Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 7.01.2021

Juhataja Jevgenia Vära
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Peaminister Jüri Ratas, palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Head ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad, kõigile teile ilusat, toimekat ja edukat aastat! Aga seda aastat tuleb sellel pressikonverentsil kindlasti ühelt poolt alustada väga murelike nootidega, murelike toonidega.

See, mis eile toimus meie suurima strateegilise liitlase USA pinnal, Washingtonis, oli kindlasti otsene ja selge vägivaldne rünnak demokraatia ja õigusriigi vastu. Aga need eilsed sündmused kinnitasid üheselt, et USA demokraatia ja USA demokraatlikud institutsioonid on tugevad ning vägivallaga ei saa siin maailmas põhiseaduslikke ja demokraatlikke protsesse väärata.

Mul on siiralt hea meel, et nüüd – selleks hetkeks, kui meie pressikonverents toimub – on üheselt selge: USA valimistulemused on selged, protestid on lahendatud ja valitud on president Joe Biden, kes astub ametisse 20. jaanuaril.

Me näeme ka seda, et USA tugev demokraatia ja tema institutsioonid saavad täna öelda, et põhiseaduslikud institutsioonid toimivad, kongress toimib ja kohtud toimivad. Nii et palju jõudu USA uuele valitud presidendile, 20. jaanuaril [ametisse astuvale] Joe Bidenile!

Kindlasti on meie soov ja ülesanne see, et meie tugevad strateegilised suhted Ameerika Ühendriikidega ainult tugevneksid, olgu see kaitse- ja julgeolekupoliitika, olgu need majandussuhted või olgu need inimeste vahelised suhted. See on ääretult tähtis ja oluline.

Teine info, millega me täna alustasime Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamist, on loomulikult seotud COVIDi komisjoniga. 15,44 protsenti on Eestis tänahommikuse seisuga viimase testimisperioodi jooksul, viimase ööpäeva jooksul lisandunud positiivseid testitulemusi. Arv 1104 räägib enda eest ja see räägib kindlasti kurba keelt.

Täna me nägime ka reoveeuuringu esialgset pilti. Kindlasti see veel täpsustub, aga võib öelda üsna kindlalt, et Eesti inimesed on pühade ajal ja aastavahetusel päris usinasti üle Eesti ringi sõitnud. See näitab kindlasti seda, et on võimalus – seda uuringut tuleb veel edasi teha, aga on võimalus –, et see viirus on jõudnud juba paljudesse Eestimaa paikadesse.

See näitab veel kord seda, kui oluline on hoida kontakte minimaalsena. See käis pühade kohta ja see käis aastavahetuse kohta, aga see käib ka edasise kohta – nii kaua kui vaktsiin on selle viiruse selgroo murdnud.

Nüüd, Eestis oli täna hommikuks COVID-19 vastu vaktsineeritud 6632 inimest, esimese doosiga. Ma arvan, et see on väga hea ja selge sõnum. Me läheme vaktsineerimisega edasi, me läheme sellega edasi kiires tempos, sealhulgas nädalavahetusel. Nii palju kui on doose, nii palju neid vaktsiine tehakse.

Tõsi on see, et teatud hulk doose tuleb jätta loomulikult reservi, sest kui nendel inimestel, kes on esimese doosi saanud, jõuab kätte aeg, kui tuleb teha teine doos – selleks et vaktsineerimine oleks täielik ja töötaks täielikult –, siis me ei saa ka teha nii, et meil pole ühtegi doosi reservis.

Täna on minu arvates positiivne ka see sõnum, et järgmised kogused Pfizerilt on väga suure tõenäosusega suuremad kui esimesed kogused. Loomulikult on nüüd kõik lootused ka sellel, et me saame Moderna koroonavaktsiini doose Eestisse üle 100 000 inimesele, täpsemalt öeldes sisaldab see leping vaktsiine 117 000 inimesele.

Kui tulla täpsemalt valitsuse istungi ja kabinetinõupidamise juurde, siis valitsuse istungil me kiitsime heaks kaheksa päevakorrapunkti. Täiendava päevakorrapunktina lisandus haridus- ja teadusministri määruse eelnõu, mis käsitleb toetusmeetmeid haridus- ja noortevaldkonnale.

Valitsusega me jätkame peale lõunat kabinetinõupidamist, mis on seotud haridusvaldkonna küsimusega ja haridusasutuste avamisega. Teadusnõukoda on pannud lauale oma ettepanekud. Me soovime nüüd järgmistel tundidel veel teadusnõukojaga täpsustada hariduse avamist, mis on seotud ka huvitegevuse ja huvihariduse ning spordiga järgmisel nädalal.

Loomulikult on [eraldi] küsimus Harjumaa ja Ida-Virumaa. Nende kohta tehtavatest otsustest me anname teada nii ruttu kui võimalik tänase päeva jooksul.

Üldiselt on pilt järgmine. Harju- ja Ida-Virumaal need hariduslikud piirangud, mis me oleme varem teinud, jätkuvad ka järgmisel nädalal, välja arvatud see, et 1.–4. klass ning 9. ja 12. klass saavad minna kontaktõppele. Klassid 5–8 ning 10 ja 11 jäävad edasi distantsõppele. Ülejäänud Eestis algab kool igal pool, nagu me oleme öelnud, 11. jaanuarist, nii on 13 maakonnas.

Nüüd, üks teema, millel ma veel soovin tänasel pressikonverentsil peatuda, on see, mis on seotud väga traagiliste, raskete ja kurbade sündmustega Ümera tänaval. Mul on ausalt öeldes isiklikult võimatu mõista, kuidas võtsid sündmused nii traagilise pöörde. Väga keeruline on üldse seda tajuda, kui kaks väikest last jäävad ilma emata.

