Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 27. detsember 2012
• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube\'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata:
http://www.valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2495-1
Juhataja
Tere päevast, head ajakirjanikud! Täna on meil viimane selle aasta valitsuse pressikonverents. Peaminister puhkab, peaministri ülesannetes on kaitseminister Urmas Reinsalu ja annaksin talle ka sõna.
Urmas Reinsalu
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Täna oli selle aasta viimane valitsuse istung ja viisime valitsuse istungi läbi telefoni teel ja langetasime rea olulisi otsuseid.
Aga lubage mul kõigepealt paari sõnaga rääkida ka kokkuvõtteks sellest aastast. Ma arvan, et see on olnud hea aasta Eestile. Mulle kui kaitseministrile on hästi tähtis see, et Eesti julgeolek on, Eesti vabadus on kindlamal alusel selle aasta lõpus, kui vaadata aasta arenguid. Me oleme esimest korda suutnud sellel aastal saavutada kaitsekulutuste taseme 2% sisemajanduse koguproduktist. Me oleme saavutanud rea rahvusvahelise julgeolekupoliitilisi otsuseid, mis meie sõjalist julgeolekut kasvatavad ja need on olnud mõistlikud sammud. Ja mul on hea meel ka selle üle, et see pikk aasta on Eesti inimeste, Eesti ettevõtete jaoks olnud väga tõsise pingutamise aasta. Ja nagu aasta lõpul need numbrid näitavad, on see pingutus ka kandnud vilja.
Valitsuse majanduspoliitiline joon on lähtunud liberaalse majanduspoliitika konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetest. Me oleme soodustanud investeeringuid ligi 1,25 miljardit eurot sellel aastal majandusse ja me vaatame neid absoluutseid näitajaid, mis puudutavad meie majandust, siis me võime öelda, et see aasta on olnud majanduskriisist väljumise aasta.
Meil on aasta algusega võrreldes ligi 22 000 inimest hõives kolmanda kvartali lõpu andmete järgi rohkem, 634 tuhat inimest hõives. Meil on viis kvartalit järjest kasvanud reaalpalk, see küsimus, mis on keskne kogu majanduses, et kuidas see puudutab inimeste rahakotti nüüd ja kolmanda kvartali reaalpalga kasv oli 1,9 % ja see lubab prognoosida ka järgmiseks aastaks rohkem kui 2 % reaaltulu kasvu.
Ja kõik see, mis puudutab inimeste sissetulekute kasvu, palkade kasvu, see ei tule mitte riigieelarvest, vaid see tuleb inimeste ja ettevõtete maksudest, see tuleb sellest, et meil on olemas väärtused, mida ümber jagada. Ja selle väärtuse eelduseks on see, et me teeme kaupu, tooteid Eesti inimeste tööga, mida meil on võimalik väljapoole müüa. Ja selle aasta oktoober tõi meile selle sõnumi, et kõigi aegade ekspordi rekord, 1,1 miljardit eurot suutis Eesti müüa kaupu ja teenuseid eksportida.
Ja mis on tähtis, on see, et meie pikaajalised sihid, mis puudutavad majanduse arengut, on seotud sellega, et rohkem inimesi omaks meie turu, meie majanduse vajadustele vastavat ja sobivat eriala, kutset ja saavutaks oma oskustele võimetekohase hariduse. Kõige parem pikaajaline majanduspoliitika on hariduspoliitika ja sellest on valitsus lähtunud ka oma selle aasta töös. Mul on hea meel, et järgmisel aastal täies mahus rakendub meie kõrgharidusreform, mis siis võimaldab avalikes kõrgkoolides eestikeelsetel erialadel täiskoormusega õppivatele tudengitele üle Eesti kehtestada põhimõte, et see haridus on maksuvaba.
Just eile ma vaatasin, oli Postimehes avaldatud Statistikaameti andmed, mis tõid välja tegelikult regioonide lõikes hariduslikud väga suured käärid. Näiteks Põhja-Eestis on kolmanda taseme ehk siis kõrghariduse taset omandanud üle 50 % inimestest, Kesk-Eestis on ligi kaks korda väiksem tase, 24 % inimestest. Seetõttu ma arvan, et see kõrghariduse kättesaadavus ja kõrghariduse kvaliteedi reform on väga põhimõttelise kaaluga ka meie majanduskeskkonnale ja inimeste heaolule majanduslikus mõttes. Ja sellega paralleelselt rakendub ka järgmise aasta sügisel õppetoetuste seadus, mis lähtub just nimelt selle õppiva noore majanduslikest võimalustest, et tal oleks võimalik see haridus omandada.
Ja sellel aastal oli põhimõte, mis lähtus sellest, et meil oleks, me kulutame seda, palju meil reaalselt on teenitud, et avaliku sektori, riigisektoris palga tase oli külmutatud. Need numbrid, mis majanduskasvu sellel aastal lubavad anda, Jürgen annab nendest lähema ülevaate, ka järgmisel aastal lubavad prognoosid öelda, et meie majanduses on reservid, mis võimaldavad ka riigitöötajatele ette näha järgmisel aastal palga kasvu ja minimaalne tase, mis on järgmisel aastal täiendavalt ette nähtud, on 4,4 % riigitöötajatel.
See on olnud tõsine pingutuse aasta ja need numbrid näitavad, et see pingutus on kandnud ka vilja. Ajal, kui eurotsoon on üldiselt pisikeses, kuid siiski languses oma majandusnäitajatelt, on Eesti majandus positiivse suunal. Kuid me peame loomulikult aru andma, et need numbrid on väga üheselt seotud meie kaubanduspartneritega, ennekõike Soome, Rootsi, Kesk-Euroopa riikidega, milline on nende võime meie kaupu ja teenuseid tarbida, sellest sõltub ka see, kuidas on meie majandusareng kulgemas.
