kodakondsus- ja migratsiooniamet jätta selle sätte kohaldamata.

Samuti muudetakse tulenevalt välismaalaste seadusestviisaeeskirja sõnastust imperatiivsemaks, et välismaalase Eestisse kutsuja eideklareeri kutses üksnes nõustumist kulusid kanda, vaid et tal on kohustus sedateha; muudetakse eeskirja turismiviisa taotlemisel asjaajamise lihtsustamise jaturismiseadusega kooskõlla viimise eesmärgil. Seletuskirja järgi ei too eelnõujõustumine kaasa täiendavaid kulutusi.
 

20. Volituste andmine "Maaelu ja põllumajandusturukorraldamise seadusest" tuleneva õigusakti kehtestamiseks
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: määruse eelnõu
K: Otsuse eelnõus tehakse ettepanek anda põllumajandusministrile volituskehtestada tasakaalustamistoetuse saamiseks esitatavas taotluses esitatavateandmete ja neid tõendatavate dokumentide loetelu. Tasakaalustamistoetust onvõimalik taotleda juhul, kui Vabariigi Valitsus on põllumajandusministriettepanekul otsustanud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse aluselvälja kuulutada põllumajandussaaduse või -toote riikliku kokkuostu, määranudkokkuostetava põllumajandussaaduse või -toote, ostetava koguse ningkokkuostuhinna ja tähtaja. Seletuskirjas märgitakse, et määruse rakendamine eitoo kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest.

 21. "Eesti Vabariigi valitsuse nimelEesti Veeteede Ameti ja Libeeria Vabariigi valitsuse nimel LibeeriaMerendusbüroo vahelise kokkuleppe meremeeste väljaõppe ja diplomeerimisetunnustamise kohta teenistuses Libeerias registreeritud laevade pardal" eelnõuheakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, teede- ja sideminister ToivoJürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse 15.08.1995 määrusega ühines Eesti riik meremeesteväljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisekonventsiooniga, 1978 (International Convention on Standards of Training,Certification and Watchkeeping for Seafarers, edaspidi STCW konventsioon).Konventsiooni eeskirja järgi sõlmivad konventsiooniga ühinenud riikidevalitsused kahe- või mitmepoolsed kokkulepped meresõidudiplomite tunnustamisekohta. Nimetatud kokkulepete sõlmimisega luuakse õiguslik alus Eesti Vabariigistoimuva meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise tunnustamisele lepinguosalisteriikide poolt. Korralduse eelnõu punktis 2 antakse volitused veeteede ametipeadirektorile Andrus Maidele kokkuleppele allakirjutamiseks.


22. Balti Ministrite Nõukogus Balti riikide koostöö korraldamise eestvastutava ministri ja Balti Ministrite Nõukogu Balti Koostöö Komiteesse EestiVabariigi esindaja määramine ning Vabariigi Valitsuse 17. augusti 1994. akorralduse nr 616-k ja 16. septembri 1997. a korralduse nr 697-k "EestiVabariigi esindaja määramine Balti Ministrite Nõukogu Balti Koostöö Komiteesse"kehtetuks tunnistamine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Balti Ministrite Nõukogu on Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelinekoostööinstitutsioon, mida juhivad valitsusjuhid, kes vastutavad Balti koostöödpuudutavate küsimuste üldise koordineerimise eest. Eelnõu järgi määratakseBalti Ministrite Nõukogus Balti riikide koostöö korraldamise eest vastutavaksministriks ametikoha järgselt välisminister ja Balti Ministrite Nõukogu BaltiKoostöö Komiteesse Eesti Vabariigi esindajaks ametikoha järgseltvälisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 2. büroo direktor. Vabariigi Valitsuse17.08.1994 korraldusega määrati Balti riikide koostöö korraldamise eestvastutavaks ministriks tollane välisminister Jüri Luik. Sama korraldusegamäärati Eesti Vabariigi esindajaks Balti Ministrite Nõukogu Balti KoostööKomiteesse Tago Holsting, 16.09.1997 korraldusega Tõnu Miller, kes 16.05.2001korraldusega komiteest välja arvati ning kelle asemele määrati Alar Olljum.Välisministeerium teeb ettepaneku nimetatud korraldused kehtetuks tunnistada jamäärata vastav minister ja esindaja konkreetset isikut nimeliselt täpsustamata,et vältida vajadust välisministri või esindaja vahetumisel iga kord muutavalitsuse korralduse sõnastust või kehtestada uus korraldus.

23. Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001. a korralduse nr 325-k""Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni"heakskiitmine ja volituste andmine" muutmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: 28. mail 1999.a Montrealis koostatud rahvusvaheliste õhuvedude reegliteühtlustamise konventsioon määratleb rahvusvaheliste õhuvedude osapooltekohustused ja vastutuse ning käsitleb tarbijale tekitatud kahjude õiglasehüvitamise küsimusi. Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001.a korraldusega kiidetikonventsioon heaks ning sellele volitati alla kirjutama Eesti Vabariigierakorralist ja täievolilist suursaadikut Ameerika Ühendriikides, Kanadas jaMehhikos Sven Jürgensoni. Kuna Sven Jürgensoni resideerib AmeerikaÜhendriikides ja konventsioonile on kavas alla kirjutada veel käesoleva aastajooksul Kanadas, on tekkinud vajadus eelnimetatud korraldust muuta. Eelnõujärgi antakse volitused Vabariigi Valitsuse nimel konventsioonileallakirjutamiseks Eesti Vabariigi ajutisele asjurile Kanadas Sulev Roostarile.

 

24. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 1996.a korralduse nr295-k "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" muutmine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Eelnõu järgi arvatakse Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 1996.a korralduselisast  välja Galina Semjonova, kelleleVabariigi Valitsus otsustas nimetatud korraldusega anda Eesti kodakondsusevastavalt varem kehtinud kodakondsuse seaduse §-le 6. Varem kehtinudkodakondsuse seaduse § 2 lõige 3 sätestas, et Eesti kodakondsust arvataksekodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. G. Semjonova ei soovi täitanimetatud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta, sest lähtudesisiklikest motiividest on ta võtnud Kanada kodakondsuse ning ei soovi sellestloobuda.

 

25. Eesti Akadeemilise Raamatukogu üleviimineKultuuriministeeriumi valitsemisalast Haridusministeeriumi valitsemisalasse
Esitaja: kultuuriminister Signe Kivi
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Eesti AkadeemiliseRaamatukogu üleviimise kultuuriministeeriumi valitsemisalastharidusministeeriumi valitsemisalasse, sest haridusministeerium eikooskõlastanud vastavat eelnõu kahel korral. Kultuuriministeerium onseisukohal, et Eesti Akadeemilise Raamatukogu üleviimine haridusministeeriumivalitsemisalasse on hädavajalik samm, et korrastada Eesti teadusraamatukogudesüsteemi. Kultuuriministeerium on valmis raamatukogu haridusministeeriumile üleandma koos eelarvega 21 884 000 krooni.

 

26. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine siseministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Keskkonnaministeerium esitab ettepaneku, mille järgi antakse LäänemaalNoarootsi vallas Dirhami külas asuv Dirhami kordoni maaüksus tasuta üle siseministeeriumivalitsemisele. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Dirhami kordonimaaüksuse pindala on 5,15 ha ning sihtotstarve riigikaitsemaa, maaüksus onkantud riigi maakatastrisse ja registreeritud riigivara registris.Siseministeeriumi valitsemisalas olevale piirivalveametile on katastriüksusDirhami kordon vajalik kaasaegse piirivalvekordoni rajamiseks, et tõhustadapiirivalvet ja mereseiret Läänemaa rannikualal. Kuna siseministeerium omapõhimääruse kohaselt tegeleb riigipiiri valvamise ning kaitsmisega merel japiiriveekogudel, samuti riigipiiri integreeritud seire- ja tehnilistevalvesüsteemide arendamise suunamise ja koordineerimisega, leiabkeskkonnaministeerium, et riigivara tasuta üleandmine on põhjendatud.

2) Riigivara tasuta üleandmine siseministeeriumi valitsemisele
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
K: Justiitsministeerium esitab ettepaneku, mille järgi antakse tasuta ülesiseministeeriumi valitsemisele Haapsalus Aiavilja 10-7 asuv korter.Justiitsministeeriumi valitsemisel olevat, Haapsalus Aiavilja 10 elamus asuvatkolmetoalist korterit, mida justiitsministeerium ei vaja riigivõimuteostamiseks, taotleb siseministeerium oma valitsemisele, sest see on vajalikpolitseitöötajate majutamiseks.


27. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a korralduse nr 1047-k"Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vastavalt käibemaksuseadusele on Vabariigi Valitsusel õigus lubadaerandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümiselkäibemaksuseaduse nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide javälisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadudning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Tehingud, mille puhulkäibemaksu määra 0% rakendamist taotletakse, teostatakse Euroopa Liidu PHAREprogrammi kaudu finantseeritava projekti raames. Vastavalt lepingule kohustubAvalike Suhete Agentuuri OÜ osutama Euroopa Komisjoni delegatsioonile Eestissuhtekorraldusalast konsultatsiooniteenust koos sellega kaasneva tehniliseassisteerimise ning allhangete korraldamisega vastavalt tööplaanidele. Lepinguperioodiks oli algselt planeeritud 3.11.2000. a kuni 2.08.2001.a ning lepingukogumaksumuseks 325 000 eurot (ligikaudu 5 085 158 krooni). 2. augustil 2001. apikendati nimetatud lepingut 2. detsembrini 2001.a ja suurendati ka lepingukogumaksumust 436 510 eurole (ligikaudu 6 829 915 krooni). Sellest tulenevaltteeb rahandusministeerium ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 19. detsembri2000.a korraldust käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine, lugedes lepingukogumaksumuseks 436 510 eurot (ligikaudu 6 829 915 krooni). Varem on AvalikeSuhete Agentuuri OÜ suhtes rakendatud käibemaksu määra 0%konsultatsiooniteenuste müümisel  EuroopaKomisjoni delegatsioonile Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999.a korraldusega.

 

28. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Piirivalveametile ühekordsetoetuse maksmiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium esitab valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsusereservist piirivalveametile 364 068 krooni eraldamise ühekordse toetusemaksmiseks ajateenijana teenistuskohustuste täitmisel invaliidistunud TaaviVogtile.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservistRahandusministeeriumile ülekandmiseks Eesti Avaliku Halduse InstituudileOmavalitsusfoorumi 2001 korraldamise kulude osaliseks katmiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eraldada VabariigiValitsuse reservist rahandusministeeriumile 50 000 krooni ülekandmiseks EestiAvaliku Halduse Instituudile Omavalitsusfoorum 2001 korraldamise kuludeosaliseks katmiseks.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservistRahandusministeeriumile kohtuotsuse täitmiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Rahandusministeerium esitab valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsusereservist rahandusministeeriumile 8 472 krooni eraldamise Harju Maakohtu 26.oktoobri 2001. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/1-143/01 täitmiseks, sellest8000 krooni riigilõivu ja 472 krooni kohtutäituri tasu, ülekandmisekskohtutäiturile. Harju Maakohtu 26. oktoobri 2001.a kohtuotsusega rahuldatiLembit Ploompuu hagi Eesti Vabariigi ja OÜ Tabasalu Vesi vastu tervisekahjustusehüvise nõudes. Eesti Vabariigilt mõisteti välja ühekordselt 212 795 krooni 30senti ja igakuiselt 4380 krooni 65 senti alates 1. oktoobrist 2001. a. Pealeselle mõisteti Eesti Vabariigilt välja riigilõivu 8000 krooni ja LembitPloompuu kasuks õigusabi kulude katteks 8700 krooni. Riigilõivu tasumise nõueesitati kohtutäitur Terje Tdapise poolt 13.11.2001.a täitekutse (täitetoimikunr 029/2001/2427) kohaselt summas 8 472 krooni, millest 472 krooni onkohtutäituri tasu.

29. "EestiVabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu" eelnõuheakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: Välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile otsuse eelnõu EestiVabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu heakskiitmisestja volituste andmisest. Vabakaubanduslepingu artikli 1 kohaselt on lepingueesmärkideks edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudulepingupoolte majandussuhete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustadamõlema lepingupoole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist,tootlikkuse suurenemist ja rahandussfääri stabiilsust; tagada lepingupooltekaubavahetuses võrdsed konkurentsitingimused; kaubandustõkkeid kõrvaldadesaidata kaasa kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule maailmas; ningsüvendada lepingupoolte koostööd. Lepingu alusel soovitakse järk-järgult luuavabakaubanduspiirkond.
Eelnõu punktis volitatakse välisministeeriumi asekantslerit Väino ReinartitEesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama. Lepingu plaanitavallakirjutamine toimub 10. detsembril 2001.a Sofias.

