Algus kell 10.00 Stenbocki majas 04. novembril 2004. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792
1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1.1. Arvamuse andmine "Töötu sotsiaalse kaitse seaduse §-de 8 ja 11 muutmise seaduse" eelnõu (472 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Töötu sotsiaalse kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liige Eiki Nestor 11. oktoobril 2004. a eesmärgiga toetada töötajate omaalgatuslike töötukassade teket ja selle kaudu tagada tõhusam sotsiaalne kaitse tööpuuduse korral.
Töötuks jäämise korral on peamiseks toimetulekut tagavaks suuruseks uue töökoha leidmiseni töötuskindlustus. Töötuskindlustushüvitise saamisel säilib töötul õigus saada täiendavat abi ka töötajate endi poolt moodustatud toetusliikide kaudu. Töötutele, kes ei saa hüvitisi töötuskindlustusest, makstakse asendusena töötu riiklikku abiraha riigieelarvest. Töötu riiklik abiraha on üldjuhul madalam, kui makstavad töötuskindlustushüvitised.
Eelnõu vastuvõtmisel säiliks töötul õigus saada samaaegselt nii riiklikku abiraha kui toetust omaalgatuslikust töötukassast. Käesoleval ajal maksavad omaalgatuslikud kassad töötutele hüvitisi määras, mis ei ületa riiklikku töötu abiraha määra. Väheneksid ka riigieelarvelised kulutused toimetulekutoetusteks, kuna toetust loetaks tuluks sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavate toimetulekutoetuste määramisel.
Eelnõu näeb ette ka seadusemuudatust, mille kohaselt sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi ega ametiühingute poolt liikmemaksudest makstavaid toetusi, ning muudatust, mille kohaselt töötul tekib vähemalt töötu riikliku abiraha suurune sissetulek.
1.2. Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (464 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tulumaksuseaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Isamaaliidu fraktsioon 29. septembril 2004. a eesmärgiga sätestada lastega peredele selline maksusoodustus, et maksuvabast tulust tulenev soodustus laieneb lähiaastatel seniselt kolme ja enamat ka kahte ja ühte last kasvatavatele peredele.
Eenõu näeb ette, et täiendavat maksuvaba tulu võimaldatakse alates 2005. aastast iga peres kasvava 17-aastase lapse kohta alates pere teisest lapsest ning alates 2006. aastast alates pere esimesest lapsest.
Ühtlasi näeb eelnõu ette tulumaksumäära alandamisest loobumist, mis tooks algatajate hinnangul 2005. aastal riigieelarvesse juurde üksikisiku tulumaksu laekumiste näol ligi 600 miljonit krooni ja ettevõtete tulumaksu laekumiste näol ligi 200 miljonit krooni, seega kokku umbes 800 miljonit krooni.
Täiendava maksuvaba tulu võimaldamine iga peres kasvava 17-aastase lapse kohta alates pere teisest lapsest vähendaks 2005. aastal laekumisi ligi 350 miljonit krooni. Seega kasvaksid algatajate arvestuse järgi eelnõu vastuvõtmisel 2005. aastal laekumised riigieelarvesse kokku 450 miljonit krooni.
1.3. Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (465 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 29. septembril 2004. a. Eelnõu näeb ette 26%-line tulumaksumäära allesjätmist nii füüsiliste kui juriidiliste isikute osas ning maksuvaba tulu määra tõstmist 24 000 kroonini aastas (2000 kroonini kuus).
Kehtiv tulumaksuseadus näeb ette tulumaksumäära alandamist alates 2005. aastast 2 % võrra ning maksuvaba tulu määra tõusu 20 400 kroonini aastas (1700 kroonini kuus), kuid eelnõu algatajad leiavad, et madalama sissetulekuga inimesed ei võida sellest sisuliselt midagi ning tulumaksumäära langetamine seab ohtu ka prioriteetsete valdkondade rahastamise.
Füüsiliste isikute tulumaksumäära jätmine 26%-le suurendaks riigieelarve tulusid 2005. aastal hinnanguliselt 600 mln, 2006. aastal 1 150 mln ja 2007. aastal 1 760 mln krooni võrra. Juriidilistelt isikutelt laekuv tulumaksu summa suureneks tulumaksumäära muutmata jätmise tulemusel 2005. aastal hinnanguliselt 195 mln, 2006. aastal 420 mln ja 2007. aastal 670 mln krooni võrra. Maksuvaba tulu määra tõstmine vähendaks riigieelarve tulusid 2005. aastal hinnanguliselt 650 mln krooni võrra.
1.4. Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (466 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 29. septembril 2004 ja see eelnõu näeb eelnevaga sarnaselt ette 26%-line tulumaksumäära allesjätmist nii füüsiliste kui juriidiliste isikute osas ning maksuvaba tulu määra tõstmist 24 000 kroonini aastas (2000 kroonini kuus).
2. Taimekaitsevahendite registri pidamise põhimäärus *
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses vajadusega viia register vastavusse ELi direktiivi nõudega luua infosüsteem, mis võimaldaks lihtsustada taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud tööd ning sellega seotud andmevahetust teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide asjatundjatega. Määrusega kehtestatakse taimekaitsevahendite registri pidamise põhimäärus ning tunnistatakse kehtetuks valitsuse 12.03.1999 määrus registri kohta.