Kuid teine teema, mis puudutab haridust, on seotud sellega, et me esitasime selle aasta lõpul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kaasajastamise paketi parlamendi menetlusse. Ja samuti on parlamendi menetlusse esitatud kutseõppeseadus. Tegelikult kui me räägime sellest, et tõhus majanduspoliitika on hariduspoliitika pikas vaates, et inimestel oleks oskused, eriala, amet, millega nad on võimelised ennast elatama, millega on võimelised väärtust ühiskonnas looma, siis see on väga ambitsioonikas plaan, kogu haridustee püüda läbi selle pilgu kaasajastada, aga heaolu kasvu mõttes siin alternatiive sellel olla ei saa.
Ning tulles konkreetsetele otsustele, mida valitsus täna tegi, siis me langetasime rea positiivseid otsuseid. Esimene positiivne otsus on see, et valitsus kiitis heaks keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud jahiseaduse eelnõu. Oluline eelnõu kõigile, kes peavad jahti, kõigile, kelle maa peal peetakse jahti, ja kõigile, kes on hea prae sõbrad.
Seda on väga pikka aega ette valmistatud ja see seadus sätestab jahiulukite loetelu ning kehtestab jahiulukite seire ja küttimismahtude määramise korra. Määratleb ka jahiulukite tekitatud kahjutuste hüvitamist ning jahipidamiseks vajaliku koolituse tingimused ja sätestab vastutuse.
Praegu see kehtiv jahindusalane õigus, see regulatsioon, sellega on peamine probleem vastuolud maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vahel. Konfliktide põhjuseks on enamikus olukord, kus maaomanikul tuleb sada protsenti kanda kahjud, mis ulukite poolt põllu- või metsamajanduslikule tegevusele tekitatakse, samas on piiratud maaomanike õigust kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel ja seeläbi oma vara kaitsmisel jahiulukite tekitatud kahju eest. Ja uus seadus pakub välja ühe mudeli, kuidas need vastuolud lahendada ja seadus on planeeritud jõustuma 1. märtsist 2013.
Selle seaduse ka menetlemisel oli väga palju just nimelt maaomanike, metsaomanike, põllumeeste, aga ka arusaadavalt jahimeeste organisatsioonide oma tähelepanekuid, kindlasti see arutelu tuleb äärmiselt tõsine ja intensiivne ka parlamendis.
Siis me otsustasime muuta tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Osad ühendused sinna nimekirja lisati ja osad ühendused võeti sealt välja. See on niisugune rutiinne otsus, mida valitsus vaatab regulaarselt üle.
Meil oli ka uuesti kavas päevakorrapunkt kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest 2012. aastal laekunud vahendite kasutamine ja sellest räägiks pikemalt rahandusminister siis, mis otsused me langetasime.
Kaks eelnõu selle kohta, kujundas valitsus oma seisukohad. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust, seda, mis puudutas lubada erimärgistatud kütust laiemalt, seda valitsus ei pidanud mõistlikuks toetada.
Teiseks oli ettepanek eelnõu kohta muuta õppetoetuste ja õppelaenu seadust, millega sooviti laiendada õppelaenu kustutamist ja haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul valitsus kujundas seisukoha, et ei pidanud mõistlikuks seda toetada.
Ja täna otsustati ka mitme maatüki andmise küsimus munitsipaalomandusse ja tegelesime niisuguste tähtsate asjadega, nagu riigivara valitsemisega seotud asjad.
See oli tänane valitsuse päevakord. Ilusat vana aasta lõppu kõigile ajakirjanikele ja armsale Eesti rahvale! Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Rahandusminister, palun.
Jürgen Ligi
Aitäh! Tänastest otsustest nimetaks kõigepealt tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja muutuste kinnitamist. Teatavasti tulumaksuseaduse järgi saavad maksusoodustust heategevuslikud avalikes huvides tegutsevad ühendused. Selle tänase otsusega kantakse nimekirja juurde 57 ühingut ja kõrvaldatakse 72. Selle nimekirja korrastamine jätkub.
Kindlasti on seal nimekirjas veel palju ühinguid, kes tegelikult ei vasta nendele tingimustele ja on sellised ettevõtete kasumi ja siis ka maksuvaba väljavõtmise kanalid ja ka inimeste maksu tagasiküsimise kanalid. Eesmärk peab ikkagi olema selle maksuvabastusel avalik huvi, mitte liikmete huvide teenimine ja heategevus, selleks on ka siis nimetatud valdkonnad, kus need ühingud peavad tegutsema, et seda soodustust saada.
Üks tingimus veel soodustuse saamiseks on, et nad oleksid, need ühingud esitanud möödunud aasta aruanded. Aga endiselt jääb nimekirja ka selliseid, kelle aruanded ei ole korras ja kes jagavad oma liikmetele maksuvaba tulu. Tulumaksusoodustus tähendab siis võimalust saada annetamisel, annetajal maksusoodustust, aga ka näiteks ühingutel maksta maksuvaba stipendiumi. Selles mõttes on see otsustamine nende ühingute üle väga oluline ja olulise rahalise mõjuga. Ja ka muidugi moraalse tähendusega.
Edasi, valitsus sai ülevaate euroraha kasutamisest lõppeval perioodil, s.o 2007-2013. Praeguse seisuga on struktuuritoetusteks eraldatud 3,4 miljardit eurot, projekte on heaks kiidetud 92 % ulatuses. Väljamaksete võrdlustabelis on Eesti 3. kohal, väljamakseid on tehtud 48,5 %, mis on muidugi viide sellele, et on ka korralik varu, aga nii on kõigis riikides. Iseenesest sellist stiimulit, majanduse stiimulit sellest allikast jätkub veel ka selle perioodi arvel. Ja teiselt poolt ei ole me sellest rahast olnud nii sõltuvad, kui tihti tundub, sest reaalselt kasutatud raha on vähem kui pool.