30. "EestiVabariigi valitsuse ning Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Vallooni piirkonnakoostöökokkuleppe" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: Välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile otsuse eelnõu EestiVabariigi valitsuse ning Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Vallooni piirkonnakoostöökokkuleppest eelnõu heakskiitmisest. Koostöökokkuleppe poolteks on EestiVabariigi valitsus ühelt poolt ja Belgia prantsuskeelne kogukond ning Valloonipiirkond teiselt poolt. Kokkuleppe allkirjastavad kõik kolm eelmärgitudsubjekti, selline formaat tuleneb Belgia riigi põhiseadusliku korralduse eripärast,mis käsitleb keelekogukondi/piirkondi iseseisvate rahvusvahelise õigusesubjektidena.
Käesolev koostöökokkulepe on raamleping, mis sätestab kahepoolset huvi pakkuvadkoostöö vormid. Lepingu kehtivusaeg on viis aastat, mille järel on võimaliklepingu pikendamine. Kokkuleppe artikli 10 kohaselt loovad pooled kokkuleppekohaldamiseks ja hindamiseks alalise ühiskomisjoni. Lähtudes Eesti-Flandriakoostöölepingu (kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 1997. akorraldusega nr 797-k "Eesti Vabariigi ja Flandria vahelise Ühiskomiteekohtumise protokolli ning sellele lisatud koostööprogrammi heakskiitmine")analoogiast, toimub edasine koostöö ühiskomisjoni poolt kokkulepitudtööprogrammi alusel, kus fikseeritakse konkreetsete projektide sisu ja kestvuseaeg. Seletuskirja kohaselt ei too koostöökokkuleppe kohaldamine EestiVabariigile kaasa täiendavaid kulusid. Kokkuleppe plaanitav allakirjutaminetoimub 14. detsembril 2001. a Eesti Vabariigi välisministri visiidi käigusBelgia Kuningriiki.

31.Valitsusdelegatsiooni moodustamine osalemiseks Pihkvas toimuval Eesti-Venekalapüügikomisjoni XIV istungil ja kalanduskonsultatsioonil
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Välisministeerium esitab keskkonnaministeeriumi ettepanekul VabariigiValitsuse istungile otsuse eelnõu valitsusdelegatsiooni moodustamiseksosalemaks Pihkvas toimuval Eesti-Vene kalapüügikomisjoni XIV istungil jakalanduskonsultatsioonil. Kalapüügikomisjoni istungitel vahetatakseinformatsiooni jooksva aasta püügitulemuste ja püügimahu kohta ning arutatakseeelmisel istungil komisjoni poolt tehtud soovituste täitmist. Samuti lepitaksekokku kalapüügikvootides ja püügivahendite arvus ning tehakse soovitusi püügireguleerimiseks järgmisel aastal. Kalanduskonsultatsioonil arutatakse kalapüügikorraldust Läänemerel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni majandustsoonis.Eelnõu kohaselt kuuluvad delegatsiooni keskkonnaministeeriumi kalavarudeosakonna juhataja kohusetäitja Kristiina Mühlbaum (juht) ning EestiMereinstituudi arendusdirektor Robert Aps, välisministeeriumi poliitikaosakonna atadee Valdo Helmelaid, keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnapeaspetsialist Enno Kobakene, Kalurite Liidu juhatuse esimees Toivo Orgusaar,keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarvo Roose, Eesti Mereinstituudidirektor Toomas Saat ja Tartu Ülikooli Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituuditeadur Väino Vaino (liikmed). Seletuskirja kohaselt kaetakse konsultatsioonidelosalemisega seotud kulud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kalanduse projektialt. Nimetatud kalapüügikomisjoni istung ja kalanduskonsultatisoon toimuvad 3.- 8. detsembrini 2001. a.

32.Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimistepidamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsiooniga
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Sotsiaalministeerium esitab valitsusele otsustamiseksministeeriumidevahelise komisjoni moodustamise ettepaneku kahepoolseteläbirääkimiste pidamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsiooniga. EestiAmetiühingute Keskliidu delegatsiooniga on plaanis rääkida läbi teemadriigiteenistujate sotsiaalsete garantiide ja palgakokkulepete sõlmimiseks.Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ministeeriumidevahelise komisjoni liikmednimetab Vabariigi Valitsus valitsusasutuste ametnike hulgast asjaomase ministriettepanekul. Nimetatud läbirääkimistel käsitletakse 2002. aastaks sõlmitavaidkokkuleppeid.