Ma mõistan selle tulistaja teo karmilt hukka ning ma usun, et õiguskaitseasutused selgitavad kiiresti välja kõik selle juhtumi asjaolud. Kahjuks ei too see küll kunagi enam seda kallist ema tagasi.

Loodan samuti, et oma lähedase kaotanud saavad igakülgset tuge ja abi, mis aitaks neil selle äärmiselt raske olukorraga sellel keerulisel tunnil ja hetkel nii hästi kui võimalik toime tulla.

Kindlasti me peame suutma lahendada omavahelised konfliktid – nii nagu on tänapäeva demokraatlikus maailmas kombeks – sõnadega, mitte vägivaldsete tegudega. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Tervist kõigile! Täna, peale 6. jaanuari ei tohi enam head uut aastat soovida, nii et ma soovin siis kõigile head jätkuvat või käesolevat aastat. Vast tuleb parem kui eelmine. Aga ega selles ka ei või kindel olla.

Täna meil valitsuses päevakord väga tihe ei olnudki, aga minul oli seal krediidiasutuste seaduse muudatus. See eelnõu on suures osas tingitud direktiivist.

Mis need põhilised muudatused siis on? Täpsustatakse nõudeid, millega loodetakse tugevdada pankade toimimist ka kriisiolukorras, ilma välise, sealhulgas riigi abita. Finantsinspektsioonile antakse täiendavaid õigusi kriisi lahendamiseks. Ajakohastatakse pankade juhtimise ja tegevusega seotud nõudeid.

Muu hulgas näiteks vähendatakse pankade asutamise algkapitali nõuet viielt miljonilt ühele miljonile eurole. Meie loodame, et see võiks parandada konkurentsiolukorda meie pangandusturul ja eriti peaks see aitama fintech-pankasid, kus on algkapitali nõue tavapärasest madalam. Ja sellised väikesed pangad, tuleb arvestada, ei tohi osutada investeerimisteenuseid.

Teiseks muudetakse pankadele, ütleme, minimaalse kapitali nõudeid, täpsustatakse sisenemise kapitalinõudeid ning leevendatakse pangajuhtide tegevusele esitatud nõudeid ja reegleid nende tasustamisele. Väiksemate pankade puhul need reeglid muutuvad paindlikumaks.

Finantsinspektsioon saab juurde võimaluse peatada panga lepingulised kohustused kolmandate isikute ja pankade vahel, samuti peatada tegevus makseraskuste esinemise puhul või ka rahapesunõuete rikkumise korral. Ja veel üks väike asi: riigikontroll saab õiguse auditeerida finantsinspektsiooni tegevust, aga piiratud ulatuses.

Nüüd võib-olla kaks teemat veel, mis ei ole otseselt seotud valitsuse tänase päevakorraga, aga mis kahtlemata on selliseid kuumad päevapoliitilised teemad. Mul on alati hea meel, kui, ütleme, poliitilised vastased konstrueerivad endale fantaasiamaailma, millega nad üritavad kahjustada kas meie erakonda või kogu valitsust, ja siis jäävad ise seda fantaasiamaailma uskuma.

See on minu meelest lahti rullunud meil abielureferendumi teemal, kus kõigepealt räägiti kõigile, kuidas ei tule esimesel lugemisel hääled kokku, siis räägiti kõigile, kuidas komisjoni jääb asi seisma. No küllap me järgmisel nädalal hakkame [meediast] lugema, kuidas teisel lugemisel ei tule hääled kokku.

Nendesse fantaasiamaailmadesse ma soovitan aga meie poliitilistel oponentidel jäädagi. Tegelikult elu ise näitab, et koalitsioonilepingut rõõmsalt täidetakse ning meil on olemas poliitiline tahe ja hääled, et üks selle valitsuse ja selle valitsuse ühe osapoole jaoks oluline poliitiline lubadus ära täita.

Siis võib-olla lühidalt kommenteeriksin ka seda, millest peaminister alustas. Nimelt, sündmused Ameerikas. Mina ei taha niivõrd kommenteerida Ameerika valimisi, kuivõrd ma tahaksin nüüd tõsta meediale peegli ette. Soovitaksin teha võrdlust selle vahel, kuidas kajastati BLM-proteste, millise sümpaatiaga õhati ebaõigluse vastaste protestide kaasaelamisega kaasa, ja selle vahel, kuidas siis kajastati hulga inimeste poliitilist eneseväljendust Valgevenes, kus samuti tekkisid küsimused valimiste võltsimise kohta.

Need on olnud väga erinevad käsitlused. Minu meelest see ei ole sobilik. Minu meelest tuleks olla siin ikkagi kõikides küsimustes suhteliselt neutraalne või sama nurga alt neid teemasid käsitleda või siis kõikide nurkade alt neid käsitleda, mitte ühel puhul ühtpidi ja teisel puhul teistpidi.

Mina sooviksin Ameerika valimiste või praeguse olukorra puhul soovida jõudu, tarkust ja edu Ameerika rahvale, sest Ameerika iseseisvusdeklaratsioon algab sõnadega "We, the people" – "Meie, rahvas".

See, kellele mina pöialt hoian, on Ameerika rahvas. Ma ei hoia pöialt mitte ühele ega teisele poliitikule või parteile. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Jah. Head sõbrad! Inimkonna võib jagada kaheks. Maailmas on riigid, kes on ühinenud Viini autojuhilubade konventsiooniga – sinna hulka kuulub ka Eesti – ja on teised, samuti toredad riigid, kes on ühinenud Genfi [teeliikluse] konventsiooniga – selle konventsiooniga Eesti ei ole ühinenud. Muu hulgas on Genfi konventsiooniga ühinenud Kanada, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Uus-Meremaa ja veel ligi 40 riiki. Nüüd on olukord selline – vähesed teavad seda –, et meie autojuhiload ei pruugi kehtida sellises ulatuses nendes riikides, mis on Genfi konventsiooniga ühinenud.