Ja eriti oluline oli see ilmselt majanduskriisi ajal, kus igasugune raha kulus ära ja see otstarve võib-olla ei olnudki või selle osutamise koht ei olnudki nagu nii oluline, vaid selline fiskaalne stiimul omas tähendust. Siin me toimetasime 2009. a suhteliselt kiiresti, muutsime, andsime juurde ettevõtlusele ja transpordile 58,5 miljonit eurot. See on väga suur summa, et perioodi keskel seda ümber suunata, kasutamist kiirendada, riik pakkus tol ajal võimalusi, mida erasektor ei suutnud pakkuda.
Ja oluline roll on olnud sellel rahal ka aktiivsete tööturumeetmete rahastamisel. Kui 2010 jõudis abi iga kümnenda registreeritud töötuni, siis 12. aastal saab juba iga kolmas registreeritud töötu koolitust või muud tuge. On selge, et muidugi see on ka väga tugevasti sõltuv administratiivsest võimekusest, kriisi ajal ei ole kunagi see administratiivne võimekus piisav, et kvaliteetset abi töötutele anda. Aga praeguseks on olukord juba suhteliselt normaliseerunud selles vallas. Märkimisväärsed on muidugi investeeringud. Kõige suuremad projektid, võiks mainida perioodi lõpus valminud Ülemiste liiklussõlme ja elektrirongide soetamist viimastest asjadest. Ehitatud on 2000 km lairibaühendust. Kui võib öelda, et näiteks kodune Interneti kasutus on 2005. aastaga võrreldes Eestis kahekordistunud ja selle raha toel. Ja on ka muidugi ettevõtjad sellest võitnud, kõige strateegilisem valik sellel perioodil on olnud ühisveevõrk. Eelmise aasta lõpu seisuga sai 81% tarbijaist ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett, aga see on ka valdkond, kus on väga suured projektid ja raha kasutamine, projektide valmimine jätkub ja me siin saavutame väga tugeva strateegilise läbimurde euroopalikule tasemele. Aga meie mured on muidugi rohkem juba järgmises perioodis ja järgmistes. Siin on selge, et kuigi euroraha summaliselt jääb enam-vähem samasse kanti, on selge, et võrreldes SKP-ga tema tähtsus langeb ja me püüame siis üldist mõtlemist kallutada sinna suunda, sealhulgas ka valitsuse otsuseid, et mitte riigi, selline laiapõhjaline rahastamine ei ole euroraha põhjus või eesmärk, vaid strateegiliste valdkondade üles leidmine, kus on selged arenguhüpped võimalikud. Veemajanduses oli see ja keskkonnakaitses üldisemalt või see praegune periood näiteks on see üks valikuid, mida sai mainitud, aga tulevases perioodis on need valikud veel tunduvalt keerulisemad, suunatud ikkagi rohkem majandusstruktuuri muutusele, teadus- ja arendustegevusele, tööhõivele, nendes valdkondades. Ja me peame vabanema mentaalsest ja faktilisest sõltuvusest ikkagi eurorahast, tegema neid asju, mis ei ole üle Euroopa tähtsad, oma eelarvest, see on suur suhtumise muutus. Uudistes käib pidevalt läbi arvamust, et kõik jätkub vanas vaimus, loodetakse Euroopa fondidest ka kohalikele asjadele raha, kindlasti see nii Euroopa praeguses nägemuses olema ei hakka. Kohalikele asjadele tuleb leida kohalik rahastus. Räägiks, nagu peaminister lubas, ka majandusaastast. Üldise maailma lõpu ja demokraatia lõpu taustal on majandusaasta olnud tõesti hea Eestile ja meie majandus on liikunud üsna vastuvoolu paremuse suunas. Ma küll ei kasutaks seda sama hinnangut, et see aasta on olnud majanduskriisi lõpuaasta, sest esiteks oli eelmise aasta majanduskasv 8,3%, mis on pööraselt palju kõrgem kui selle aasta tase. Aga muidugi kriisinähud ühelt poolt on ju alles tööturul ja ka eelarves ja teiselt poolt on ju keskkond endiselt kriisis. Tuleb rõhutada, et ebakindlus keskkonnas on väga suur ja kui eurotsoon kipub olema väikses languses järgmine aasta, heal juhul minimaalses kasvus, siis Eesti majandus näitab 3%-list kasvutempot, mis on väga hea tulemus oludes, kus me tõesti sõltume turgudest ja oleme rohkem avatud kui ülejäänud eurotsooni majandused on. Järgmiseks aastaks lubab Euroopa Komisjon Eestile kõige kiiremat majanduskasvu euroalas. Sellest tasuks siiski ka rõõmu tunda. Selle aasta majanduskasv on olnud kiirem prognoosidest. Majandususaldus tervikuna on olnud sel aastal üle ajaloolise keskmise ja praegu just tuli ka uudis, et tarbijakindlust on natukene paranenud, mis annab jällegi sellist positiivset impulssi loodetavasti sisemajandusele. Eesti reitingud on liikunud, võib öelda, vastassuunas Euroopale. Kõik reitinguagentuurid on hinnanud meie väljavaated stabiilseks ajal, kui Euroopas tervikuna neid ju alandatakse, alandatakse tihti mitme astme võrra. Ja positiivsed hinnangud on seejuures saanud erinevalt siis kodustest hinnangutest just meie riigivalitsemine ja majanduspoliitika. Majanduspoliitikale annab hinnangut ka see, et meie printsiibid leiavad järjest rohkem kehtestamist üle Euroopa. Kõik sõltub vaatenurgast, ka siin kirutud abifondid näiteks, kuhu me peame panustama solidaarsusest ja ka egoistlikust huvist, on tegelikult muuhulgas sisuliselt liberaalse majanduspoliitika ja konservatiivse rahanduspoliitika kehtestamine Euroopa riikides. Hirmus tähtis muidugi majanduskasvu juures on see, mis toimub tööturul. Kolmandas kvartalis teatavasti