33. VabariigiValitsuse 24. juuli 2001. a määruse nr 256 "Konsolideeritult teostatavateriigihangete objektide loetelu ja pakkumismenetluse korraldajatekinnitamine" muutmine
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: määruse eelnõu
K: Majandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 24.juuli 2001. a määrust nr 256, millega kinnitati konsolideeritult teostatavateriigihangete objektide loetelu ja pakkumismenetluste korraldad. Määrusemuudatuste vastuvõtmine ja avaldamine detsembri esimesel poolel annabriigiasutustele võimaluse kavandada õigesti oma tegevusi riigihangetekorraldamisel järgmise aasta alguses. Kuna Riigihangete Keskuse asutamine onvõtnud arvatust rohkem aega, siis vastavalt seletuskirjale ei ole võimalikalustada riigihangete konsolideeritult teostamist Riigihangete Keskuse kaudualates 01.01.2002.a, nagu seda näeb ette määruse praegune redaktsioon. Eelnõukohaselt rakendub valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavateriigiasutuste kohustus teostada määruses loetletud objektide osaspakkumismenetlusi Riigihangete Keskuse kaudu alates 01.01.2003.

34. 2002. aastaajateenijate ja õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvu kinnitamine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu
K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastalajateenijate ja õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvu. Nimetatudseadusesätte alusel esitab kaitseministeerium 2002. aasta ajateenijate jaõppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvu kinnitamise ettepaneku, millejärgi kutsutakse ajateenistusse 2002. aastal 3358 kodanikku.

35. VabariigiValitsuse 18. jaanuari 2001. a määruse nr 27 ""Seaduses "2001.aasta riigieelarve"" valla- ja linnaeelarvete toetusfondihariduskuludeks määratud eraldiste jaotamise kord" muutmine
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: määruse eelnõu
K: 2001. aasta riigieelarve ning valla- ja linnaeelarve ning riigieelarvevahekorra seaduse alusel ning kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega teebharidusministeerium valitsusele ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 18.jaanuari 2001. a määrust nr 27, millega kinnitati valla- ja linnaeelarvetetoetusfondi hariduskuludeks määratud eraldiste jaotamise kord. Nimetatudmääruse kohaselt eraldatakse valla- ja linnaeelarvetele 1. septembrist 2001. arakendatava finantseerimissüsteemi muutmisest tulenevate kulude katmiseks 5miljonit krooni. Seletuskirja kohaselt käesoleval aastal finantseerimissüsteemiei muudetud. Omavalitsusliitude ettepanekul arvestatakse täiendavad vahendid 65omavalitsusüksusele, kus õpilaste arv suureneb. Ülejäänud summa jaotatakseproportsionaalselt määruses sätestatuga.

36. EestiKultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Signe Kivi
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Kultuuriministeerium esitab valitsuse istungi päevakorda EestiKultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamise otsuse eelnõu, kuna VabariigiValitsuse 7. detsembri 1999. a korraldusega nr 1334-k kinnitatud EestiKultuurkapitali nõukogu volitused lõpevad 7. detsembril 2001. a , kuid EestiKultuurkapitali igapäevatöö vajadusi arvestades oleks uue nõukogukokkukutsumine vajalik juba ajavahemikul 10. -14. detsembrini. EestiKultuurkapitali seaduse kohaselt kinnitab Eesti Kultuurkapitali 10 liikmelisenõukogu Vabariigi Valitsus. Nõukogu koosseisu kuuluvad esimehena kultuuriminister,rahandusministri määratud esindaja ja iga sihtkapitali nõukogu poolt nimetatudesindaja. Nõukogu liikmed, välja arvatud kultuuriminister võivad osaleda ainultkahe järjestikuse nõukogu koosseisus.