Valitsus arutas seda täna väga tõsiselt ja me leidsime, et see korralagedus tuleb lõpetada. Seetõttu valitsus esitab parlamendile ettepaneku, et Eesti ühineks täies mahus 1949. aastal sõlmitud Genfi teeliikluse konventsiooniga, millega meie autojuhilubasid tunnistataks kogu maakeral. See on vähim, millega me lepime.

Teine rahvusvaheline lepe, millele valitsus täna heakskiidu andis, puudutab meie uut Eesti Vabariigi ja Ühendkuningriigi salastatud teabe kaitse kokkulepet – seda, kuidas me saladusi omavahel vahetame. Tegelikult on see kahtlemata ennekõike lepe, mis puudutab olulist julgeolekualast informatsiooni. Viimane ehk eelmine kehtis meil 1924. aastal ja nüüd me tegelikult loome uue lepingulise aluse kahepoolselt Ühendkuningriigiga.

Nüüd on Ühendkuningriik alates 1. jaanuarist selgelt täies mahus lepinguliste suhete mõistes Euroopa Liidust eraldunud. Sellega seoses on mitmed asjaolud Ühendkuningriigiga erinevates küsimustes suhtlemisel Eesti ettevõtjatele ja inimestele, kes on siis vastavalt kas Ühendkuningriigi kodanikud Eestis või vastupidi, Eesti inimesed, kes õpivad või töötavad Ühendkuningriigis. Sellega peavad kõik kindlasti arvestama.

Viisavabadus jääb kehtima. Kahtlemata on praeguses erilises koroonaviiruse uues tõusufaasis tungiv üleskutse inimestele Ühendkuningriigi külalislahkust nüüd mitte pruukida. Samamoodi palun ka Eesti inimestel, kes Ühendkuningriigist kavatsevad Eestisse reisida, selle muteerunud viiruse leviku tõttu lükata oma reisimist edasi meie rahva tervise ja isikliku tervise huvides.

Kindlasti nüüd, praeguses vaates on Eesti Vabariik huvitatud kahepoolsetest uutest ja huvitavatest koostöösuhetest, aga ka meie regioonis, Põhjala-Balti ruumis Ühendkuningriigiga suhete arendamisest. Me jääme Ühendkuningriigiga vanadeks headeks sõpradeks ilma igasuguste tingimusteta.

Valitsus võttis vastu ühe põhimõttelise poliitilise otsuse. See puudutab tegelikult niisugust asja. Poliitiline otsus on valitsusel täna langetatud ning valitsuse suunise järgi valmistavad ametnikud ja eksperdid ette selle vormistamise. Alates 15. jaanuarist valitsus kehtestab või jõustab põhimõtte, et Eestisse välisriigist sisenemiseks on vaja kas a) 72 tunni jooksul enne Eestisse sisenemise hetke tehtud negatiivset koroonaviiruse testi ehk PCR-testi või b) see test tuleb teha viivitamatult pärast Eestisse jõudmist.

Seda mudelit me hakkasime tegelikult kasutama venitusteta, otsekohe ja kiirelt pärast seda, kui Ühendkuningriigist see viiruse uus muteerunud tüvi hakkas levima. Kindlasti on see üks rahvatervise lisaabinõu, mida me kasutame.

Mul oli eile pikk vestlus Läti ja Leedu välisministriga, põhjalik vestlus muu hulgas ka sellel teemal, ja kolm välisministrit leppisid omavahel kokku, et see on meie ühine pöördumine kolme riigi valitsuse poole, et töötada välja üldmudel selleks, et me enne inimese riiki sisenemist nõuame temalt testi või siis Eesti puhul ka viivitamatult pärast riiki sisenemist.

Oluline on see, meie huvides kahtlemata, et on teatud isikute grupid, kes sinna alla ei kuulu, kellele see testikohustus ei laiene, muu hulgas näiteks Eestit läbiv transiit, olgu ta siis lennujaamas, kus inimesed istuvad ühelt lennukilt teisele ümber, või siis ka loomulikult me ei nõua seda testi piiriülestelt inimestelt. Kui näiteks inimene tõuseb hommikul ilusasti üles, läheb Eestisse tööle Lätist ja siis tuleb õhtul tagasi, siis ta ei pea testi tegema, samamoodi me ei nõua seda ei Soome suunal ega muude riikide suunal piiriülestelt töötajatelt. Ja arusaadavalt jääb kehtima ka Valga-Valka erand – kuivõrd seal liiguvad inimesed samuti edasi-tagasi, siis seda testi vajadust tegelikkuses ei teki.

Mis puudutab sündmuste kulgu Ameerika Ühendriikides, selliseid dramaatilisi sündmusi eile Kapitooliumil, siis ma rõhutan seda, et me jälgime äärmiselt tähelepanelikult sündmuste arengut. Ameerika Ühendriigid ei vaja kindlasti demokraatia õppetunde. Ameerika demokraatia traditsioon, õigusriiklus lahendab küsimused, mis on hetkel tekkinud, asjakohasel viisil.

Kindlasti Ameerika Ühendriigid on ja jäävad meie eriliseks sõbraks ja muu hulgas ka kogu meie regioonis asendamatuks julgeoleku tootjaks ja pakkujaks. Asendamatuks.

Seetõttu ma kinnitan üle, et NATO kollektiivne kaitse, meie tihe suhtlus, see kõik toimib. Diplomaadid on suhelnud, on suhelnud Euroopa välisministrid omavahel. Kindlasti need küsimused kerkivad esile ka järgmisel Euroopa välisministrite koosolekul, mis toimub 25. jaanuaril. Aitäh minu poolt!

Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Lugupeetud ajakirjanikud, ka minu poolt kaunist ja jätkuvat aastat! Ühinen siin igati peaministri ja välisministri väljendusega, et see, mis USAs on toimunud, on uskumatu.

Kui vaadata üldse midagi positiivset, siis võib vähemalt nentida, et nüüd, kus väga paljud nii demokraadid kui ka vabariiklased on selgelt üles kutsunud valimisvõitlust lõpetama ja rahumeelselt võimuvahetust korraldama ning ka Joe Biden on ametlikult kinnitatud Ameerika Ühendriikide 46. presidendiks, annab see kõik vähemalt lootust, et olukord stabiliseerub ja sellised traagilised sündmused loodetavasti enam kunagi Ameerika Ühendriikides ei kordu.

Loomulikult on USA meie oluline liitlane, meie hea sõber. Me elame kaugelt kaasa, aga me usaldame igati Ameerika Ühendriike oma riigi olukorra lahendamisel ja seda on nad kindlasti juba öö jooksul – meie vaates öö jooksul – teinud.

Mis puudutab Eestit, siis kahjuks on ka meil, nagu peaminister viitas, toimunud väga traagiline sündmus, kus tõesti kahe lapse ema elu on ära võetud. Kõigepealt sügav kaastunne kõigile pereliikmetele, lähedastele ja sõpradele. Toimunu on kogu avaldatud detailsuses jõudnud vapustada väga suurt osa Eesti elanikkonnast. Vägivalda ei saa kunagi õigustada, sellises olukorras kaugeltki mitte, ja selle kasutamine on alati vägivallatseja vastutus.

Selle uudise kajastamise puhul oleks mul aga siiras palve ajakirjandusele: väga hoolikalt mõelda selliste traagiliste sündmuste käsitlemisel selle peale, kuidas ennetada ja vältida ohvrite süüdistamist tahtmatult ning juba tekitatud kahjude süvendamist.

Kui räägitakse väga põhjalikult sellest – nii nagu Eesti meedias on tehtud –, et rünnaku korda saatnud inimest häirisid lapsed või lärm või muud asjad, siis kaudselt tähendab see tegelikult vägivalla õigustuse võimendamist. Selliste väidete juurde peab kindlasti käima ka selge selgitus, et tegemist on väärarusaamaga. Tegemist on inimese vaimse tervise häirega, mitte ei ole sellistes olukordades süüdi väikesed lapsed ega kellegi pereliikmed.

Meie kõigi vastutus on, et selline ohvrit süüdistav arusaam ei leviks. Seda tuleks maksimaalselt ära hoida. Peame arvestama sellega, et on hulk inimesi, kellele selliste sündmuste detailid võivad mõjuda eriti traumeerivalt ja taasohvristavalt. Eeskätt lapsed, kellest paljudel võib tekkida küsimus, kas nende käitumine võib põhjustada selliseid tagajärgi, kas nad peavad kartma, kas nad peavad oma kodus mängides muretsema. See võib tekitada hirmu, see võib tekitada süütunnet, see võib tekitada väga palju ärevust.

Loomulikult see sündmus kui selline juba iseenesest mõjus šokeerivalt väga paljudele inimestele, kellel võivad olla konfliktsed või agressiivsed naabrid ja muud vaimse tervise muredega lähikondsed. Ja samamoodi, kahtlemata selliste sündmuste korraldamine mõjub väga rängalt inimestele, kes ise on analoogset vägivalda kogenud ja seetõttu võivad saada nii-öelda taasohvristatud. Ehk selliste olukordade käsitlemisel tuleb mõelda eeskätt ohvrite peale, nende lähedaste peale, eeskätt selleks, et vältida laste traumeerimist ja lastele niigi šokeeritud olekus lisahirmude tekitamist.

Meie ministeeriumi valitsemisala valdkond on jälginud väga murelikult seda kajastust ja jälgib murelikult ka sündmuste arengut. Kui lapsed loevad kõike uudistest, siis nad võtavad seda veelgi tõsisemalt kui täiskasvanud, nad hakkavad neid hirme ja mõtteid oma peas kordama.

Ma arvan, et me tahame kõik, et Eesti Vabariigi noored väikesed inimesed läheksid õhtuti rahulikult magama ja hommikul hea meelega lasteaeda või mängima ega muretseks selle pärast, et mõni nende häälitsus või mõni nende tegevus võib nende naabri viia ema või isa tapmiseni.

Igal juhul kinnitan, et ohvriabi on kõigi selliste inimeste jaoks olemas, laste ja nende eest hoolitsevate inimeste jaoks. 24/7 töötab ohvriabi kriisitelefon 116 006, tasuta psühholoogiline ja esmaabi eesti ja vene keeles kõnelevatele inimestele, kes on traumeerivatest sündmustest otseselt või kaudselt puudutatud, saab suhelda ka veebivestluse teel palunabi.ee lehel.

Samamoodi on vägivallatsejatele suunatud eraldi vägivallast loobumise tugiliin 660 0677, mis töötab esmaspäevast reedeni kella 10–16. See on mõeldud inimestele, kes tunnevad, et ei tule toime oma tunnetega, nad võivad panna toime mingeid ohtlikke tegusid või on juba pannud toime vägivaldseid tegusid või teisi kahjustavalt käitunud. Ka sinna on tegelikult õige pöörduda mis tahes selliste mõtete või murede puhul ning suunata sinna ka inimesi, kes lähikondsete seas võivad olla sarnaste mõtete või samasuguste vaimse tervise muredega kimpus.

