Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 20. detsember 2012
• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube\'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata:
https://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2495-1
Juhataja
Täna andis peaminister riigikogus teadus- ja arendustegevustest ülevaate, seega juhatas tänast istungit Urmas Reinsalu, kes annab ka ülevaate otsustatust ja kõneldust pressikonverentsil. Annan kohe sõna.
Urmas Reinsalu
Aitäh! Ilusaid lähenevaid jõule kõigile! Valitsus arutas täna väga suurt hulka teemasid. Esiteks, valitsus kehtestas täna korra, kuidas politsei saab kaasata kaitseväge jõu kasutamise õiguseta oma ülesannete täitmisele. Teatavasti jaanuaris 2013 jõustuva kaitseväekorralduse seaduse muudatusega see võimalus sätestatakse juhul, kui politseil puuduvad muud võimalused ülesande täitmiseks. Otsustasime ka muuta kaitseväe põhimäärust seoses 1. jaanuaril jõustuvate kaitseväe korralduse seaduse muudatustega. Kaitsevaldkonnas vast kõige olulisem teema, mida me täna valitsuskabinetis arutasime ja ka heaks kiitsime, on Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitika. Valitsuskabinet andis sellele oma toetuse. See veteranipoliitika puudutab neid 2300 meest ja naist, kes on Eesti riigi kaitsel rahvusvahelistel missioonidel osalenud või osalemas. Veteranipoliitika eesmärk on toetada ja tunnustada nende meeste ja naiste panust Eesti riigikaitsesse. Olgugi ruumiliselt Eestist kaugel, kes kaitsevad relvaga seda, et Eesti jääks vabaks ja meie ühist julgeolekut. Ja veteranipoliitika näeb ette rea meetmeid, mis puudutab nii tsiviilellu pöörduvate veteranide toetamist kui ka vigastatud veteranide toetamist tervise taastamise ja abiga. Tähtis on ka see, et langenute perede, langenute lähedaste või vigastada saanud veteranide puhul, et see riigi poolne tugi, mis puudutab sissetulekut, me pidasime mõistlikuks seda suurendada. Ja väga tähtis selle veteranipoliitika puhul on ühiskonna, Eesti rahva tunnustus selle panuse eest, mida need mehed ja naised igapäevaselt annavad. 23. aprill, Jüripäev - sõjameeste kaitsepühaku päev, saab olema järgmisel aastal esimest korda tähistatav veteranide päev. Ma loodan, et see veteranipoliitika saab olema tõhus ja ka sellisel moel, et vabaühendused, kohalikud omavalitsused, ka ettevõtjad omapoolse toe ja kaasamõtlemisega selle poliitika realiseerimisse lülituvad. Lisaks kaalume veteranipoliitikas ka seda, et eluasemelaenu omaosaluse tagatise garanteerimine kehtestada sarnaselt noorte perede tagatisega, mida KredEx teeb. Samuti ka loomulikult meetmed, mis puudutavad väljaõpet, et meie missioonidele minevad mehed ja naised saaksid maksimaalselt hea väljaõppe.
Lisaks valitsuse istungil arutasime õigusabi ja IT-teemana riigi õigusabi seaduse eelnõu, mille me saatsime parlamenti ja selle seadusemuudatuste jõustumisega antakse õiguslik alus riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi laiendamiseks ja parendamiseks. Eeskätt puudutab see riigi õigusabi osutaja määramiseks taotlemise korda ning advokaadile väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemist. Teemaga seotud riigilõivuseaduse muudatustega nähakse ka ette lisavõimalused madalama riigilõivumääraga määruskaebuste esitamiseks.
Arutas samuti valitsus ja kiitis heaks võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõude esitamise parlamendile ja nende mõte on täpsustada tarbijakrediidi lepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ja finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni. Võlaõigusseaduses võetakse kasutusele tarbijakrediidi võimelisuse mõiste. See on teema, millega ka Taavi parlamendis on tõsiselt töötanud.
Kiitsime heaks ka kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise. Tähtis on see, et tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest, see on seaduseelnõus määratletud, ei tohi kindlustusriskide hindamisel kasutatav sootegur ehk siis küsimus, kas on meeste või naiste kindlustamisega tegemist, põhjustada pärast 21. detsembrit sõlmitavate kindlustuslepingute korral enam erinevusi naiste ja meeste kindlustusmaksetes ja hüvitistes.