Registri pidamise eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite ning nende tootjate ja turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate ning taimekaitsevahendite hoiu- ja turustamiskohtade kohta. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused 300 000 krooni suuruses summas on ette nähtud põllumajandusministeeriumi 2005. aasta eelarve projektis.
3. Taimetervise registri pidamise põhimäärus *
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses vajadusega viia taimetervise register vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja Eesti seaduste muudatustega. Määrusega kehtestatakse taimetervise registri pidamise põhimäärus ja tunnistatakse kehtetuks registri pidamist seni reguleerinud valitsuse 20.09.2000 määrus.
Taimetervise registri pidamise eesmärk on taimekaitseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks koguda, töödelda ja säilitada andmeid taimekaitseseaduses nimetatud isikute kohta.
Taimetervise registrisse kantakse järgmised andmed: registreerimisnumber, isiku nimi, isiku asukoha aadress või elukoha aadress, isiku tegevuskoha aadress, juriidilise isiku puhul äriregistri kood või muu registri kood, füüsilise isiku puhul isikukood, sidevahendite numbrid, taimetervise eest vastutava isiku nimi, isiku tegevusala, selle taime, taimse saaduse või muu objekti nimetus, mille tootmise, esmatöötlemise, ladustamise, pakendamise, ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise või turustamisega isik tegeleb, tootmis-, esmatöötlemis-, ladustamis-, pakendamis-, turustamis- ja ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise tingimuste kirjeldus, märkus taimepassi väljastamise õiguse kohta, märkus vastavusmärgi kasutamise õiguse kohta, märkus puidumärgi kasutamise õiguse kohta, taotluse esitamise kuupäev, järelevalve teostamise aeg ja järelevalve tulemused.
Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused 120 000 krooni suuruses summas on ette nähtud põllumajandusministeeriumi 2005. aasta eelarve projektis.
4. Osaühing Eesti Proovikoda osakapitali suurendamine ja talle riigivara üleandmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: korralduse eelnõu
Korraldusega volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipit otsustama osalust valitseva ministrina osaühingu Eesti Proovikoda osakapitali suurendamise üle 6 424 000 krooni võrra kuni 11 560 700 kroonini, antakse osaühingule osakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev riigivara hariliku väärtusega 6 424 000 krooni ning tehakse minister Ansipile ülesandeks sõlmida osaühinguga Eesti Proovikoda riigivara üleandmise leping.
Hallatava riigiasutuse Eesti Proovikoda tegevus lõpetati rahandusministri 16.02.2004 määrusega ning tema valduses olnud riigivara baasil asutati valitsuse 12.04.2004 korraldusega osaühing Eesti Proovikoda, millele anti üle põhivarad ning piiratud valik väärismetalle sisaldavaid materjale ja pooltooteid 5 140 000 krooni väärtuses. Korralduse eelnõus nähakse ette üle anda osaühingule Eesti Proovikoda asutamisel üle andmata jäänud endise hallatava riigiasutuse Eesti Proovikoda varad hariliku väärtusega 6 424 000 krooni.
5. Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Saksamaa Liitvabariigi Baden-Württembergi justiitsministeerium esitas 9. augustil 2004. a kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku Deniss Borissovi (sünd. 1983) väljaandmiseks Saksamaa Liitvabariigile. Saksamaa võimud süüdistavad Borissovit viie pangaröövi toimepanemises erinevates Saksa linnades.
Nimetatud kuriteod on kvalifitseeritavad Saksa karistusseadustiku alusel grupi poolt vägivallaga väljapressimisena raskendavatel asjaoludel ja karistatavad vähemalt viieaastase vabadusekaotusega. Antud kuriteod on kvalifitseeritavad kuritegudena ka Eesti karistusseadustiku alusel ja karistatavad vangistusega kuni viieteistkümne aastani. Tallinna Linnakohus arutas eelnimetatud väljaandmistaotlust 24. augustil 2004. a ja otsustas tunnistada väljaandmine õiguslikult lubatavaks.
Ratifitseerides väljaandmise Euroopa konventsiooni tegi Eesti reservatsiooni, mille alusel Eesti võib keelduda oma kodanike väljaandmisest, kui kodanik ei ole enda väljaandmisega nõus.
Deniss Borissov eitas kohtuistungil kuritegude toimepanemist, tuues põhjenduseks asjaolu, et ta ei ole Saksamaal viibinud. Piirivalve andmete kohaselt viibis Borissov aga väljaandmistaotluses täheldatud aegadel siiski väljaspool Eesti Vabariiki. Eeluurimise huvides ning arvestades, et antud kuritegudes asuvad kõik tõendid ja kuriteo kaasosalised Saksamaal, on otstarbekas Deniss Borissov Saksamaa Liitvabariigile välja anda.
6. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a korralduse nr 888-k "Eesti Informaatikanõukogu moodustamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: korralduse eelnõu
Korraldusega arvatakse Eesti Informaatikanõukogu (asjatundjate komisjoni õigustes) koosseisust välja ametist lahkunud minister Meelis Atonen ja nimetatakse komisjoni esimeheks majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip.
7. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: 2 korralduse eelnõu
Kaks alapunkti, kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.
8. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.
9. Raha eraldamine
9.1. Raha eraldamine 2004. aastasse üle kantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile kohtuotsustega välja mõistetud isikutele tekitatud kahju ning kohtukulude hüvitamiseks
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse 2004. aastasse üle kantud valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile 171 796 krooni 10 senti, mis on Tallinna ringkonnakohtu 30. juuni 2004. a ja Tallinna halduskohtu 30. juuli 2004. a kohtuotsustega välja mõistetud isikutele tekitatud kahju ning kohtukulude hüvitamiseks.
Vastavalt nimetatud kohtuotsustele on siseministeerium kohustatud hüvitama Ivan Zajatsile ja Raivo Kukele kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju ning tasuma nende poolt kantud õigusabikulud kokku ülalnimetatud summas. Kohus tunnistas vastutajaks siseministeeriumi, kuna tekkinud kahju tulenes ministeeriumi valitsemisalas oleva, kriminaalmenetluse algatanud ja läbi viinud kaitsepolitseiameti tegevusest.
Ivan Zayatsi puhul tühistas Tallinna ringkonnakohus oma otsusega osaliselt Tallinna halduskohtu varasema kohtuotsuse, jättes rahuldamata siseministri appellatsioonikaebuse ning rahuldades osaliselt Ivan Zayatsi apellatsioonikaebuse. Eelnimetatud Tallinna ringkonnakohtu otsusega mõisteti Eesti Vabariigilt siseministeeriumi kaudu välja isikutele tekitatud kahju summas 76 224 krooni ning õigusabikulud summas 6500 krooni. Samuti kuuluvad tasumisele kulud seose Ivan Zayatsi kohtutäituri poole pöördumisega summas 4366 krooni ja täitekulu summas 118 krooni. Seega kuulub Ivan Zayatsile hüvitamisele summa 87 208 krooni.
Raivo Kuke puhul rahuldas Tallinna halduskohus oma otsusega osaliselt isiku kaebuse ning mõistis Eesti Vabariigilt siseministeeriumi kaudu välja talle tekitatud kahju summas 84 588 krooni 10 senti.
9.2. Raha eraldamine 2004. aastasse üle kantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Lõuna politseiprefektuurile ühekordse toetuse maksmiseks teenistuskohustuste täitmisel osaliselt töövõime kaotanud politseiametnikule
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse 2004. aastasse üle kantud valitsuse reservi vahenditest Lõuna politseiprefektuurile 93 840 krooni ühekordse toetuse maksmiseks teenistuskohustuste täitmisel osaliselt töövõime kaotanud politseiametnikule.
15. veebruaril 2003. a täitis tolleaegne Põlva politseiprefektuuri politseivaneminspektor (praegune Lõuna politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna vaneminspektor) prefektuuri korrapidaja kohustusi. Joostes vastu võtma telefonikõnet libises ta koridori põrandat katnud matil ja kukkus. Kukkumise tagajärjel tekkis parema jala hüppeliigese nihestus ja kolmepäksimurd.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele loeti juhtum tööõnnetuseks. Seoses õnnetusega ja sellele järgnenud põlveliigese operatsiooniga viibis isik pikaajaliselt töövõimetuslehel. Tartu pensioniameti vaegurluse ekspertiisi komisjoni arstliku ekspertiisi otsusega tunnistati politseiametnik püsivalt töövõimetuks 40% ulatuses, kuid töötervishoiuarsti otsusel on isik sobiv jätkama politseiteenistust, vastunäidustatud on jalale kestvat koormust andvad tegevused.
Politseiametnik esitas politseipeadirektorile avalduse ühekordse toetuse saamiseks seoses teenistuskohustuste täitmisel toimunud tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusega. Taotlus jäeti rahuldamata põhjendusega, et õnnetus ei tekkinud teenistuslikus operatiivolukorras.
Politseiametnik esitas Tallinna halduskohtusse kaebuse ja taotles toetuse maksmist ühe aastapalga ulatuses. Põhjuste teistkordsel uurimisel maksti politseiametnikule politseipeadirektori käskkirja alusel toetust ühe kuupalga ulatuses.
Tallinna halduskohtu 26. aprilli 2004. a otsusega tühistati politseipeadirektori käskkiri ning kohustati politseiametit maksma kaebuse esitajale ühekordset toetust politseiteenistuse seaduse alusel, mille kohaselt makstakse teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis püsivalt töövõimetuks tunnistatud politseiametnikule töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist, ühekordset toetust tema ühe aasta palga ulatuses.
Siseministeerium taotleb raha eraldamist riigi valitsuse reservist summas, mis võrdub politseiametniku aasta palgaga, millest on maha arvatud talle juba makstud ühe kuu palga suurune toetus.
