Valitsuse 01.11.2007 istungi kommenteeritud päevakord

31.10.2007 | 13:28

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 01. novembril 2007. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720


1. "Puhkuseseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on isa rolli väärtustamine ühiskonnas ja peresidemete tugevdamine. Isa rolli väärtustatakse läbi tasustatud puhkuse andmise isadele, et isa saaks olla kodus koos ema ja lapsega, samas kaotamata sissetulekus.

Eelnõu kohaselt on töötaval isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kümme tööpäeva isapuhkust, mille eest tasutakse tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis statistikaameti avaldatud andmete alusel. Hetkel saavad isad 66 krooni päevas täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest.

Praegu on isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi neliteist kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust.

Seadusesse jääb eraldi sättena ka emale või isale igal tööaastal antav täiendav lapsepuhkus. Kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

Isadele puhkusetasuna makstava keskmise palga arvutab ja maksab välja tööandja. Puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Seadus jõustub tuleva aasta algusest.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse" eelnõu (123 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Seaduse eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 8. oktoobril 2007. a. Eelnõu kohaselt soovitakse sätestada kultuurisündmuste piletite ja -rajatiste kasutamise, samuti spordiürituste piletite ja spordirajatiste kasutamise käibemaksumääraks 5%.

Algataja sõnul on eelnõu algatatud käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 6 kooskõlla viimiseks põhiseadusega vastavalt Riigikohtu 26. septembri 2007. a otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-12-07.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega on küll uuesti päevakorras kultuuriürituste pääsmete käibemaksumäära küsimus, kuid tänaseks ei ole üheselt selge, millistel juhtudel madalam maksumäär õigustatud on. Maksumäärade alandamist tuleb vaadelda üldise maksupoliitika kontekstis.

2) Arvamuse andmine "Kodakondsuse seaduse § 5 muutmise seaduse" eelnõu (126 SE) kohta
Esitaja: siseminister Jüri Pihl

Eelnõu (126 SE) on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 9. oktoobril 2007. a. Seadusesse soovitakse lisada säte Eesti kodakondsuse omandamise kohta sündimisel, juhul kui lapse vanemad ei ole Eesti kodanikud, kuid elavad lapse sündimise ajal Eestis alalise elamisloa alusel.

Eelnõu algataja järgi väheneks siis kodakondsuseta inimeste arv ja Eestis sündinud lapsi koheldakse võrdselt.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest eelnõu muudaks ilma sisulise aluseta Eesti kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid. Kodakondsuse seadusega on loodud kõik eeldused laste kodakondsusetuse vältimiseks. Seaduses on sätestatud lapsevanema õigus taotleda alla 15-aastasele alaealisele lapsele Eesti kodakondsust. Sealhulgas saavad lapsele kodakondsust taotleda ka vanemad, kes ei oma ühegi riigi kodakondsust, kusjuures sel juhul ei tule sooritada eesti keele tundmise eksamit ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit.

3) Arvamuse andmine "Pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse" eelnõu (127 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu (127 SE) on algatanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon 9. oktoobril 2007. a. Selle järgi soovitakse vähendada ladustamisele suunatavate ja suurendada taaskasutamisele suunatavate pakendijäätmete mahtu. Nii peaks alates 1. jaanuarist 2008. a pakendiettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 60% aastas (praegu 50%). Absoluutarvudes tähendab see taaskasutatavate materjalide mahu suurenemist ca 10 000 tonni võrra. Aastast 2010 suunataks eelnõu kohaselt taaskasutusse pakendijääkidest 70% aastas.

Eelnõu algataja hinnangul ei too eelnõu seadusena rakendamine kaasa kulusid riigieelarvele.
Küll toob see kaasa pakendiettevõtjatele täiendavad kulud ca 15 miljoni krooni ulatuses, kuid jaotatuna 2500 ettevõtte vahel ei ole kulu märkimisväärne.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi järgi peab pakendiseaduses sätestatud taaskasutamise sihtarvude muutmisele eelnema põhjalik analüüs ja muudatuste tegemine järgima õiguspärase ootuse põhimõtet. Ettevõtjatel on õigustatud ootus taaskasutusmäärasid suurendada vastavalt pakendiseadusele 60%le aastaks 2011.

3. Ülevaade Eesti aukonsulite võrgu kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: ülevaade

Välisminister esitab valitsusele ülevaate Eesti aukonsulite võrgu kohta, mis tuleneb
valitsuse 2007.-2011. aasta tegevusprogrammist.

4. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise kohta (ülevaade omandireformist)
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: ülevaade

Rahandusministeerium esitab ülevaate omandireformi senisest käigust, probleemidest ja perspektiivist. Ülevaade sisaldab ka ettepanekuid üles kerkinud probleemide lahendamiseks, sh õigusaktide muutmiseks.


5. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2000. a määruse nr 321 "Vabariigi Valitsuse liikmele tööandja eluruumi andmise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse määrust nii, et siseministeeriumile tekiks alus regionaalministrile kui valitsuse liikmele tööandja eluruumi andmiseks või üürikorteri üüri kulude kompenseerimiseks. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on viia valitsuse liikmele tööandja poolt antava eluruumi andmise tingimused ja kord vastavusse hetkeolukorraga.


6. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määruse nr 222 "Ametikohtade loetelu, kus hüvitatakse eluruumi kasutamiskulud, ning kasutamiskulude piirmäärad" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: määruse eelnõu

Määrust muudetakse selliselt, et riigiametniku üürikorteri kasutamiskulud ei tohi ületada kuus 7000 krooni Tallinnas, 6000 krooni Tartu ja Pärnus ning 4000 krooni muudes ametiasutuste asukohtades. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on viia riigiametnikule hüvitatava eluruumi kasutamiskulud vastavusse hetkeolukorraga. Kuna hetkel kehtiv üürikorteri kasutamiskulude hüvitamise määr on kehtestatud juba 2001. aastal, siis ei vasta see tänaseks päevaks enam väljakujunenud üürikorterite turu tegelikele hindadele.

7. Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2003. a määruse nr 219 "Aja- ja asendusteenistusest vabastamisel makstava toetuse arvutamise ja maksmise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Määrus viiakse kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega, millega kaotati ajateenistuse lõpus makstav ühekordne toetus. Ajateenistuslastele ühekordse toetuse maksmise kohustus ja õigus kadus tänavu 21. oktoobril, mil jõustus kaitseväeteenistuse seaduse muudatus. Asendusteenistuslasele, kes läbis asendusteenistuse või vabastati asendusteenistusest, maksti ühekordset toetust, mis arvutati tema teenistusest vabastamise kuule eelnenud viimasest statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmisest brutopalgast kalendriaastas kahe nädala ulatuses.


8. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määruse nr 160 "Politseivormiriietuse kirjeldus" muutmine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega täiendatakse politseivormiriietust identifitseerimis-sildiga. Identifitseerimis-silt on olemuselt samalaadne juba kasutuses oleva politseivormiriietusel kantava nimesildiga. Erinevus on selles, et identifitseerimissildile kantakse ametniku ees- ja perekonnanime asemel igale politseinikule töötõendiga väljastatava ¾etooni number.

Muudatus on tingitud asjaolust, et praktikas võib esile kerkida olukordi, kus politseioperatsiooni käigus on julgeolekukaalutlusel vajalik eemaldada vormiriietuselt nimesildid. Identifitseerimissilt tagab politseiametniku isiku tuvastamise võimaluse, sest politseiametnikule antava ¾etooni number on seotud konkreetse politseiametnikuga.


9. Riigivara tasuta üleandmine

1) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisele (Pärnus Niidu pargi 8a asuv maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi


Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium tasuta üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisele oma valitsemisel oleva, Pärnus Niidu pargi 8a maaüksuse pindalaga 3149 m², mille sihtotstarve on üldmaa. Maaüksus on vajalik piirneva haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisel oleva Pärnumaa Kutsehariduskeskuse krundiga liitmiseks, et rajada detailplaneeringus ettenähtud parkla.

Kuna Niidu tänava maaüksus ei ole vajalik keskkonnaministeeriumi ülesannete täitmiseks, peab ministeerium otstarbekaks anda maaüksus üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisele.

2) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Vara vallas Selgise külas Selgise II liivakarjääri ja Kihelkonna vallas Varkja külas Varkja II kruusakarjääri katastriüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi


Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium oma valitsemisel olevad kaks maaüksust tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Tartu teedevalitsusel on valmimas Selgise karjääri laienduse maavara geoloogilise uuringu loa taotluse , geoloogilise uuringu, varu kinnitamise Eesti Maavarade Komisjonis ja maavara kaevandamistaotluse koostamine. Kuna tegemist on kaevandamisega ühes karjääris, mis asub kahel katastriüksusel, oleks otstarbekas ka laiendus – Selgise II liivakarjäär anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.

Saarte Teedevalitsuse taotlusel on Riigimetsa Majandamise Keskus moodustanud Saaremaal Kihelkonna vallas Varkja külas katastriüksuse „Varkja II kruusakarjäär“. Kuna tegemist on Varkja karjääri laiendusega, mis asub kahel katastriüksusel, oleks otstarbekas ka laiendus – Varkja II kruusakarjäär anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.


10. Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Kadaka pst T11 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu

Tallinna linnale antakse munitsipaalomandisse Tallinnas asuv Kadaka pst T11 maaüksus pindalaga 9727 m², mille sihtotstarve on transpordimaa. Taotluse kohaselt vajab linn taotletavat maad omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana detailplaneeringu kohase tänava ehitamiseks.


11. Harju maakonnas Rae vallas asuva kinnisasja osa sundvõõrandamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Hetkel käib suuremahuline tee remont maantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ligi seitsme kilomeetri pikkuse Vaida-Aruvalla lõigu rekonstrueerimiseks. Projekti koostamise käigus kooskõlastati tehnilised lahendused ka piirinaabrite ning maaomanikega, samuti arvestati nende ettepanekutega. Maaomanikega läbirääkimiste tulemusena sõlmiti kokkuleppeid 37 kinnistu omanikuga. Nelja kinnisasja osa otsustati kasutada sundvõõrandamist. Nimetatud protsess on juba lõpule jõudnud ja sundvõõrandatud kinnisasjade osad riigi nimele kinnistatud. Vaida-Aruvalla koondprojekti ehitusleping sõlmiti käesoleva aasta aprillis ja hetkel käib objektil ehitustöö. Ehitustöö on peatatud vaid sundvõõrandamiseks vajaliku kinnisasja piirkonnas.
Eelnõu esitatakse tingituna ühe kinnisasja omaniku keeldumisest koostööks, kes taganes eelnevalt sõlmitud lihtkirjalikust kokkuleppest.


12. Maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekuks valitsuskomisjoni moodustamine
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Selleks, et tagada sujuv ning kiire vaatajaskonna üleminek analoogtelevisioonilt digitaalsele vastuvõtule, moodustatakse valitsuskomisjon. Komisjoni peamisteks ülesanneteks on õigusaktide muutmiseks vajalike ettepanekute väljatöötamine ja esitamine asjaomastele ministeeriumitele ning analoogtelevisioonilt digitaalsele ülemineku protsessi analüüs ja avalikkuse teavitamine.

Digitaalringhääling on elektroonilise side valdkond, mis võimaldab lõpptarbijale digitaalkujul edastada audio- ja videoprogramme ning multimeedia- ja sisuteenuseid. Digitaalsüsteemid on märgatavalt vähem tundlikud mürale ja häiretele ning võimaldavad tunduvalt efektiivsemalt kasutada sagedusspektrit.

Euroopa Komisjon on soovitanud liikmesriikidel lõpetada üleminek analoogilt digitaalsele teleringhäälingule hiljemalt aastal 2012 ja Eesti on selle tärmini fikseerinud ringhäälinguseaduses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kultuuriministeeriumi arvates peaks Eesti üle minema analoogitelevisioonilt digitaalsele juba aastal 2010.


13. Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab valitsusele korralduse eelnõu, millega volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit otsustama osalust valitseva ministrina aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 214 987 300 krooni võrra 2 149 873 uue 100-kroonise nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Uued aktsiad märgib aktsionärina Eesti Vabariik ja nende valitsejaks määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Aktsiakapitali suurendamine aitab parandada omakapitali struktuuri, tehes selle võimalikele investoritele atraktiivsemaks, näidates ühtlasi, et omanik on valmis kandma suuremat osa aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam pikaajalistest finantsinvesteeringutest ning vähendama sellega kreeditoride riski.


14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Vastavalt kodakondsuse seadusele ei anta kodakondsust isikule, kes:
1) on Eesti kodakondsuse või seda tõendava dokumendi taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle Eesti kodakondsuse andmise või oleksid välistanud talle Eesti kodakondsust tõendava dokumendi väljastamise;
2) ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi;
3) on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
5) on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;
6) on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.

15. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda kolmele isikule Eesti kodakondsus, kuna nad on täitnud kõik tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ja puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

16. Informatsioon ja Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 järgses rikkumismenetluses seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) tulenevate kohustuste täitmisega
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Euroopa Komisjon saatis möödunud aasta 15. detsembril Eestile põhjendatud arvamuse, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohustuste ülevõtmist. Komisjon arvates ei ole direktiiv korrektselt üle võetud. Komisjonile saadetavas vastuses juhitakse tähelepanu tehtud muudatustele elektrituruseaduses ja selgitatakse Eesti elektrituru spetsiifikat.