37. SihtasutuseViljandi Haigla asutamine
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Sotsiaalministeerium esitab valitsusele ettepaneku asutada sihtasutusViljandi Haigla, millega määratakse sotsiaalministeerium selle asutajaõigusteteostajaks, kiidetakse heaks sihtasutuse asutamisotsuse ja põhikirja eelnõudning otsustatakse asutatavale sihtasutusele riigivara üleandmine. SihtasutusViljandi Haigla on kavas moodustada sotsiaalministeeriumi hallatava JämejalaPsühhiaatriahaigla ja Viljandi maavalitsuse hallatava Viljandi Maakonnahaiglavarade baasil. Vastavalt seletuskirjale on sihtasutuseks Viljandi Haiglaühendatavate haiglate majanduslik juhtimine siiani olnud väheefektiivne, midakinnitavad nii haiglate poolt võetud lühi- ja pikaajalised kohustused kui ka2000. aasta majandusaasta tulem. Haiglate soodne paiknemine teineteise suhtes(lähedus) vähendab nende majandamiskulusid ning võimaldab inimressursiefektiivsemat kasutamist. Sihtasutuse Viljandi Haigla koosseisus saab olemaviis kliinikut: sisehaiguste kliinik, kirurgiliste erialade kliinik,psühhiaatriakliinik ning kliinilis-diagnostiliste erialade kliinik japolikliinik, mida juhivad kliinikute juhid. Uuest struktuurist lähtuvalt kaobvajadus peaarsti ja direktori ametikohtade järele. Sihtasutust Viljandi Haiglajuhib 5-liikmeline nõukogu ja kuni 5-liikmeline juhatus.

38. Diplomaatilisepassi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku isikuttõendavate dokumentide seaduse alusel anda välja kolm diplomaatilist passi.Esimese eelnõu kohaselt antakse kooskõlas rahvusvahelise tavaga eriatadeetranspordi, telekommunikatsiooni, infotehnoloogia ja postside küsimustes EestiVabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis Arvi Karotam´iabikaasale Ülle Karotam´ile ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass kuni31. juulini 2003. a. Vabariigi Valitsus otsustas 3. juuli 2001. a korralduseganr 481-k anda Arvi Karotamile ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass seosestema lähetusega eriatadeena transpordi, telekommunikatsiooni, infotehnoloogiaja postside küsimustes Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juuresBrüsselis 16. juulist 2001. a 31. juulini 2003. a. Ülle Karotam viibib koosabikaasaga välislähetuses.

2) Diplomaatilise passiandmine
K: Teise eelnõu kohaselt antakse kooskõlas rahvusvahelise tavaga EestiVabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja EuroopaLiidu juures Priit Kolbre tütrele Katrin Kolbrele ühekordseks kasutamiseksdiplomaatiline pass alates kuni 22. novembrini 2002. a. 22.11.2001 sai oma isaperekonnaliikmena Brüsselis viibiv Katrin Kolbre 18-aastaseks, seega kaotab taõiguse diplomaatilisele passile isikut tõendavate dokumentide seaduse § 22lõike 2 kohaselt. Seletuskirja kohaselt annab Belgia välisministeeriumdiplomaadi staatuse koos sellest tulenevate eesõigustega, sh õigusega viibidapikaajaliselt asukohariigis elamisluba omamata, ainult diplomaatilise passiomanikele. Katrin Kolbre õpib üldhariduskooli lõpuklassis, asukohamaaltlahkumine tooks kaasa kooli ja õppekeele vahetamise õppeaasta keskel.

3) Diplomaatilise passiandmine
K: Kolmanda eelnõuga antakse ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline passpõllumajandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhatajakohusetäitjale Kaido Kroonile seoses tema lähetusega atadeenapõllumajandusküsimustes Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juuresBrüsselis 1. jaanuarist 2002. a kuni 31. detsembrini 2004. a. Diplomaatilisepassi andmine Kaido Kroonile on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastabrahvusvahelisele tavale.

39. Töötukassa nõukogu liikme kohustustetäitmise eest makstava tasu suurus ja maksmise kord
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Sotsiaalministeerium esitab valitsusele töötuskindlustuse seaduse aluselettepaneku töötukassa nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstava tasusuuruse ja maksmise korra suhtes. Nende töö tasustamise aluseks on VabariigiValitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Nõukoguliikmele makstakse nimetatud tasu välja üks kord kuus. Kui nõukogu liige eiosalenud mingil ajavahemikul nõukogu töös, siis selle ajavahemiku eest talletasu ei maksta. Nõukogu liikmetele makstakse tasu Eesti Töötukassa eelarvest.

 

40. Kindlustusstaathi arvestamise juhend
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile töötuskindlustuseseaduse alusel kindlustusstaathi arvestamise juhendi. Juhendi eesmärk ontöötuskindlustuse seaduse rakendamiseks kehtestada juhendtöötuskindlustusstaathi arvestamiseks. Töötuskindlustushüvitisele tekib õigustöötuks tunnistatud isikul, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Kindlustusstaathi aluseltekib isikul õigus töötuskindlustushüvitisele ning sellest sõltub hüvitistemaksmise maksimumperiood.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-