9.3. Raha eraldamine 2004. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Lääne-Viru Maavalitsusele Tamsalu vallas Põdrangul toimunud kulupõlengu kustutamisel tekkinud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse 2004. aastasse üle kantud valitsuse reservi vahenditest Lääne-Viru maavalitsusele 1062 krooni Tamsalu vallas Põdrangul toimunud kulupõlengu kustutamisel tekkinud kulude katteks.
15. aprillil 2004. a põles kulu Tamsalu vallas Põdrangul ligikaudu 6 hektari suurusel põllumaal. Kuna tegemist oli suure põlenguga suurel pindalal, põlengu kõrvalasuvasse okaspuu metsa ja teisele poole Tallinn-Tartu raudteed levimise ohuga, ümbruskonnas looduslike veevõtukohtade puudumisega ja olukorraga, kus autode paakides olevast veest ei piisanud tulekahju kiireks likvideerimiseks, siis andis päästetööde operatiivjuht lähtudes operatiivsest olukorrast korralduse teostada veevedu Põdrangu külast karjalauda juures olevast veehoidlast, mis kuulub Lääne-Virumaa päästeteenistuse veevõtukohtade nimekirja. Seoses sellega tuli Põdrangu põllumajandusühistul veehoidla uuesti täita ja kanda täiendavaid kulusid.
10. Informatsioon põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu otsuste kohta
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Põllumajandusministeerium esitab informatsiooni põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungitel jaanuaris-septembris 2004. a käsitletud teemade ja tehtud ettepanekute kohta.
Nõukogu moodustati põllumajandusministri 26.01.2001 määrusega maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel antavate toetuste liikide ja suuruse määramiseks ning toetuste andmise ja kasutamise analüüsimiseks ning neis küsimustes ettepanekute tegemiseks, samuti tootjatele riigi rahalistest vahenditest antavate laenusoodustuste suuruse määramise ja maaelu arengu ning põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks.
Käesoleval aastal on nõukogu istungid toimunud vähemalt üks kord kuus (välja arvatud augustis). Istungite protokollid ja ettekanded on üleval põllumajandusministeeriumi koduleheküljel.
11. Vabariigi Valitsuse 14. augusti 2002. a korralduse nr 534-k "Riikliku programmi "Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006" kinnitamine" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu esitatakse seoses vajadusega viia valitsuse 14. augusti 2002. a korraldusse riikliku programmi "Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006" kinnitamise kohta Eesti tänavusest ühinemisest rahvusvahelise põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside lepinguga ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad täpsustused.
Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku ravim- ja maitsetaimede geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise ülesanded ja nende täitmiseks vajalikud rahalised vahendid käesolevast aastast üle anda Tartu Ülikooli botaanikaaiale, mistõttu eraldi lepingut Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudiga edaspidi ei sõlmitaks. Seoses sellega nähakse eelnõus ette jätta farmaatsia instituut programmi täitvate asutuste loetelust välja.
Põllumajandusministeerium on 2005. aasta eelarve projektis ette näinud programmi elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid summas 2 670 000 krooni.
12. Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta seisuga 30. september 2004. a
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
30. september 2004. a. seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 4 811 762 534 krooni. Riigieelarve seaduse alusel laekus aasta algusest reservi 278 650 558 krooni, sellest III kvartalis 134 miljonit krooni. Stabiliseerimisreservi turuväärtus on 4 850 206 064 krooni ning aruandeperioodi realiseeritud kasum 94 746 279 krooni. Väärtpaberi ümberhindlusest saadi 38 443 531 krooni kasumit.
Stabiliseerimisreservi finantsvahendite haldamisel ja haldamisega seotud finantsriskide mõõtmisel võetakse aluseks rahandusministri koostatud normportfell, mis väljendab reservi üldist riskitaluvuse taset ja mille struktuur peab pikemas perspektiivis tagama reservi finantsvahendite stabiilse kasvu ning tulususe. Normportfell koostatakse iga kuu algul eurotsooni benchmark võlakirjadest ja rahaturu instrumentidest. 2004. aasta algusest on reservi tulusus 2,75%, mis ületab normportfelli tulusust 0,01% võrra.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, millega tagatakse finantsvahendite vääruse säilivus, likviidsus ning maksimaalse tulu saavutamine kehtivate riskipiirangute raames. Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga valitsuste ja krediidiasutuste võlakirjadesse.
Võlakirjad moodustavad 89,47% reservi paigutustest, ülejäänu on investeeritud pöördrepodesse (6,5%) ja hoiustesse (3,89%). Reservi paigutuste struktuur jälgib põhimõtet, et reserv peab olema vajadusel kasutatav 3 kuu möödudes. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks on investeeritud kõrgeima krediidireitinguga ja madala krediidiriskiga Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Belgia valitsuste võlakirjadesse. 96,07% reservi paigutustest on tehtud eurodes ja 3,93% Eesti kroonides.
Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Reservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks. Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab rahandusminister.
13. "Avatud taeva lepinguga ühinemise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ühinetakse riikidevahelise "Avatud taeva lepinguga", millega kehtestatakse osalisriikide poolt teiste osalisriikide territooriumi kohal tehtavate vaatluslendude re¾iim ning sätestatakse sellega seotud osalisriikide õigused ja kohustused.
Avatud taeva leping (Open Skies Treaty), mis sõlmiti 24. märtsil 1992. a Helsingis, sätestab uudse riikidevahelise koostöö vormi, mis moodustab osa riikidevahelisest usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete kompleksist. Lepingu osalisriikideks on enamik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja NATO liikmesriikidest.
Lepingu kohaselt on osalisriigil õigus teha teise osalisriigi territooriumi kohal vaatluslende, mis vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni standarditele. Lepingu kohaselt on avatud taeva vaatluslennud prioriteetsed kõigi teiste lendude ees, neid ei saa piirata julgeolekukaalutlustel, kuid lubatud on piirangud lennuohutusest lähtuvalt.
Lepingu peamine eesmärk on informatsiooni kogumine vaatluslendude käigus sõjaliste jõudude ja tegevuste, infrastruktuuri, maastiku, maastikul asuvate objektide ja toimuva tegevuse kohta. Informatsiooni kogumiseks teostatakse vaatluslende lennukitega, mis on relvastuseta ja varustatud üksnes lepingus sätestatud kategooriatesse kuuluvate sensoritega (fotoaparaadid, videokaamerad, infrapunaskannerid, külgradar). Kogutud informatsiooni alusel koostatakse vormikohane aruanne, mis edastatakse kõigile lepingu osalisriikidele.
Lepinguga liitumisega kaasnevad kulutused on seotud vaatluslendude vastuvõtmise ja läbiviimise, andmetöötluse ning liikmemaksu tasumisega - seletuskirja kohaselt sisalduvad kõik kulutused kaitseministeeriumi eelarves. Kaitseministeerium on seisukohal, et Eesti peaks valima passiivse osalemise, mis on väiksema maksumusega osalemisvorm, samas on passiivselt osaleval osalisriigil õigus saada materjale kõikidest sooritatud vaatluslendudest.
Leping on seletuskirja kohaselt kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri lepingu eset. Valitsus kinnitas Eesti "Avatud taeva lepinguga" ühinemise avalduse oma 4. märtsi 2003. a korraldusega ja Avatud taeva konsultatiivkomisjon rahuldas Eesti avalduse 5. mail 2003. a.
Eelnõuga on võimalik tutvuda aadressil: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=55244&did=55236&kkring=55244&ver=&nr=1
14. "Spordiseaduse" eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemise ja määramise alused, spordi finantseerimise alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest. Võrreldes kehtiva seadusega on uuendusteks olümpiavõitja riikliku toetuse regulatsioon, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vastutus nõuete rikkumise eest.
Eelnõu kohaselt tegelevad spordi korraldamisega riik, kohalikud omavalitsusüksused ja spordiorganisatsioonid ning seda kogu rahva kehalise ja vaimse vormisoleku, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil.
Eelnõu kohaselt võib riigieelarvest toetust maksta spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on esitanud riikliku statistilise vaatluse korraldajale nõuetekohaselt riikliku statistika aruande. Tuuakse välja arengukavale esitatavad põhinõuded.
Riigieelarvest kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega. Ka kehtivas seaduses on volitusnorm ministritele raha jaotamise korra kehtestamiseks antud, kuid määrusena on vastava korra kehtestanud üksnes kultuuriminister. Vastav rakendusakti kavand on eelnõule lisatud.
Eelnõus sätestatakse dopinguvastaste reeglite järgimise kohustused. Sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis või mis on vastu võetud vastavalt koodeksile. Sportlased, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, talle selle eest spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu poolt määratud võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele stipendiumidele ja toetustele.
Kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse regulatsioon, mille kohaselt määratakse ja makstakse olümpiavõitja riiklikku toetust isikule, kes on Eesti Vabariigi kodanik, elab toetuse taotlemise ajal alaliselt Eestis ja on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal olümpiavõidu esindades Eesti Vabariiki.
Kehtestatakse teatud spordiürituste, kus võib aset leida pealtvaatajate vägivallatsemine, korraldamiseks detailsed protseduurireeglid, samuti vastutus nõuete täitmata jätmise korral.
Hetkel kehtiv spordiseadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2006. a, välja arvatud olümpiavõitjate toetust reguleerivad paragrahvid, mis jõustuvad üldises korras ning treenerite kutsekvalifikatsiooni puudutav lõige, mis jõustub 1. septembril 2006. a.
Eelnõuga on võimalik tutvuda aadressil: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=28978
15. Volituste andmine
15.1. Volituste andmine Sihtasutuse Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus lõpetamiseks
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga volitatakse kultuuriministrit seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustama riigi osalusega Sihtasutuse Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus lõpetamine.
Sihtasutus asutati valitsuse 24. novembri 1998. a. korraldusega ja asutajaõiguse teostajaks määrati Kultuuriministeeriumi. Sihtasutuse teiseks asutajaks oli Tartu Ülikool. Tegevuse peamiseks eesmärgiks seati Kääriku ja Tehvandi spordikeskuse baasil olümpiaettevalmistuskeskusena toimiva aastaringseid spordi- ja puhkevõimalusi pakkuva tervikliku ja avatud kompleksi väljaarendamine, sealhulgas Kääriku spordibaasi väljaarendamine ja amortiseerunud ühiselamu rekonstrueerimine majutuskeskuseks. Eesmärgiks oli ka Eesti sportlaskonnale igakülgseks olümpiaettevalmistuseks tingimuste loomine ning spordi- ja liikumisteaduse alasteks uuringuteks ja õppetööks tingimuste loomine ning Tartu Ülikooli liikmeskonna teenindamine Kääriku spordibaasis.