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt algatatud elektrienergia ja maagaasi siseturgu käsitlevate eelnõude kolmanda paketi kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Eelnõuga kujundatakse seisukoht viie Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu osas (dokumendid KOM(2007) 528 – 532), mis moodustavad kolmanda energia siseturu paketi.

2) Eesti seisukohad mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas Euroopa Komisjoni teatises sisalduva Euroopa ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi programmide (EGNOS, GALILEO) ja Euroopa Tehnoloogiainstituudi rahastamist puudutava ettepaneku suhtes
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Euroopa Komisjoni teatise eesmärgiks on tagada Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide (GALILEO ja EGNOSe) jätkumine ning ettepanekud programmide täiendava rahastamise kohta. Samuti pakub komisjon võimalusi, kuidas jätkata Euroopa Tehnoloogiainstituudi finantseerimisega.

GALILEO programmi eesmärk on rajada maailma esimene tsiviileesmärkideks mõeldud satelliit-raadionavigatsiooni- ja positsioneerimise infrastruktuur.

EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsiooni Abisüsteem - European Geostationary Navigation Overlay Service) programmi eesmärk on täiendada Ameerika GPS ja Vene GLONASS signaalide töökindlust geograafiliselt ulatuslikul maa-alal.

Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) loomine on vajalik, et edendada innovatsiooni ning teaduse ja hariduse lõimimist üle kogu Euroopa Liidu.

3) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise, mis käsitleb küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamist, suhtes
Esitaja: siseminister Jüri Pihl

Teatisel on kolm eesmärki:
- parandada ja hõlbustada koostööd küberkuritegevuse üksuste, muude pädevate asutuste ja teiste ekspertide vahel Euroopa Liidus;
- töötada välja küberkuritegevuse vastase võitluse ELi ühtne poliitiline raamistik;
- tõsta teadlikkust küberkuritegevuse maksumusest ja ohtudest.

Eesti toetab plaani tõhustada liikmesriikide vahelist koostööd ning rahvusvaheliselt paremini koordineerida võitlust küberkuritegevusega. Samuti toetab Eesti Euroopa Liidu sellise ühise poliitika kujundamist, et kaetud oleksid võimalikult paljud küberkuritegude liigid.

Eesti nõustub Euroopa ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi programmide GALILEO ja EGNOS eesmärkidega, kuna programmide rakendamine võib anda ulatusliku panuse tehnoloogia arengusse Euroopa Liidus. Mõlema programmi rahastamisvõimalusi tuleb leida olemasoleva finantsperspektiivi raames.

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. novembri 2007. a istungil Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
K: Siseminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. novembri 2007. a istungiks.

19. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. oktoobri 2007. a istungist

Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Keskkonnaminister ja põllumajandusminister esitavad valitsusele ülevaated Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. oktoobri 2007. a istungist.

Euroopa Liidu kalandusnõukogu kehtestas häälteenamusega EL liikmesriikidele järgmise aasta räime, kilu, tursa ja lõhe püügikvoodid Läänemerel.

Vt lähemal keskkonnaministeeriumi pressiteade:
„Kalandusnõukogu kinnitas järgmise aasta püügikvoodid Läänemerel“
http://www.envir.ee/820495

2) Ülevaade Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse ministrite 4. oktoobri 2007. a mitteametlikust kohtumisest
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Sotisaalminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse ministrite 4. oktoobri 2007. a mitteametlikust kohtumisest.

Põhiteemadeks olid soolise võrdõiguslikkuse laiendamine Lissaboni strateegias, naiste tööhõivevõimelisuse ja ettevõtlikkuse edendamine ning töö-, era- ja pereelu ühendamine.

Minister Maret Maripuu rääkis naiste tööhõivevõimelisuse teemal. Oma sõnavõtus tõi ta välja, et Eestis on tänu traditsioonidele, majanduskasvule ning ka õiguslikele meetmetele (naiste pensioniea lähendamine meeste pensionieale) väga kõrge naiste tööhõive - 65,1% ning selles vallas on Eesti juba ületanud Lissaboni strateegia eesmärgi 60% aastaks 2010.

Probleemina märkis ta noorte naiste väiksemat atraktiivsust tööturul. Meie seadused on sätestanud rasedatele naistele ning väikelapsi kasvatavatele vanematele kõrge kaitstuse taseme ning kuigi ka lapsi kasvatavatel meestel on samaväärne kaitse, diskrimineeritakse tööturul seetõttu ikkagi eelkõige naisi. Lahendusena tõi minister välja tööõiguse reformi, mille käigus loodetakse välja töötada paindlik ning kõigile osapooltele kasulik lahenduse.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-