Kinnitasime ka täna hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotuse kohaliku omavalitsusüksuste lõikes ja sellel aastal seega jaotame täiendavalt hariduskuludeks määratud vahenditeks 4 miljonit 187 tuhat 8 eurot kohaliku omavalitsusüksuste vahel koolivõrgu korrastamisega seotud kulude toetuseks.
Andsime volitused ka mittetulundusühingu Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse asutamiseks. See on seotud sellega, et Patendiinfo Keskuse tegevus lõpetatakse. Otsustasime eraldada valitsuse reservist siseministeeriumile Haapsalu lastekodu põlengus hävinud lastekoduhoone taastamise maksumuse ja kindlustushüvitise vahe summa. Lastekodu taastamiseks puuduolevaks summaks, vahe siis kindlustushüvitise ja tegelike hoone taastamise kuludega kujunes 935 tuhat eurot. Ja enesestmõistetavalt valitsus selle otsuse langetas. Kinnitasime samuti struktuurvahendite programmperioodi 2007-2013 strateegilise aruande, mis tuleb esitada Euroopa Komisjonile. Lisaks arutasime valitsuskabinetis veel jahiseaduse eelnõu ning valitsuse tegevusprogrammi täitmise raportit. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Taavi Rõivas, palun.
Taavi Rõivas
Aitäh! Sotsiaalministeeriumi teemadest oli täna kindlasti kõige olulisem see, et Vabariigi Valitsus kinnitas rahvatervise arengukava uue teksti, eelmine tekst pärines meil 2008. aastast. Nüüd me täiendasime ja tulime välja uue terviktekstiga, lisaks siis ka rakendusplaan järgmiseks neljaks aastaks. See rahvatervise arengukava, kui niimoodi hästi lihtsalt öelda, siis tal on kaks väga suurt eesmärki. Need eesmärgid on see, et me elaksime kauem, Eesti inimesed elaksid kauem ja teiseks, et Eesti inimesed oleksid terved. Ja siin on kümnete kaupa tegevusi, mis sellele kaasa aitavad. Siin on ka otseselt seotud meditsiiniga tegevused, aga on väga palju ennetust, on väga palju pahedest hoidumist, olgu siis narko-, tubaka-, alkoholipoliitika kontekstis. Siin on tervislikust toitumisest, ühesõnaga, tegevusi on siin tõesti imikust eakateni. Mõne konkreetse eesmärgina lisaks sellele, et meil on seal tegelikult väga täpselt ja väga selgelt välja öeldud, et me soovime oodatava eluea tõusu nii meestel kui naistel, vastavalt siis kolme ja nelja aasta võrra ja tervena elatud eluea tõusu veel rohkem, siis 6 ja 7 aasta võrra. Lisaks sellele on meil näiteks eesmärk vähendada suhtelist vaesust 16,5%-le, see on viimastel aastatel langenud ligi 20%-lt 16,8-ni. Samuti on siin näiteks, kui veel mõni asi välja tuua, siis alkoholi ja tubaka puhul on meil lähiajal tulemas rohelised raamatud. Nad on tegelikult juba avalikuks konsultatsiooniks esitatud ja sinna juba arvamusi kaasatakse, aga nende pahede vastu võitlemine on siin väga selgelt välja toodud. Teiste teemadena lisasime sajaprotsendilise soodustusnimekirja kaks uut tõbe, mis ravimite sajaprotsendilise soodustuse saaksid - Huntingtoni tõve ja B-hepatiidi viirus. B-hepatiit oli ka varem nimekirjas 50%-lise soodustusega, Huntingtoni tõve puhul on tegemist täiesti uue soodustusega. Kinnitasime ka järgmiseks aastaks isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse. See on see summa, mis puudutab järgmise aasta alguses näiteks pensionile minevate isikute kindlustusosaku seda osa, mis vastab 2012. aastale. Kuniks me ei tea täpselt veel, kui palju selle konkreetse isiku sotsiaalmaksu maksmine või kui palju selle konkreetse isiku eest sotsiaalmaksu maksti, siis selleks on vaja kinnitada arvestuslik suurus. Ja see arvestuslik suurus on 7,1% suurem kui mullu. Neljanda teemana me muutsime valitsuse määrusi riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega seonduvalt. Võib-olla üks asi, mis siin vääriks väljatoomist, on see, et alates 1. maist ei pea enam pensioneid taotlema minnes inimene võtma oma sotsiaalmaksu andmeid kaasa näpus ja viima neid sotsiaalkindlustusametisse, vaid sotsiaalkindlustusamet saab need otse online-režiimis maksuametilt. See on selles mõttes tähelepanuväärne, ma arvan, et riik tervikuna peaks kõikides kohtades, kus vähegi võimalik, järgima seda põhimõtet, et kui riigil on konkreetse inimese kohta mingi info olemas, ühel riigiametil, siis teised riigiametid pigem küsiks seda selle ameti käest, kellel see olemas on ja inimene ise ei peaks ühest riigiametist teise oma andmetega liikuma. See on selline võib-olla natuke väike ja natuke tehniline asi esmapilgul, aga tegelikult ma arvan, oluline põhimõte, et pigem liiguksid andmed mööda juhtmeid kui inimesed paberitega. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna edasi.
Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oli valitsuse istungil üks oluline eelnõu, mis põlluministri jaoks on tegelikult väga oluline ja see puudutab raha. Nimelt, vastavalt Euroopa Liiduga liitumise lepingule oli meil õigus maksta täiendavaid otsetoetusi põllumeestele kuni 2012. aasta lõpuni ehk selle aasta lõpuni. Järgmisest aastast me enam neid teha ei tohiks. Need täiendavad otsetoetused on mõeldud ebavõrdsete toetustasemete tasandamiseks, mis tulevad ühisest Euroopa Liidu eelarvest. Aga oleme Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel saavutanud kokkuleppe ja Euroopa Nõukogu on aktsepteerinud, et nendel riikidel, kellel 2012. aastaga oleks pidanud ära lõppema see õigus, pikendati erakordselt kuni selle perioodi lõpuni. See puudutab siis Eestit, Lätit, Leedut aga ka teisi nn Ida-Euroopa riike, kellel see õigus oli. Ja selleks, et me seda nüüd tegelikult teha saaksime, on vaja kahte asja, on vaja see raha Eestis siseriiklikult leida. See raha on 2013. aasta riigieelarve eelnõus ja nüüd juba riigikogu poolt heaks kiidetud eelnõus siis olemas, leitud. Ja selleks, et selle saaks ka välja maksta, on vaja muuta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust, et tekiks õiguslik alus. Valitsus kiitis täna selle seadusemuudatuse heaks, siis kui parlament selle menetleb ja ka heaks kiidab, on meil võimalus järgmise aasta lõpul põllumeestele need toetused samadel alustel kui aastal 2012 välja maksta. Rahaliselt tähendab see riigieelarvest 24,3 miljonit eurot arvestuslikult, mis järgmisel aastal täiendavalt nendeks otsetoetusteks kulub. Ja põllumeestele tähendab see seda, et nende toetused ei vähene arvestuslikult, ma räägin otsetoetustest, ei vähene arvestuslikult umbes 20-30 % sõltuvalt siis tootjast, mis oleks muidu toimunud. Ma arvan, et see on väga oluline Eestis selle sektori konkurentsivõime säilitamise ja kodumaise toidutootmise jätkamise seisukohalt. See on nüüd heaks kiidetud ja järgmine aasta põllumees võib sellega arvestada nii nagu see varasematel aastatel on olnud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Küsimuste kord. Kellele annan mikrofoni?
Indrek Kiisler, Rahvusringhäälingu raadiouudised
Tööandjate Liidu volikogu eile otsustas, et alustada läbirääkimisi teemal sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk siis see 13%, mida praegu maksavad tööandjad, et seda võiks nende arvates edaspidi maksta hoopis töövõtjad. Mul on küsimus sotsiaalministrile, mis ta arvab sellest ettepanekust?