Nimetatud eesmärkidest realiseerus aastate jooksul reaalselt vaid Käärikul asuva amortiseerunud ühiselamu rekonstrueerimine majutuskeskuseks. Ühiselamu hoone kuulub Tartu Ülikoolile. Sihtasutusel Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus ei ole tänaseni õnnestunud nii Kääriku spordibaasi väljaarendamine kaasaja nõuetele vastavaks rahvusvaheliseks talispordikeskuseks kui ka saavutada teisi võetud eesmärke.
Seletuskirja kohaselt on Tartu Ülikool ja kultuuriministeerium põhjalikult kaalunud sihtasutuse tegevuse jätkamist ning ühiselt on jõutud järeldusele, et kuna sihtasutus temale püstitatud eesmärki ei saavutanud, siis ei ole tegevuse jätkamine otstarbekas. Kultuuriministeerium on Otepää valla ning MTÜ Eesti Suusaliiduga otsustanud tänase riigiasutuse Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus "Tehvandi" baasil moodustada uue sihtasutuse, millel on likvideeritava sihtasutusega sarnased eesmärgid. Kuna aga kultuuriministeerium ja Tartu Ülikool ei ole antud projekti osas enam koostööst huvitatud, siis enam Tartu Ülikooli uue sihtasutuse loomisel ei kaasata.
15.2. Volituste andmine Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus asutamiseks
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga volitatakse kultuuriministrit asutama riigi osalusega Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus. Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus "Tehvandi" vara:
1) Valga maakonnas Pühajärve vallas Nüpli külas asuv kinnistu hariliku väärtusega 14 250 000 krooni ja eriotstarbeline vara hariliku väärtusega 47 300 683 krooni;
2) Valga maakonnas Otepää linnas asuv kinnistu hariliku väärtusega 600 000 krooni, ja eriotstarbeline vara hariliku väärtusega 750 000 krooni.
3) Valga maakonnas Otepää linnas Kopli 8 asuv korteriomand ning korter nr 7, mille harilik väärtus on 230 000 krooni;
4) Valga maakonnas Otepää linnas Kopli 8 asuv korteriomand ning korter nr 8, mille harilik väärtus on 150 000 krooni;
5) vallasvara, mille harilik väärtus kokku on 4 147 464 krooni;
6) piiratud asjaõigusega koormamise leping Eesti Energia Aktsiaseltsiga.
Otepää vald eraldab sihtasutusele asutamisel rahalise sissemaksena 10 000 krooni ja mitterahalise sissemaksena vallale kuuluva, Nüpli külas asuva Tehvandi kinnistu. MTÜ Eesti Suusaliit annab sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle mitmesugust sihtasutuse tegevuseks vajalikku vara, näiteks suusaraja ülekäigusillad, moodulmaja kompleksi, stardi- ja fini¹imajad, suusaradade tähised jne.
Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks määratakse kultuuriministeerium. Pärast sihtasutuse asutamist likvideeritakse kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus "Tehvandi", mille kõigile töötajatele pakutakse võimalust jätkata samadel tingimustel töötamist sihtasutuses.
Asutatava sihtasutuse eesmärkideks on:
- rahvusvahelistele nõuetele vastava olümpiaettevalmistuskeskuse väljaarendamine ja haldamine;
- suve- ja talispordialade treeninguteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;
- konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;
- puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine.
Tegutsemine sihtasutusena võimaldab osalemist Põhjamaade ja teiste rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide abiprojektides, samuti lisavahendite taotlemist fondidest ja erinevatest abistruktuuridest. Seletuskirja kohaselt kavandab kultuuriministeerium järgmise aasta riigieelarvest sihtasutusele tegevustoetusena 3 831 013 krooni.
16. Maa andmine Tartu linna munitsipaalomandisse (Puiestee 73b maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Tartu linna munitsipaalomandisse Tartus Puiestee 73b asuv maaüksus pindalaga 8424 m^2. Maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava haljasalana ning sinna mänguväljaku (laste palliplats, külakiik, köispüramiid jms) rajamiseks tingimusel, et Tartu linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa ja selle maksustamishind 134 800 krooni.
Taotletav maa paikneb õigusvastaselt võõrandatud viie endise kinnistu maal. Lahendamata avaldusi maa kompenseerimisteks ja tagastamiseks või ostueesõigusega erastamiseks ei ole ja puudutatud isikud ei ole taotletud maaga seonduvaid otsuseid vaidlustanud. Taotletava maa kohta ei ole esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlust. Tartu maavalitsus toetab maa munitsipaliseerimistaotlust.