Lasteabitelefonil 116 111 on samuti ööpäev läbi tasuta nõustamine lastele või vanematele, kes on mures laste pärast. Palun ka seda infot aktiivselt levitada. Lapsed, nagu öeldud, vajavad erilist kaitset, erilist tähelepanu, erilist hoidmist. Hingehoiutelefon 116 123 on samuti 24/7 kättesaadav inimestele, kes vajavad tuge, nõustamist ja hingehoiuteenust.

Seekord lõpetan sügava kaastundega selle traagilise juhtumi puhul. Ja palun, et tõesti me neid sündmusi käsitledes väga palju mõtleksime sellele, et kui neid [uudiseid] loevad väikesed lapsed, siis mida nad sellest välja loevad, mida nad sellest järeldavad, kuidas nad sellest aru saavad ning kuidas see mõjutab nende igapäevast toimetamist, tegutsemist ja nende vaimset tervist. Aitäh selle eest!

Liikudes edasi COVID-19 teemade juurde, ütlen, et tegelikult nüüd lähinädalatel on hästi oluline see, et vaktsineerimisega alustamine ei tekitaks valearusaama, et oht on möödas ja oleme juba võidu saavutanud. Praeguste meetmete täitmine ja järgimine on äärmiselt oluline.

Me näeme tänast suurt numbrit, me teame, et aastavahetuse mõjusid ei ole veel võimalik lõplikult hinnata. Olen ka enne öelnud, et meil tuleb selleks Tartu Ülikooliga eraldi seireuuring. See käivitus täna ja kestab nädal aega. Ehk nädala aja pärast on meil oluliselt parem info selle kohta, missugune on tegelikult viiruse levik Eestis.

Peaminister juba viitas reovee seireuuringule ja neile näitajatele, mis mõnes mõttes iseloomustavad seda pilti, mida me arvasime, et on – väga palju liiguti ringi aastavahetuse perioodil ja koolivaheajal eri maakondade vahel. See tähendab seda, et viirus võis kanduda ka mitmesse väiksemasse kohta. Ka seal tuleb olla tähelepanelik.

Viirus ei ole kuskile kadunud. Viiruseoht on jätkuvalt suur. See, et haiglates on olukord stabiliseerunud, ei ole langustrend. Stabiliseerumine tähendab seda, et me oleme endiselt 400 patsiendi juures, see tähendab seda, et ikka veel tuleb iga päev surmajuhtumeid, ja see tähendab seda, et jätkuvalt on osa plaanilist ravi piiratud ja mis tahes tõusu korral tuleb seda plaanilist ravi veelgi enam piirata. Ehk langustrendist oleme veel kaugel. Selles suunas loomulikult töö käib.

Vaktsineerimine läheb järk-järgult edasi ja toimub eelmise nädalaga võrreldes selgelt kiiremas tempos. Tõesti, tänaseks on vaktsineeritud 6632 inimest kokku 89 terviseasutuses. 19 haiglat, kaks kiirabiteenuse osutajat ja 65 perearstikeskust on vaktsineerinud väga palju teisi esmatasandi perearste ja pereõdesid.

Tänaseks võib öelda, et julgelt üle poole perearstidest-õdedest on vaktsineeritud ja siht on jõuda nädala lõpuks esmatasandiga ühele poole. Ja oluline on just see, et need on ühtlasi inimesed, kes iga päev kohtuvad väga paljude teiste patsientidega ja alustavad järk-järgult riskirühmade vaktsineerimist. Tähtis on, et need inimesed ise oleksid nakkusohutud nii enda tervise kui ka teiste tervise kaitseks.

Haiglate puhul oleme loomulikult alustanud COVID-19 osakondadest, intensiivraviosakondadest, erakorralise meditsiini osakondadest – neist kohtadest, kus on kõige suurem viiruse leviku risk – ning oleme laiendanud seda ka õendusabile. Loomulikult on juba algusest peale olnud selles ringis sees kiirabiteenuse osutajad ja ka teatud eriarstiabi osutajad, eeskätt asutused, mis on COVID-19 võitluses riigile olulised partnerid.

Täna langetas valitsus olulise otsuse ka koroonaviiruse tüvede sekveneerimise kohta. Eraldame Tartu Ülikoolile vajalikud vahendid KoroGeno-EST-2 projekti läbiviimiseks 2021. aastal. See läheb maksma hinnanguliselt 400 000 eurot ja annab võimaluse üle 350 täiendava koroonaviiruse proovi sekveneerimiseks. Ehk me saame selle kaudu infot, kust täpselt ja millised tüved Eestisse on jõudnud.

Me teame seda, et kevadise ja sügisese laine on tekitanud erinevad tüved. Nüüd on küsimus ka selles, kui palju üldse on ja kui palju agressiivsemaid tüvesid võib olla Eestis ringlemas. See on oluline. Kui seni on tehtud sekveneerimisi juulis eraldatud vahenditest, siis nüüd anname kindlustunde jätkata sellega ka järgmistel kuudel ja alanud aastal ning saada seeläbi olulist lisainfot.

See rahastus tuleb REACT-EU kaudu Euroopa Liidu vahenditest, kus meil on tegelikult juba broneeritud COVID-19ga seotud teadusuuringuteks kokku viis miljonit eurot, kust me rahastame reovee seireuuringut, kust me rahastame sedasama Tartu Ülikooli juhuvalimi seireuuringut ja nüüd rahastame ka seda sekveneerimise uuringut.

COVID-19 teemadega jätkame, nagu peaminister ütles, pärastlõunal. Meie soov ei ole kunagi olnud teha rohkem piiranguid kui vajalik, aga me ei saa teha ka rohkem leevendusi kui võimalik. Ehk haridusvaldkonnas tõesti me 13 maakonnas julgeme taastada kontaktõppe, teades, et seal on viiruse levikupilt madal. Kõige keerulisem on Harjumaa ja Ida-Virumaa küsimus, kus esialgu jätkatakse alla poole kontaktõppega.