kukkus tööpuudus alla 10% – 9,7-le, mis on juba poole väiksem kui ta oli kriisi tipus, kaks korda väiksem. Ja on ka väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Võiks ju arvata, et peabki olema väiksem, aga järjest rohkem peame endale tunnistama, et meie tööjõu oskused ei ole ühtlased ja Eestis on väga arvestatav osa Eesti Panga hinnangul inimesi, kes tavalisel majandusaastal tööd ei leia, nende oskused ei vasta lihtsalt tööturu vajadustele. Selles on väga palju ajaloolist, aga ka regionaalset põhjust ja Eesti Panga hinnangul on see kuskil 10% lähedal see tööpuudus, kus juba madalam tase tähendab survet inflatsioonile ja tegelikult ka siis produktiivsusele. Aga muidugi on meil eelkõige tähtis, et inimesed tööturul on, peame lihtsalt oma võimalusi realistlikult hindama. Ettevõtete majandusolukord on tunduvalt paranenud ja alates eelmise aasta kolmandast kvartalist tõuseb mitte ainult keskmine, vaid ka reaalpalk. Üldise hinnatõusude hirmus tuleb ikkagi tähelepanu juhtida, et palgad on tõusnud ja ka pensionid. Palgad on tõusnud mitte ainult hinnatõusu võrra, vaid rohkem. Reaalpalk on kasvanud ja ilmselgelt kasvab ka neljandas kvartalis ehk siis kuuendat kvartalit järjest. Hea uudis on investeeringute kasv. Hinnatakse, et sel aastal võib see kasv ulatuda 26%-ni, mis on suvisest hinnangust tunduvalt rohkem. Kui vaadata majandusharusid, siis statistika uudistes rõhutatakse ikkagi, et ehitus vedas kasvu, tegelikult võib öelda, et ehitus jäi pigem oodatule alla, ehitus lihtsalt on hästi volatiivne sektor ja majandusolukorra paranedes ta taastub, ta kõigub rohkem. Aga oodatust tugevamini esinesid tööstus, põllumajandus ja teenindus. Mis on majanduses olnud oodatust kehvem, natukene kehvem, mitte katastroofiliselt kehvem, pikemat aega on olnud tarbijahindade tõus. Tuleb ikkagi üle rõhutada, et selle allikas on olnud energia ja toit. Aga kui järgmise aasta elektrihinna tõusu prognoosi ei ole muudetud, see on siis suurusjärgus 20%, siis selle mõju tarbijahinna indeksile järgmine aasta on 0,8%. See ei ole midagi väga võimsat. Ja muidugi tuleb tunnistada, et olulisel osal peredest on elektri mõju, hinnamõju suurem, aga eelkõige ikkagi maksavad hinnatõusu tõttu rohkem need, kes rohkem tarbivad. Nii et see ei ole ka nii ebaõiglane see hinnatõusu mõju, kui võiks arvata. 2013. aastal ootame inflatsiooni langemist 4%-lt 3,5%-le, kus siis elektrihinna ebasoodsa mõju kompenseerivad näiteks kütuse oodatav odavnemine ja soojuse hinnatõusu pidurdamine, nii et ka selles energia valdkonnas on leevendavaid tegureid. Ja lõpuks eksport, millele me oleme väga palju lootnud, on tegelikult siis löönud rekordeid, nagu peaminister ütles ja ekspordi kasv on sel aastal kiirem kui ka suvine prognoos lubas. Palju on räägitud siin ekspordiprobleemidest, turgude ärakukkumisest, on olnud kuid, kus ekspordis on tagasilööke. Aga üldine seis on siiski suhteliselt hea, eksport, kui laiapõhjalisemalt vaadata, on kosunud, aga jällegi kütused ja elektroonika on seal komponendid, mis üldist pilti kõigutavad üksjagu. Ja lõpuks mainiks, et kõrge investeerimise aktiivsus, mis on tulevase kasvu alus, selles on oma negatiivne külg nagu ikka, et jooksevkonto on langenud väiksesse miinusesse, 2012. aastal hinnatakse seda 1,5% kanti SKP-st. Selline kipub olema juba üldiselt kiiresti kasvava majanduse olukord, nii et Eesti puhul selles midagi erakordset ei ole, lihtsalt harjusime vahepeal ära ka jooksevkonto ülejäägiga. Sellega piirduks praegu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Rein Lang, palun.
Rein Lang
Tere! Armsad kolleegid rääkisid pool tundi täis. Kui palju siis mulle antakse?
Urmas Reinsalu
Kolm minutit.
Rein Lang
No vot, nii nagu ikka kultuurile. Aga ma siin paljude asjadega tegelikult tahaks ühineda, mida kolleegid rääkisid. Aga ma paar sõna markeeriksin ka sellest tulumaksusoodustuse nimekirjast, mida, nagu peaministri kohusetäitja kui rahandusminister rääkisid. See ei ole ilmselt enam väga suur saladus, et kultuuriministeeriumil ja rahandusministeeriumil on selles suhtes olemas ka teatavad eriarvamused. Aitäh rahandusministrile, et viimases etapis meie ettepanekutega siin arvestati, aga minu ja kultuuriministeeriumi positsioon on küll olnud kogu aeg selline, et maksusüsteem ei saa olla takistuseks kultuurimetseenlusele. Nii et me ikka väga loodame, et tulumaksuseadus järgmisel aastal läbib teatava noorenduskuuri selles küsimuses. See praegune nimekiri, kust arvatakse välja ja arvatakse sisse, see protsess iseenesest ei ole nüüd minu meelest kõige mõistlikum ja pealegi see avaliku huvi defineerimine ühe mingi komisjoni poolt teatavatel juhtudel hakkab muutuma tragikoomiliseks. Kui öeldakse, et näiteks mittetulundusühingu vormis tegutsevad teatrid, nagu VAT Teater ja R.A.A.A.M. ei tegutse avalikes huvides, siis minu vastuküsimus võiks olla, et mis siis veel on avalik huvi? Aga ma arvan, et see debatt on 2013. aasta debatt ja loodetavasti saab selles osas ka asjad natukene rohkem selgemaks.