17. Lääne maavanema ametisse nimetamine
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt nimetatakse Sulev Vare Lääne maavanemaks määratud ajaks 19. novembrist 2004. a kuni 18. novembrini 2009. a. Sulev Vare diferentseeritud kuupalgamääraks määratakse 23 125 krooni 35. palgaastme järgi ja talle makstakse lisatasu teenistusaastate eest 5% kuupalgamäärast.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest nimetab valitsus maavanema ametisse viieks aastaks regionaalministri ettepanekul, võttes arvesse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse.
Regionaalminister on teinud Sulev Varele ettepaneku asuda Lääne maavanema ametikohale ja Sulev Vare on andnud sellekohase nõusoleku. Sulev Vare kandidatuuri Lääne maavanema ametikohale toetab Läänemaa Omavalitsuste Liidu laiendatud Eestseisus.
18. Keskkonnaministeeriumi kantsleri Sulev Vare teenistusest vabastamine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Korraldusega vabastatakse keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare 18. novembril 2004. a teenistusest seoses tema nimetamisega Lääne maavanemaks. Eelnõu esitatakse valitsuse istungile kiireloomulisena keskkonnaministeeriumi taotlusel.
19. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Haridus- ja teadusministeerium teeb ettepaneku jagada omavalitsusüksustele pedagoogide palga väljamaksmise tagamiseks ning muudeks hariduskorralduslikeks kuludeks käesoleva aasta teisel poolaastal ära 8 960 400 krooni, mis moodustab 34,9 % täiendavateks hariduskuludeks eraldatud vahenditest.
Omavalitsusüksuste jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotust puudutava valitsuse 25. veebruari 2004. a. määruse kohaselt jaotatakse riigieelarves hariduskuludeks määratud vahenditest täiendavalt 25 620 000 krooni kohaliku omavalitsuse üksuste vahel koolivõrgu korrastamise, mitte-eestikeelsete koolide pedagoogide palgaalammäära suurendamise, piirkondlikult oluliste koolide säilitamise ja muudeks õppeaasta jooksul ilmnevateks hariduskorralduslikeks kuludeks.
Vabariigi Valitsuse 17.05.2004. a korraldusega, millega jaotati kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes hariduskuludeks määratud täiendavad vahendid, jaotati käesoleva aasta esimesel poolaastal kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks täiendavaid vahendeid 16 659 600 krooni.
Maavanem esitab maakonna omavalitsusliidu ettepanekul maakonna koondtaotluse vahendite jaotamiseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, millele on lisatud põhjendused palgavahendite ebapiisavuse kohta, haridus- ja teadusministeeriumile hiljemalt 25. märtsiks ja 1. oktoobriks 2004.
20. "Ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: seisukoha andmine
Eelnõu kohaselt asendatakse Eesti avalik- õigusliku ülikooli Tallinna Pedagoogikaülikool nimetus nimetusega Tallinna Ülikool.
2004. aasta jaanuaris sõlmiti Tallinna Ülikooli idee algatajate ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel kokkulepe, mille kohaselt toimub Tallinna Ülikooli tekkimine Tallinna Pedagoogikaülikooli ümbernimetamisega Tallinna Ülikooliks.
Ülejäänud idee algatajad (Viljandi Kultuuriakadeemia, Ajaloo Instituut, Eesti Humanitaarinstituut) ühinevad või liituvad kas Tallinna Pedagoogikaülikooliga või Tallinna Ülikooliga juhul, kui ühinemine või liitumine toimub pärast käesoleva seaduse jõustumist. Eesti Akadeemiline Raamatukogu liitus Tallinna Pedagoogikaülikooliga 2003. aastal.
Tallinna Ülikooli idee on suunatud lähedase tegevusprofiiliga akadeemiliste asutuste ja ressursside ühendamisele. Seisuga september 2004 õpib Tallinna Ülikooli idee algatanud õppeasutustes 8600 üliõpilast, ülikooli algatajate eelarvete kogumaht 2004 aastal on ca 320 milj krooni. Seletuskirja kohaselt ei too eelnõu vastuvõtmine kaasa otseseid kulutusi riigieelarvele ega kohalike omavalitsuste eelarvetele.
21. ""Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva lepingu" ning "Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga makselepingu" ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on ratifitseerida leping, mille alusel saab Eestist Põhjamaade Investeerimispanga liige, ning makseleping, millega sätestatakse Eesti varaliste kohustuste täitmine panga ees.
Seoses Põhjamaade Investeerimispanga liikmeskonna suurenemisega kirjutasid panga asutajariikide ja uute liikmesriikide rahandusministrid 11. veebruaril 2004. aastal Helsingis alla Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale lepingule.
Lisaks lepingule kirjutasid kolm uut liikmesriiki ja pank alla makselepingutele. Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga makselepingule kirjutati alla 10. juunil 2004. aastal Tallinnas. Makselepingule ei kirjutatud alla samaaegselt lepinguga seetõttu, et panga 2003. aasta aruanne ei olnud Helsingi kohtumiseks (veebruar 2004) veel kinnitatud. Makseleping jõustub lepinguga ühel ajal ning on koostatud arvestusega, et leping jõustub 1. jaanuaril 2005, kuna Eesti peaks tegema esimese sissemakse 31. märtsil 2005. Eesti 2005. aasta riigieelarves on lepingu ja makselepingu täitmiseks vajaliku summaga arvestatud.