Nüüd on küsimus, kuidas siis huviharidust ja sporti ja kõike seonduvat mõistlikult reguleerida nii, et me ei peaks hakkama paari nädala pärast neid otsuseid taas ringi tegema ja karmistama. Siht on siiski järk-järgult koos viiruse stabiliseerumise ja koos vaktsineerimise kasvuga naasta tavapärase ühiskonnaelu juurde. Aga arusaadavalt võtab see kõik aega nädalaid ja kuid.

See ei toimu üleöö, see ei toimu selle nädala jooksul, see toimub samm-sammult, sest me teame väga hästi enda lähiriikide näitel ja endagi näitel, samuti Euroopa näitel, kui kiiresti võib see tõusutrend tulla, kui kiiresti võivad olukorrad jälle kontrolli alt väljuda ja kui kiiresti võib haiglaravi üle kuumeneda.

Need on kõik kohad, mida me oleme suutnud seni vältida selle pandeemia 10 kuu jooksul. Me oleme suutnud selle piiri ära tabada, et enne, kui oleks tulnud laussulgeda plaaniline ravi ja muid taolisi otsuseid teha, oleme meetmeid kehtestanud ja olukorra kontrolli alla saanud.

Nakatumiskordaja Eestis ei ole olnud viimastel nädalatel kordagi nii-öelda dramaatiliselt kõrge, aga me teame, et erinevate viirusetüvede koosmõjul ja erinevate piirangute leevenduste koosmõjul võib see tõus väga kiiresti tulla. See on ka põhjus, miks me neid [piiranguid] ettevaatlikult leevendame ja miks me seda valitsuse arutelu pärastlõunal veel rahulikult jätkame.

Aitäh! Vastan hea meelega kõigile küsimustele.

Juhataja
Nüüd on võimalik küsida. Palun küsige kindlasti läbi mikrofoni! Öelge oma nimi, väljaanne ja see, kellele küsimus on suunatud. Palun!

Greete Palgi, Delfi
Küsimus on rahandusminister Martin Helmele. Teie kui rahandusminister ja ka Donald Trumpi toetusrühma liige, mis on teie seisukoht, kas USA valimistulemusi siis võltsiti või oli kõik õige? Aitäh!

Martin Helme
Donald Trumpi toetusrühm oli eelmises riigikogu koosseisus ja on ka selles koosseisus, aga mina ei ole riigikogu liige. Muidugi ma olen Donald Trumpi poliitilise maailmavaate ja poliitilise tegevuse suur fänn, selles ei ole kahtlust, ja ma ei näe ka põhjust seda kuidagi tagasi ajada.

Ma tuletaks meelde, et Ameerikas oli 12 senaatorit, enne kui seal märuliks läks – või oli see 11 senaatorit? –, kes ütlesid, et tuleb arutada võltsingusüüdistusi. On eri osariikide kongressid, kes neid arutavad, on üle 120 alamkoja saadiku, kes väidavad, et on rikutud valimisseadusi ja valimisreegleid ja toimunud on valimisvõltsingud.

See, et need uudised Eesti laiema publikuni ei jõua, on nagu küsimus pigem teie väljaandele. Aga nende võltsingute lahendamiseks on ka Ameerika seadustes olemas mehhanismid. Neid mehhanisme eile ka kongressis rakendati.

Küllap te tahate nüüd saada minult mingisugustki hinnangut. Minu hinnang on selline, et Ameerika ühiskond on põhjalikult lõhki läinud ühiskond. Ja isegi kui me tõstame sealt kõrvale praegu ametis oleva presidendi isiku, on selles ühiskonnas pinged sellised, mis ei kao ära. See väga terav ühiskondlik ja poliitiline vastasseis jätkub Ameerikas, sõltumata sellest, mis toimus praegu kongressis, ja sõltumata sellest, mis toimub 20. jaanuaril.

Jüri Ratas
Aitäh! Mina pean küll vastama sellele küsimusele. Ma ei öelnud niisama, et Ameerika on demokraatlik riik ja Ameerika on õigusriik. Alati võivad olla kahtlused võltsingutes ja see on arusaadav. Aga selleks on olemas riiklikud institutsioonid, kes neid kahtlusi arutavad ja neid asju lahendavad.

Ma jään oma sõnade juurde, et need [kahtlused] on kõik maha lükatud. Täna me teame seda, et valimistulemused on selged, protestid on lahendatud.

Kindlasti ma ei sea mitte kuidagi [kahtluse alla] Ameerika Ühendriikide erinevaid institutsioone, kes on neid kahtlusi siis vaadanud, arutanud, analüüsinud ja on oma otsuse teinud. Ja otsus on see, et need on kõik maha võetud ja president saab 20. jaanuaril ametisse. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Ma arvan, et see osundus, mida rahandusminister tegi, et tegelikult Ameerika ühiskonnas on niisugune vastasseisu laetus olnud pikka aega ja see on kasvanud oma dünaamikas, on tegelikult objektiivne reaalsus. Me oleme seda näinud. Kindlasti ka sellist rekordilist valimisaktiivsust laadis pigem soov alternatiivsele kandidaadile vastuhääli anda. Kindlasti ka see andis oma jõudu.

Mäletan, kui ma käisin Ühendriikides – ma olen seda enne ka ikka paar korda öelnud – ja sain seal kokku prestiižse sotsioloogiliste uuringute firma Pew instituudi ekspertidega, siis nad tegid tegelikult sellest viimase paarikümne aasta Ameerika Ühendriikide, ütleme, ühiskonna poliitilise diskursuse polariseerumisest ülevaate.

Ja tõepoolest, see dünaamika ei ole kuidagi olnud üksnes viimase nelja aasta dünaamika, vaid see dünaamika on väga pika, palju pikemaajalise vinnaga. Ütleme, erinevad poliitikud kehastavad tegelikult ühiskondlikke ootusi ja vastavad nendele nii-öelda polariseerunud ootustele.