Kutsun kõiki üles täna õhtul vaatama televiisorit, ETV kannab üle spordiaasta lõpetamise, kus antakse teada, kes on tänavu aasta kõige edukamad sportlased, treenerid ja võistkonnad. Mina neid nimesid muidugi teile praegu ei ütle, sest muidu kaoks ära pinge.
Urmas Reinsalu
Kas sa tead muidu?
Rein Lang
Muidugi tean. Tegelikult spordiaasta oli Eestis väga ilus. Olümpiamängudel saatis Eesti sportlasi edu. Kui me mõtleme ikkagi, mis on tänased olümpiamängud tervikuna ja kuidasmoodi sellesse panustatakse, siis kahe medali koju toomine nii väikesel rahval on ikkagi väga hea saavutus. Ja me vaatame veel, kuidas ka paljud teised sportlased esinesid, siis see oli ikkagi väga meeleolukas.
Eestis viidi läbi ka kahed tiitlivõistlused, U19 jalgpallis näiteks, oleme saanud ka U20 korvpalli korralduse õigused ja selles suhtes liigume ka seda trajektoori pidi, et tahaks Eestisse saada rohkem tiitlivõistlusi. Me oleme suutelised neid läbi viima korralikul tasemel ja miks siis neid mitte siin ka teha?
Mis on minu jaoks üsna hämmastust tekitav fakt, on see, et liikumisharrastuse strateegiline arengukava on läinud ülihästi käima. Meie eesmärk on saada Eesti rahvast 45 % liikuma ja harrastusspordiga tegelema, siis tänaseks päevaks on see number 36, kui uskuda spordiregistri andmeid ja spordiregister on üsna täpne. Nii et tegelikult spordi poole pealt oli hea aasta ja loodame, et läheb aina paremaks. Meie koostöö olümpiakomiteega on olnud väga hea ja läheb ehk veelgi tihedamaks. Me kirjutasime olümpiakomitee presidendiga alla ka sellise ühiste kavatsuste protokolli, et siis kuskil 6-7 kuu jooksul peab ilmavalgust nägema Eesti spordi strateegiline arengukava kuni 20. aastani. Me natukene võtame õppust ja malli ka selles osas Singapurist, kus selline dokument töötati küll aastaga välja, aga on iseenesest päris põnev ja huvitav.
Kaunitele kunstidele muidugi 2012 oli tõesti väga hea aasta. Kunstis on toimunud esimene suur läbimurre rahvusvahelisel areenil, kus Eesti kunstnik kommertsiseloomuga messil sai peapreemia, jutt on siis PULSE festivalist, Sigrid Viir - see on temale tõesti suur läbimurre ja ta esines väga väärikalt ka „Manifestal“, nii nagu ka tema osalusel Eesti kunstnike rühmitus Visibel Solutions. Nii et kõik Eesti galeristid peaksid nüüd selle tuules, Sigridi ja Temnikova ja Kasela galerii tuules siis rahvusvahelistuma aina kiiremini. Ma olen ka aru saanud, et hästi palju veedetakse nüüd juba aega mujal maailmas, mitte niivõrd Eestis.
„Eesti film 100“ oli ju iseenesest väga kena üritus. Aitäh rahvusringhäälingule selle väga mõistliku ja väga sisuka filmiprogrammi eest, kes tõi siis kättesaadavaks Eesti kodudesse täiesti tasuta ja koos kommentaaridega Eesti filmipärandi. Käima läks „Eesti Vabariik 100“ projekt, kus filmiideede konkurss kuulutati välja. Ja mis seal salata, Eestis on tehtud tänavu aasta rekordarv mängufilme ühe aasta jooksul. Ja Eesti filmi on käinud vaatamas, täpsed numbrid tulevad muidugi jaanuari alguses, aga ligi 200 tuhat vaatajat, mis on omamoodi rekord ja Eesti filmil järelikult läheb aina paremini.
Kirjutasin mina ka alla uue Eesti Filmiinstituudi põhimääruse, siis Eesti Filmi Sihtasutusest saab Eesti Filmiinstituut, saab ka uue nõukogu, loodetavasti uue aasta alguses see uus nõukogu ka koguneb ja toimuvad ka teatavad kindlasti kaadrimuudatused, aga ka sisulise tegevuse muudatused. Ma väga loodan, et Eesti Filmiinstituut ei sea oma peatähelepanu kinopidamisele, vaid ikkagi selle Eesti filmi kui kultuuri arendamisele tervikuna.
Kirjanduses jällegi, eks tibusid loetakse jaanuarikuus, aga raamatuid on ilmunud muidugi tohutul hulgal ja väga palju huvitavat, vaatame, mida siis toovad ka kõik konkursid. Aga käivitunud on ka digiraamatu projekt Sihtasutuses Kultuurileht, neid saab juba osta. Ma olin siin ettevaatamatu ja natukene ebatäpne riigikogus, kui ma väitsin, et digiraamatu osakaal turust, raamatuturust on ligi 20%, see ei ole nüüd täpne.
Tegelikult on ühe Tartu Ülikooli uuringu järgi inimesed vanuses 20-40 loevad raamatuid digiraamatutena ligemale 30 % inimestest, selles vanuserühmas loeb raamatuid ka digiraamatuna. Ja see on tõesti väga kõrge näitaja. Nii et selles osas ka järgmisel aastal kultuuriministeerium loodab üsna suurtele läbimurretele Eesti kirjanduspärandi kättesaadavaks tegemiseks siis kõigile ja 24 tundi ööpäevas ilma igasuguste komplikatsioonideta.
Mis siis veel? Teatrid on rahvast pungil. Mõnesse teatrisse pole võimalik piletitki saada. Kontserdielu on vilgas. Staarid käivad. Mis siis ikka veel tahta, eks? Mind muidugi teeb natukene murelikuks inflatsiooninumber, et kui elukallidus kasvab, siis muidugi selle teatri- ja kontserdipileti ostmine ei kuulu kindlasti peredel suure prioriteedi hulka. Eriti veel, kuna nende hind on Eestis üsna kõrge tänasel päeval. Ja loodame, et see inflatsioonikeeris ikkagi nüüd natukene taandub, tahaks väga loota, aga muidugi elektrienergia hind mõjutab meid kõiki ja mõjutab ka Eesti kultuuri institutsioone.
Muuseumidest on palju räägitud, aga Eesti Rahva Muuseum on lähemal oma uuele hoonele kui kunagi varem. Eesti Meremuuseum on olnud rahvusvaheline edulugu. Paljudel teistel muuseumidel on ka väga palju ette näidata, jaanuarikuu lõpus toimub suur muuseumigaala, kus näeme siis eelmise aasta projektide edukusi ja siis muidugi ei räägita ebaedukustest. Aga eks muuseumidega on ka kohati suuri probleeme ja on ka neid inimesi, kes üritavad omaenda saamatust ja tegematajätmisi siis vürtsitada selliste loosungitega aasta lõpus, et tema enam ei jaksa ja paneb nüüd ameti maha, kuna kultuuriministeerium hävitab kultuuripärandit. Aga eks sellised avaldused jäävad nagu igaühe enda südametunnistuse peale. Kultuuriministeerium kindlasti ei ahista ühtegi tegusat muuseumijuhti. Mis seal siis ikka, head vana aasta lõppu ja käige teatris ja kontserdil!
Jürgen Ligi
Pileteid ei ole, hinnad on kõrged ….
Rein Lang
Piletid ikka veel mõned üksikud on, hinnad on kallid. Muide, võib ka kulutada aega kõikvõimaliku Eesti perioodika lugemisele. Ajakirju Eestis ühe elaniku kohta ilmub maailmas kõige rohkem, kui suhtarvuna. See maastik on muidugi üsna kirju, aga see numbrite hulk on muidugi ikka täiesti muljetavaldav ja pealkirjade hulk. Ajalehti vaatamata kõigele siin ennustustele, et ajalehed hävivad ja kaovad turult ja paber kaob ja kõike muud, on Eesti ajalehed ilusasti vastu pidanud. Eesti telejaamad on väga ilusasti konkurentsile vastu pidanud. Uusi digitaalseid teenuseid tuleb aina pidevalt juurde, nii et minge siis rõõmsa südamega uude aastasse ja ärge olge kurjad kellegi peale!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord.
Jürgen Ligi
Ma korra täpsustan. Ärge jätke selle hinnatõusu tõttu teatris käimata, see ei ole põhjendus. Põhjendus on ikkagi iseenda kehv sissetulek, see võib olla. Aga keskmiselt on reaalpalk ikkagi kasvanud. Ma ei oska neid võrrelda, palgasuurust, ma ei leidnud, otsisin. Palga suurust teatripiletites siin ei ole kahjuks mul paberites, nii et ma vabandan, siin jään vastuse võlgu. Aga see kasv ….
Rein Lang
… aitab kaasa kultuurimetseenlusele ja ….
Jürgen Ligi
See kasv võiks minna teatripiletitele küll ja ka ausamalt kogutud maks võiks minna riigitöötajate teatrikülastusteks. Aitäh!
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsiks kultuuriministrilt, kas ei oleks paslik alandada teatri- ja kontserdipiletite käibemaksu?
Rein Lang
See on sihukene müüt, mis väga visalt levib, muide ka meie enda kultuuriinimeste hulgas, et käibemaksumäär nagu olevat tohutu, midagi tohutult abistavat kultuurile.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Odavamaks teeb ju.
Rein Lang
No ega ikka ei tee küll. See on keeruline süsteem meil, sest meie käibemaks ei ole ju müügimaks selles tähenduses, et sinna pannakse lihtsalt 1% juurde. Ta on ju lisandväärtuse maks. Ja siin me natukene analüüsisime seda raamatute käibemaksulugu ja tegelikult raamatute alandatud käibemaksumäärast võidavad ainult raamatukaupmehed, nii et ta ei kanaliseeru tegelikult autoritele. Nii et need kirjastused muidugi, kes ise toimivad raamatukaupmeestena, neid ta natuke aitab, aga Eesti raamatukaubandus on kahe suure kontserni vahel täna ära jagatud ja pidevalt nemad tõstavad oma protsenti kirjastuse väljamüügihinnast. Nii et see alandatud käibemaksumäär tegelikult seda loojat ei aita. Aga see on nii keeruline süsteem, et nüüd aasta viimasel pressikonverentsil hakata seda kõike otsast otsani lahti seletama ei ole tõenäoliselt võimalik. Ma ise olen kindlalt seda usku, et see on niisugune müüt, et laseme käibemaksumäära alla, et siis sellisel juhul ka reaalselt pileti hind muutub odavamaks, see ei vasta tõele.
Jürgen Ligi
Võib-olla veel teine aspekt, mis mainimata jäi, olgu see tulumaksu- või käibemaksusoodustus, see on nagu sõelaga veel kandmine. Kui me tahame tõesti enda ettekujutuses kultuuri toetada, siis see on täpselt suunatud, selle parim viis on ikka täpselt suunatud rahastuskanalid, mitte lihtsalt köite või mitte lihtsalt etenduse soosimine riigieelarve arvelt. See on sõelaga vee kandmine. Väga ebatäpne rahajaotus, kõige ebatäpsem toetamise viis on maksusoodustus.
Rein Lang
Kirjanduse puhul on selge, et Eesti kirjandus nii väikeses riigis nagu Eesti, seda emakeelse trükisena tarbijaid on vaata et alla miljoni, see on selge, et turumajanduslike reeglite järgi Eesti kirjandus ellu ei jää, järelikult siin on avaliku toetamise mehhanismid väga olulised. Aga see, et arvata lihtsalt, et nagu käibemaksumäär on see imerohi, kindlasti ei ole. Ja eesmärk peaks olema looja toetamine, mitte nüüd paberi valmistamise toetamine või siis vedamise toetamine. See on muu vajadus.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Aga teine küsimus härra Reinsalule kui IRLi juhile. IRL-il oli väga oluline valimislubadus kodukulude alandamine, see on ka kindlasti üks selle aasta märksõnu olnud. Sellel aastal jagati ka eramajaomanikele KredExi kaudu toetust kodude soojustamiseks jne. Kas see jäi nüüd ühekordseks projektiks kvoodi rahadest, on see ühekordne aktsioon või jätkub see ka järgmisel aastal, pidades silmas, et ütleme, riigi rahandus kasvab mõningaste prognooside järgi veidi paremas tempos kui mujal ja raha jääb ka ütleme riigitöötajate palgatõusuks. Kas siis on loota, et ka kodanik saab riigitoetusi kasutada oma majade soojustamiseks? Aitäh!
Urmas Reinsalu
Aitäh! Ma vaatasin, just eile oli see „Valitsemise valvurid“, Praxise projekt, kus oli ülevaade tehtud sellest, mida valitsus on täitnud või täitmata jätnud. Mul oli hea meel sealt vaadata, et tõesti need, mis puudutasid IRL-i valimislubadusi, meie strateegilisi lubadusi, siis me saime ka „Valitsemise valvuritelt“, vist rohelised. Seal on värvi süsteem, et roheline, kollane, punane. Saime rohelised hinded. Tõesti, nagu ma mainisin, see kõrgharidusreform ka järgmisel aastal rakendub 1. septembrist täies mahus. Teiseks, see, mida me kõnelesime ja oleme lubadusena üles seadunud, kodualune maamaks, 1. jaanuarist rakendub see üle Eesti. Siin Tallinna üks abilinnapea kurjustas, ma vaatasin, mõned päevad tagasi, et miks riik ei ole siin piisavalt teavitustööd teinud, see teavitus olgu siin ka maha öeldud, et tõesti selle maksu, kodualuse maamaksu vabastuse jaoks on vajalik, et inimesel on ka oma registriandmed, elukoharegistriandmed sellele eluasemele, kattuvad selle eluasemega, millelt seda vabastust siis saada. Ja see vabastus on siis sellisel juhul automaatne, et inimene lisaavaldusi esitama ei pea. See on vahe võrreldes varasemate maamaksuvabastustega. See, mis puudutas nüüd ka väga suurt, põhimõtteline õigluse küsimus oli see, mis on seotud vanemapensioniga ja see on väärtuseline valik, mida me selle eelnõuga langetasime, mis jõustub 1. jaanuarist järgmisel aastal. Ehk teisisõnu, jah, on ebaõiglane see süsteem, solidaarne pensionisüsteem, kus lapsi kasvatanu, lastega kodus olnud inimene saab väiksemat pensioni keskmiselt kui lapsi mitte kasvatanud ja lastega kodus olnud. Seetõttu siis 1. jaanuarist järgmisel aastal need beebid, kes 1. jaanuarist sünnivad, nende ühele vanematest hakkab riik tegema keskmise palga ulatuses, 4% keskmisest palgast kolme aasta jooksul makseid ja samuti see üks põlvkond inimesi, see on võib-olla selles arutelus jäänud välja, aga pärast 92. aastat sündinud laste eest senise süsteemi alusel riik pensionilisa ei maksnud. Nii-öelda enne Eesti Vabariiki sündinud lastest said kaks staažiaastat, pärast seda ei makstud ja nüüd see süsteem muudetakse õiglaseks kõigi erinevatel aastatel sündinud laste suhtes. Nüüd kodukulud, eluasemekulud. Sellega seoses, mis puudutab kortermajade soojustamist ja ka seda pilootprojekti, mida kevadel KredEx käis välja ka eramajade soodustamisele, siis esiteks, kortermajadel on kahtlemata nö per capita mõju, kui me räägime eluasemekuludele, suurem. Kokku on riik nüüd 58 miljonit eurot kulutanud erinevate rahastamiskanalite kaudu selleks soojustamisprogrammile ja lepingutega on kaetud või juba korda tehtud kusagil 500 kortermaja, kus elab ligikaudu 40 tuhat inimest. See on nüüd 5% meie eluasemefondist. Järgmisel aastal see projekt peaks jätkuma ning ka kindlasti järgmise Euroopa Liidu struktuurvahendite perioodi ajal on majandusministeeriumil sihiks võetud, et me suudaksime kortermaja fondi korda teha, siis 20%. See, mis puudutab eramajade programmi, siis huvi oli väga suur selle programmi vastu. Mina isiklikult ja ka meie valitsuse tegevuskavas, koalitsioonileppes on see märgitud ära ühe ideena, mida edasi arendada ja ma julgustaks küll seda ideed edasi arendama. Küsimus on selles, et kuidas seda täpsemini profileerida ja õiglasemalt seda ressurssi jaotada. On selge, et tõesti per capita prioriteet on õiglane, et see on kortermajadel, kus lihtsalt saab suuremale hulgale inimestest ka osaks. Aga selge on ka see, et kui me vaatame meie eramajade fondi, ka see on amortiseerunud. Kui me räägime inimeste toimetulekust, selle toetamisest, siis just nimelt energiasäästu meetmed on üks kõige tõhusamaid võimalusi, et inimeste toimetulekut parandada. Keskmiselt eluasemekuludele läheb leibkonnal üks viiendik ja see ei ole mitte mingisugune loosunglik number, vaid KresExi väga kiretu aritmeetika, et keskeltläbi kortermajade programmis ja ma olen kindel, et see arv on umbes samas suurusjärgus kui eramajade pilootprogrammi puhul oli, on küttekulude kokkuhoid ehk siis soojatarbimine vähenenud 39%.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Eramajade puhul jätkub?
Urmas Reinsalu
Eramajade puhul ma oleksin küll, kutsuksin tõsiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koos KredExiga arutama, et see projekt mingil kujul, kui nad teevad järeldusi sellest pilootprojektist, võiks ka tulevase Euroopa Liidu struktuurvahendite programmi ajal mingisugusel kujul jätkuda.
Jürgen Ligi
Me jõudsime kuidagi IRL-i valimislubaduste juurde. Pean ütlema, et see majade soojustamine ei olnud küll valimislubaduste küsimus, need on kvoodirahad, kus kokkulepped on kvoodi ostjaga. See loogika on muidugi õige, et soojustada püütakse ikkagi maju, kus ühiskondlik kasu on kõige suurem, kus saajate osa on kõige suurem. Kindlasti ei võta ükski valitsus endale eesmärgiks soojustada ära kõiki eramaju, see ei ole kuidagi, kuigi siin pudenes ka sõna „toimetulek“, ei ole kuidagi põhjendatav, et sellise toimetuleku tagamise eesmärgiga. Toimetulek ei ole nüüd tõesti see kategooria, mis puudutaks eramaja omamist.
Meil eramajade selline lausaline soojustamine ei ole riigile ka tulevikus jõukohane, kuid me oleme seda osaliselt siiani rahastanud ja püüame edaspidi ka rahastada. See raha allikas on CO2 müügi kvoot ja kahjuks järgmisel aastal see raha kuivab väga selgelt kokku. Nii et eramaja omanikele tuleks ikkagi ausalt tunnistada, et riigi võimalused on väga piiratud ja kindlasti on nad väga piiratud lähiaegadel. Aitäh!
Rein Lang
CO2 kvoodist muidugi ma pean siin natuke sekkuma. See on olnud väga suureks abiks Eesti kultuuriinstitutsioonidele. Nii et aitäh kõigile nendele, kes seda tegevust on edendanud. Alles sel suvelgi said Eesti teatrid näiteks lausa uued bussid, mis on ennast väga-väga õigustanud. Selle asemel, et sõita nende 10 aastat vanade romudega, juhtidel kogu aeg käed õlised ja mootor tuleb igal juhul seisma panna bensiinijaamas, muidu ei saa paak iialgi täis, siis saavad natukene leevendust meie institutsioonid oma kulude poolest, eriti mis puudutab energiakulu ja sellist transpordikulu.
Ka näiteks LED-idel põhinevad teatrivalgustid on sellest projektist soetatud. Aga me peame endale tõesti aru andma sellest, et see pidu on nüüdseks läbi. See, mis on maha suudetud müüa, on suudetud maha müüa ja loodetavasti efektiivselt ja mõistlikult ka ära paigutatud see raha. Aga kui me vaatame ka järgmise aasta eelarvet, siis siin on hirmsasti nüüd levib ju uus müüt, eks ole, kultuurikulude osakaal eelarvest väheneb, no esiteks muidugi Ekspressi poolt toodud numbrid nüüd ülearu täpsed ei ole, nagu Ekspressi puhul alati, aga mis puudutab seda, et meie eelarves on olnud viimased aastad kõvasti seda nö kvoodiraha, mida läbi RKAS-i on pandud kultuuriinstitutsioonide olukorra parandamiseks, on nagu tõsi. Ja kui see ära kukub, siis loomulikult ei ole ka muust eelarvest võimalik nüüd neid tulusid kohe hakata asendama. See on olnud suureks abiks ja uuesti enam soojustada tõenäoliselt vaja ei ole. Nii et jah, aitäh veel kord nendele, kes sellega tegelesid. Anne Sulling on olnud selles suhtes ikkagi äärmiselt efektiivne ja tubli riigiametnik.
Juhataja
Aitäh! Ja võtame viimase küsimuse.
Kadri Paul, BNS
Küsimus härra Ligile. Kuidas te kommenteerite Itaalia peaministri Mario Monti tagasiastumist, mida see võiks tähendada Itaaliale ja Itaalia majandusele?
Jürgen Ligi
No, vaba mees, tahab – astub, ei taha – ei astu. Aga isiklikult olen temaga palju kokku puutunud ja, väga isiklikult, mitte mingi välispoliitilise avaldusena ütlen, et ta olnud ikka Itaaliale väga hea leid. Itaalia peaministrite pink ei ole olnud väga, ütleme siis nii, reformimeelne ja Mario Monti oli küll mees, kes Itaalia suhtes hoopis teise suhtumise tõi Euroopas. Nii et oleks igati kena, kui ta jätkaks ja siin ei ole minu arust ka seda suurt demokraatlikku probleemi, et ta peaks valimistel osalema, kuigi meie kultuuris see oleks loomulik, et kui inimene jätkab peaministrina, siis ta peab enne valimistel läbima. Ta on eluaegne, kuidas siis peaks ütlema, ülemkoja liige. Parlamendi liige ta on ja igatahes reformimeelne. Igatahes see, mida ta on teinud, on majanduspoliitika liberaliseerimine. Eelarve konservatiivsemaks muutmist ma võib-olla isegi ei tõstaks nii esile, sest ega Itaalia eelarve ei ole olnud viimastel aegadel suures puudujäägis, ta on lihtsalt olnud väga suurtes võlgades. Aga see majandus nõuab sisemisi liberaalseid reforme ja konkurentsi tekitamist ja kasvupotentsiaali tõstmist, tööhõive tõstmist, selliseid asju ja sellega Monti tegeleb.
Lõpp