Taavi Rõivas
Aitäh küsimuse eest! See ettepanek on meile hästi teada ja seda, kuidas sotsiaalmaksu jaotada, on ju aastaid arutatud. Selleks, et ettepanekul oleks ka mingi sisuline mõju peale selle, et me lihtsalt tõstame need protsendipunktid tööandjate osast töövõtjatele, peaksime tegelikult oluliselt laiemalt ümber mõtestama selle, mida täpselt selle 13 protsendipunkti eest me siis pakkuda suudame. Meil on selline sotsiaalkindlustusreformi komisjon, kuhu me valitsusest kuulume mõlemad Jürgen Ligiga ja me oleme seda teemat ka seal arutanud. Ka rahandusministeeriumil on erinevaid ideid, kuidas neid asju korraldada. Täna kindlasti ma ei ole valmis ütlema, et see ettepanek on kindlasti hea või kindlasti halb. Ta on üks võimalusi. Aga ma usun, et olulisem kui nende maksude, ütleme, kui me lihtsalt tõstame selle maksu palgafondis ümber tööandja poolt töövõtja poole, siis tema peamine efekt on see, et võib-olla inimesed paremini teadvustavad, kui suurt maksu nad maksavad. Selleks, et oleks nagu sisulisem ja tõsisem mõju, peaks pigem mõtlema sellele, kas selle maksu ümbertõstmisega või kas selle maksu osas on mingeid nagu sisulisemaid ettepanekuid. Loomulikult sellised ettepanekud kuskil maksude ümbertõstmiseks või, need on sellised asjad, mis üldiselt ei ole kindlasti nagu sellised paari kuu otsused. Kindlasti, kui need ettepanekud tehakse, siis ühiskond peab neid põhjalikult arutama ja väga võimalik, et selliste ettepanekute jaoks on vajalik ka tegelikult valijatelt mandaadi küsimine. See ei ole päris nii, et me lihtsalt ühte või teist maksu saaks möödaminnes ümber tõsta. Üks mis selge, tööandjate ja valitsuse ühine huvi on see, et sotsiaalmaksu koormus inimestel ei kasvaks, isegi kui seda ümber tõstetakse. Kui lihtsalt tehniliselt sama protsent ümber tõsta, siis ma juhin tähelepanu, et kui baas muutub ehk siis see, mis praegu on brutopalk, see brutopalk muutuks siis vastavalt sellele sotsiaalmaksu osale, siis sellelt arvestatav sotsiaalmaks, kui protsendid täpselt samaks jätta, siis sealt võiks tekkida isegi maksutõus. Seda me kindlasti ei soovi, ei meie ega ma usun, et ka tööandjad.
Juhataja
Aitäh! Täiendus, palun.
Urmas Reinsalu
Ma tahan öelda, et see oli eilne tööandjate volikogu arutelu koht. Aga muidugi see otsus, mis puudutab miinimumpalga tõusu järgmisel aastal 30 eurot, see on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aastal. Üks asi on alampalk, aga teine asi on, et tegelikult on see signaal ka kogu tööturule selles, et järgmisel aastal prognoositakse, vähemalt rahandusministeeriumi analüüsi järgi, 5,6%-line nominaalpalga kasv, et reaalselt palgakasv aset leiab ja ma arvan, et selles valguses oli ka ratsionaalne valitsuse otsus, ettepanek parlamendile riigieelarve jaoks, et ka avalik sektor säilitaks oma konkurentsivõimet tööpoliitikas ja sissetulekud kasvaksid, et näha ette ka avaliku sektori läbi palgatõusu.
Juhataja
Palun.
Taavi Rõivas
Jah, tõesti, ma hea meelega kommenteeriks ka seda. Ma arvan tõesti, et see ettepanek on veelgi olulisem. Tõesti alampalga kasv üle 10% on väga tõsine signaal sellest, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas. Teiseks positiivseks tunnetuseks annab kindlasti põhjust ka asjaolu, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna kui mitte kõige olulisemana, siis ühe olulisema probleemina tööpuudus, tänaseks on tööpuudus 2,5 korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga ja ka viimasel aastal on tööpuudus vähenenud 20% võrra - 49 tuhandelt ca 39 tuhandele. See on oluline trend. Need arengud, mis tööturul toimuvad nii palkade küsimuses kui ka tööleasumise küsimuses, need on vägagi positiivsed. Tõsi on ka see, et me juba lähiajal, osades sektorites juba praegu räägime taas tööjõu puudusest ja seda kindlasti peab ka valitsus arvestama, et meil on ka selle väljakutsega vaja tegeleda, kuidas kaasata rohkem inimesi töötegijate sekka, ka neid, kes on sealt erinevatel põhjustel täna välja on jäänud.
Juhataja
Aitäh! Küsimus, palun.
Maksim Galanin, ERR uudised, Raadio 4
Aitäh! Küsimus ilmselt mõlemale ministrile. Selle optimistlikkuse puhul, mida te mõlemad mainisite, me uudiste osakonnas vähemalt oleme üsna kahtlevad selles mõttes, et just veel kuu aega tagasi Tarmo Kriis rääkis sellest, et midagi head ta selles tõstmises eriti ei näe ja nad ei näe ka tegelikult, seda ta otseselt rääkiski, et nad ei näe järgmise aasta majandusliku olukorda nii optimistlikult, et seda tõsta. Ja see, et nad kuu aja pärast järsku ikka olid sellega nõus, siis see on üsna imelik ja paneb ainult mõtlema sellest, et äkki ikka nad olid valmis selleks just väga konkreetsete tingimuste puhul ja nad tahaksid väga konkreetseid samme vastu näha ametiliitudest. Ja ilmselt see asi, mis puudutab hetkel sotsiaalmaksu, ilmselt see tähendab, et töötajalt nad midagi ära võtavad. Tahaks küsida lihtsalt, kas te olete valmis toetama nende kõiki plaane selles mõttes, et võib-olla nad isegi vastu midagi ei saa?
Urmas Reinsalu
Küsimus, mis puudutab alampalka, on selge, et alampalk tööturul puudutab ju väiksemat osa töötajaskonnast. Olgugi, et alampalga määraga on seotud mitmed riiklikud toetused ja teatud skeemid sellega seoses. Ma arvan, et tähtis on just nimelt see signaal ja see vastutus kahtlemata, mida tööandjad selle signaaliga annavad, et meil on olemas need palgareservid, mida tööandjad näevad ja see optimism, ma loodan, tööandjatel loomulikult ei ole mitte emotsionaalne, vaid see on ratsionaalne, mis põhineb ennekõike sellel, et nad prognoosivad järgmisel aastal sisetarbimist ja prognoosivad ka ekspordivõimet. Ja tõesti, kolmandas kvartalis, kui vaadata meie ekspordi kasvu, siis oktoobrikuus me saavutasime oma kõigi aegade rekordi Eesti ekspordi üldmahu mõttes. Kui küsida, kas selle otsuse puhul on olemas mingid kokkulepped või tehingud valitsusega, mis puudutab mingeid teisi täiendavaid otsuseid, siis mina omalt poolt võin kinnitada, et ei, seda kindlasti ei ole. Sellisel kujul tulebki seda käsitleda. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas ma saan aru, et soovite veel ka sotsiaalministrilt vastust? Piisab? Järgmine küsimus.
Kadri Paul, BNS
Mul on küsimus põllumajandusministrile. Kuigi Eesti peab praegu siiski läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga suhkrutrahvi tagasisaamiseks, on komisjon siiski väljendanud seisukohta, et selle tagasisaamise aluseks olev kohtuotsus puudutab siiski ainult muid põllumajandustooteid ehk siis tundub, et siiski see tõenäosus on suhteliselt väike suhkrutrahvi ka tagasi saada. Mis teie hinnangul see tõenäosus on?
Helir-Valdor Seeder
Komisjon ei ole tänaseks ametlikku vastust meile andnud. Loomulikult me oleme pidanud läbirääkimisi ja lähiajal me kohtume komisjoni esindajatega veel. Kas see toimub veel selle aasta lõpus või järgmise aasta esimestel päevadel, ei ole veel täpselt teada, aga igal juhul me läbirääkimisi jätkame. Tõepoolest, kohtuotsus otseselt puudutab ainult muusid laovarusid, mitte suhkrutrahvi osa. Aga Eesti riik näeb siin väga suurt analoogiat ka suhkrutrahvi puhul, need õigusaktid, mis pidid olema liikmesriigi keeles kättesaadavad, ei olnud eesti keelde tõlgitud ja ei olnud kättesaadavad. Nii et selles mõttes on analoogia olemas ja meil arutelud ja vaidlused komisjoniga jätkuvad. Mina ei oska praegu prognoosida, millisele seisukohale komisjon ametlikult jõuab. Kui komisjon on oma ametliku seisukoha meile väljendanud, siis on kokkulepe Vabariigi Valitsuses, et põllumajandusminister viib selle teema uuesti Vabariigi Valitsusse ja valitsus siis otsustab, kas me lepime selle olukorraga ja nende põhjendustega, mille komisjon meile on teatavaks teinud või me läheme uuesti uuele kohtuteele oma õigusi kaitsma. Leiame, et on piisavalt alust ja lootust võitmiseks ja läheme siis nö uuele kohturingile. Seda ma ei oska praegu kommenteerida, aga ma veel kord rõhutan, et ametlikku vastust meil komisjonilt ei ole ja signaale on erinevaid. Aga see, mis puudutab muude laovarude osa, siis siin jah, komisjon on tunnistanud, et rahad makstakse ja minu teada need otsused on isegi tehtud, et puht tehniliselt rahad on veel laekumata, aga Eesti riigile selle aasta jooksul veel need muude laovarude makstud trahvid tagastatakse.
Juhataja
Aitäh! On veel küsimusi? Ei ole. Sellega on pressikonverents läbi. Aitäh teile!
Lõpp