Kindlasti üks oluline fenomen, mis sellest tuleneb, on see, et tegelikkuses, kui meedia [toimib] ühiskondliku, nii-öelda avaliku auditooriumina, kus saab toimuda debatt, erinevate argumentide läbikaalumine, ka ühisosa leidmine aruteludes, siis me näeme ka seda, et niisugust neutraalset meediaruumi on väga vähe Ameerika Ühendriikides. See on laetud ühes või teises suunas, meedia oma hoiakutega, ja see kindlasti neid vastasseise ka laeb.

Eve Heinla, TV3
Mul oleks ka küsimus Martin Helmele seoses sellesama Donald Trumpi toetusrühmaga riigikogus. Te küll ütlesite, et te ei ole riigikogu liige, aga need inimesed, kes kuuluvad sinna toetusrühma, on kõik teie erakonna liikmed. Marko Mihkelson on kutsunud üles seda rühma sealt laiali saatma.

Kuidas te suhtute sellesse? On siis sellist toetusrühma, Donald Trumpi toetusrühma meil vaja parlamendis või ei ole?

Martin Helme
Ma kutsun Marko Mihkelsoni üles jätma hommikuse konjakijoomise maha.

Parlamendisaadikud on oma tegevuses üsna suveräänsed. Ja toetusrühm on loodud näitamaks, et Eestis on olemas poliitilised jõud ja ka parlamendis on poliitilised jõud, kes toetavad trumpismi. Trumpism on suurem kui üks inimene lihtsalt, eks. Nad toetavad seda agendat, mida väljendas Donald Trump nii 2016. aasta valimistel kui ka 2020. aasta valimistel ja mida toetas 74 miljonit ameeriklast. Ja ma ei näe küll mingisugust põhjust, miks see toetusrühm peaks kuidagi laiali minema.

See pilt, mida ka meil siin Eestis [on loodud] – no võib-olla ei ole veel ka kõik settinud, kõik need uudised, mis tulevad, on ju värsked ja niikuinii emotsionaalsed –, on kahtlemata, vähemalt see osa, millest mina olen täna lasknud pilgu üle käia, pealkirjadest, juba oma olemuselt väga kallutatud, justkui oleks Trump õhutanud vägivalda.

Tegelikult on ju täpselt vastupidi. Ta tegi kolm avalikku pöördumist, milles ta kutsus üles seadusekuulekusele ja isegi lõpuks ka koju minemisele. Ja ometi üritatakse jätta muljet, nagu tema oleks õhutanud vägivalda.

See on seesama, millest ma alustasin, et kui me võrdleme nüüd käsitlust, mida me nägime suvel, kui demokraatlikud poliitikud, kaasa arvatud kongressi esieesistuja ja presidendikandidaat, maksid kinni märatsemise eest vangi pandud "Black lives matter" protestijate kautsjoneid ja õigustasid seda vägivalda igal moel, siis see kõik oli kuidagi nunnu ja demokraatiat edendav. Aga see, kui inimesed väljendavad oma pahameelt ja nõuavad selgust ja uurimist valimispettuste süüdistuste peale, siis see on järsku rünnak demokraatia vastu.

See on nii väärastunud pilt, mida meile üritatakse siin pakkuda. Ma arvan, et Trumpi toetusrühm parlamendis on just üks hea viis siin pakkuda tasakaalustatud informatsiooni ja poliitilist diskussiooni selles valdkonnas.

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus ka Martin Helmele. Kas te siis ei nõustu või te nõustute Jüri Ratase siin väljaöelduga, et see, mis eile toimus Washingtonis, oli otsene ja selge vägivaldne rünnak demokraatia ja õigusriigi vastu. Ja kes vastutab siis selle rünnaku eest?

Martin Helme
Ei, mina rääkisin ju seda, et seda rünnakut oleme me näinud siin suve läbi. Näiteks, Seattle’i linnas kuulutati ju välja autonoomne tsoon, see oli ka demokraatia ja õigusriigi ja Seattle’i osariigi põhiseaduse vastane, aga keegi nagu sellest südamerabandust ei saanud, kuigi seal tapeti nädala jooksul umbes 12 inimest ära selle nii-öelda tsooni kehtestamisega. See ei tekitanud isegi mingeid küsimusi.

Ma nagu põhimõtteliselt ei nõustu sellise topeltstandardiga, mis on. Ja ma ütleksin, et selle topeltstandardi kandjaks kipub meil esimeses järjekorras olema ikkagi ennast eelkõige vasakpoolsete loosungitega identifitseeriv meedia. See mulle ei meeldi.

Ma ka kahtlemata kohe kuidagi ei saa pooldada või nõustuda või toetada seda, et poliitikat tehakse vägivaldselt või tänavatel. See kehtib ühtviisi nii selle kohta, mis toimus Washingtonis, kui ka selle kohta, mis toimus Seattle’is või mõnes teises Ameerika linnas, eks ju, siin suve jooksul. Portlandis näiteks kuude kaupa rünnati teatavasti föderaalkohtu hoonet, nädalate kaupa piirati, rünnati ja põletati, aga see nagu kedagi eriti ei seganud, seal mingisugust ohtu demokraatiale ei nähtud.

Ja nüüd ma küsin järgmise küsimuse: kui suve otsa on meedia põhimõtteliselt öelnud, et vägivald on okei, ja siis tuleb järgmine episood selles vägivallas, aga lihtsalt teise poliitilise kaldega, siis kas tõesti ei tunta, et midagi on varem valesti öeldud ja tehtud ja arvatud?

Mart Linnart, ERR
Küsimus ka rahandusministrile, nüüd küll natukene igavamast vallast kui Ameerika. Möödunud aasta lõpul sai Nordica ühele poole LOTiga läbirääkimised Xfly LOTi osa omandamises. Kunagi te olete öelnud, et selle tehingu tulemusena LOT peaks maksma Nordicale 1,7 miljonit eurot. On teada, kas keegi maksis kellelegi midagi?

Martin Helme
Pean ausalt tunnistama, et praeguse seisuga mul viimast infot ei ole. Ma tean, et selline eelkokkulepe sõlmiti ja selle eelkokkuleppe sõlmimise järel tegime me siis ka need rahastamisotsused. Kui kaugel on nüüd see tegelik raha ülekandmine või lõplike lepingute vormistamine, seda muidugi oskab vastata Taavi Aas kõige paremini. Mingit värskemat infot mul ei ole praeguse seisuga. Aitäh!

Greete Palgi, Delfi
Taas küsimus minister Helmele. Uuring KredExi teemal. KredEx on väitnud, et valitsus pole oktoobrist saati otsustanud, kas jätkata kriisilaenude käendust, ja väidetavalt on 400 miljonit eurot sedasi ootel. Miks valitsus pole seda otsust langetanud ja kas on teada, millal see otsus võib selguda? Aitäh!

Martin Helme
Aitäh! No valitsus ei ole seda otsust langetanud, sest valitsus ei ole suutnud täpselt kokku leppida. Seal on mitu aspekti, üks aspekt on raha ülekandmine iseenesest, teine aspekt on raha ülekandmise suurus.

Siin on, ütleme, tehniliselt ju tegemist lisaeelarvega eraldatud vahenditega, mis lõppesid eelmise aasta lõpu seisuga. Selle jaoks, et see raha üle kanda käesolevasse aastasse, on vaja eraldi valitsuse otsust. Valitsus võib kanda kogu jäägi üle, võib kanda väiksema summa kui kogu jäägi üle.

Aga enne kui me selle otsuse teeme, on meil vaja kokku leppida selles, mis sellest rahast edasi saab, sest koos lisaeelarvega tekitati KredExile erinevad nii-öelda sahtlid, mida ja kuidas rahastatakse. Osa nendest sahtlitest ei hakanud tööle kuigi hästi ja teised sahtlid said nii-öelda tühjaks. Meil on vaja üle vaadata, kuidas raha jaotub või, täpsemalt öeldes, milliseid laenutooteid me KredExis edaspidi käima paneme.

Nii et selle üle meil praegu veel arutelud käivad. Ma usun, et me oleme tegelikult sellega juba üsna lõpusirgel, aga selle üle veel arutelud käivad.

Ja selle kõigega on veel seotud kolmaski aspekt ja see on see küsimus, et KredExi juhtkonnas on meil vakantsid, mida me sooviksime ka täita, aga kuhu me otsime siis, ütleme, sobivat inimest. Ja need otsused me tahaksime kõik koos langetada.

Ma lihtsalt lisan siia juurde, et nii mina kui ka ettevõtlusminister Raul Siem väga hea meelega näeksime, et me nende asjadega kiiresti edasi liiguksime.

Urmas Reinsalu
Täiesti õige. Aga õigeid asju tuleb teha õigesti. See on nii-öelda juhtimise eeldus minu vaatenurgast selles küsimuses.

Ja ma olen ka kindel, et me leiame lahendused otseselt, aga kindlasti tuleb ka vaadata senise aasta, kui me räägime 2020. aastast, nii-öelda kriisieelarve täitmise puhul tegelikku rakenduspraktikat nende vahendite puhul. Ja selles on meile abimeheks kindlasti riigikontrolli tehtud hinnangud ja soovitused, kuidas tulevikus, mis on siis selle aasta jooksul, korraldada neid majanduse või ettevõtluse elavdamise ja abistamise meetmeid.

Kindlasti tuleb väga selgelt paika panna ja analüüsida läbi see, mis on nii-öelda prognoositav kahjustuse määr, ka laenutoodete menetlemisel. Ja äärmiselt oluline on selles kategoorias mõista, et tegelikult on arutelu ka selle üle, et üks asi oli tegelikult selles kriisi esimeses faasis eelmisel aastal käibevahendite puuduse likvideerimine. See tähendab, kui oli oht, et kiire asjade kokkukukkumise ajal ettevõtted lähevad lihtsalt sellepärast, et neil ei ole jooksvaid vahendeid majandustegevuse säilitamiseks, pankrotti.

Teine asi on tegelikult nüüd nende meetmete laiem profiil, mis tähendab ka nii-öelda muutunud majanduskeskkonnas mingi potentsiaaliga projektide arendamisel võimaluste ärakasutamist.

Ja ma arvan, et nende mahtude puhul – me räägime ikkagi ju ühest protsendist Eesti SKTst – on täiesti loomulik, et valitsus seda põhjalikult läbi analüüsib, nii et me ei tee seda otsust rabistades või ülejala. Vastupidine oleks öelda, et mis te, mehed-naised, nalja teete. Naljatate, eks ole? Ei naljata.

Need on väga tõsised otsused, sisuliselt ühed olulisema kaaluga otsused mahu mõttes. Me tahame need teha nõnda, et need tõepoolest teeniksid majandushuvisid, oleksid ühetaolised, oleksid erapooletult õiglaselt menetletavad ja oleksid ka maksumaksja silmis, kes samuti nõudlikult seda tegevust pealt vaatab, majanduslikult kõige ratsionaalsema iseloomuga.

Martin Helme
Nii et saite aru, kus seisab.

Juhataja
Head ajakirjanikud, meie aeg on otsa saamas. Teil on võimalik jätkata eraldi intervjuudega Palun tehke neid hajutatult! Aitäh!