Makseleping koosneb kolmest osast. Esimeses osas on kirjas summad, mis Eesti on kohustatud maksma panga kapitali ja reservfondi. Teises osas on määratud maksegraafikud. Kolmandas osas sätestatakse õiguste omandamine pärast lepingu jõustumist.
Vastavalt makselepingule on Eesti osalus pangas järgmine: sanktsioneeritud põhikapital 30 234 434 eurot (473,07 mln Eesti krooni); märgitud kapitali sissemaksmisele kuuluv osa 3 055 644 eurot (47,81 mln Eesti krooni) ja reserv 9 100 679 eurot (142,39 mln Eesti krooni).
Maksmine põhikapitali toimub ajavahemikus 2005-2007 kolmes võrdses osas (31.03.2005; 31.03.2006; 31.03.2007). Reservfondi makstav summa tuleb Eestil tasuda ajavahemikus 2008-2010 kuues osas (31.03.2008; 30.09.2008; 31.03.2009; 30.09.2009; 31.03.2010; 30.09.2010). Esimese põhikapitali sissemakse summaga (1 018 548 eurot; 15 940 276 Eesti krooni) on arvestatud Eesti 2005. aasta riigieelarve koostamisel.
Panga laienemine on kinnituseks Põhjamaade ja Balti riikide vahelisele heale koostööle ning viib Balti riigid võrdsete partneritena panga liikmeskonda. Liikmestaatus avab senisest veelgi suuremad võimalused koostööks Põhjamaade ja Balti riikide vahel ning soodustab nii ettevõtluse arengut kui ka integreeritud majandustegevust selles piirkonnas. Panga liikmena saab Eesti aidata kaasa ümberkaudse piirkonna, eelkõige Läänemere piirkonna arendamisele.
22. "Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse Euroopa Kaitseagentuurile ja selle personalile antud privileegide ja immuniteetide kohta" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks eelnõu Euroopa Kaitseagentuurile ja selle personalile antud privileegide ja immuniteetide kohta ning volitatakse Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Väino Reinartit sellele riigi nimel alla kirjutama.
Korralduse eelnõuga ei otsustata immuniteetide ja privileegide kohaldamise või mittekohaldamise vajalikkust, kuna agentuuri, selle tegevjuhi ja töötajate ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid on ette nähtud agentuuris osalevate liikmesriikide vahelise kokkuleppega ja Eesti on selleks oma nõusoleku juba andnud. Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu huvides sätestatud immuniteedid ja privileegid kehtivad mitte ainult agentuuri asukohariigis Belgias, vaid ka teiste liikmesriikide emamaade territooriumidel.
Euroopa Kaitseagentuuri loomise aluseks on agentuuri põhimõtteid, ülesehitust ja toimimise mehhanisme sätestav nõukogu ühismeede, mille järgi on agentuuri eesmärk kaitsevõime arendamine kriisiohjamise valdkonnas, Euroopa relvastusalase koostöö edendamine ja tõhustamine, Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamine ja konkurentsivõimelise Euroopa kaitsevarustuse turu loomine ning samuti, vajadusel koostöös ühenduse teadusuuringutega, uurimistöö juhtpositsiooni saavutamiseks strateegiliste tehnoloogiate osas kaitse- ja julgeolekuvõime tagamiseks tulevikus.
Liikmesriikide osamaksu arvestamise aluseks agentuuri eelarvesse on rahvuslik koguprodukt. Eesti osamakse on 0,05% eelarvest.
23. Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Andorra Vürstiriigi vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine.
Euroopa Liidu Nõukogu otsuste, mis käsitlevad Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise hoiuste intresside maksustamise alase lepingu ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist ja sõlmimist, eelnõud
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: Korralduse eelnõu, protokolli märgitava otsuse eelnõu
Korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Andorra Vürstiriigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu. Memorandum täiendab sõlmitavat Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelist lepingut Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta.
Lepingu eesmärk on direktiivi regulatsiooni laiendamine Andorrale kui ühele tähtsamale Euroopa rahanduskeskusele, mille hõlmamist vastava regulatsiooniga nähakse ELi tasandil direktiivi toimimise eeldusena. Lepingu kohaselt peab Andorras asutatud intressi maksja ELi liikmesriigis elavale füüsilisele isikule intressimakseid tehes intressilt tulumaksu kinni samadel tingimustel, nagu teevad direktiiviga sätestatud üleminekuperioodil Austria, Belgia ja Luksemburg. Intressi saajal on võimalik maksu kinnipidamist vältida, kui ta volitab intressi maksjat esitama intressimakset puudutavad andmed Andorra pädevale ametiisikule, kes on kohustatud edastama need intressi saaja elukohaliikmesriigi vastavale ametiisikule või asutusele. Leping reguleerib ka kinnipeetavast maksust saadava tulu jaotamist Andorra ja liikmesriikide vahel ning topeltmaksustamise vältimist, samuti sätestab taotluse alusel toimuva maksupettuste alase teabevahetuse tingimused ja korra.
Korraldu