Valitsus otsustas eriteenete eest anda Eesti kodakondsuse Sergei Sergejenkovile, Anatoli Grubale, Vladimir Stepanjanile, Aleksei Aleksejevile ja Tatiana Järvile.
Sergei Sergejenkov on meretranspordi juhtimise spetsialist ning töötanud Eestit läbivate transiitveostega seotud ettevõtetes 19 aastat. Töötades EURODEK Survey OÜ-s ja Coal Terminal AS-is, on Sergejenkov aktiivselt kaasa aidanud Eesti ekspordipotentsiaali tõstmisele ja majandussidemete arendamisele välisriikidega. Alates 1999. aastast tegeleb Sergejenkov aktiivselt Eesti korteriühistute tegevuse korraldamisega. Tema algatusel ja aktiivsel osavõtul loodi 2002. aastal MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus, mille liikmeteks on Maardu linna ja korteriomanike ühenduse korteriühistud.
Anatoli Gruba oli üks esimesi laevaremondi kuraatoreid Eestis. Alates 2002. aastast töötab ta Tallinna Laevatehase turundusdirektorina. Tänu tema tulemuslikule tööle usaldab üha rohkem Euroopa laevaomanikke oma merealuste remondi BLRT Grupi tehastesse, nende hulgas Silja Line, Viking Line, Soome jäälõhkujad, Norra gaasitankerid, Taani ja Saksamaa kaubalaevad.
Vladimir Stepanjan on aktiivselt tegelenud judoga. Eestis elamise ajal on ta võitnud kaks korda Eesti meistritiitli ja tulnud kolm korda Eesti karikavõitjaks spordiklubi “Condor” meeskonna koosseisus. Eesti judokoondisega alustas ta tööd 1999. aastal, mil ta kutsuti koondise massööriks. Eesti judokad on alates 2000. aastast saavutanud rahvusvahelisel areenil väga häid tulemusi. Olümpiamängudelt on võidetud 3 pronksmedalit, maailmameistrivõistlustelt 3 hõbe- ja 1 pronksmedal ning Euroopa meistrivõistlustelt 1 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Kõigisse võidetud medalitesse on oma panuse andnud ka massöörina töötanud Vladimir Stepanjan. Alates 1. septembrist 2002 töötab Stepanjan AS Audentese Spordikoolis judotreenerina.
Aleksei Aleksejev töötab alates 2002. aastast Ääsmäe põhikoolis filmiõpetuse õpetajana. Tema juhendamisel teevad lapsed lühifilme, kajastavad kooliüritusi, jäädvustavad kontserte. Tema õpilased on aktiivselt osalenud noorte amatöörfilmi festivalidel Eestis. 2004/2005 kevadsemestril õpetas Aleksejaev video- ning filmikunsti Eesti Kunstiakadeemias. Ta on professionaal, kes oskab üliõpilastele oma teadmisi hästi edasi anda ning täidab nõudlikke õppekavasid väga kõrgel tasemel. Aleksejev on loonud mitmeid dokumentaalfilme, näiteks „Seitsme järve vahel”, „Mari rahva pulmad”, „Püha mägi” ja „Laulupidu Marimaal”. 2003. aastal asutas ta mittetulundusühingu Etnomeedia, mille eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste etnograafiat, folkloori, antropoloogiat ja teisi rahvuskultuuri valdkondi. Tema tegevus aitab kaasa soome-ugri hõimurahvaste kultuuri tundmaõppimisele ning Eesti kultuurimaastiku rikastamisele.
Tatiana Järvi on õppinud Suurbritannias Yehudi Menuhin’i koolis Yehudi Menuhin’i ja Natalia Bojarski käe all, hiljem on ta end täiendanud Londoni Kuninglikus Muusikakolled¾is. Tatiana Järvi on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, näiteks nimekad Ian Flemingi ja Myra Hessi preemiad, aga ka Manoug Parikiani, Sidney Perry, MBF ja Craxtoni auhinnad. Võimeka viiuldajana on Tatiana Järvi esinenud mitmel pool maailmas. Interpreedina on Tatiana Järvi aktiivne Eesti heliloomingu propageerija. Koos Anna Polusmiakiga on ta Ameerika Ühendriikides, Cincinnatis andnud kirikukontserte esitades Arvo Pärdi, Debussy ja Beethoveni muusikat, mis said ülimalt positiivse vastukaja osaliseks.
Käesoleval aastal laekus valitsusele kokku 13 ettepanekut Eesti kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest. Vastavalt kodakondsuse seadusele võib eriliste teenete eest anda Eesti kodakondsuse mitte rohkem kui kümnele isikule aastas.
Vastavalt “Kodakondsuse seaduse” § 10 lõikele 2 loetakse erilisteks teeneteks saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal, mis on tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet.